Xi kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamise või alternatiivselt tühisuse tuvastamise, Jõelähtme Vallavalitsuse 02.01.2020 hoiatuse nr 2012899/00111-1 õigusvastasuse tuvastamise, sunniraha rakendamisega kaasnenud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise (s.o 3300 euro suuruse sunniraha tagastamise) ning kaebajale tekitatud varalise kahju (62,40 eurot) hüvitamise nõudes Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindajad Tanel Tobro, Leho Kure ja Diana Surkova
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Istungil 05.11.2021 ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus nr 2012899/00111, kohustada Jõelähtme valda tagastama Xile sunniraha summas 3300 eurot ning mõista Jõelähtme vallalt Xi kasuks välja varaline kahju summas 62,40 eurot.
3.Mõista Jõelähtme vallalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 6472 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).
3-21-752 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xile kuulub Sambu külas, Jõelähtme vallas Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastriüksus xxxxxxxxxxxx; edaspidi Xxxxxxxxxxx kinnistu).
2.Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatusega nr 2012899/00111 kohustati Xi lammutama õigusliku aluseta püstitatud ehitised aiamaja, WC ja kuur asukohaga Xxxxxxxxxxx, Sambu küla, Jõelähtme vald (resolutsiooni punktid 1-3) ning likvideerima Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustatud jäätmed (resolutsiooni punkt 4). Ettekirjutuse-hoiatuse resolutsiooni punktide 1-3 täitmise tähtaeg oli 01.12.2020 ning resolutsiooni punkti 4 täitmise tähtaeg oli 11.10.2020. Ettekirjutuse-hoiatuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Sergei Dõmša teostas 16.08.2018 Sambu külas, Xxxxxxxxxxx kinnistul paikvaatlust, mille kohta koostati vastav protokoll ja mille juurde lisati kohapeal jäädvustatud fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistul on püstitatud kokku kolm ehitist, tegemist on kergete puitkonstruktsioonidega. Kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 ruutmeetrit ning kõrgusega kuni 5 meetrit. Ühtegi ehitusteatist ei ole vallavalitsusele esitatud. 31.10.2018 andis Xxxxxxxxxxx omaniku volitatud esindaja Y omapoolsed selgitused, kuid keeldus seletustele allkirja andmast. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Diana Surkova teostas 21.06.2019 Xxxxxxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille kohta koostati protokoll ja mille juurde lisati kohapeal tehtud fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistul ei ole ebaseaduslikult püstitatud hooneid teisaldatud. Jõelähtme vald saatis 25.06.2019 Y kirja, milles teavitati järelevalvemenetluse võimalikest nõuetest. Kuna järelevalveametnik ei saanud kirjale mõistliku aja jooksul vastust, siis järgnes kirjale 03.07.2019 järelevalveametniku poolt tehtud telefonikõne, kus Y teatas, et ta ei soovi seletusi anda. Järelevalveametnik pöördus 19.08.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poole ametiabi taotluse palvega edastada Xe kutse tulla 03.09.2019 kell 11.00 Jõelähtme Vallavalitsusse selgitusi andma. Y andis 03.09.2019 suuliselt selgitusi, kuid keeldus kohapeal kirjalikult ütluste andmisest. Y tõi 16.10.2019 orienteeruvalt kell 11.30 eraldi paberilehel selgitused, kus väitis, et Xxxxxxxxxxx kinnistul paikneb omanikule kuuluv teisaldatav vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks sihtotstarbeks, kuid milline konkreetne otstarve vallasvaral on, Y ei täpsustanud. Y sõnul on vara ajutiselt ladustatud Xxxxxxxxxxx kinnistule, kuid tee puudumise tõttu on vara „lõksu“ jäänud, kuna
2(19)
3-21-752 naaber ei luba kasutada ajalooliselt kasutatavat teed ning tee kasutamise piiramiseks on ta ka pöördunud väidetavalt kohtu poole (dtl 26). Vallavalitsus edastas 22.10.2019 Y kirja nr 77/3905 täpsustavate küsimustega.
Y saatis 23.10.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse ning 14.11.2019 väljastati Xxxxxxxxxxx kinnistule projekteerimistingimused üksikelamu ning kahe ehitusloa kohustusliku abihoone püstitamiseks. Jõelähtme Vallavalitsusele laekus 22.04.2020 info koos fotodega selle kohta, et Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustati hulgaliselt jäätmeid. Jõelähtme Vallavalitsus saatis 15.05.2020 uue kirja (kiri nr 7-7/1616), milles palub vastata kirjas nr 7-7/3905 toodud küsimustele hiljemalt 01.06.2020, korrastada Xxxxxxxxxxx kinnistu hiljemalt 01.06.2020 ning likvideerida Xxxxxxxxxxx kinnistult kõik ebaseaduslikud ehitised hiljemalt 01.08.2020. Jõelähtme Vallavalitsus pikendas 17.06.2020 oma täiendava kirjaga eeltoodud nõuete nr 1 ja 2 täitmist kuni 01.07.2020. Q edastas 10.07.2020 X palvel e-kirja vallale, vastates kirjale nr 7-7/3905. Jõelähtme Vallavalitsus vastas 10.07.2020 kirjale 16.07.2020 (kiri nr 7-7/2720), milles palus korrastada Xxxxxxxxxxx kinnistu hiljemalt 30.07.2020 ja likvideerida Xxxxxxxxxxx kinnistul kõik ebaseaduslikud ehitised hiljemalt 01.08.2020. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik D. Surkova teostas 02.09.2020 Xxxxxxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille kohta koostati protokoll ja mille juurde lisati kohapeal jäädvustatud fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistult ei ole sinna ebaseaduslikult paigaldatud hooneid ära viidud ning kinnistu on korrastamata. Jäätmete olemasolu kinnitas ka kinnistu omanik oma 10.07.2020 kirjas. Vaatamata sellele, et Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku väidete kohaselt on jäätmeteks ainult aken ja diivanid, siis 02.09.2020 läbi viidud paikvaatluse käigus oli tuvastatud, et ka neid ei ole Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik määratud tähtajaks koristanud. Xxxxxxxxxxx kinnistule (100% maatulundusmaa) on püstitatud kolm ehitist (kerged puitkonstruktsioonid). Kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 ruutmeetrit ning kõrgusega kuni 5 meetrit. Ühtegi ehitusteatist vallale esitatud ei ole (vt ehitusseadustiku (EhS) lisa 1). Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik ei ole tegelikult huvitatud likvideerima ebaseaduslikud ehitised ning kasutab tee puudumise väidet oma õigustusena. 02.09.2020 paikvaatluse käigus tuvastati, et tegelikult on rajatud Xxxxxxxxxxx kinnistule tee, mille kaudu oleks võimalik ehitised likvideerida. Tee olemasolu fakti kinnitab ka Xxxxxxxxxxx kinnistu naaber, geoportaali andmed. Seega eirab Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik tahtlikult valla nõudeid ning tee puudumise asjaolu ei vasta tõele. Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ehitised, hooned. Enne hoonete püstitamist maatulundusmaale oleks Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik pidanud esitama ehitusteatised (vt EhS § 19 lg 1 p 2, § 35 lg 2, § 36 lg 2). On väheusutav, et ehitisel, mis on ettenähtud töövahendite hoidmiseks peavad olema suured aknad ning poolenisti klaasist uks. Samuti ei ole usutav väide, et ehitised on püstitatud Xxxxxxxxxxx kinnistu korrashoiuks, sest kinnistu on reostunud ja metsistunud. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbele ning ei vasta ka väljastatud projekteerimistingimustes väljatoodud arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei ole olemasolevaid hooneid võimalik säilitada olemasoleval kujul. Seetõttu ei ole võimalik kasutada isikut vähem koormavat meedet õigusliku korra taastamisel, kui õigusliku aluseta ehitiste lammutamine. T. Alt on jätnud täitmata EhS-s märgitud ehitise omaniku kohustused.
3.Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatusega nr 2012899/00111-1 otsustati Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikult nõuda hoiatuses nr 2012899/00111 määratud sunniraha summas 3300 eurot sisse ning kohustati Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikku: 1) lammutama
3(19)
3-21-752 õigusliku aluseta püstitatud ehitis (aiamaja) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 2) lammutama õigusliku aluseta püstitatud ehitis (WC) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 3) lammutama õigusliku aluseta püstitatud ehitis (kuur) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 4) likvideerima Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustatud jäätmed. Nõuete täitmise uueks tähtajaks määrati 01.06.2021. Hoiatus sisaldas sunniraha rakendamise alust ja hoiatust. Juhul kui ettekirjutust ettenähtud tähtajaks ei täideta, siis nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras: 1) hoiatuse nõude 1 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 1100 eurot; 2) hoiatuse nõude 2 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 900 eurot; 3) hoiatuse nõude 3 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 800 eurot; 4) hoiatuse nõude 4 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 500 eurot.
