Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-752 X kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse lammutamisettekirjutuse ja sunniraha peale ning kahju hüvitamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindaja TT
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. mai 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jõelähtme vallale ja X-le Maa-ameti kaardirakendusest tehtud ortofotode väljavõtted (dtl 338 ja 365–366).
2.Jätta Jõelähtme valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. mai 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Mõista Jõelähtme vallalt X kasuks välja õigusabikulu 768 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X-le kuulub Sambu külas, Jõelähtme vallas Kuumajaagu kinnistu (katastriüksus 24504:009:0224).
2.Jõelähtme Vallavalitsus kohustas 11. septembri 2020. a ettekirjutus-hoiatusega nr 2012899/00111 X lammutama õigusliku aluseta Kuumajaagu kinnistule püstitatud ehitised (aiamaja, WC ja kuur) (resolutsiooni p-d 1–3) ning likvideerima Kuumajaagu kinnistule ladustatud jäätmed (resolutsiooni p 4). Ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–3 tuli täita 1. detsembriks 2020 ning resolutsiooni p 4 11. oktoobriks 2020. Vallavalitsus esitas ettekirjutushoiatuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) paikvaatlusel tuvastati, et kinnistule on püstitatud kokku kolm ehitist. Tegemist on kergete puitkonstruktsioonidega. Kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2 ning kõrgusega kuni 5 m. Ehitusteatist ei ole vallavalitsusele esitatud; 2) vald väljastas 14. novembril 2019 kinnistule projekteerimistingimused üksikelamu ning kahe ehitusloakohustusliku abihoone püstitamiseks; 3) 21. juuni 2019. a paikvaatlusel tuvastati, et kinnistult ei ole ebaseaduslikult püstitatud hooneid teisaldatud; 4) vallale sai teatavaks, et kinnistule ladustati hulgaliselt jäätmeid; 5) järelevalveametnik teostas 2. septembril 2020 kinnistul paikvaatluse, milles tuvastati, et kinnistult ei ole ebaseaduslikult paigaldatud hooneid ära viidud ning kinnistu on korrastamata; 6) kinnistule (100% maatulundusmaa) on püstitatud kolm ehitist. Kinnistu omanik ei ole huvitatud ebaseaduslike ehitiste likvideerimisest ning õigustab seda tee puudumisega. Paikvaatlusel ilmnes, et kinnistuni viib tee, mille kaudu oleks võimalik ehitised likvideerida. Tee olemasolu kinnitavad naaber ja geoportaali andmed. Seega eirab kinnistu omanik tahtlikult valla nõudeid ning tee puudumise asjaolu ei vasta tõele. Kinnistul paiknevad ehitised ja hooned. Enne hoonete püstitamist maatulundusmaale oleks kinnistu omanik pidanud esitama ehitusteatised (ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p 2, § 35 lg 2 ja § 36 lg 2). Väheusutav on, et ehitisel, mis on ette nähtud töövahendite hoidmiseks, peavad olema suured aknad ning poolenisti klaasist uks. Samuti ei ole usutav väide, et ehitised on püstitatud kinnistu korrashoiuks, sest kinnistu on reostunud ja metsistunud. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbele ega väljastatud projekteerimistingimustes toodud arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei ole olemasolevaid hooneid võimalik säilitada olemasoleval kujul. Seetõttu ei ole võimalik kasutada õigusliku korra taastamisel isikut vähem koormavat meedet kui õigusliku aluseta ehitiste lammutamine. X on jätnud täitmata EhS-s märgitud ehitise omaniku kohustused.
3.Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 1. jaanuari 2021. a hoiatusega nr 2012899/00111-1 kinnistu omanikule sunniraha 3300 eurot, kohustas kinnistu omanikku lammutama õigusliku aluseta püstitatud ehitised (aiamaja, WC ja kuur) ning likvideerima kinnistule ladustatud jäätmed 1. juuniks 2021. Kui ettekirjutust ettenähtud tähtajaks ei täideta, siis rakendatakse sunniraha. Vallavalitsuses esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kinnistu omanikule tehti 11. septembril 2020 ettekirjutus, mis tuli täita 1. detsembriks 2020. Ettekirjutuses hoiatati sunniraha rakendamisega; 2) 4. jaanuaril 2021 teostatud kontrollimisel tuvastati, et ettekirjutus oli täitmata.
4.X esitas 8. aprillil 2021 halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 11. septembri 2020. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse
2(10)
3-21-752 tuvastamiseks, 3300 euro suuruse sunniraha tagastamiseks ning tekitatud varalise kahju 62,40 euro hüvitamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) 11. septembri 2020. a ettekirjutust ja 1. veebruari 2021. a hoiatust pole kaebajale kätte toimetatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 ja § 62 lg 2 p 1). Kätte toimetamata jätmise tõttu ettekirjutus ei kehti. Tegemist on tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 1). Samuti ei tõenda videosalvestused, et kaebaja oleks kätte saanud haldusorgani edastatud e-kirjad. Vaidlusalune ettekirjutus on tühine ka HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kinnistul asuvad ehitised ja muud asjad kuuluvad kaebaja pojale Y-le; 2) ettekirjutust ei ole võimalik õiguspäraselt täita, kuna avalikult kasutatavalt teelt puudub kinnistule juurdepääs; 3) väidetavad jäätmed ei paikne kaebaja kinnistul, vaid Jaagu kinnistu teemaal, mis ei kuulu kaebajale. Vallavalitsuse mainitud teiste isikute prügi on kokku korjatud Jaagu põllult; 4) lammutamisnõue on ebaproportsionaalne, kuivõrd Y on vastustajale öelnud, et ta soovib oma vara teisaldada, mitte lammutada. Ehitised ei ole eluohtlikud. Ehituse perioodil ajutise hoone kasutamine ei ole keelatud; 5) vaidlusalune ettekirjutus on vastuoluline, kuna lammutamise tulem ladustatakse kinnistul; 6) ettekirjutuse täitmise tähtajad ei ole täidetavad seni, kuni puudub tee; 7) sunniraha rakendamine tugineb kehtetule haldusaktile. Õigusvastase haldustäitemenetlusega kinni peetud sunniraha 3300 eurot ja kohtutäituri tasu 62,40 eurot tuleb tagastada; 8) kaebaja soovis ehitisi seadustada ja projekteerida kinnistule üksikelamu koos abihoonetega; 9) Y ei ole X volitatud esindaja.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalune ettekirjutus tehti õigele adressaadile; 2) avalikult kasutatavalt teelt on tagatud kinnistule juurdepääs; 3) Y on kaebaja esindaja. Ta esitas vastustajale originaalvolikirja koopia, mille kohaselt on tal tähtajatu õigus esindada X. Y on käitunud ärakuulamisel vallavalitsuses kui X volitatud esindaja. Y ja X rahvastikuregistrijärgsed aadressid, e-posti aadressid ja kontakttelefonid on samad; 4) vastustaja kasutas rahvastikuregistris olemasolevaid kontaktandmeid ja adresseeris teated Yle ja X-le. Kirjad saadeti tähitult rahvastikuregistris olevale aadressile, samuti e-posti aadressidele (XXX ja YYY, CCC.). Kahte viimast aadressi on Y kasutanud vallaga suheldes ka varem. Varem pole kirjade kättesaamisega probleeme esinenud. Haldustarkvara operaator Webware OÜ kinnitas, et kaebaja rahvastikuregistrijärgset e-posti aadressi enam pole, kuid kiri aadressile YYY väljus koheselt; 5) kirjade kättetoimetamiseks politsei abi kasutamine pole mõistlik; 6) kaebaja pole kolme aasta jooksul ettekirjutusi täitnud; 7) vastustaja väljastas kinnistule projekteerimistingimused üksikelamu ja kahe ehitusloakohustusliku abihooneehitamiseks . Projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-i 6 kohaselt peavad hooned sobima välisilmelt, mahult, materjalide valikult ning arhitektuurse lahenduse poolest piirkonna miljöösse. Kinnistul asuvad hoone ei sobi miljöösse. Kaks ebaseaduslikku hoonet asuvad naaberkinnistu puurkaevu sanitaarkaitsealas; 8) lammutusnõue on proportsionaalne. Kinnistu on 100% maatulundusmaa. Tõele ei vasta, et hooneid seadustatakse. Kuumajaagu kinnistu omanik on saanud projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks, mis ei tähenda olemasolevate ehitiste seadustamist. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbele ega väljastatud projekteerimistingimustes väljatoodud arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei saa olemasolevaid hooneid seadustada; 9) jäätmed asusid Kuumajaagu kinnistul. Tähendust ei oma, kas kaebaja on jäätmed viinud teisele kinnistule (vt jäätmeseaduse (JäätS) § 128 lg 1); 3(10)
