lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2015/15

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2015/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1899
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisHKMS § 2 lg 4, 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedRVastS § 7 lg 2, 4Vastutuse alusedSÜS § 20 lg 1ViivisHKMS § 114 lg 2Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvusHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 182Nõuded apellatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2015/32Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.11.20233-20-2015/38Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-1217/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2015

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassalt viivise väljamõistmiseks Y kaebus Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad X, Y Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.12.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X ja Y apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21.12.2022 otsuse peale.
2.Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2022 otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 212 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 19Poolte paljusus
HKMS § 192Halduskohtu otsuse tühistamine üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
HKMS § 199 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
HKMS § 212 lg 1Kassatsioonitähtaeg
SÜS § 3 lg 8Sotsiaalseadustiku kohaldamisala
X (seadusliku esindaja Y kaudu) esitas 03.07.2019 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Töötukassa tuvastas 06.08.2019 otsusega, et X töövõime ei ole vähenenud, mistõttu jäeti talle 07.08.2019 otsusega määramata ka töövõimetoetus. Töötukassa jättis 24.10.2019 vaideotsusega rahuldamata vaide 06.08.2019 otsuse peale. X vaidlustas otsused halduskohtus (haldusasi nr 3-19-2269).
2.Töötukassa tunnistas 26.03.2020 otsusega oma 06.08.2019 ja 24.10.2019 otsused kehtetuks. Töötukassa selgitas, et menetluse uuendamise käigus selgusid uued õiguslikud ja faktilised asjaolud ning lisandusid uued terviseandmed; AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus analüüsis veel kord kaebaja tervise infosüsteemis olevaid terviseandmeid, sh kaebuses

3-20-2015 kirjeldatud ja lisandunud terviseandmeid, ning muutis oma esialgset hinnangut. Kaebaja tervislik seisund mõjutab tema töövõime ulatust.

3.Töötukassa tuvastas 27.03.2020 otsusega kaebajal osalise töövõime, tunnistas 30.03.2020 otsusega varasema töövõimetoetuse mittemääramise otsuse kehtetuks ning määras 31.03.2020 otsusega kaebajale töövõimetoetuse. Töövõimetoetus perioodi 03.07.2019–29.02.2020 eest maksti välja 01.04.2020. Halduskohus lõpetas 06.04.2020 määrusega haldusasja nr 3-19-2269 menetluse.
4.Y esitas 15.10.2020 X nimel Tallinna Halduskohtule kaebuse. Esiteks paluti kaebuses mõista välja viivis töövõimetoetuse maksmisega viivitamise eest. Kaebaja leidis, et kui töötukassa oleks kohe tuvastanud osalise töövõime õigesti, siis oleks X hakanud töövõimetoetust saama 2019. a augustis. Väär on töötukassa väide, et alles haldusasja nr 3-192269 käigus ilmnesid X uued terviseandmed. Kui kohus nõustub vastustajaga, et viivist ei saa nõuda sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 20 lg 1 alusel, siis palub kaebaja mõista välja viivis seaduse alusel, mille alusel seda nõuda saab. Samuti paluti kaebuses välja mõista hüvitis mittevaralise kahju eest, mille Y-le põhjustas vaide ning kaebuse esitamisega tegelemine. Y on ülitundlik ärritajate, sh stressi suhtes, ka vaimset pingutust nõudvad tegevused võivad viia haigushoo vallandumiseni. Töötukassa peab oma vea heastama.
5.Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt on ebaselge, kas asjas on kaebajaks X või Y. Samas kaebuses pole võimalik vaidlustada haldusakte, mis on tehtud X suhtes, ja taotleda mittevaralise kahju hüvitamist Y-le. Seega tuleb kohtusse pöördujal määratleda, kes on asjas kaebajaks, mis on kaebaja eesmärgiks ja millise nõude soovib kaebaja oma õiguste kaitseks esitada.
6.Vastuseks 02.12.2020 määrusele palus kaebaja kohtul tuvastada, kelle õigusi on vastustaja oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning kas on alust hüvitada kahju.
7.Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata. Viivisenõue SÜS § 20 lg 1 alusel on põhjendamatu, kuna vastustaja ei ole viivitanud kaebajale töövõimetoetuse maksmisega – toetus maksti välja töötukassa 31.03.2020 otsuse alusel viivituseta. Kaebaja ei ole nõudnud viivist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Vastustaja selgituse kohaselt on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, ning kaebaja esindaja ei ole toonud esile vastustaja tegevust, mis oleks seadusega vastuolus ja suunatud teadlikult/tahtlikult (süüliselt) kaebaja au ja väärikuse riivamisele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja suhtes süüliselt käitunud ega kaebaja au ja väärikust riivanud, sh tervist kahjustanud. Kaebaja esindajat puudutavad argumendid pole asjakohased, kuna mittevaralise kahju tekkimist peab põhjendama kaebajast lähtudes (st kaebaja, mitte tema esindaja, emotsioonid jms).
8.Y esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21.12.2022 otsuse peale. Halduskohtul on selgitamiskohustus ja ta saanuks ise otsustada, millise normi alusel viivis välja mõista. Töötukassa varasem töövõime hindamise otsus oli õigusvastane, kuna pädev arst pidanuks teadma, et X diagnoos ei muutu paari aastaga. Töötukassa pidanuks enne 2019. a otsuste tegemist nõudma täiendavaid andmeid. Y mittevaralise kahju nõue oli põhjendatud, kuna tema suhtles lapse esindajana töötukassaga ning tal tekkisid ebaväärika kohtlemise tõttu hingelised üleelamised.