4.X esitas 08.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.04.2021) Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamise või alternatiivselt tühisuse tuvastamise, sunniraha rakendamisega kaasnenud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise (s.o 3300 euro suuruse sunniraha tagastamise) ning kaebajale tekitatud varalise kahju (62,40 eurot) hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja hinnangul on Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus ja 01.02.2021 hoiatus tühised ja õigusvastased, kuivõrd neid ei ole kaebajale kätte toimetatud.
5.1.HMS § 62 lg 2 punkti 1 kohaselt tuli kaebajale Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus nr 2012899/00111 ja 01.02.2021 hoiatus nr 2012899/00111-1 kätte toimetada. Vaidlusalune haldusakt on kaebajale teatavaks tegemata (haldusmenetluse seadus (HMS) § 61 lg 1), mistõttu haldusakt ei kehti ega oma õiguslikku mõju. Tegemist on tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 1). Kaebajale ei ole vastustaja poolt 11.09.2021 ettekirjutus-hoiatust nr 2012899/00111, 06.01.2021 kirja ega 01.02.2021 hoiatust 11.09.2020 kätte toimetatud ei posti teel, elektroonselt ega haldusorgani poolt (HMS § 25 lg 1, § 26 lg 1, lg 3; vt Riigikohtu lahend nr 33-1-75-07, p 15; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-05, p 14). Y ja X on mõlemad füüsilised isikud, mistõttu vastustaja esitatud videosalvestused ei tõenda vaidlustatud haldusakti kaebajale kättetoimetamist postkasti teadete jätmisega. Samuti ei tõenda videosalvestused, et kaebaja oleks kätte saanud haldusorgani poolt edastatud e-kirjad HMS § 27 lg 2 tähenduses. Kaebaja sai 25.03.2021 teada oma pojalt Yilt, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus Jõelähtme Vallavalitsuse poolt eesmärgiga temalt sisse nõuda sunniraha 3300 eurot ning kohtutäitur on esitanud X suhtes sundtäitmise nõude.
5.2.Vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on tühine ka HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kuigi kaebaja on Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik, siis kinnistul asuvad ehitised ja muud asjad kuuluvad kaebaja pojale Y (dtl 7). Y selgituste kohaselt on need ehitised ehitatud aastaid tagasi ja asusid Xxxxxxxxxx kinnistul kuni viimase võõrandamiseni 2013. Y vedas need ehitised Xxxxxxxxxxx kinnistule, kuna mujale tal neid viia polnud võimalik tol hetkel. Xxxxxxxxxxx kinnistu kuulus sel ajal JaaQ OÜ-le, mille osanik oli Y (vt kaebuse lisa 7; dtl 45).
5.3.Vaidlusalust ettekirjutust on võimatu täita ilma seadust rikkumata, kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mis võimaldaks lammutamisnõudega ehitised (aiamaja, WC, kuur) kinnistult ära
4(19)
3-21-752 vedada ilma neid lammutamata. Xxxxxxxxxxx kinnistu kasuks ei ole seatud teeservituuti (asjaõigusseadus (AÕS) § 156), mis annaks õiguse teed kasutada, aga ka vajadusel selle välja ehitada. Xxxxxxxxxxx kinnistu kõrval asetsev Xxxxxxx kinnistu, mida mööda kulgeb ajalooline tee Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele ja mida mööda saaks lammutusnõudega ehitised ära viia, ei ole kasutatav. Xxxxxxx kinnistu omanik on enda kinnistule kaevanud kraavi Xxxxxxxxxxx kinnistu ette. Kohalik omavalitsus, nõudes Xxxxxxxxxxx kinnistul ehitiste lammutamist ja samaaegselt ka kinnistul ettekirjutuse ajal asuvate jäätmete äravedu, pidas tõenäoliselt silmas ka seda, et ehitiste lammutusjäätmed tuleb kinnistult ära vedada. See on aga võimatu juurdepääsutee puudumise tõttu. Juurdepääs puudub ka mujalt, teiste kinnistute kaudu. Vastustaja väidetud tee kaudu ei ole võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistult ehitisi ära toimetada, kuivõrd põllupealsele ei ole võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistult veoautoga pöörata. Lisaks on õigusvastane kahjustada teise isiku vara, sh põllumaad, kasutades läbimatut põllumaad juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt kinnistule. Vallavalitsuse nõue igal juhul kasutada ettekirjutuse täitmiseks võõrast kinnistut, millele tuleb selle kasutamiseks tee alles rajada kas tervikuna või ositi, on Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku kallutamine õigusvastasele tegevusele.
5.4.Väidetavad jäätmed ei paikne Xxxxxxxxxxx kinnistul, vaid Xxxxx kinnistu teemaal, mis ei kuulu kaebajale (vt kaebuse lisa 4; dtl 39). Vallavalitsuse mainitud prügi on kokku korjatud Xxxxx põllult, mis olid sinna tekkinud läbi aegade teiste isikute poolt visatuna (dtl 9). Vallavalitsuse ettekirjutuse eesmärk näib olevat ühelt poolt takistada kinnistu omanikul vallale sobimatute hoonete rajamist oma kinnistule, teisalt takistada ka taaskasutatavate ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamist kinnistul (dtl 10).
5.5.Lammutamisnõue on ebaproportsionaalne, kuivõrd Y on vastustajale öelnud, et ta soovib oma vara teisaldada, mitte lammutada. Kuigi ehitisi ei ole Xxxxxxxxxxx kinnistule, mis on maatulundusmaa, lubatud püstitada, siis intensiivne lammutamisnõue ei ole meetmena proportsionaalne. Ehitised omavad rahalist väärtust ning neid on võimalik kasutada mujal kui Jõelähtme vallas Xxxxxxxxxxx kinnistul. Kõnesolevad ehitised ei ole oma konstruktsioonilt kasutamisel eluohtlikud. Asjaolu, et vallale ei meeldi, miks ehitussoojakul on suured aknad, ei tähenda, et need ei võiks olla. Ehituse perioodil ajutise hoone kasutamine ei ole keelatud. 5.6. Vastustaja ei ole mingil moel selgitatud ega põhjendatud, kuidas need ehitised ja materjalid piiravad naabri õiguseid oma kinnistut kasutada või on talle eluohtlikud (dtl 274). Nüüd, kus vald tahtlikult piirab kaebaja võimalusi kinnistu elamumaaks muutmiseks ja saab seda juriidiliselt takistada, on äärmiselt ebaõiglane kaebaja suhtes trahvi mehhanismi rakendamine, sh eesmärgiga korduvrakenduseks.
5.7.Vaidlusalune ettekirjutus on vastuoluline. Kui ehitiste lammutamise nõue sisaldab ainult lammutamist, siis lammutamisega toimub kinnistu veel suurem reostamine taaskasutatavate materjalide uuesti kinnistule ladustamise näol.
5.8.Vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise tähtajad ei ole olnud täidetavad ega ole ka edaspidi täidetavad seni kuni puudub kinnistule veokiga juurdepääsuks kasutatav sõidutee.
5.9.Kaebaja on vaidlustanud ka 01.02.2021 hoiatust ettekirjutuse alusel määratud sunniraha rakendamise kohta, s.o sundtäitmise hoiatust ja hoiatust uue sunniraha määramiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatus nr 2012899/00111-1
5(19)
3-21-752 tugineb kehtetule haldusaktile, mistõttu on see õigusvastane (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 8 lg 1, § 10 lg 1). Eeltoodu tõttu on ka sunnivahendi rakendamine õigusvastane, mistõttu peab vastustaja hüvitama kaebajale õigusvastase tegevusega täitemenetluses kinni peetud sunniraha 3300 eurot ja kohtutäituri tasu 62,40 eurot. Vastustaja ei ole kaalunud, kas kaebaja suhtes kohaldatav sunniraha on õiglane ning isikut vähim koormav meede. Määratud sunniraha on ebaproportsionaalne. Kaebajal ei ole olnud võimalik juurdepääsu puudumise tõttu naabri ja vallavalitsuse silma riivavaid ehitisi (aiamaja, WC ja kuur) kinnistult ära transportida. Kaebaja soovis ehitisi seadustada ehk projekteerida kinnistule üksikelamu koos abihoonetega, mis võimaldaks omanikul olemasolevaid ehitisi kinnistul nihutada naabrit mittehäirivasse asukohta, kuid siiski seadusega omanikule lubatavat ehitusõigust arvestades.
5.10.Vastustaja 30.03.2022 esitatud tõendid (videosalvestis ja helisalvestis) ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased ja need tuleks vastustajale tagastada. Lisaks on tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega, mille läbiviimise õiguslikke aluseid ei ole vastustaja tõendite esitamisel avaldanud.
5.11.Y ei ole vaidlusaluses õigussuhtes Jõelähtme vallaga (ettekirjutus-hoiatus, sunniraha määramine, sunniraha sundtäitmine) X volitatud esindaja. Y ei ole vastustajale esitanud kaebaja originaalvolikirja ja teavitanud valda, et ta on seoses Xxxxxxxxxxx kinnistul ehitiste lammutamise ja ladustatud jäätmete äraviimise nõudega, kaebaja volitatud esindaja. Y on vastustajale esitanud volikirja mitte seoses käesoleva vaidlusega, vaid eelnevalt seoses suhtlemisega valla arhitektiga seonduvalt projekteerimistingimuste väljastamisega. Vastustajal puudub õigus laiendada esindaja poolt ühekordselt mingiks toiminguks esitatud volikirja meelevaldselt igasugustele võimalikele suhetele valla ja esindatava vahel ilma, et esindaja teaks, et ta ka selles konkreetses õigussuhtes on isiku esindaja (dtl 113 jj). Vaatamata volituste puudumisele ei ole ka X 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatust ja 01.02.2021 hoiatust teatavaks tehtud HMS-s ettenähtud korras. Y sai kaebaja suhtes tehtud haldusaktidest teada kohtutäituri e-kirja avamisel 13.03.2021 ja informeeris X ettekirjutusest ning hoiatusest 25.03.2021.
5.12.Ebaõige on vastustaja väide, et Y tuleb lugeda vallavalitsuse ettekirjutushoiatuse ja hoiatuse kätte saanuks 16.02.2021. Kohtutäituri 16.02.2021 kirjas selgub, et aadressile [email protected] on saadetud ilma konkreetse isiku poole pöördumata menetlusdokumendid täiteasjas nr 026/2021/249, milleks on täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Y avas saabunud e-kirja 13.03.2021. Y ega T. Alt ei ole kinnitanud täitmisteate kätte saamist (vt TsMS § 311 1 lg 5). Vastustaja viide HMS § 27 lg 2 punktile 4, mille kohaselt tuleks lugeda haldusakt Xe kätte toimetatuks kohtutäituri poolt, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole X volitatud esindaja, et X nimel võtta vastu kättetoimetatavaid dokumente.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on tehtud õigele adressaadile. Xxxxxxxxxxx kinnistul olevad ehitised ja ladustatud prügi ei kuulu Y vallasomandisse, vaid kaebaja vastutab EhS § 19 lg-s 1 ning jäätmeseaduse (JäätS) § 128 lg-s 4 sätestatud kohustuste eest. Vaidlust ei ole, et Xxxxxxxxxxx kinnistu kuulub kaebajale. Andes teisele isikule oma kinnisasja kasutada ei saa muutuda seal olevad ehitised Y omadeks (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS § 54 lg 1, § 53 lg 2).
6.2.Xxxxxxxxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxxxx) on tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavale riigiteele nr 11315 läbi omandisuhete ja tähtajatute reaalservituutide igakordsete omanike kasuks läbi Xxxxx kinnistu (katastritunnus 6(19)
3-21-752 xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 154); Xxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 159), mille kaasomanik on kaebaja ning läbi Xxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 157). Seega on alusetu väita, et ilma Xxxxxxx kinnistut läbimata ei ole tagatud juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale riigiteele. Xxxxxxxxxx kinnistult on läbi Xxxxx kinnistu rajatud Xxxxxxxxxxx kinnistule korralik pinnastee läbi rapsipõllu, mis võimaldab edukalt liigelda antud kinnistutel igasuguste veoautodega (vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 6; paikvaatlus juuni 2021, pildid nr 1 ja 4; dtl-d 166 ja 169). Kuni 23.03.2017 kuulus Xxxxx kinnistu enne ostu-müügitehingut erateena nn perekond X seltsingule (kaebuse täiendus) ja juurdepääsu tagamine Xxxxxxxxxxx kinnistule koos teekvaliteediga oli seltsingu siseasi. Seetõttu on arusaamatu, mis alustel tugineb kaebaja oma kaebuses HMS § 63 lg 2 p-dele 4 ja 5.
6.3.Lisaks on vastustaja võtnud ühendust Xxxxxxx kinnistu omanikuga, kes on andnud põhimõttelise nõusoleku Xxxxxxxxxxx kinnistult ehitiste äraveoks läbi Xxxxxxx kinnistu, kuid initsiatiiv peab tulema kaebajalt, mitte vallavalitsuselt. Kaebaja nõudmiste esitamine vastustajale näitab selgelt, et kaebajal puudub igasugune huvi ebaseaduslike ehitiste oma kinnistult teisaldamiseks läbi Xxxxxxx kinnistu.
6.4.Kaebaja on ekslikult tõlgendanud tsiviilkohtu 31.10.2012 määrust asjas nr 2-1150909 (kaebuse lisa 10).
6.5.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et käesolevas asjas ei ole Y kaebaja esindaja. Y on esitanud vastustajale oma originaalvolikirja koopia, mille kohaselt on tal tähtajatu õigus esindamaks X ka Xxxxxxxxxxx kinnistul kõikides tehingutes k.a ametiasutustes ning kohtuprotsessides, sisuliselt on tegu üldvolitusega (vt vastustaja 12.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 80). Y ei ole oma tegude või sõnadega või uue volikirja esitamisega oma esindusõigust tagasi võtnud. Y on käitunud vallavalitsuses TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud kujul. Y on käitunud ärakuulamisel vallavalitsuses kui X volitatud esindaja ja väita peale seda, kui vastustaja on halduskohtule volikirja olemasolust teavitanud, et esindaja osales seal kui Xxxxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitiste omanik, ei ole tõsiselt võetav. Samuti on Y. oma vastuskirjas 15.10.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele käesolevas haldusasjas esitlenud ennast kui kinnistu omaniku volitatud esindajat (vt kaebuse lisa 1.2). Hoolimata sellest, kas Y on kaebaja esindaja või mitte, on nii kaebaja kui ka Y rahvastikuregistrijärgsed aadressid, e-posti aadressid, kui ka kontakttelefon kõik samad (vt vastustaja 12.04.2021 menetlusdokumendi lisad 8 j 9; dtl-d 91-93).
6.6.Kogu käimasoleva haldusmenetluse käigus on vastustaja kasutanud rahvastikuregistris olemasolevaid kontaktandmeid ja adresseerinud teated üldjuhul nii X kui Ye ja teinud seda nii tähitud kirjadega rahvastikuregistris oleval aadressil Vainu tn 8, kui ka e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected], [email protected]. Kahte viimast aadressi on Y kasutanud vallaga suheldes ka varasemalt. Seejuures pole probleeme kirjade kättesaamisega olnud. Küll aga on kaebajal väidetavalt esinenud probleeme käimasoleva haldusmenetluses kirjade kättesaamisega. Vastustaja palus haldustarkvara opereerivalt ettevõttelt Webware OÜ-lt kinnistust, kas eelpool mainitud e-posti aadressitele on 11.09.2020 saadetud e-kirjad väljunud ja kas need kirjad on jõudnud kaebaja hot.ee serverisse. Vastustaja sai vastuseks, et kaebaja
7(19)
3-21-752 rahvastikuregistrijärgset e-posti aadressi enam pole olemas, kuid aadressile [email protected] väljus kiri koheselt.
6.7.Vastustaja ei pea kaebaja poolt mõistlikuks käitumiseks, et haldusmenetluse raames lihtsalt eiratakse tähitud kirjade teatisi ning ärakuulamise võimaldamiseks ja menetlusele kaasa aitamiseks HMS § 38 lg 3 mõistes peab vastustaja kirjad kohale toimetama selleks politsei ametiabi kasutades (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisad 8-14; dtl 175-185). Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja või tema esindaja pole käesolevas asjas tähitud kirjade teatisi või e-kirju kätte saanud, nagu ka kohtutäituri poolt 16.02.2021 saadetud teatist. Vastustaja on kaebajale haldusaktid kättetoimetanud kõige kättesaadavamal viisil ehk e-kirjaga ning täiendavalt saatnud rahvastikuregistrijärgsele aadressile tähitud kirjad.
6.8.Kaebaja taotluse alusel on Jõelähtme Vallavalitsuses pooleli Xxxxxxxxxxx ja (katastritunnus ) kinnistute piiride muutmise menetlus. Mõlema kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmetel X. Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute piiride muutmise menetluses on Y ennast esitlenud nii geodeedile kui ka vallavalitsusele kaebaja volitatud esindajana (vt vastustaja 28.10.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 217).