3-21-752 10) sunniraha 3300 eurot määrati õiguspäraselt.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 13. mai 2022. a otsusega kaebuse, tühistas vastustaja
11.septembri 2020. a ettekirjutus-hoiatuse, kohustas vastustajat tagastama kaebajale sunniraha 3300 eurot ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 62,40 eurot. Kohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja edastas vaidlusaluse ettekirjutuse kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid tähitult saadetud kirjad tulid vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu tagasi (dtl 84–85). Vastustaja edastas vaidlusaluse haldusakti kaebaja rahvastikuregistris olevale e-posti aadressile YYY (dtl 88–90 ja 94). Kaebaja ei kinnitanud elektronkirjade kättesaamist. Webware OÜ kinnitus, et e-kiri väljus valla serverist, ei tõenda, et kaebaja sai kirja kätte. Tõendatud on, et vastustaja pole ettekirjutust kaebajale kätte toimetanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks ettekirjutusest muul viisil teada saanud. Kaebaja väidab, et ta sai ettekirjutusest teada 25. märtsil 2021; 2) Y oli kaebaja volitatud esindaja. Y märkis 15. oktoobri 2019. a kirjas, et ta esindab kaebajat. Usutav on, et Y esitas vastustajale üldvolikirja esindusõiguse tõendamiseks. Y ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätte tähelepanuta; 3) vastustaja pole tõendanud asjaolu, et ettekirjutus toimetati Y-le kätte. Ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale ja tema esindajale kätte toimetatuks 13. märtsil 2021; 4) vastustaja taotles varem ametiabi korras kutse ja kirja kättetoimetamist. Vastustaja oleks saanud ettekirjutuste toimetada kaebajale kätte ka ametiabi korras; 5) ettekirjutus hakkas kaebaja suhtes kehtima alates 13. märtsist 2021; 6) ettekirjutus ei ole tühine HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Asjad olid muutunud kinnisasja oluliseks osaks ja need ei saanud olla erinevate inimeste omanduses. Samuti on kaebajal tagatud avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnistule; 7) ettekirjutuse sisust võib järeldada, et vastustaja tugines EhS § 130 lg 2 p-dele 1 ja 3, sest ta kontrollis kinnistul olevate ehitiste vastavust projekteerimistingimustele ning ehitusteatise olemasolu; 8) kinnistul asus aiamaja, WC ja kuur. Tegemist on ehitistega, mille alune pind on kuni 20 m2 ning need on kuni 5 m kõrged. Kaebaja nende ehitamiseks ehitusteatist ei esitanud; 9) tegemist oli mitteeluruumidega, sest neid ei kasutatud elamiseks. Kuna kinnistul puudus elamu, siis ei saanud need olla elamu teenindamiseks vajalikud abihooned. Järelikult oli kaebajal kohustus ehitiste püstitamiseks esitada vastustajale ehitusteatis (EhS § 19 lg 1, § 35 lg 2 ja § 36 lg 2). Kuivõrd ehitusteatist ei ole esitatud, siis on tegemist ebaseadusliku ehitamisega; 10) vastustaja kaalus ettekirjutuses, kas oleks võimalik kohaldada vähemkoormavaid meetmeid. Vastustaja analüüsis, kas ebaseaduslikud ehitised on projekteerimistingimustega kooskõlas; 11) vastustaja seisukoht on vale, et maatulundusmaa sihtotstarbe tõttu ei saa ehitisi sellele maale püstitada. Kinnistule on väljastatud projekteerimistingimused ühe üksikelamu ja kuni kahe ehitusloakohustusliku abihoone ehitamiseks. Ehitustegevus oli keelatud puurkaevu (PRK0033058) sanitaarkaitsealas (s.o 50 m). Kaks abihoonet asuvad puurkaevu sanitaarkaitsevööndis ja see rikub projekteerimistingimusi. Seetõttu ei saa neid hooneid praeguses asukohas seadustada. Vastustajal lasus kohustus kaaluda, kas neid on