Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-23-191 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-23-191 Transpordiamet teatas kaebajale 29.12.2022 kirjas (dtl 340) maa riigile omandamise menetluse peatamisest, põhjendades seda sellega, et Vabariigi Valitsuse 01.12.2022 korraldusega nr 335 kinnitatud uues riigiteede teehoiukavas ei ole Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamist ette nähtud ning puuduvad eelarvelised vahendeid selle projekti realiseerimiseks, sh 3JTV tee kinnistu omandamiseks. Transpordiamet saatis kaebajale 22.03.2023 kirja nr 8-3/21-359/28819-9 (dtl 540), milles teatas 3JTV tee kinnistu omandamise menetluse lõpetamisest, selgitades, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekt on jagatud sisuliselt kaheks eraldi osaks: lääne pool Emajõge asuvaks Vorbuse sõlmeks ja ida pool jõge asuvaks Vahi sõlmeks, millest esimene on vajalik rajada koos Tallinna-Tartu maantee Tartu-Kardla lõiguga, ent 3JTV tee kinnistut hõlmava Vahi sõlme ehitust ei ole ette näha. Kirjas selgitatakse samuti, et kaebajal on õigus saada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 lg-te 1 ja 2 alusel asjaajamiskulude eest hüvitist 843 eurot.

3(7)

3-23-191 Vastustajatelt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 664,66 euro suurune hüvitis maa omandamise viivitamisega tekitatud otsese varalise kahju eest, mis vastab kaebaja poolt aastatel 2016– 2023 3JTV tee kinnistule vastava maa eest tasutud maamaksule (dtl 408–421, 707). Kohustamisnõude rahuldamata jätmise korral tuleb vastustajatelt välja mõista hüvitis 756 374,90 eurot suuruse varalise kahju eest. Asjaomane kahju seisneb esiteks 26 282,60 euro ulatuses õigusabi, nõustamise ja kinnisvara hindamisega seotud kulutustes. Hüvitis tuleb välja mõista ka 3JTV tee kinnistu ning samuti Madruse tn 13a ja Madruse tn 13b kinnistute turuväärtuse vähenemise eest. Riigi huvides ja initsiatiivil seatud kasutuspiirangute tõttu ei ole kaebajal võimalik eelnimetatud kinnistuid arendada soovitud eesmärgil ehk elamumaana. Madruse tn 13a ja 13b kinnistute väärtus on vähenenud 177 834 euro võrra ning 3JTV tee kinnistu väärtus 552 258,30 euro võrra.

3-23-191 Transpordiameti 23.11.2022 kirjas tehtud pakkumist ning sellele kaebaja poolt antud nõustumist ei saa käsitada siduva kokkuleppena maa omandamise kohta. KAHOS § 3 lg 1 kohaselt on selline otsustuspädevus ministril. KAHOS menetlus on üles ehitatud selliselt, et maa omandamise otsustamiseks pädeval organil ehk ministril on õigus otsustada, kas maa omandada või mitte, siis kui kõik omandamise otsustamiseks vajalikud toimingud on tehtud. Transpordiameti 22.03.3034 kirjas esitatud põhjendus, et kaebajal kinnistule ei ole lähiajal asjaomase tee rajamist ette näha, on piisav, et lõpetada juba alustatud maa avalikes huvides omandamise menetlus. KAHOS ei välista tee-ehituseks vajalike maatükkide omandamist ka aastaid enne seda, kui reaalselt teed ehitama asutakse, kui omandamise lubatavuse aluseks olevad asjaolud on võimalik tuvastada. Teisalt aga ei ole sellises ennaktempos maade omandamiseks riigil kohustust. Riik võib viivitada maa omandamisega seni, kuni asjaomane tee-ehitus algab või kui selle algamine on selgelt ette nähtav. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja osutatud maatükid, mille omandamiseks riik menetlusi jätkab või mille on riik omandanud, paiknevad kaebaja kinnistuga võrreldes teisel pool Emajõge. Transpordiamet on loogiliselt selgitanud, et Emajõest lääne poole jääv nö Vorbuse sõlm ehitatakse välja esimeses järjekorras koos TEN-T põhivõrku kuuluva TartuTallinna maantee Tartu-Kardla lõiguga. See, et vastustaja ehitab Emajõest lääne poole jäävad teed ja sõlmed valmis nii, et peab silmas ka perspektiivset tee pikendamist teisele poole jõge, ei too kaasa kohustust kohe omandada teisele poole jõge jäävad maatükid. Teedevõrgu ehitamisel on igati mõistlik lahendus, kus ehitatakse valmis sõlmed (ristmikud, kogujateed) nii, et need arvestavad tulevikus tõenäoliselt rajatava täiendava teega. Riik ei pea omandama tee-ehituseks perspektiivis vajalikke maatükke kohe, kui planeerimisdokumendis tee ette nähakse. Taristuobjektide planeerimine ja välja ehitamine on pikaajaline protsess ning selle realiseerimise võimalused sõltuvad suuresti selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolust ja nende vahendite kasutamiseks seatud poliitilistest prioriteetidest. Siinkohal tuleb silmas pidada ka seda, et riigieelarve vahendite kasutamise prioriteedid võivad muutuda sõltuvalt nii üldisest majandusolukorrast, kui ka näiteks demokraatliku otsustusprotsessi tulemusena muutunud avaliku võimu eesmärkidest. Põhjendamatu on nõue mõista vastustajatelt välja hüvitis, mis vastab kaebaja poolt makstud maamaksu summadele. Riik ei ole maa omandamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja on taotlenud aastatel 2016–2023 tasutud maamaksu väljamõistmist. Avalik-õiguslikust kitsendusest maa kasutamisel saab rääkida alates Madruse tn 13 DP kehtestamisest 21.02.2021. Ühelgi juhul poleks alust lugeda kaebaja kahjuks enne seda tasutud maamaksu. Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet, et riik asus tema omandiõigust piirama juba Madruse tn 13 DP menetluse käigus oma soove ja nõudmisi esitades. Kuna DP kehtestamine ja sellest tingitud piirang kaebaja kinnisomandi teostamisel ei ole samaväärne faktilise sundvõõrandamisega, et tekkinud riigil KAHOS § 4 lg 3 alusel kohustust kaebaja maatükke omandada ka pärast Madruse tn 13 DP kehtestamist. Seetõttu ei ole õige väita, et kaebaja on põhjendamatult pidanud tasuma maamaksu. Põhjendamatu on ka kaebaja poolt alternatiivselt esitatud hüvitamisnõue. Kulutusi õigusabile ja kinnisvaraga seotud teenustele ei saa käsitada kulutustena, mille kaebaja tegi seetõttu, et usaldas vastustaja lubadust maa omandada. Nagu eespool märgitud, ei saanud kaebajal sellist seadusega kaitstavat usaldust tekkida. Isik peab arvestama võimalusega, et haldusmenetluse tulemusena ei anta soovitud sisuga haldusakti ning meelepärase otsuse saamiseks tehtud kulutused osutuvad tarbetuks. Selliste kulude hüvitamist saaks nõuda juhul, kui soovitud sisuga haldusakt jääb õigusvastaselt andmata, samuti juhul kui haldusakti andmata jätmine on küll iseenesest õiguspärane, ent kui kulutused on tingitud haldusorgani selgelt eksitavast käitumisest või viimase poolt isikule esitatud nõudmistest. Sellise olukorraga tegemist pole.

5(7)

3-23-191 Alternatiivse hüvitamisnõude põhjendus, mille kohaselt on praeguse 3JTV tee, Madruse nt 13a ja Madruse tn 13b kinnistute väärtus vähenenud, lähtub väärast eeldusest, et kinnistute esemeks oleval maal on olnud elamumaa väärtus. Kinnisasja väärtuse vähenemisest rääkides tuleb rääkida kogu jagamiseelsest Madruse 13 kinnistust tervikuna. Isegi kui asuda seisukohale, et praeguse 3JTV tee, Madruse 13a ja Madruse 13b kinnistute koosseisus oleva maa väärtus on detailplaneeringust tulenevast kasutusotstarbest tingituna väiksem kui see oli enne DP kehtestamist, mil tegemist oli ehitusõiguseta sihtotstarbeta maaga, siis tuleb samas tõdeda, et jagamise järgsel Madruse tn 13 kinnistul ehk ligi 5,9 ha suurusel alal jagamiseelsest Madruse tn 13 kinnistust on Madruse tn 13 DP kehtestamise tulemusena maa väärtus oluliselt suurenenud. Kaebajal ei ole kunagi olnud õigust nõuda jagamiseelse Madruse tn 13 kinnistule sellise detailplaneeringu kehtestamist, mis näeks ette mahukama ehitusõiguse kui see, mis 2021. aastal kehtestatud DP-ga ette nähti. Hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub ka seadusest tulenev alus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel pole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik, kuna puudub kaebaja väidetava kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olev vastustajate õigusvastane tegevus: selleks ei saa olla vastustajate nõudmiste või soovide esitamine Madruse tn 13 DP menetluse käigus, Madruse tn 13 DP kehtestamine ega ka 3JTV (ja/või Madruse 13a ja 13b) kinnistute omandamisest keeldumine. RVastS § 16 näeb ette isiku õiguse nõuda õiguspärase, ent tema põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Asjaolu, et riik kaebaja maad ei omanda, ei piira kaebaja põhiõigusi (eeskätt omandiõigust) erakordselt eelviidatud sätte tähenduses. Selle eest, et Madruse tn 13 DP-s on 3JTV tee kinnistule ette nähtud transpordimaa sihtotstarve, ei saa kaebaja nõuda hüvitist vastustajatelt, kuna DP on kehtestanud kohalik omavalitsus. Olukord, kus 21% terviklikust ehitusõiguseta maatükist määratakse detailplaneeringuga avalikust huvist lähtuv teemaa sihtotstarve, ent riik ei soostu asjaomast maad kaebajalt omandama enne, kui tee-ehitus reaalselt selle maa kasutamist takistama hakkab, ei ole olukord, kus saaks rääkida õiguspärasest, ent kaebaja õigusi erakordselt piiravast haldusaktist või toimingust, millega tekkinud kahju tuleb hüvitada. Usalduskahju pole kaebajale tekitatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3). Vastustajad pole andnud selliseid haldusakte või teinud selliseid toiminguid, millest kaebajal oleks saanud tekkida usaldus selle vastu, et riik peab asjaomase tee ehitamiseks vajaliku maatüki nüüdseks omandama. Kaebajal on õigus saada KAHOS § 17 alusel hüvitist asjaajamisega seotud kulutuste eest. Selle hüvitise maksmisest ei ole vastustajad aga keeldunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-23-191 argumentidele ammendavalt vastanud. Apellatsioonimenetluses ei ole esile toodud uusi väiteid, mis võiksid halduskohtu otsuse järeldusi mõjutada.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.