6.9.Vaatamata korduvatest lubadustest ja ettekirjutusele ning hoiatusele uute tähtaegade seadmisest, pole kaebaja tänaseni 3-aastat peale esimest ärakuulamist oma lubadusi täitnud ning ebaseaduslikke hooneid Xxxxxxxxxxx kinnistult utiliseerinud või teisaldanud. Lammutusettekirjutus ei sisalda endas nõuet hooneid jäädavalt lammutada, vaid annab ka võimaluse hooned kaebajal detailideks võtta ning need hiljem kokku panna, kuid ei anna kaebajale subjektiivset õigust valida, millal ta lammutusettekirjutust täidab. Väide, et Xxxxxxxxxxx kinnistul saab hooneid teisaldada ainult läbi Xxxxxxx kinnistu, ei vasta tõele. 6.10. Väär on kaebaja väide, et kaebajal ei ole olnud võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistule pääseda ettekirjutuse täitmiseks ning esitatud 30.03.2022 tõendid kohtule ei ole tõesed. Foto number 2 on tehtud teadmata kohast Xxxxx kinnistul, mis ei haaku reaalsusega ja tegelikult kasutatava teega. Vastustaja on kohtule saatnud 2021. a suvel tehtud fotod Xxxxx kinnistu rapsipõldu läbivast väga konarlikust teest, mis pidi on sõidetud Xxxxxxxxxxx kinnistule ja mis pidi oleks võimalik rajatud ehitised ja ladustatud prügi Xxxxxxxxxxx kinnistult ära vedada. Täiendavalt on fotodelt näha sama teed kasutades Xxxxxxxxxxx kinnistu piirile toodud killustikust. Vastustaja lisab Maa-ameti kaardirakendusest tõendi, et sama trajektoori pidi sõideti Xxxxxxxxxxx kinnistule läbi Xxxxx kinnistu ka juba 2019. a (vt vastustaja 14.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 289). Kaebaja poolt 30.03.2022 saadetud seisukohtades fotol nr 1 on ilmekalt näha, et vähemalt tee külmumise perioodil on ebaseaduslike ehitiste transportimine kaebaja poolt läbi nn „põllutee“ Xxxxx kinnistult vägagi võimalik.
6.11.Xxxxxxxxxxx kinnistule on vastustaja väljastanud projekteerimistingimused üksikelamu ja kahe ehitusloa kohustusliku abihoone väljastamiseks (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 15; dtl 186). Projekteerimistingimuste lisa 1 punkti 6 kohaselt peavad hooned sobima välisilmelt, mahult, materjalide valikult ning arhitektuurse lahenduse poolest piirkonna miljöösse, mida Xxxxxxxxxxx kinnistul maatulundusmaal asuvad ebaseaduslikud hooned ei ole. Lisaks asuvad kaks kolmest püstitatud ebaseaduslikust hoonest naaberkinnistu (Xxxxxxx) puurkaevu sanitaarkaitsealas (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 16; dtl 192).
8(19)
3-21-752
6.12.Kohtupraktikas on levinud põhimõte, et enne lammutusettekirjutuse tegemist tuleb kaaluda, kas ehitist on võimalik seadustada. EhS seletuskirjas (lk 161) on selgitatud, et seadustamise eesmärk ei tohiks olla ebaseadusliku ehitamise soodustamine. Seega ei tohi seadustamise alused ja tagajärg olla isikule soodsamad kui õiguspärane käitumine. Lammutusnõue on proportsionaalne. Xxxxxxxxxxx kinnistu on 100% maatulundusmaa. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või majanduslik potentsiaal. Maatulundusmaa sh põllumaa ei ole maa, kus inimesed viibiksid pikaajaliselt muul eesmärgil kui maa harimine. Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad ehitised ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbele. Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik väidab, et käimas on ehitiste seadustamine. See ei vasta tõele. Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik on saanud projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks, mis ei tähenda olemasolevate ehitiste seadustamist. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa sihtotstarbele ning ei vasta ka väljastatud projekteerimistingimustes väljatoodud arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei saa olemasolevaid hooneid formaalselt ega materiaalselt seadustada.
6.13.Väär on kaebaja 30.03.2022 seisukohtades toodud väide, et jäätmed ei asu Xxxxxxxxxxx kinnistul. Seda, et jäätmed asusid ettekirjutuse koostamise ajal Xxxxxxxxxxx kinnistul on kinnitanud ka kaebaja volitatud esindaja Y oma 10.07.2020 vastustajale saadetud vastuses. Seda, kas kaebaja on teisaldanud osad jäätmed hiljem naaberkinnistule Xxxxx, ei oma ettekirjutuse seisukohast tähendust. JäätS § 128 lg-st 1 tulenevalt vastutab jäätmete käitlemise ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise eest jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sh jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulude hüvitamise eest jäätmed keskkonda viinud isik. 6.14. Sunniraha määramine summas 3300 eurot oli igati õigustatud. Kui ettekirjutuse täitmine ei ole objektiivselt välistatud, siis on sunniraha rakendamine õiguspärane (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2051, p 12). Kaebajal on olnud ettekirjutuse täitmine objektiivselt võimalik.
6.15.Y on käesolevas haldusasjas andnud tunnistajana valeütlusi karistusseadustiku (KarS) § 320 mõistes ning vastustaja palub jätta Y vande all antud tunnistused tähelepanuta nende usaldusväärsuse puudumise tõttu. 05.11.2021 kohtuistungil küsib kohus Xt „Kas ma saan õigesti aru, et Te isiklikult ei ole vallale volikirja esitanud?“. Y vastus „Seal ei ole seda nõutud.“. Vastustaja esindaja L. Kure küsib „Ja ühtegi kirja Te ei ole esitanud Jõelähtme Vallavalitsusele, kus Te oleksite ennast tituleerinud omaniku volitatud esindajana?“. Y vastab „Olen seda ainult arhitektile teinud ja oma arhitekti poolt. Olen vallas käinud ainult jutul ja rohkem ei ole mul palutud midagi teha.“ Kaebaja poolt 23.04.2021 halduskohtule esitatud kaebuse täienduse punktis IV lk 4 „Vastus kohtu küsimusele 3.2.“ väitis kaebaja järgmist: „Y teatab kohtule, et ta ei ole vaidlusaluses õigussuhtes Jõelähtme Vallavalitsusega (ettekirjutus – hoiatus, sunniraha määramine, sunniraha sundtäitmine) X’i volitatud esindaja. Y ei ole Jõelähtme Vallavalitsusele esitanud Xi originaalvolikirja /.../“. Y esitas vastustaja järelevalveametnikule Diana Surkovale käesolevas menetluses 03.09.2019 ärakuulamise võimaldamisel koheselt oma üldvolituse ja esitles ennast, kui X volitatud esindajat (vt vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1, videosalvestis 03.09.2021). Sellist kaebaja volitatud esindajana käitumist jätkab Y ka 16.10.2019 ärakuulamisel ja selgituste andmisel, kus ta üheselt oma käitumisega kinnitab, et on Xvolitatud esindaja (vt vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Samuti ei ole Y oma sõnadega või käitumisega käesolevas haldusasjas esitatud volitust tagasi võtnud, kuni kohtumenetluseni. Ebausutav ja valeütlusena on käsitletav tunnistajana vande all Y poolt antud ütlus, et „ebaseaduslikud ehitised on toodud sinna (Xxxxxxxxxxx kinnistule) aastal 2012, 9(19)
3-21-752 2013“. Maa-ameti kaardirakenduse ortofotodelt on näha, et aastal 2016 (vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 3) ei asunud kinnistul mitte ühtegi hoonet ja ebaseaduslikud hooned koos jäätmetega on Xxxxxxxxxxx kinnistule tekkinud 2018 (vt vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 4). Eluliselt ei ole usutav, et tunnistaja ei mäleta 3-aasta taguseid sündmusi ja esitatud valeväide on kohut eksitav ja antud vande all Tallinna Halduskohtus tunnistajana pahatahtlikult. Vastustaja on teinud haldusmenetluses kõik mõistlikud pingutused, et menetlusega seonduv adressaadile kätte toimetada. Ebaõige on kaebaja volitatud esindaja (tunnistaja) väide, et ta sai ettekirjutusehoiatuse kätte alles 15.03.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, sest Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus on õigusvastane, see jäeti nõuetekohaselt kaebajale ja tema volitatud esindajale X kätte toimetamata ning seetõttu oli ka sunniraha sissenõudmine 01.02.2021 hoiatuse alusel summas 3300 eurot õigusvastane, samuti on vastustaja tekitanud kaebajale õigusvastase tegevusega (täitemenetluse alustamiseks avalduse esitamine) varalist kahju summas 62,40 eurot. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.Tallinna Halduskohtu 25.05.2021 määrusega on võetud menetlusse X kaebus järgmistes nõuetes: 1) Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks; 2) sunniraha rakendamisega kaasnenud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (s.o 3300 euro suuruse sunniraha tagastamiseks) ning 3) kaebajale tekitatud varalise kahju summas 62,40 eurot hüvitamiseks. Sealjuures on kohus selgitanud, et kuivõrd heastamisotsusega teeb kohus ettekirjutuse haldusakti või toimingu õigusvastaste, s.o kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusakti või toiminguga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks ehk tagasitäitmiseks, loetakse heastamiskaebuse rahuldamisel tuvastamisnõue heastamisnõudega hõlmatuks. Seega puudub vajadus sunniraha rakendamise toimingu (s.o 01.02.2021 hoiatuse) õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi kohtuotsuse resolutsioonis ning kohus menetleb seda heastamiskaebuse osana. Vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasuse tuvastamisnõude loeb kohus hõlmatuks tühistamisnõudega.
9.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusalusteks küsimusteks, 1) kas kaebajale oli vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus 11.09.2020 või hiljemalt 01.02.2021 kätte toimetatud; 2) kas kaebaja volitatud esindajaks haldusmenetluses saab lugeda Yning juhul, kui seda jaatada, siis, kas vaidlusalused ettekirjutus-hoiatus ja 01.02.2021 hoiatus olid X nõuetekohaselt kätte toimetatud; 3) kas Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutushoiatus on õiguspärane; 4) kas Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatus on õiguspärane; 5) kas kaebajale sunniraha rakendamine, sh selle sissenõudmine summas 3300 eurot oli õiguspärane ning 6) kas vastustaja on tekitanud kaebajale varalist kahju summas 62,40 eurot, mis seisnes täitemenetluse kuludes. Kohus asub püstitatud vaidlusküsimusi analüüsima ülaltoodud järjekorras. Kättetoimetamine
10.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik (dtl 46); 2) vastustaja on edastanud vaidlusaluse ettekirjutusehoiatuse kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Vainu tn 8, Tallinn, kuid tähitult saadetud kirjad tulid vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu tagasi (dtl-d 84-85); 3) vastustaja on edastanud vaidlusaluse haldusakti kaebaja rahvastikuregistris olevale e-posti aadressile
10(19)
3-21-752 [email protected] (dtl-d 88-90 ja 94); 4) kaebaja ei ole elektronkirjade kättesaamist kinnitanud.
11.Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud (HMS § 26 lg 2). Tähitud kirja kaebajale postiasutuses allkirja vastu üle antud ei ole, mistõttu ei saa vaidlusalust ettekirjutust-hoiatust lugeda kaebajale HMS § 26 lg 2 alusel kättetoimetatuks. Ka ei saa elektrooniliselt saadetud vaidlusalust haldusakti lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Nimelt sätestab HMS § 27 lg 2, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks mh järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Kaebaja ei ole kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Seega on tõendatud, et kaebajale vaidlusalust ettekirjutusthoiatust vastustaja kätte toimetanud ei ole.
12.Kuigi vastustaja on esitanud kohtule haldusprogrammi Webdesktopi operaatori Webware OÜ kinnituse, et kaebajale saadetud e-kirjad väljusid Jõelähtme Vallavalitsuse serverist (dtl 173), siiski ei ole see piisav lugemaks kaebajale saadetud ettekirjutus-hoiatus kättetoimetatuks. Ainuüksi see, et vastustaja serverist on e-kiri väljunud ei võimalda tuvastada, millal on kaebaja selle e-kirja kätte saanud.
13.Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Praegusel juhul ei ole vastustaja esitanud tõendeid osas, et kaebaja käitumisest võiks välja lugeda, et ta oli muul viisil saanud vaidlusalusest ettekirjutusest-hoiatusest teada. Seda ei saa järeldada ka eelnevalt viidatud Webdesktopi operaatori kinnitusest, kuivõrd see kinnitab üksnes vastustaja haldusprogrammist e-kirjade välja saatmist ning tõrgete puudumist, kuid sellest ei saa järeldada, millal sai kaebaja nendest e-kirjadest teada. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud vaidlusalusest ettekirjutusesthoiatusest ja 01.02.2021 hoiatusest teada 25.03.2021 (dtl 3). Tõendamiskoormus osas, et kaebaja on varasemalt saanud vaidlusalusest ettekirjutusest-hoiatusest teada, lasub vastustajal (HKMS § 59 lg 1). Käesoleval juhul ei ole vastustaja sellekohane väide tõendust leidnud. Volitatud esindaja
14.Küll aga nõustub kohus vastustajaga, et Y oli vaidlusaluses haldusmenetluses kaebaja volitatud esindaja. See nähtub eelkõige kaebaja 15.10.2019 kirjast, millele on alla kirjutanud Y kui kaebaja volitatud esindaja (dtl-d 25-26). Samuti on eluliselt usutav, et Y esitas vastustajale üldvolikirja kaebaja esindamiseks (dtl 80), kuivõrd sellele on vastustaja viidanud läbivalt kogu haldusmenetluses, kuid kaebaja volitatud esindaja Y ega ka kaebaja ei ole haldusmenetluses sellele kordagi vastu vaielnud. Isegi kaebuses ei ole kaebaja sellele vastu vaielnud, kuigi Jõelähtme Vallavalitsuse 08.10.2019 kirjas nr 7-7/3786 on selgesõnaliselt märgitud, et „Seoses nimetatud ehitistega käis minu vastuvõtul 03.09.2019 kl 11:00 Y, kes esitas volikirja X esindamise kohta /.../“ (dtl 182). Nimetatud kiri on ametiabi korras kaebajale ja X kätte toimetatud (dtl 183). Eluliselt ei ole usutav, et kui isik ei ole teist isikut ennast esindama volitanud, siis saades sellekohast infot ei teavitaks viivitamatult haldusorganit, et ta ei ole vastavat isikut ennast esindama volitanud. Veelgi enam, halduskohtumenetluses on kaebaja volitatud esindaja alles peale vastustajalt kohtule üldvolituse esitamist asunud vastu vaidlema, et Y ei olnud haldusmenetluses kaebaja esindajaks. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Y oli kaebaja volitatud esindaja haldusmenetluses. Kohtul puudub vajadus tugineda vastustaja poolt 30.03.2022 esitatud video- ja helifailidel, et lugeda tõendatuks vastustaja väide, et Y oli kaebaja volitatud esindaja haldusmenetluses, sest see nähtub varasemalt esitatud dokumentaalsest tõendist (dtl-d 25-26). HKMS § 62 lg 6 kohaselt jätab kohus juba vastuvõetud tõendid
11(19)
3-21-752 (vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisad 1-2) asja lahendamisel arvestamata, sest asjaolu on juba piisavalt tõendatud.
15.Kohus jätab arvestamata Y kui tunnistaja ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu (HKMS § 62 lg 6 ls 2), kuivõrd tunnistaja antud ütlused (vt 05.11.2021 kohtuistungi protokoll kell 10:53:06 ja 10:53:24) on vastuolus kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga (vt kaebaja volitatud esindaja 15.10.2019 kiri; dtl 25-26) osas, et Y ei olnud haldusmenetluses kaebaja volitatud esindaja.
16.Täiendavalt aga lisab kohus vastuseks vastutaja seisukohale, et kuivõrd Y oli haldusmenetluses kaebaja esindaja, siis ei saanud teda tunnistajana üle kuulata, järgmist.
17.Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 251 lg 1 välistab tunnistajana üle kuulata isiku, kes on selles kohtuasjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kuigi X oli üldvolitus kaebaja esindamiseks kohtumenetluses, siiski ei ole kaebaja öelnud, et Y esindab teda kohtus, vaid kaebaja on võtnud esindajaks vandeadvokaadi. Seetõttu ei olnud takistatud Y tunnistajana üle kuulamine halduskohtumenetluses.
18.Sõltumata aga asjaolust, et Y oli kaebaja volitatud esindaja, ei ole vastustaja tõendanud, et vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus ja 01.02.2021 hoiatus on kaebaja volitatud esindajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Arvestades, et kaebaja volitatud esindaja rahvastikuregistri aadress ning e-posti aadress langesid kaebaja vastavate andmetega kokku, siis jääb kohus varasemalt käesoleva otsuse põhjenduste punktides 10-13 märgitu juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Seega saab lugeda kaebajale ja tema volitatud esindajale vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse ja 01.02.2021 hoiatuse kätte toimetatuks alates 13.03.2021 (dtl 114). 19. Kohus ei nõustu vastustajaga, et vastustaja tegi endast kõik võimaliku, et kaebajale või tema volitatud esindajale haldusmenetluses dokumente kätte toimetada. Nii näiteks on arusaamatu, et kui kutse ja 08.10.2019 kirja nr 7-7/3786 on saanud vastustaja kaebajale ja tema volitatud esindajale kätte toimetada ametiabi korras (HMS § 28 lg 2), siis miks ei taotlenud vastustaja ametiabi korras vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse ja 01.02.2021 hoiatuse kätte toimetamist kaebajale ning tema volitatud esindajale, kui oli teada, et varasemalt on esinenud raskusi kaebajale ja tema volitatud esindajale dokumentide kätte toimetamisega. Sellest hoolimata on vastustaja kohustus tagada (ja hilisemalt ka tõendada), et kaebajat puudutavad haldusaktid saaks viimasele kätte toimetatud. Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse õiguspärasus
20.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
21.Esmalt nõustub kohus kaebajaga, et haldusakt ei kehtinud kaebaja suhtes enne, kui kaebaja sellest teada sai, s.o 13.03.2021. Vastavalt HMS § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Küll aga ei tähenda kaebajale vaidlusaluse ettekirjutusehoiatuse nõuetekohaselt kättetoimetamata jätmine, et 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus oleks tühine. Seadus näeb ette väga konkreetsed juhud, mil haldusakti saab pidada tühiseks (HMS § 63 lg 2). Alates vaidlusalusest haldusaktist teadasaamisest hakkas see kaebaja suhtes ka kehtima ning tekitas talle kohustusi.
22.Kohtu hinnangul ei esine vaidlusalusel ettekirjutusel-hoiatusel tühisuse tunnuseid. 12(19)
3-21-752
23.Kaebaja on leidnud, et Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus on tühine HMS § 63 lg 2 punktide 4 ja 5 alusel.
24.Tulenevalt HMS § 63 lg 2 punktist 4 on haldusakt tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise. Kaebaja hinnangul kohustab vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus toime panema õigusrikkumise, kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ehitised, mis on ettekirjutuse objektiks, kuuluvad kaebuse kohaselt Y, mitte kaebajale.
25.Esmalt märgib kohus, et tegemist on paljasõnalise väitega. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kuivõrd kohus luges tunnistaja Y ütlused ebausaldusväärseks, siis ei ole tunnistaja ütlused ka kohaseks tõendiks, mis seda kaebaja väidet tõendaksid.
26.Esiteks on kaebaja volitatud esindaja selgitanud oma 15.10.2019 kirjas, et „Jõelähtme valla Sambu küla Xxxxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxxxxxxxxx) paikneb omanikule kuuluv teisaldatav vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks otstarbeks“ (dtl 26). Teiseks on kaebaja kinnitanud, et soovib ehitised seadustada (vt vaidlusaluse ettekirjutuse lk 3, dtl 20; kaebaja volitatud esindaja 15.10.2019 kiri; dtl 26). Seda sama soovi on kaebaja avaldanud ka kohtumenetluses (vt nt kaebaja 28.01.2022 menetlusdokument, lk 4; dtl 250). Olukorras, kus tegemist oleks teisele isikule kuuluva varaga ning puuduvad tõendid, et kaebaja ja Yvahel oleks omandi üleandmise kokkuleppeid nimetatud ehitisi puudutavas osas, ei saaks asuda kaebaja väidetavat vara oma kinnistul seadustama. Seda, et kaebaja soov on Xxxxxxxxxxx kinnistul olevaid ehitisi seadustada või enda tarbeks kasutada, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on taotlenud Xxxxxxxxxxx kinnistule projekteerimistingimused (vt kaebaja 26.05.2021 menetlusdokument, lk-d 2-3; dtl 134135). Kuigi vaidlusaluseid hooneid on võimalik vallasasjana võõrandada, siiski muutuvad sellised ehitised konkreetsele kinnisasjale konkreetsesse kohta asetades kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2). Ülaltoodust lähtuvalt ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on tühine HMS § 63 lg 2 punkti 4 alusel.
27.Samuti ei esine HMS § 63 lg 2 punktis 5 nimetatud tühisuse alust. Vastavalt viidatud punktile on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja väitel on selliseks objektiivseks takistuseks asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
28.Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele. Nimelt nähtub kinnistusraamatu väljavõtetest, et Xxxxxxxxxxx kinnistule (xxxxxxxxxxxx) on tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavale riigiteele nr 11315 läbi tähtajatute reaalservituutide igakordse omaniku kasuks läbi Xxxxx kinnistu (xxxxxxxxxxxx) reg osa 73798050 (vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 154; ja vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 4; dtl 162); Xxxxxxxxxx kinnistu (xxxxxxxxxxxx) reg. osa 3752150 (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 159) ja läbi Xxxxx kinnistu (xxxxxxxxxxxx) reg.osa 14320502 (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 157). Lisaks on 08.06.2021 paikvaatluse protokolliga tuvastatud juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Nii on 08.06.2021 paikvaatluse protokollis märgitud järgmist: „Kinnistule pääsemiseks sõideti mööda 11315 Raasiku-Anija teed ning seejärel keerati vasakule Xxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxxxx), sõites otse jõuti ka Xxxxxxxxxx kinnistule ning seejärel ka Xxxxx kinnistule. Xxxxx kinnistul tuvastati, et on olemas kaks sõiduteed, mis viivad Xxxxxxxxxxx kinnistule, üks otse läbi rapsipõllu, teine
13(19)
3-21-752 kulgeb mööda piki Xxxxx kagu ja lääne kinnistu piiri. /.../“ (dtl 165). Paikvaatluse protokolli lisalt fotolt nr 1 nähtub Xxxxx kinnistul otse läbi rapsipõllu viiv tee (dtl 166).
29.Asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistult on teeservituutidega tagatud juurdepääs avalikule teele läbi Xxxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx kinnistu kinnitab ka kaebaja väide, et uus tee pole veel valmis (vt kaebuse lisa 9; dtl 55). Samas puudub kaebaja esitatud fotol (kaebuse lisa 9; dtl 55) kuupäev, millal see tehtud on, mistõttu ei tuvastatav, mis seisus oli valmiv tee vaidlusaluse ettekirjutuse andmise ajal. Kaebaja on esitanud ka 29.06.2021 kohtule fotod, kust on näha, et Xxxxx kinnistul paikneb teeb, mida mööda on võimalik veoautoga liikuda (vt dtl 137). Paljasõnalised on kaebaja väited, et transpordifirmad on keeldunud nimetatud teed mööda ehitisi ära vedamast ja transporditeenust pakkumast (vt kaebaja 28.06.2021 menetlusdokumendi lk 2; dtl 134). Kaebaja on esitanud ka 30.03.2022 kohtule fotod (vt kaebaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisad), kuid samamoodi pole tuvastatav, millal on fotod tehtud ja kus kohas täpselt. Lisaks on Harju Maakohtu 31.10.2021 määruses nr 2-1150909 märgitud, et ligipääs avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud kaebaja lapselapse (Merilyn Alt; dtl 7) tahtel (dtl 68). Veelgi enam, viidatud maakohtu määrusest ilmneb, et kohus tuvastas 14.03.2012 paikvaatlusel, et vaidlusalune tee [st Xxxxxxx kinnistul asuv tee] on kitsas, kahel autol üksteisest möödasõit on võimatu; paikvaatluse läbivaatamise päeval oli tee läbitav ainult maastikuautoga; paikvaatlusel kohus veendus, et tee kvaliteet ei võimalda avaldaja nõudmisi rahuldada; tee ei ole nii tugev, et metsaveotehnika ja suured veokid seda kahjustamata kasutada saaks (dtl 69). Kaebusele lisatud fotolt (dtl 50) nähtub, et Xxxxxxx kinnistule viiva tee seisukord ei ole muutunud. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusalune ettekirjutushoiatus ei ole tühine, kuivõrd asjas on tõendatud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvate ehitiste transportimine oleks omaniku soovi korral olnud võimalik, kuivõrd juurdepääs avalikult kasutatavale teele on tagatud läbi Xxxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx kinnistute. Samas seavad kaebaja vastuolulised seisukohad, et kord soovitakse ehitisi kinnistul kasutada, teisalt aga on väidetud, et kaebaja on nõus need kinnistult ära viima, kahtluse alla kaebaja väidete usaldusväärsuse osas, mis on kinnistul paiknevate ehitiste kasutusotstarve.
30.Kuivõrd kohus ei tuvastanud vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse tühisust, siis asub kohus alljärgnevalt analüüsima, kas tegemist on õiguspärase haldusaktiga.
31.Kaebaja hinnangul on vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus ebaproportsionaalne, kuivõrd kaebaja soovib kinnistul asuvaid ehitisi kasutada (seadustada) vastavalt Xxxxxxxxxxx kinnistule väljastatud projekteerimistingimustele. Samuti on kaebaja hinnangul ettekirjutus vastuoluline.