võimalik paigutada väljapoole sanitaarkaitsevööndit. Tegemist oli olulise kaalumisveaga; 12) kuigi ettekirjutuses on märgitud, et hooned tuleb lammutada, on selle all ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tegelikult mõeldud likvideerimist; 13) ettekirjutusest ei selgu, kas ehitiste püstitamiseks kasutatud materjal välistab võimaluse viia need kooskõlla projekteerimistingimustega. Ehitistel viimistlusmaterjalina OSB-plaadi kasutamine ei ole kooskõlas projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-ga 6. Ettekirjutuses puuduvad põhjendused, kas kaebajal on võimalik viia ehitised vastavusse 4(10)
3-21-752 projekteerimistingimustega, ilma et tal tuleks hooneid eelnevalt lammutada (nt on võimalik ümber ehitada). Seetõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi abihoonete osas oleks võimatu nende seadustamine; 14) vaidlusalusest ettekirjutusest ei selgu, kas WC vastab projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-le 7, et vältida keskkonnareostust; 15) kuna eelneva tõttu oli ettekirjutus õigusvastane, ei tule analüüsida kaebaja väidet, et ettekirjutus oli vastuoluline; 16) kaebaja hoidis kinnistul asju, mida ei olnud vaja. Need olid kasutusest välja langenud. Tegemist on seega jäätmetega. Kuna Maa-ameti ortofotolt nähtub, et need asuvad teise isiku kinnistul, on ettekirjutus õigusvastane; 17) kuna ettekirjutust ei toimetatud kaebajale enne sunniraha rakendamist kätte, on sunniraha rakendamine õigusvastane ja kaebajale tuleb tagastada 3300 eurot. Varaline kahju 62,40 eurot tuleb kaebajale hüvitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettekirjutus tuleb lugeda kättetoimetatuks HMS § 26 lg 3 alusel, kuna see saadeti korduvalt vastustajale teada olnud kaebaja viimasele rahvastikuregistri järgsele aadressile. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohustab isikuid oma elukoha andmeid korras hoidma. Kaebaja teadis, et tema suhtes toimub menetlus ja reageerimata jätmine oli tema teadlik valik; 2) HMS § 25 lg 1 eeldused ettekirjutuse kättetoimetamiseks kirjaga olid täidetud. EhS ei nõua, et ettekirjutus tulnuks kaebajale kätte toimetada allkirja vastu. Halduskohtu vastupidine seisukoht on vale; 3) Y teatas alles kohtuistungil, et elab väidetavalt enamuse ajast Tartus Kalda 34. Sellega rikkus ta HMS § 38 lg-t 2; 4) kaebaja sihilikult eksitab vastustajat. Ta teatas haldusmenetluses kuuest meilikontost, millelt vastuseid ei tule. Halduskohus ei pidanud vajalikuks tuvastada, millal kaebaja meili avas; 5) kui halduskohus oleks arvestanud vastustaja 30. märtsi 2022. a menetlusdokumendi lisadega 1 ja 2, oleks ta tuvastanud, et ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud; 6) ettekirjutuse kättetoimetamiseks ametiabi kasutamine ei oleks olnud mõistlik; 7) kaebaja ja tema esindaja pahatahtlikult hoidusid e-kirjadele vastuse saatmisest, samuti tähitud kirjade vastuvõtmisest; 8) ettekirjutus oli õiguspärane. Projekteerimistingimused ei ole üksikelamu ja kahe abihoone ehitamise aluseks. Vaidlusalused hooned ei vasta projekteerimistingimustele; 9) vastustaja ei pidanud ettekirjutuse resolutsioonis mõiste lammutamise asemel kasutama likvideerimise mõistet; 10) vaidlusaluste hoonete ehitamine oli vastuolus seadusega. Projekteerimistingimused ei asenda ehitusluba. Kaebaja pole ehitusluba taotlenud. Vastustaja kaalumisruum oli redutseerunud nullini; 11) õige on, et jäätmed paiknevad teisel kinnistul. Kaebaja võttis omaks, et need kuuluvad temale. Kuna kaebaja viis jäätmed keskkonda, siis vastutab tema nende likvideerimise eest sõltumata sellest, millisel kinnistul need asuvad (JäätS § 128 lg 1). Algselt asusid need kaebaja kinnistul; 12) kaebaja sai ettekirjutuse kätte hiljemalt 12. septembril 2020. Seetõttu oli lubatud sunniraha rakendada.