2(5)

3-20-2015

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus vastab HKMS § 182 nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda, ja on tähtaegne. Tallinna Halduskohus vabastas 23.09.2022 määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ning menetlusabi jätkub HKMS § 114 lg 2 alusel ka apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse.
10.HKMS § 192 sätestab, et ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt sama seadustiku §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja asi saata halduskohtule uueks arutamiseks HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, mis sätestavad, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada, ning kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
11.Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi kaebaja tahte väljaselgitamisel ja sellest tulenevalt menetlusosaliste ringi määramisel. HKMS § 120 lg 1 p-d 2 ja 4 sätestavad, et kaebuse saanud kohus selgitab asjas välja pooled ja nende esindajad; kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. HKMS § 2 lg 4 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab selgitamiskohustust eriti hoolikalt täitma olukorras, kus kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (nt otsus asjas nr 33-1-24-15, p 12). Halduskohus on kaebuse käiguta jätmise määruses ekslikult selgitanud, et vanema ja lapse ühise kaebuse menetlemine ei ole võimalik. Praeguses asjas on lapse ema esitanud lapse nimel töövõime hindamise taotluse ning vaidlustas keelduvad haldusaktid lapse huvides. Kuna formaalselt oli toetuse taotleja laps (ehkki avalduse esitas ema ja temale adresseeris vastustaja ka oma haldusaktid), on viivist nõudma õigustatud isikuks laps. Väidetav mittevaraline kahju seoses asjaajamisega on aga tekkinud lapse emal, mitte lapsel. Halduskohtul tulnuks selgitada, kumma nimel on õige milline nõue esitada. Seda enam, et lapse ema palus halduskohtul seda teha. Õige kaebaja määratlemine võib lapse huvides vanema algatatud haldusmenetlusest tõusetunud vaidlustes olla mõnikord õiguslikult komplitseeritud. Ebaõige on eeldada, et sellega tuleb toime halduskohtusse pöördunud isik, iseäranis praeguse kohtuasja olemust ja avaliku võimu kandja väidetavalt õigusvastase tegevuse all kannatanud isikuid arvestades. Samuti tulnuks halduskohtul selgitada, et HKMS § 19 kohaselt võivad mitu kaebajat esitada ühise kaebuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2021 otsus asjas nr 3-19-2061, p 26.2). Nii lapse kui ka ema nõuded olid esitatud alusel, et töötukassa 06.08.2019 ja 07.08.2019 otsused on õigusvastased, s.o need on omavahel seotud ja vaidluse tervikuna lahendamine ühe haldusasja raames on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kuna halduskohus pole lapse ema kahjunõuet lahendanud, ei saa ringkonnakohus seda teha esimese kohtuastmena (vt viidatud Riigikohtu otsuse p 26.3).
12.Kaebuse kohaselt pidanuks vastustaja tuvastama lapsel osalise töövõime ja määrama talle töövõimetoetuse juba 2019. a augustis, mitte alles haldusmenetluse uuendamisel 2020. a märtsis. Kaebaja leidis, et vastustaja on viivitanud oma rahalise kohustuse täitmisega ning palus halduskohtul otsustada, millisel õiguslikul alusel ta saaks viivist nõuda. HKMS § 158 lg

3(5)

3-20-2015 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kaebaja ei pea oma nõuet õiguslikult kvalifitseerima.