32.Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud EhS § 130 lg 2, § 132 lg 3 ja korrakaitseseadus (KorS) § 28 lg 1 (dtl 18).
33.Vastavalt EhS § 130 lg-le 2 teostab kohalik omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine ning 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine. Vaidlusaluses ettekirjutuses-hoiatuses ei ole viidatud
14(19)
3-21-752 konkreetsele punktile, mille alusel järelevalvet teostatakse. Ettekirjutuse sisu poolest saab järeldada, et järelevalvet teostati EhS § 130 lg 2 punktide 1 ja 3 alusel – kontrolliti Xxxxxxxxxxx kinnistul olevate ehitiste vastavust projekteerimistingimustele ning ehitamise teatise olemasolu. Korrektne oleks olnud viidata ka EhS § 130 lg 2 konkreetsetele punktidele, kuid iseenesest ei too nendele viitamata jätmine kaasa ettekirjutuse sisulist õigusvastasust.
34.Vaidlus puudub, et Xxxxxxxxxxx kinnistul tuvastati kolm ehitist (aiamaja, WC ja kuur; dtl-d 27-30). Kaebaja ei ole sellele faktile vastu vaielnud (vt kaebuse lk 6; dtl 7). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on ehitistega EhS § 3 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole ka selles, et kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2 ning kuni 5 m kõrged. Samuti puudub vaidlus osas, et kaebaja ehitusteatist ehitiste püstitamiseks vastustajale esitanud ei ole.
35.Vastavalt EhS lisale 1 tuleb esitada ehitusteatis mitteelamu ehitusaluse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge püstitamiseks. Seega on oluline tuvastada, mis on vaidlusaluste ehitiste kasutusotstarve, kuivõrd elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge pole vaja ehitusteatist esitada (vt EhS lisa 1). Kaebaja on 15.10.2019 kirjas vastustajale selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asub omanikule kuuluv vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks otstarbeks; vara oli ajutiselt ladustatud Xxxxxxxxxxx kinnistule (dtl 26). Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt on 10.07.2020 kaebaja nimel esitanud e-kirja Qning selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikule ja tema esindajale jääb arusaamatuks, miks vallavalitsus nõuab lammutamist, kui käimas on ehitiste seadustamine ning seadustamine on ainuke õige lahendus, sest ehitiste äraviimine on avaliku tee sulgemise tõttu võimatu (dtl 20). Ka kaebuses on selgitatud, et ehitised asusid Xxxxxxxxxx kinnistul kuni viimase võõrandamiseni 2013.a ning Y vedas ehitised Xxxxxxxxxxx kinnistule, sest mujale neid viia polnud tol hetkel (dtl 7). Samuti on kaebuses selgitatud, et vaidlusalused ehitised olid X tarvilikud üksikelamu püstitamise eelselt ja ehitamise ajal Xxxxxxxxxx kinnistul, kuna ehituse käigus ei ole võimalik igapäevaselt edasi tagasi vedada ehitusmaterjale ja tööriistu (vajalik valvata ja ladustada), samuti on hügieenilistel kaalutlustel tarvilik ehituse ajal kasutada WC-d, et mitte reostada lihtsalt põõsaaluseid (dtl 8). Eelnevast nähtub, et Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad mitteeluruumid, kuivõrd neid ei kasutatud elamiseks. Ühtlasi, kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistul puudus elamu, siis ei saanud need olla ka elamu teenindamiseks vajalikud abihooned. Järelikult oli kaebajal kohustus ehitiste püstitamiseks esitada vastustajale ehitusteatis (EhS § 19 lg 1, § 35 lg 2, § 36 lg 2). Kuivõrd ehitusteatist esitatud ei ole, siis on tegemist ehitiste ebaseadusliku ehitamisega.
36.EhS § 132 lg 2 punkti 2 kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
37.Xxxxxxx kinnistu omanik on Xxxxxxxxxxx kinnistuga piirneva naaberkinnistu omanik. Selles vaidlus puudub. Naabrusõigused tulenevad Xxxxxxx kinnistu omanikule ka Xxxxxxxxxxx kinnistule väljastatud projekteerimistingimustest. Vaidlusaluses ettekirjutuses on analüüsitud, kas Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ebaseaduslikud ehitised on kooskõlas projekteerimistingimustega või on võimalik neid kooskõlla viia. Seega on vastustaja kaalunud, kas kaebaja suhtes on võimalik kohaldada teda vähemkoormavamaid meetmeid.
38.Asjakohatud on vaidlusaluse ettekirjutuse põhjendused, et kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa, siis ehitisi sinna püstitada ei saaks, sest need ei vastaks kinnistu sihtotstarbele (vt vaidlusaluse ettekirjutused lk 6, dtl 23). Vaidlus puudub, et 15(19)
3-21-752 Xxxxxxxxxxx kinnistule on väljastatud projekteerimistingimused ühe (1) üksikelamu ja kuni kahe (2) ehitusloakohustusliku abihoone ehitamiseks (vt projekteerimistingimuste lisa 1, p 1.2); dtl 189). Ehitusloakohustuslik abihoone on 0-60 m2 ja üle 5 m kõrge (EhS lisa 1). Projekteerimistingimused on ehitusõiguse aluseks, mistõttu ei saa olla vaidlust, et Xxxxxxxxxxx kinnistule on vastustaja lubanud hooneid planeerida.
39.Vastavalt projekteerimistingimuste lisa 1 punktile 1.3) tuleb hoonestus paigutada maaüksusel lagedale või vähemväärtusliku metsaga kaetud alale ja säilitades kõrghaljastus võimalikult suures ulatuses; vastavalt üldplaneeringule, peab elamu asukoha kavandamisel olema tagatud naaberkinnistutel paiknevate elamutega minimaalne vahekaugus metsata alal 25 m (metsaga alal 50 m); ehitustegevust on keelatud kavandada maaüksusele ulatuva puurkaevu (registrikoodiga PRK003058) sanitaarkaitsealasse (mis on 50 m) (dtl 189).
40.Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses, et kaebaja kinnistul asuvad kaks abihoonet naaberkinnistu puurkaevu sanitaarkaitsealas (dtl 152). Vastustaja on esitanud kohtule ka joonise, millelt nähtub puurkaevu sanitaarkaitseala ulatumine Xxxxxxxxxxx kinnistule (dtl 192). Nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka vastustaja esitatud tõendilt (dtl 192) nähtuvalt on ilmne, et Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad kaks abihoonet puurkaevu sanitaarkaitsevööndis, rikkudes sellega projekteerimistingimuste punkti 1.3). Seetõttu ei ole võimalik neid abihooneid seadustada nende praeguses asukohas. Kuigi vaidlusaluses ettekirjutuses on nõuded sõnastatud viisil, et kaebajal on kohustus Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad ehitised (aiamaja, WC ja kuur) lammutada (dtl 23), siiski ilmneb ettekirjutuse põhjendustest, et ettekirjutuse täimiseks loetakse ka ehitiste ära viimist (likvideerimist) Xxxxxxxxxxx kinnistult (dtl 21). Küll aga oleks võinud olla vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsioon sõnastatud selgemalt (nt lammutamise asemel kasutatudki sõna likvideerima).
41.Samas nähtub vastustaja esitatud Maa-ameti kaardi väljavõttelt, et kogu Xxxxxxxxxxx kinnistu ei asu Xxxxxxx kinnistu puurkaevu sanitaarkaitsevööndis. Seetõttu oleks tulnud vastustajal kaaluda, kas kinnistul sanitaarkaitsevööndis paiknevaid abihooneid on võimalik nihutada Xxxxxxxxxxx kinnistu piires, et need oleks kooskõlas projekteerimistingimustega. Selliseid kaalutlusi vaidlusaluses ettekirjutuses esitatud ei ole (HMS § 56 lg 3). Seetõttu on tegemist materiaalselt õigusvastase ettekirjutusega. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis võis mõjutada otsuse tulemust.
42.Vaidlusaluses ettekirjutuses on leitud, et olemasolevad abihooned ei vasta arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele; viimistlusmaterjal, OSB plaat ei ole ettenähtud välisviimistluse kasutamiseks; abihooned peavad arhitektuurselt olema kooskõlas peahoone lahendusega, mida on keeruline hinnata, kuna ei ole esitatud peahoone arhitektuurset lahendust (vt projekteerimistingimuste lisa 1 punkt 1. 6); dtl-d 2223).
43.Kohtu hinnangul ei selgu vaidlusalusest ettekirjutusest, kas ehitiste püstitamiseks kasutatud materjal välistab võimaluse viia need kooskõlla projekteerimistingimustega. On küll selge, et ehitistel viimistlusmaterjalina OSB plaadi kasutamine ei ole kooskõlas projekteerimistingimuste lisa 1 punktiga 1. 6). Küll aga puuduvad ettekirjutuses põhjendused, kas selle puuduse kõrvaldamine on võimalik ehk teisisõnu, kas kaebajal on võimalik viia ehitised vastavusse projekteerimistingimustega ilma, et tal tuleks hooneid eelnevalt lammutada (nt on võimalik ümber ehitada). Seetõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi abihoonete osas oleks võimatu nende seadustamine, st lammutamisnõudest (või kinnistult ära viimise nõudest) leebema meetme rakendamine.
16(19)
3-21-752
44.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus nr 2012899/00111 on õigusvastane, kuigi asjas on tõendatud, et kaebaja kinnistul asuvad ebaseaduslikud ehitised, kaks neist on püstitatud keelualasse (Xxxxxxx kinnistu puurkaevu sanitaarkaitsevööndisse) ning hoonete viimistlusmaterjal on vastuolus projekteerimistingimustega. Samas aga ei saa kohus asuda vastustaja eest teostama kaalutlusõigust osas, kas ka mittenõuetekohase viimistlusmaterjali kasutamine välistab võimaluse rakendada kaebaja suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid (nt ehitusteatise esitamiseks kohustamine, sanitaarkaitsealast hoonete liigutamine mujale Xxxxxxxxxxx kinnistu lubatavale alale; nõuetekohase viimistlusmaterjali kasutamine vmt). Samuti ei selgu vaidlusalusest ettekirjutusest, kas püstitatud WC vastab projekteerimistingimuste lisa 1 punktile 1.7), et vältida keskkonnareostust.
45.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane, siis ei pea kohus vajalikuks asuda analüüsima kaebaja väidet, et tegemist on vastuolulise ettekirjutusega.
46.Kaebaja on vaidlustanud Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse ka põhjusel, et ta ei nõustu, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad jäätmed, vaid kaebaja väitel on tegemist taaskasutatavate asjadega.
47.Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
48.Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt laekus Jõelähtme Vallavalitsusele 22.04.2020 info koos fotodega, et Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustati hulgaliselt jäätmeid; vastuseks vastustaja 15.05.2020 ja 17.06.2020 kirjale teatas kaebaja 10.07.2020, et kinnistul asuvad jäätmed ei kuulu jäätmete alla jäätmeseaduse (JäätS) tähenduses (v.a purunenud aken ning diivanid) (dtl 20). Kaebuse kohaselt ei paikne kinnistul prügi, vaid taaskasutatavad materjalid, mis on ajutiselt ladustatud; vallavalitsuse mainitud prügi on kokku korjatud Xxxxx põllult, millised olid sinna tekkinud läbi aegade teiste isikute poolt visatuna, kuid need ei asu mitte Xxxxxxxxxxx kinnistul, vaid endiselt Xxxxx kinnistu teemaal (dtl-d 9-10).
49.JäätS 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja äraviskamise mõiste; sõnu „ära viskama“ tuleb tõlgendada lähtuvalt inimese tervise ja keskkonna kaitse eesmärgist; kui tõlgendada jäätmete ja ära viskamise mõistet liiga kitsalt, siis ei oleks tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (C-241/12 ja C-242/12, p 37-38). Euroopa Kohus leiab, et oluline on välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata. Seega on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud; lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-94-16, p 11). Seejuures võib jäätmete mõiste hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult kasutada (Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsus C-241/12 ja C-242/12, p 50).
50.Kaebaja väited on vastuolulised. Kui haldusmenetluses on kaebaja nõustunud, et jäätmete hulka kuulub katkine aknaraam, siis kaebuse kohaselt on aknaraam taaskasutatav (vt kaebuse lisa 4; dtl 39). Samuti on kaebaja väitnud, et jäätmed on korjatud Xxxxx kinnistult, kuhu teised isikud on need visanud. Juba asjaolu, et kaebaja on korrastanud teiste isikute poolt ära visatud asjadest Xxxxx kinnistu näitab, et tegemist on esemetega, mida ei ole olnud vaja, nii öelda kasutusest välja langenud asjad. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist jäätmetega. 17(19)
3-21-752
51.Kaebaja on väitnud, et vaidlusaluses ettekirjutuses viidatud jäätmed asuvad Xxxxx kinnistul. Kuigi kaebaja ei ole oma väite kinnistuseks esitanud ühtegi dokumenti, siiski nähtub Maa-ameti kaardirakendusest Xxxxxxxxxxx kinnistu ortofotolt (tehtud 30.04.2021), et vaidlusalused jäätmed asuvad Xxxxx kinnistu osal, mis jääb Xxxxxxxxxxx kinnistu ja Xxxxxxxxxx kinnistu vahele. Kui vaadata vaidlusalusele ettekirjutusele lisatud fotosid, kus on jäädvustatud vaidlusalused jäätmed, siis on näha mõnedel fotodel taamal põldu (mis võib olla Xxxxx kinnistu) (dtl-d 31, 34, 35). Teistelt fotodelt ei ole tuvastatav, kas foto on jäädvustatud Xxxxxxxxxxx kinnistul või Xxxxx kinnistul (vt dtl 32-33). Ka 08.06.2021 läbi viidud paikvaatluse protokollile lisatud fotolt (dtl 171) pole tuvastatav, et jäätmed asuvad Xxxxxxxxxxx kinnistul. Kahtlust, et tegemist on Xxxxx kinnistul asuvate asjadega, kinnitab Maa-ameti kaardirakenduses olev ortofoto (30.04.2021), millelt nähtub, et aknaraam jm esemed asuvad Xxxxx kinnistul. Samamoodi on 08.06.2021 paikvaatluse protokollile lisatud fotol katkine aknaraam toetumas puude najale (dtl 171), nagu ilmneb Maa-ameti kaardirakenduse ortofotolt (tehtud 30.04.2021). Seega ei ole tõendatud, et jäätmed asusid Xxxxxxxxxxx kinnistul, mistõttu on vaidlusalune ettekirjutus ka jäätmete likvideerimise nõude osas õigusvastane. Täiendavalt lisab kohus, et kuigi Y on 05.11.2021 kohtuistungil selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad laud ja tool, prügikast, metsapuude lõhkumiskast ja rehvid, kus peenrad olid (vt 05.11.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:43:52 ja 10:44:09), siiski ei ole loetletud esemeid vastustaja jäätmeteks vaidlusaluses ettekirjutuses pidanud.
52.Ülaltoodust lähtuvalt ettekirjutusehoiatuse.
tühistab
kohus
Jõelähtme
Vallavalitsuse
11.09.2020
53.Kaebaja on vaidlustanud ka Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatust nr 2012899/00111-1 ning selle alusel sisse nõutud sunniraha summas 3300 eurot.
54.ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebaja sai vaidlusalusest ettekirjutusest teada 13.03.2022, mistõttu ei olnud sunnivahendi rakendamise ajal tehtud kaebajale teatavaks Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutust nr 2012899/00111. Seega oli sunniraha rakendamine õigusvastane. Sellest lähtuvalt on vastustaja kohustatud tagastama kaebajale 3300 eurot sunniraha.
55.Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista õigusvastase toiminguga tekitatud varaline kahju 62,40 eurot, mis seisnes täitekuludes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Kuivõrd vastustaja sunniraha sissenõudmine kaebajalt oli õigusvastane ning selle sissenõudmiseks algatati vastustaja avalduse alusel täitemenetlus, millega kaasnesid kaebajale täitekulud summas 62,40 eurot (dtl-d 44, 70 ja 117) , siis on vastustaja tekitanud kaebajale õigusvastase tegevusega varalist kahju. Kahju ei saanud ära hoida primaarsete õiguskaitsevahenditega, kuivõrd sunnivahendi rakendamise aluseks olnud ettekirjutust ei toimetatud kaebajale ega tema esindajale nõuetekohaselt kätte. Eeltoodust tulenevalt kuulub kahjunõue rahuldamisele ning kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja varalise kahju 62,40 eurot.
18(19)
3-21-752
56.Ülaltoodu kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse ning 1) tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111; 2) kohustab Jõelähtme valda tagastama Xile sunniraha summas 3300 eurot ning 3) mõistab Jõelähtme vallalt Xi kasuks välja varalise kahju summas 62,40 eurot. Menetluskulud
57.Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 9472 eurot, millest õigusabikulud on 9358 eurot ja riigilõiv 114 eurot.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
59.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
60.Menetluskulude taotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel on kaebaja tõendatud õigusabikulud kokku 6358 eurot (sh käibemaks), mitte 9358 eurot, millele lisandub riigilõiv 114 eurot. Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud (kokku on esindaja kulutanud 31 tundi ja 10 minutit). Kohtu hinnangul on tegemist mahuka vaidlusega, mida ei saa lihtsaks pidada. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6472 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.