3-21-752 1) kui postkasti on jäetud teade tähitud kirja kohta, ei tõenda see, et haldusakt oleks kaebajale kätte toimetatud. Ettekirjutust ei toimetatud kätte ka Y-le. Halduskohtu seisukoht on selles osas õiguspärane; 2) halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja pole tõendanud ettekirjutuse kättetoimetamist; 3) vastustaja 30. märtsi 2022. a dokumendi lisad 1 ja 2 ei tõenda, et ettekirjutus toimetati kaebajale kätte; 4) halduskohus on õigesti leidnud, et vajadusel tulnuks kasutada ametiabi; 5) projekteerimistingimused annavad kaebajale õiguse taotleda ehitusluba. Selle kaudu saab vald kaaluda, kas olemasolevaid ehitisi saaks seadustada. Vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks ei saa neid ehitisi ümber ehitada või teise kohta tõsta; 6) jäätmed ei asunud kaebaja kinnistul; 7) kuna ettekirjutus ei kehtinud, ei saanud sunniraha rakendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja on apellatsioonkaebusele lisanud Maa-ameti kaardirakenduse 2019. a ortofoto, mis vastustaja hinnangul tõendab, et jäätmed asusid algselt kaebaja kinnistul (dtl 338). Kaebaja esitas vastuses Maa-ameti kaardirakenduse ortofoto, millele on kantud kaebaja kinnistu piirid, ja tema arvates tõendab see, et jäätmed ei asu kaebaja kinnistul (dtl 365–366). Kuna toimikus on ortofotod 2016., 2018. ja 2019. a-st, puudub vajadus nende dubleerimiseks (dtl 270–271 ja 289). Seetõttu tuleb apellatsioonkaebusele ja sellele lisatud dokumendid menetlusosalistele tagastada.
10.Esmalt on vaidluse all küsimus, kas kaebaja oli vastustaja 11. septembri 2020. a ettekirjutusest saanud teada enne sunniraha rakendamist, s.o enne 1. jaanuari 2021.
11.Sunnivahendit (sh sunniraha) on lubatud rakendada, kui tegemist on kehtiva ettekirjutusega ja see on adressaadile teatavaks tehtud, ning ettekirjutust pole tähtaja jooksul täidetud (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 8 lg 1). Ettekirjutus on kehtiv, kui seda pole kehtetuks tunnistatud või tühistatud ning kui see pole tühine (HMS § 61 lg 2 ja § 63). Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (HMS § 61 lg 1).
12.Üldjuhul võib haldusakti teha teatavaks vabas vormis (HMS § 62 lg 1). Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks HMS 1. ptk 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (HMS § 62 lg 2 p 1). Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga (HMS § 26 lg 1). Dokument loetakse menetlusosalisele kätte toimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud (HMS § 26 lg 3). Riigikohtu praktika kohaselt, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei kehti füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt
6(10)
3-21-752 haldusakti teatavakstegemisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 15).
12.1.Puudub tõend selle kohta, et kaebaja sai 11. septembri 2020. a ettekirjutusest teada varem kui 13. märtsil 2021, millal kaebaja esindaja Ya avas kohtutäituri e-kirja (dtl 114).
12.2.Vastustaja saatis 11. septembri 2020. a ettekirjutuse kaebajale kahel korral tähtkirjaga rahvatikuregistri järgsele aadressile. Mõlemal juhul tagastas postiasutus tähtkirjad vastustajale põhjusel, et nende hoiutähtaeg möödus, sest sellele ei tuldud postiasutusse järele (dtl 84–87). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks teated tähitud kirjade saabumise kohta kätte saanud. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et HMS § 26 lg-le 3 antud Riigikohtu tõlgenduse valguses ei saanud 11. septembri 2020. a ettekirjutust lugeda kaebajale kätte toimetatuks sellest hetkest alates, millal jäeti teated tähtkirja kohta kaebaja elukoha järgsesse postkasti.
13.Vastustaja edastas 11. septembri 2020. a ettekirjutuse kaebaja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile YYY (dtl 88–90 ja 94). Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). Kaebaja elektronkirjade kättesaamist ei kinnitanud, mistõttu ei saa lugeda HMS § 27 lg 2 p 2 alusel vaidlustatud ettekirjutust kaebajale kätte toimetatuks.
14.Hoolimata ettekirjutuse kättetoimetamisest on halduskohus õigesti märkinud, et puuduvad tõendid asjaolu kohta, et kaebaja sai vaidlustatud ettekirjutusest teada muul viisil ja varem kui 13. märtsil 2021.
15.Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähendust see, kuidas vastustaja oleks saanud tagada vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale teatavaks tegemise, kas näiteks ametiabi kasutamise või ettekirjutuse kaebajale ise kättetoimetamise teel. Vastustaja kohustus oli leida vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale teatavaks tegemise viis ja koguda selle kohta tõendeid. Apellandi väide, et kui halduskohus oleks arvestanud vastustaja 30. märtsi 2022. a menetlusdokumendi lisadega 1 ja 2, oleks ta tuvastanud, et ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja viidatud videofailid ei tõenda asjaolu, et kaebaja oli vaidlustatud ettekirjutusest teadlik varem kui 13. märtsil 2021. Viidatud videofailid pärinevad 3. septembrist ja 16. oktoobrist 2019. Ettekirjutus tehti 11. septembril 2020.
16.Kuna vastustaja pole suutnud tõendada asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutus oli kaebajale tehtud teatavaks enne sunniraha rakendamist (s.o enne 1. jaanuari 2021), ei olnud sunnivahendi rakendamine lubatud (ATSS § 8 lg 1). Kui kaebaja ei teadnud ettekirjutusest, ei saanud ta asuda seda täitma ning vastustaja ei saanud ettekirjutuses märgitud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel sunniraha rakendada. Tegemist ei olnud seejuures ATSS §-s 12 nimetatud erandjuhtumiga, mis oleks lubanud sunniraha rakendada ilma ettekirjutust kaebajale teatavaks tegemata.
Teiseks on vaidluse all küsimus, kas 11. septembri 2020. a ettekirjutus on õiguspärane.
18.Kaebaja kinnistul asuvad aiamaja, käimla ja kuur, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2 ja need on kuni 5 m kõrged.
19.Vastustaja tõi ettekirjutuses välja, et kaebaja pole ehitiste püstitamiseks ehitusteatisi vallale esitanud, ehitiste kasutamise otstarve ei vastanud maatulundusmaa sihtotstarbele, ehitised ei vasta väljastatud projekteerimistingimuste lisa 1 p-le 1.6 (kasutatud on OSB-plaati,
7(10)
3-21-752 mis ei ole kooskõlas välisviimistluse tingimustega) ja elamute sobitumist võimaliku tulevase peahoonega pole võimalik hinnata, sest puudub peahoone arhitektuuriline lahendus.
20.Halduskohus pidas ettekirjutust õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja ei kaalunud, kas teise isiku kinnistu puurkaevu sanitaarkaitsealas paiknevaid kaebaja hooneid oleks olnud võimalik paigutada kinnistu sellesse ossa, kuhu puurkaevu sanitaarkaitsealasse ei ulatu. Lisaks märkis halduskohus, et kuigi ehitisel OSB-plaadi kasutamine ei vasta projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-le 6, pole vastustaja kaalumisel arvestanud seda, miks ei ole võimalik ehitisi ümber ehitada ja seeläbi viia need vastavusse projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-ga 6. Halduskohtu hinnangul ei selgunud ettekirjutusest, kas käimla vastab projekteerimistingimuse lisa 1 p-le 1.7, vältimaks keskkonnareostust.
21.Ainuüksi asjaolust, et kaebaja ei esitanud vaidlusaluste hoonete püstitamise kohta vastustajale ehitusteatist ja ehitised asuvad maal, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, ei järeldu, et ehitiste lammutamise ettekirjutus on õiguspärane.
21.1.EhS § 132 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht või 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
21.2.EhS § 132 lg-s 3 pole tegemist lammutamisettekirjutuse tegemise suletud loeteluga. Siiski ei tohi lammutamisettekirjutust teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused. Üheks selliseks põhjuseks võib olla ehitise ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus. Kui seadustamist takistab kehtiv üldplaneering, on ehitise seadustamine võimatu eelkõige siis, kui üldplaneeringu selles osas muutmise püüded on asjakohases menetluses osutunud edutuks või on ettenähtav, et üldplaneeringu selles osas muutmine on õiguslikult võimatu. Vaba ehitustegevuse korral saab ehitise lugeda seadustatuks, kui see on kooskõlas kitsenduste ja planeeringutega EhS § 12 lg 2 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-2398, p 17).
21.3.Ettekirjutusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluste ehitiste seadustamine on õiguslikult võimatu.
21.4.Vastustaja väljastas
14.novembril
Kuumajaagu kinnistule projekteerimistingimused üksikelamu ning kahe ehitusloakohustusliku abihoone püstitamiseks (dtl 189–191). Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti järeldanud, et maatulundusmaa sihtotstarbe väide ei ole asjakohane, välistamaks ehitiste seadustamist.
21.5.Kui vaidlusaluste ehitiste näol on tegemist mitteelamuga, siis tulnuks kaebajal esitada ehitusteatis (EhS § 35 lg 3 ja lisa 1). EhS § 35 lg 4 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse nõuda põhjendatud juhul ka sellise ehitise kohta ehitusteatise esitamist, mis pole hõlmatud EhS lisaga 1.
21.6.Kui vastustaja oleks suunanud kaebajat enne lammutamisettekirjutuse tegemist esitama ehitusteatist, oleks ta saanud selle menetluse raames kontrollida, kas ehitis vastab nõuetele (nt asukoha osas), samuti arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele nõuetele, mis tulevad nt projekteerimistingimustest (EhS § 36 lg 5 p-d 1 ja 3). Ehitusteatise menetluses oleks vastustaja saanud hinnata, kas vaidlusaluseid kahte hoonet, mis asuvad teise isikule kuuluva puurkaevu sanitaarkaitsealas, on võimalik kinnistul paigutada kohta, kuhu puurkaevu sanitaarkaitseala ei 8(10)
3-21-752 ulatu. Teise isiku puurkaevu sanitaarkaitseala ei hõlma kaebaja kogu kinnistut (dtl 192 ja 244). Samuti oleks vastustaja ehitusteatise menetluses saanud kaebajale vajadusel teha ettepaneku muuta hoonete välisilmet selliselt, et see vastaks projekteerimistingimustes nõutule (s.o OSBplaadi katmine materjaliga, mis vastab projekteerimistingimuste lisa 1 p 1 alap-s 6 nimetatud nõuetele).
21.7.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kuna vaidlustatud ettekirjutusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluste ehitiste seadustamine ehitusteatiste menetlusega on üheselt välistatud, ei olnud õige ettekirjutusega kohustada kaebajat ehitisi lammutama. Seetõttu on halduskohus vaidlustatud ettekirjutuse p-d 1–3, millega kohustati kaebajat ehitised lammutama, õiguspäraselt tühistanud.
22.Vastustaja kohustas ettekirjutuse p-ga 4 kaebajat likvideerima kinnistule ladustatud jäätmed. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab mõiste likvideerima midagi ära kaotama või hävitama. Vastustaja märkis, et Jõelähtme valla heakorra eeskirja § 6 lg 1 p 8 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud võtma meetmeid kinnisasja reostamise ja risustamise vältimiseks. Ettekirjutuse põhjendused lubavad seega järeldada, et vastustaja käsitas kaebaja tegevust asjade kinnistule ladustamisel heakorraeeskirjade nõuete rikkumisena, kuna maatükile ladestati jäätmeid.
22.1.Halduskohus nõustus vastustajaga, et tegemist on jäätmetega JäätS § 2 lg 1 mõttes, kuna need olid kasutusest välja langenud. Halduskohus lisas, et kuna jäätmete asumine kaebaja kinnistul pole tõendatud, on ettekirjutus jäätmete likvideerimise osas õigusvastane.
22.2.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kuna vaidlusalused asjad ei paiknenud kaebaja kinnistul, siis ei saanud kaebajale ettekirjutust teha. Oluline on, kas kaebajat tuleb käsitada avaliku korra eest vastutava isikuna (vt KorS § 15 lg 1). Saastajana käsitatakse isikut, kes on jäätmed keskkonda viinud (vt JäätS § 128 lg 1). Kuna kaebaja on jäätmed viinud keskkonda, tuleb teda käsitada avaliku korra eest vastutava isikuna sõltumata sellest, kas need asuvad kaebaja või naaberkinnistul. Seetõttu tuli kaebajat käsitada ettekirjutuse õige adressaadina.
22.3.Fotodelt nähtub, et maatükil asuvad erinevat liiki ja materjalist asjad, nt autorehvid, lagunenud mööbel, puidust aken, erinevad metallist asjad (nt kauss, metallkarp), WC-pott, gaasiballoon, klaas jms (dtl 31 – 35, 39–41, 171). Heakorra eeskirja § 6 lg 1 p 8 ei nõua, et nimetatud asjad tuleks tingimata likvideerida, vaid selle normi eesmärgiks on tagada, et kinnisasi ei oleks risustatud. Viimati nimetatud eesmärki on võimalik saavutada ka muud moodi kui asjade likvideerimisega ehk nende ära kaotamise või hävitamisega. Näiteks on võimalik asjad kokku korjata ja kindlasse kohta ladustada, vajadusel asjad kattega kattes.
22.4.Vastustaja ei ole ettekirjutuses tuginenud Jõelähtme Vallavolikogu 28. veebruari 2013. a määrusele nr 112 „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri“ (kehtis kuni 25. veebruarini 2022; alates 26. veebruarist 2022 kehtib uus jäätmehoolduseeskiri) ning selles sätestatud nõuete võimalikule rikkumisele, mida tuleks asuda kõrvaldama üksnes jäätmete likvideerimisega. Näiteks kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 32 lg 2 näeb ette, et metallijäätmeid tuleb koguda oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire, seejuures ei tohi jäätmete ladustamine tekitada keskkonna- ega muid häiringuid. Kui heakorraeeskirja nõudeid seeläbi ei rikuta, võib teatud liiki jäätmeid oma kinnistul hoida.
22.5.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et ettekirjutuse resolutsiooni p 4 on õigusvastane, kuid seda teistel põhjendustel. 9(10)
3-21-752
23.Kuna tõendatud ei olnud asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutus oli sunniraha rakendamise hetkeks kaebajale teatavaks tehtud, ja ettekirjutus oli materiaalselt õigusvastane, mistõttu tuleb see tühistada, tuleb vastustajale laekunud sunniraha 3300 eurot kaebajale tagastada ning kohtutäituri tasu näol tekkinud kahju hüvitada.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
25.Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja kandis apellatsiooniastmes õigusabikulu
eurot. Õigusabi koosnes vastustaja apellatsioonkaebusega tutvumisest ja sellele vastuse koostamisest (4 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud õigusabikuluga ja see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.