12.1.Kõigepealt pidanuks halduskohus võtma seisukoha vastustaja vastuväite kohta, et asjas ei kohaldu SÜS § 20. Nimelt ei tee töövõimetoetuse seadus viidet SÜS-ile (vt SÜS § 3 lg 8). Kui SÜS kohaldub, siis saab selles ettenähtud viivist nõuda kohustamiskaebusega, mitte hüvitamiskaebusega (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2020 otsus asjas nr 3-17-98, p 34; 28.06.2021 otsus asjas nr 3-19-143, p 24).
12.2.Kui SÜS ei kohaldu, võib kaebaja viivisenõue olla käsitatav lihtsustatud korras maksma pandava kahjunõudena. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-17-98 tehtud otsuses (p 27), et viivisenõude rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p 22).
12.3.Kui kohaldub RVastS § 7 lg 2 koostoimes VÕS §-ga 113, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõimetoetuse maksmise kohta haldusakti andmise kohustus – mis kaebuse kohaselt oli töötukassal juba 2019. a augustis – on käsitatav rahalise kohustusena VÕS § 113 lg 1 järgi. Riigikohtu halduskolleegium leidis 03.04.2020 otsuses asjas nr 3-17-98, p 29, et maksuhalduri kohustus vabastada rahasumma aresti alt on käsitatav rahalise kohustusena VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Samas otsuses viitas halduskolleegium sellele, et 13.03.2016 otsuses asjas nr 3-2-1-157-15 (p-d 17 ja 18) muutis Riigikohtu tsiviilkolleegium oma varasemat seisukohta, et avaliku võimu kandja kohustus teha haldustoiming raha ülekandmise kohta ei ole rahaline kohustus VÕS § 113 tähenduses. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 14.04.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-26-14 (p 12) leidnud, et avalik-õiguslikus suhtes rahalise kohustuse täitmisega (nt toetuse või pensioni maksmisega vms) viivitamisel võib makse saaja üldjuhul nõuda seadusjärgses määras viivist. Kui tegemist on rahalise kohustusega, siis tuleb hinnata, kas täidetud on nõude eeldused, sh kas haldusorgan viivitas õigusvastaselt kaebaja taotlust rahuldava haldusakti andmisega. Teisisõnu tuleb hinnata, kas töötukassa 06.08.2019, 07.08.2019 ja 24.10.2019 otsused olid nende tegemise ajal õiguspärased või kas töötukassa pidanuks hoopis rahuldama kaebaja taotlused töövõimetoetuse seaduses sätestatud tähtaegade jooksul, tuvastama kaebajal osalise töövõime ning tegema otsuse töövõimetoetuse maksmise kohta. Lisaks tuleb kontrollida, kas viivise nõudmine sellise kohustuse täitmisega viivitamise korral ei ole vastuolus õigussuhte olemusega ning kas kaebajal sellise kahju tekkimist saab pidada haldusorganile ettenähtavaks.
12.4.Kui halduskohus leiab, et viivitatud pole rahalise kohustuse täitmisega ja VÕS § 113 seetõttu ei kohaldu, siis tuleb kohtul välja selgitada, kas kaebaja on soovinud esitada kahju hüvitamise nõude üldisel alusel RVastS § 7 lg 2 järgi. Selline kahjunõue jääks praeguses asjas vaidluse eseme piiridesse, kuna ka esitatud viivise nõue on olemuselt kahjunõue (selle eriliik) ja kaebaja soovis esimese astme kohtult ka selgitust, millise õigusnormi alusel ta saaks oma nõude maksma panna. Seetõttu pole praegusel juhtumil tegemist erandliku olukorraga, kus halduskohus ei pea täitma selgitamiskohustust (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2020 otsus asjas nr 3-16-2267, p 13). Näiteks, kui kaebaja pidi töötukassalt raha saamise asemel laenama seda intressiga mujalt, et tulla toime töövõime langusest tingitud sissetuleku vähenemisega, võib intress olla käsitatav kahjuna. Kui kaebaja soovib sellisel alusel nõude esitada, peab kohus selgitama, milliste 4(5)

3-20-2015 asjaolude osas on millisel poolel milline tõendamiskoormus. Tavapärase kahju hüvitamise nõude puhul peab kaebaja õigusvastase viivituse tuvastamise korral tõendama muu hulgas kahju tekkimise ja põhjusliku seose (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2020 otsus asjas nr 3-17-98, p 33).

13.Eelneva alusel tuleb kaebust tõlgendada nõnda, et kaebajateks on ühe nõude osas X ja teise nõude osas Y. Mõlemad nõuded on jäänud esimeses kohtuastmes sisuliselt lahendamata, mistõttu tuleb haldusasi saata halduskohtusse uueks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et X on saanud esimese astme kohtu menetluse ajal täisealiseks. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, millisel õiguslikul alusel esindab Y siinses asjas X. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja