X. X. kaebus Maksu- ja vastutusotsuse nr 13-7/01148-4
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X., esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 02.02.292023
Tolliameti
09.06.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2023 (HKMS § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 09.06.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01148-4 (vastutusotsus), millega kohustati X. X.t (kaebaja) tasuma troix OÜ maksuvõlg kogusummas 36 726,34 (põhivõlg 27 676,78 ja intress 9049,56) eurot. Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale. 1.1 Troix OÜ ei ole tasunud 20.11.2019 maksuotsusega määratud maksusummat maksustamisperioodide 01.2019-06.2019 kohta kokku 29 197,36 eurot (09.06.2022 seisuga). Troix OÜ deklareeris viimati 20% maksustatavat käivet ning töötasu väljamakseid perioodi 08.2019 kohta. Ettevõtte esmakande aeg on 25.09.2018, alates sellest perioodist ei ole esitatud ühtegi majandusaasta aruannet. Seega ei ole troix OÜ tegutsev äriühing, mistõttu pole võimalik maksuvõlga sisse nõuda äriühingu majandustegevusest laekuva tulu arvel. 1(10)
1.2 Troix OÜ esitas perioodi 01.2019-06.2019 kohta tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (TSD), milledel deklareeris väljamakstud töötasu kaebajale, kui troix OÜ juhatuse liikmele kokku summas 3112,02 eurot. 1.3 Kontrollimenetluses on tuvastatud, et kaebaja poolt juhitud troix OÜ pangakontolt on perioodil 01.2019 kuni 06.2019 võetud välja sularaha summas 38 220,00 eurot, mille näol on tegemist kaebaja varjatud töötasuga. Sularahas makstud töötasult on deklareerimata ja tasumata maksud. 1.4 Troix OÜ nimel esitatud perioodi 01.2019-06.2019 TSD-de lisal 4 ei ole deklareeritud erisoodustusega maksustatavaid väljamakseid. Maksumenetluses tuvastati, et troix OÜ pangakontolt perioodil 01.2019 kaebajale tehtud ülekanne summas 100 eurot selgitusega „spordi komp 2017 VI“ on erisoodustus (TuMS § 48 lg 4) ning see tuleb deklareerida erisoodustusena ning tasuda väljamakselt tulumaks summas 25 eurot ja sotsiaalmaks summas 41,25 eurot. 1.5 Kaebaja korraldas troix OÜ seadusliku esindajana äriühingu majandustegevust viisil, mis on kaasa toonud äriühingu suutmatuse tasuda tekkinud maksukohustusi. Kaebaja jättis seadusliku esindajana maksukohustused tasumata. Tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks ebaõigete andmete kajastamisest TSD maksudeklaratsioonidel. Vaidlusalusel perioodil oli ainult kaebajal juurdepääs internetipangale ning pangakaardile ning kaebaja teostas äriühingu nimel pangaülekandeid ja sularahatehinguid. Lisaks oli kaebajal ülevaade äriühingu kassa osas. Kaebaja kinnitas, et koostas ja kinnitas troix OÜ raamatupidamise algdokumente ja esitas maksudeklaratsioone. Seega oli ettevõte perioodil 01.2019-06.2019 (maksuvõla kujunemise aeg) kaebaja kontrolli all. 1.6 Kaebaja võõrandas troix OÜ 07.10.2019 prillix OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on Avo Graf, kes sai 10.10.2019 ka triox OÜ juhatuse liikmeks. Avo Graf ettevõtte majandustegevusega tegelema ei hakanud. Kaebaja võõrandas äriühingu eesmärgiga varjata tegelikke maksukohustusi ja nende täitmisest kõrvale hoiduda. 1.7 Kaebaja esitas maksuhaldurile kassaarvestuse. Perioodil 01.2019 -06.2019 on kassasse juurde laekunud 38 420 eurot ning sellest ei nähtu ühtegi väljamakset. Kaebaja ei ole esitanud ka muid dokumente, millelt nähtuks, et äriühingu kontolt välja võetud raha oleks kasutatud äriühingu kulude tasumiseks või nõuete soetamiseks. Kaebaja deklareeritud töötasu oli keskmiselt 518 eurot kuus.
2.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.08.2022 kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.06.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01148-4 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 01.09.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
3.Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Vastustaja ei ole vastutusotsuse menetluse raames tuvastanud ning tegelikult ei ole ka troix OÜ maksumenetluses tuvastamist leidnud, et äriühingu pangakontolt kassasse võetud rahalised vahendid oleksid kaebajale töötasuna välja makstud. Tõendamist ei leidnud mistahes väljamaksete tegemine troix OÜ kassast. Rahaliste vahendite töötasuks lugemist põhjendatakse üksnes ähmaste kaudsete oletustega. Kõige tähelepanuväärsem on, et maksuhaldur ei pidanud troix OÜ maksumenetluses ega vastutusmenetluses vajalikuks kontrollida rahaliste vahendite 2(10)
tegelikku olemasolu kassas. Sularaha kontrollimine kassas oleks koheselt lahendanud vaidluse küsimuse. Rikutud on oluliselt uurimiskohustust ega tuvastatud puudujääki kassas.Vastustaja ei ole vastutusotsuses kordagi välja toonud, mis osas ja millistele nõuetele kassaarvestus ei vastanud. 3.2 Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja väited raha hoiustamise kohta ei ole usaldusväärsed. Maksuhaldur leiab, et kuna troix OÜ ei ole ostnud nõudeid, siis ei saa põhjendada raha kassasse võtmist sellega, et saada nõuete sularahas ostmisel paremaid tingimusi. Arvestades troix OÜ lühikest tegutsemisaega on ebaõiglane järeldada, et troix OÜ sooviks ei olnud nõudeid osta. Kaebajal oli pikaajaline kogemus võlgade sissenõudmise valdkonnas ja ta oli kursis, millistel tingimustel on paremini võimalik nõudeid omandada. 3.3 Maksustamine ei või omandada karistuslikku iseloomu. Maksuhaldur on kaebaja netotöötasuks lugenud lisaks pangakontole laekunud 500 eurole kõik kontrolliperioodil pangakontolt välja võetud ja troix OÜ kassasse laekunud summad, välja arvatud 23.04.2019 summa 200 eurot, mille osas ei ole selge, miks seda summat ei loetud kaebaja netotöötasuks. Isegi kui troix OÜ pangakontolt välja võetud ülejäänud sularaha oleks läinud kaebaja kasutusse, oleks ebaõige lugeda seda kaebaja neto töötasuks. 3.4 Ei ole vaidlust, et perioodil jaanuar-juuni 2019 maksis troix OÜ kaebajale töötasu 518,67 eurot (bruto), millelt tasuti maksukohustused. Lisaks maksis troix OÜ kaebajale ka autokompensatsiooni 335 eurot kuus. Seega oli kaebaja tööülesannetega seotud tasu kokku 835 eurot (neto). Võttes arvesse, et troix OÜ puhul oli tegemist 25.09.2018 tegevust alustanud äriühinguga, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks oli kaebaja, ei saa tööülesannete täitmisega seoses makstud tasu pidada ebamõistlikult väikeseks. Hinnanguliselt võis kaebaja töömaht troix OÜ-s olla umbes 50 % n.ö normtöötundidest. 3.5 Vastutusotsuses on viidatud, et kaebaja nõudis troix OÜ töötajana käsunduslepingu alusel võlgasid sisse Julianus Inkasso OÜ võlgnikelt ja tema klientide võlgnikelt. Julianus Inkasso OÜ töötajate keskmine netopalk 2019 aastal oli 1435 eurot, kuhu kuuluvad ka juhid. Kaebaja hinnangul ei erine tema poolt kontrolliperioodil saadud tasu kuus (835 eurot) märkimisväärselt Julianus Inkasso OÜ töötajate töötasust, sh ei täitnud kaebaja tööülesandeid täistööajaga. Seetõttu on ebaõige lugeda kaebaja netotöötasuks troix OÜ pangakontolt välja võetud rahalisi vahendeid ka juhul, kui oleks tõendatud, et need jõudsid kaebaja kasutusse. Riigikohtu praktikast (3-3-13312, 3-18-1740) tuleneb üheselt, et olukorras, kus maksuhaldur soovib väljamakseid äriühingu juhatuse liikmele maksustada töötasu väljamaksetena, mitte dividendidena, peaks maksuhaldur sellist valikut selgelt põhjendama. Praegu seda ei nähtu maksuotsusest ega vastutusotsusest. Kaebaja seisukohta kinnitavad kohtulahendid asjades nr 3-08-364 ja 3-18-1740. 3.6 Maksuhaldur ei ole täitnud piisavalt uurimiskohustust. Pole analüüsitud, keda oleks tulnud käsitleda kaebaja tööandjana või miks tööandjaks oleks troix OÜ, mitte aga Julianus Inkasso OÜ. Tööülesannete täitmiseks kasutas kaebaja Julianus Inkasso OÜ-lt saadud töövahendeid (v.a isiklik sõiduauto). Võlgnikel, kellega kaebaja tegeles, ei olnud mingit teadmist troix OÜ-st. 3.7 Maksuhaldur on ebaõigesti maksustanud makstud spordikompensatsiooni 2017 kvartali IV erisoodustusena. Kaebajale ei makstud jaanuaris 2019 spordikompensatsiooni tagantjärele mitte 2017. a viimase kvartali eest maksuvabalt, vaid 2018. a viimase kvartali eest. Ülekande selgituses on tehtud lihtsalt inimlik trükiviga. Troix OÜ asutati alles 2018. a septembris.
3(10)
3.8 Kaebaja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kui troix OÜ juhatuse liige otsustas kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda, siis andis kaebaja koos raamatupidamisega üle ka äriühingu kassa, st äriühingul olid olemas rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks. 3.9 Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on rikkunud troix OÜ juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Seega on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna käesoleval juhul saaks rakenduda maksimaalselt 3aastane aegumistähtaeg, siis oleks vastutusotsuse tegemine aegunud perioodide jaanuar-aprill 2019 osas. 3.10 Soovitud dokumendid maksumenetluses esitas MTA-le troix OÜ, mitte aga kaebaja füüsilise isikuna. 3.11 Ebaõige on vastustaja vastuse punktis 4.6 toodud väide, kus on märgitud justkui oleks kaebaja väitnud oma 25.08.2021 e- kirjas, et ta on raha troix OÜ kassast laenuna välja andnud. Kaebaja ei ole kordagi seda väitnud. Vastustaja seisukohad
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 4.1 Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Troix OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise hetkel kehtiv maksuvõlg, mis ei olnud kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud; maksuvõlg tekkis ajavahemikul veebruar 2019 kuni juuli 2019. Kaebaja oli troix OÜ juhatuse liige alates 25.09.2018 kuni 10.10.2019, mistõttu nõutakse kaebajalt solidaarselt troix OÜ-ga sisse äriühingumaksuvõlga perioodi eest jaanuar 2019 kuni juuni 2019; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna tegemist on kohustuste tahtliku rikkumisega ning maksusumma määramise tähtajaks on viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud; triox OÜ maksusumma sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda; vastutusotsus on tehtud ajal, mil troix OÜ oli õigusvõimeline isik. 4.2 Kaebaja, kui juhatuse liikme vastutus on õigesti tuvastatud. Kaebajal, kui troix OÜ juhatuse ainsal liikmel oli perioodil 25.09.2018 kuni 10.10.2019 äriühingu pangakonto kasutamise õigus, kaebaja ise teostas pangaülekandeid ja sularahatehinguid, kaebajal oli ülevaade sularahakassast, ta koostas ja allkirjastas raamatupidamisdokumente. Maksudeklaratsioone edastati kaebajalt saadud andmete alusel ja tema teostas selle üle kontrolli. Kaebaja omas ka pikaaegset ettevõtluskogemust. Seega oli kaebaja isikuks, kellel oli täielik kontroll äriühingu tegevuse üle ning ta oli piisavalt teadlik äriühingu juhatuse liikme kohustustest. 4.3 Kontrolliminetluses esitatud troix OÜ kassaarvestusest on näha vaid kuupäev ning sisse ja välja veerud. Näha ei ole kassa algjääki, kirjendi numbrit ning puudu on viide kirjendi aluseks olevale alg- ja koonddokumendile. Seejuures ei ole triox OÜ maksumenetluses esitatud äriühingu pearaamatu andmeid, mille kaudu oleks kassaarvestus kontrollitav. Kaebajal oli juhatuse liikmena võimalus esitada usaldusväärne kassaarvestus. 4.4 Kaebaja on esitanud vastutusmenetluses, vaides ja kaebuses vastuolulisi andmeid. Ei ole usutav, et äriühingu tegevuskulud piirdusid üksnes troix OÜ pangakontolt nähtuvate kuludega. Kaebaja küll väidab, et kasutas Julianus Inkasso OÜ töövahendeid, kuid nimetatud väide ei ole usutav. Seda ei tõenda käsundusleping. 4(10)
Riistvara kasutamise võimalust ei ole kaebaja väitnud, samuti mitte sidevahendite jms kasutamist. Millistest allikatest kaebaja vastavad kulud kattis, ta selgitanud ei ole. 4.5 Sularaha ülelugemine maksuhalduri ametiruumides või äriühingu asukohas ei oleks andnud usutavaid andmeid selle kohta, et kontrollihetkel loetava sularaha näol on tegemist ka tegelikult troix OÜ rahaga. 4.6 Kaebaja väidab kaebuses, et andis troix OÜ kassa koos raamatupidamisandmetega üle uuele omanikule, mistõttu olid äriühingul olemas rahalised vahendid, mille arvel rahalisi kohustusi täita. Samas on kaebaja ise saatnud vastutusmenetluses 25.08.2021 e-kirja, milles väidab, et on raha kassast laenuna välja andnud ja need dokumendid on uuel omanikul olemas. Vastavaid tõendeid kaebaja aga esitanud ei ole. Seega on kaebaja esitanud vastuolulisi andmeid raha kasutamise kohta nõuete soetamiseks ja raha väljalaenamisest, kuid ei ole väitnud, et on teinud dividendide väljamakseid. Samal ajal on ta füüsilise isikuna deklareerinud oma sissetulekuid niivõrd väikeses ulatuses ning näidanud töötasuväljamakseid väiksemana miinimumpalgast. Töötajate registris on märge, et kaebaja oli ainus troix OÜ töötaja, kelle kohta on registris märge kui täistööajaga töötajast. Järelikult oli kaebaja ainus isik, kes aktiivse tegutsemise tulemusena sai troix OÜ-le sissetulekut kindlustada. Kuna samal ajal ei ole kaebaja näidanud, et pangakontolt väljavõetud raha oleks kasutatud äriühingu ettevõtluses, on õige maksuhalduri seisukoht, et pangakontolt väljavõetud raha näol on tegemist kaebaja töötasuga. 4.7 Kaebaja pakub kaebuses välja versiooni, nagu oleks tema tööandjana tulnud käsitleda hoopis Julianus Inkasso OÜ-d. Samas on kaebaja ise väitnud, et reguleeris troix OÜs töötades ise oma tööaega ega täitnud kellegi teise isiku korraldusi. Julianus Inkasso OÜ on samal ajal toonud välja kaebaja ja tema enda töötajate erinevused. 4.8 Spordikompensatsiooni ei ole võimalik maksta tagantjärele.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. MTA on vastutusotsuses, troix OÜ maksuotsuses ja kontrollaktis piisavalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes troix OÜ maksuvõlg ning miks vastutab kaebaja maksuvõla eest. Kohus analüüsib käesolevas otsuses kaebaja poolt vastutusotsuse õiguspärasuse osas esitatud väiteid, kuid ei hakka täies ulatuses üle kordama vastutusotsuses toodud põhjendusi, kuivõrd nõustub nende põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).
6.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
7.Neist normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1- 16-12 punkt 10 ning 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktid „e“–„i“) tuleneb, et vastutusotsuse võib teha kui: 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine 5(10)
maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Lisaks peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 12; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, punkt 11; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, punkt 10). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, punkt 18). Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb eraldi tuvastada (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (vt nt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3141-05, punkt 13). 9.
8.MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktika kohaselt läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuotsus, sh vastutusotsus, on nõuetekohaselt põhjendatud (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, punkt 20). Kohtupraktikas on nõuetekohaseks põhjendamiskohustuse täitmiseks loetud, kui maksuhaldur on esitanud haldusaktis oma tõenditel põhineva kahtluse ning toonud välja maksusumma arvestuse (vt nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-34-07, punkt 13). Seejuures tuleb arvestada, et üldjuhul on maksudest kõrvale hoidmine või tegelikkusele mittevastavate tehingute kajastamine maksuarvestuses ja deklaratsioonide esitamisel konspiratiivse iseloomuga ning maksuhalduril on raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vrd Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 13). Riigikohus on ka hiljutises 08.02.2022 otsuses nr 320-928 (vt punktid 13–15) selgitanud, et vastutusotsuse menetlus on iseseisev menetlus ja kuigi ühe tõendina saab viidata maksuotsusele ning seal tuvastatud asjaoludele, siis maksukohustuslase seletusest ja vastuväitest tulenevalt peab maksuhaldur asjaolusid uuesti analüüsima ja vajaduse korral uusi tõendeid koguma. Samas vastab maksuhalduri uurimiskohustusele maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, nt esitades dokumente või viidates võimalikele tunnistajatele. Seega järeldub, et kui maksukohustuslasel on endal võimalus vastuväidete kinnitamiseks tõendeid esitada, siis kaasaaitamiskohustuse raames tuleks tal seda teha ning maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu.
9.MTA tõi vastutusotsuses välja, et kaebajalt nõutakse solidaarselt maksukohustuslasega troix OÜ maksuvõla tasumist summas 36 726,34 eurot, mis moodustub maksustamisperioodi 01.201906.2019 tähtaegselt tasumata jäänud maksudest ja intressist summas 9049,56 eurot. Troix OÜ maksumenetluses tuvastati, et kaebaja poolt juhitud troix OÜ pangakontolt on perioodil 01.201906.2019 võetud välja sularaha summas 38 220 eurot. Troix OÜ pangakontolt (vastutusmenetluse tõendid lisa 6) nähtus igakuiselt tasumine Julianus Inkasso OÜ poolt. Peale tasumist tasuti X. X. töötasu 500 eurot, 355 eurot isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni ning kvatalis korra 100 eurot spordikompensatsiooni. Ülejäänud raha võeti pangakontolt sularahana välja. Troix OÜ maksukohustus on kindlaks määratud 20.11.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/050181-6 (vastutusmenetluse tõendid lisa 3). Puudub vaidlus selles, et kaebaja oli perioodil 01.2019-06.2019 ainuke troix OÜ juhatuse liige ning tal oli juurdepääs internetipangale ja pangakontodele ning ta teostas äriühingu nimel pangaülekandeid ja 6(10)
sularahatehinguid. Ta juhtis ainuisikuliselt ettevõtet, koostas ja allkirjastas ettevõtte raamatupidamise algdokumente, ettevõtte nimel esitatud deklaratsioonid esitati kaebajalt saadud andmete ja algdokumentide alusel (vastutusmenetluse tõendid lisa 9 (kaebaja ütlused)). Kaebajalt nõutakse troix OÜ maksuvõla tasumist, mille sissenõudmine on muutunud võimatuks (vt vastutusotsuse p 1).
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur on õigesti lugenud troix OÜ pangakontolt perioodil 01.2019 kuni 06.2019 välja võetud sularaha summas 38 220 kaebaja varjatud töötasuks. Samuti on vaidlus selles, kas troix OÜ pangakontolt 01.2019 kaebajale tehtud ülekannet summas 100 eurot tuleb lugeda erisoodustuseks.
11.Puudub vaidlus selles, et troix OÜ kassaarvestus (maksumenetluse tõendid lisa 6) ei kajasta väljamakseid kassast maksustamisperioodil 01.2019 kuni 06.2019. Kassaarvestusest nähtuvad vaid sissemaksed kassasse summas 38 220 eurot. Kaebaja leiab, et kuna väljamaksete tegemist ettevõtte kassast kaebajale ei tuvastatud, siis ei tõenda see, et sularaha oleks kassast välja võetud ja kaebajale töötasuna välja makstud. 11.1 troix OÜ maksumenetluses esitatud kassaarvestusest (maksumenetluse tõendid lisa 6) on näha vaid kuupäevad ning sisse ja välja veerud. Tegemist on exel formaadis dokumendiga, mida on võimalik igal ajahetkel muuta. Iseenesest on õige kaebaja tähelepanek, et maksuhaldur ei ole ei maksu- ega vastutusotsuse tegemise menetluses põhjendanud, millistele nõuetele kassaarvestus ei vasta. Nimetatu ei mõjuta aga maksuhalduri õiget lõppjäreldust, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et pangakontolt välja võetud raha hoiustati kassas. Tegemist on ebaolulise põhjendamispuudusega, mis on vastustaja poolt kohtumenetluses kõrvaldanud. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses selgitanud, et raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 2 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane kõik majandustehingud dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites. RPS § 6 lg 5 kohaselt peab kirjend sisaldama vähemalt majandustehingu kuupäeva, kirjendi identifitseerimistunnust, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad ning viidet kirjendi aluseks olevale alg- ja koonddokumendile. Troix OÜ exel formaadis esitatud kassa arvestuses on puudu kassa algjääk, kirjendi number ning viide kirjendi aluseks olevale alg- ja koonddokumendile. MTA on õigesti leidnud, et kassa arvestuses esinevate puuduste tõttu on arvestus ebausaldusväärne. Kaebaja ei ole vastutus- ega kohtumenetluses kõrvaldanud kassaarvestuses esinevaid puudusi ega esitanud äriühingu pearaamatu andmeid, mille põhjal oleks kassaarvestus kontrollitav. Maksukontroll algas ajal, mil kaebaja oli triox OÜ juhatuse liige, mistõttu oli tal võimalus dokumente esitada nii maksu- kui ka vastutusmenetluses. Kaebaja seda ei teinud, mis viitab sellele, et vastavaid dokumente kaebajal ei olnud. 11.2 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et sularaha olemasolu kontrollimine ülelugemise teel kaebaja juures või maksuametis oleks koheselt lahendanud küsimuse, kas kogu sularaha oli äriühingu kassas alles. Sularaha ülelugemine maksuhalduri ametiruumides või äriühingu asukohas ei oleks andnud usaldusväärseid andmeid selle kohta, et kontrollihetkel loetava raha näol on tegemist ka tegelikult troix OÜ rahaga. Seega ei ole maksuhaldur raha ülelugemata jätmisel rikkunud uurimiskohustust. 11.3 troix OÜ ega kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile muid dokumente sularaha olemasolu tõendamiseks. Maksuhaldur on oma 05.08.2021 korraldusega (vastutusmenetluse tõendid lisa 2) palunud kaebajal, kui endisel troix OÜ esindajal, esitada kõik tõendid, mida ta peab oluliseks seoses kontrolli objektiga. Kaebaja vastavaid dokumente ei esitanud. Kohus märgib, et ehkki kaebaja ei olnud nimetatud ajal enam troix OÜ juhatuse liige, oli tal võimalik esitada maksuhaldurile näiteks ettevõtte võõrandamisel koostatud dokumendid, mis tavapäraselt kajastavad ettevõtte väärtust määravaid andmeid. Sularaha summas 38 220 eurot olemasolu 7(10)
äriühingu kassas, mis kaebaja kohtumenetluses väidetu kohaselt anti uuele omanikule üle, on vaieldamatult ettevõtte väärtust mõjutav asjaolu, mis raha olemasolul oleks kajastunud ettevõtte võõrandamise dokumentides (ettevõtte võõrandamise leping, bilanss jms). Asjaolu, et kaebaja vastavaid tõendeid maksu- ega vastutusmenetluses ei esitanud viitab sellele, et pangakontolt välja võetud raha ei jõudnud ettevõtte kassasse ning kassaarvestus on koostatud vaid maksuhaldurile esitamiseks ning see ei kajasta kassa tegelikku seisu.
12.Vastustaja viitab õigesti asjaolule, et kaebaja on esitanud vastuolulisi andmeid põhjenduste kohta, miks ta vajas sularaha. Kaebuses ning 25.08.2021 ütlustes (vastutusmenetluse tõendid lisa 9) viitab kaebaja asjaolule, et vajas sularaha, et osta soodsamatel tingimustel nõudeid/teha tehinguid. Samas väidab kaebaja oma 25.08.2021 e- kirjas, et raha on kassast laenudena hoopis välja laenatud. Ühelgi juhul ei ole kaebaja aga tõendanud väiteid ei nõuete omandamise ega ka laenude andmise kohta, mistõttu on kaebaja väited väidetavalt kassas olnud raha kasutamise kohta paljasõnalised. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebaja kogub kassasse pikema aja jooksul raha nõuete ostmiseks, võõrandab ta ettevõtte 7.10.2019. a, st olukorras, kus tal on juba piisavalt raha selleks, et realiseerida plaan nõuete ostmiseks väidetavalt soodsamatel tingimustel. Samuti ei ole usutav, et kaebaja võõrandas ettevõtte 7.10.2019 põhjusel, et lõppes tehingupartneriga sõlmitud leping. Troix OÜ ainus tehingupartner oli Julianus Inkasso OÜ, kellega sõlmiti käsundusleping 26.09.2018 (vastutusmenetluse tõendid lisa 21). Käsunduslepingu punkti 7.1 kohaselt kehtis leping 2 aastat, mis tähendab, et ettevõtte võõrandamisel leping kehtis. Kohtu jaoks on pigem usutav maksuhalduri versioon, mille kohaselt võõrandas kaebaja ettevõtte tulenevalt kontrollimenetluse alustamisest ning eesmärgiga vältida maksukohustuse tasumist.
13.Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et äriühingu tegevuskulud piirdusid üksnes triox OÜ pangakontolt nähtuvate kuludega. Kaebaja on küll väitnud, et ta kasutas Julianus Inkasso OÜ töövahendeid, kuid seda ei tõenda troix OÜ ja Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmitud käsundusleping ( vastutusmenetluse tõendid lisa 21) ega muud dokumendid. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta kasutas näiteks Julianus Inkasso OÜ arvutit või muud riistvara. Seega pole aru saadav, millistest allikatest kattis triox OÜ ettevõtte tavapärased tegevuskulud.
14.Troix OÜ TSD-l oli kontrolliperioodil deklareeritud ja töötamise registris registreeritud vaid üks isik, kaebaja. Kuna troix OÜ deklareeris TSD-l ja töötamise registris töötajana töölepingu alusel vaid kaebaja, siis tegi kogu Julianus Inkasso OÜ-le osutatava teenuse ainuisikuliselt ära kaebaja. Julianus Inkasso OÜ poolt tasutud summad on otseselt seotud kaebaja poolt tehtud tööga ja kaebajal puudusid muud kulud teenuse osutamiseks. Puudub vaidlus, et Julianus Inkasso OÜ on tasunud teenuse eest troix OÜ pangakontolt nähtuvad summad. Peale Julianus Inkasso OÜ ülekannet tasuti kaebajale töötasu 500 eurot, isikliku sõiduauto kompensatsioon 335 eurot ning kvartalis korra spordikompensatsiooni 100 eurot ning maksukohustused. Ülejäänud summa võeti pangakontolt sularahas välja. Kohus nõustub, et kaebajale deklareeritud töötasu suurus ei ole eluliselt usutav. Deklareeritav tasu on alla kehtestatud miinimumi ning kaebajal puudusid muud tulud. Töötamise registris oli kaebaja tööaja määraks 1,0. Samas deklareeritav töötasu oli 518,67 eurot, mis on alla Eesti Vabariigis tol ajal kehtestatud miinimummäära. Arvestades, et kontrolliperioodil on keskmine laekumine Julianus Inkasso OÜ-lt 7508 eurot kuus, siis sellise töömahu juures ei ole usutav, et kaebaja töötas tasu eest, mis on alla kehtestatud piirmäära. Seda isegi juhul, kui arvestada kaebaja saadud rahaliseks hüveks ka auto kompensatsiooni summas 335 eurot. Seejuures ei ole asjakohane kaebaja poolt esile toodud võrdlus Julianus Inkasso OÜ majandusaasta aruandes toodud töötajate töötasudega. Kaebaja poolt toodud väited võimalike palgaerinevuste kohta 8(10)
juhtide ja võla sissenõudjate palkade osas on hüpoteetilised ning paljasõnalised. Kohtu jaoks on usutav maksuhalduri väide, et olukorras, kus kaebaja ainuisikule tegevuse tulemusena laekus ettevõttele keskmiselt 7508 eurot kuus, ei ole usutav, et kaebaja soostus tegema nimetatud summa teenimiseks tööd 518,67 euro eest saades lisaks vaid auto kompensatsiooni summas 335 eurot. Kohus lisab, et ei ole ka usutav, et saades niivõrd väikest töötasu kogus kaebaja raha pangakontole ja võttis selle kassasse ilma, et oleks rahaga midagi ettevõtte arengu seisukohalt teinud (nõudeis ostnud). Kaebaja omas pikaajalist kogemust võlgade sissenõudmises, seega on tema puhul tegemist professionaalse töötajaga.
15.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud uudse väite, et isegi kui nõustuda sellega, et troix OÜ pangakontolt sularahas välja võetud rahalised vahendid, välja arvatud 23.04.2019 summa 200 eurot, oleksid läinud kaebaja kasutusse, oleks ebaõige lugeda välja võetud sularaha kaebaja neto töötasuks. Kaebaja leiab, et pangakontolt välja võetud sularaha ei saa täies ulatuses lugeda aktiivseks tuluks, mida saaks maksustada tööjõumaksudega. Troix OÜ-l oleks olnud õigus maksta osanikule dividende, mida saaks maksustada üksnes tulumaksuga. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul oli kaebaja ainus troix OÜ töötaja ning tema tegevuse tulemusena laekus ettevõttele Julianus Inkasso OÜ-lt regulaarselt tasu. Raha laekus kaebaja aktiivse tegevuse tulemusena. Seejuures ei makstud kaebajale tema töö eest mõistlikku tasu. Vastutus- ja maksumenetluses on veenvalt põhjendatud, miks ei saanud kaebajale tema sooritatud panuse eest makstud tasu määra pidada mõistlikuks. Kaebaja aktiivse tegevuse tulemusena teenitud tasu ei saa käsitleda passiivse, ehk dividendi tuluna kaebaja poolt viidatud kohtupraktikast tulenevalt (308-364, 3-3-1-33-12 ja 3-18-1740). Maksuhaldur selgitas seejuures kohtuistungil põhjendatult, et 23.04.2019 välja võetud 200 eurot ei ole maksutatud põhjusel, et tegemist oli eksitusega. Kuna eksitus oli tehtud kaebaja kasuks, siis seda ei korrigeeritud.
16.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud ka versiooni, et tema tööandja oli Julianus Inkasso OÜ. Kohus leiab, et nimetatud väide on otsitud. Kaebaja on nii maksu- kui ka vastutusmenetluses läbivalt väitnud, et reguleeris ise oma tööaega ega täitnud kellegi teise korraldusi. Triox OÜ ning Julianus Inkasso OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutas teenuseid troix OÜ. Kaebaja oli registreeritud troix OÜ töötajana.
17.Arvestas eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud, et äriühingu pangakontolt välja võetud raha oleks kasutatud äriühingu ettevõtluses, on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et pangakontolt välja võetud raha näol on tegemist kaebaja töötasuga.
18.Ebaõige on ka kaebaja seisukoht, nagu oleks 2017 aasta eest väljamakstud spordikompensatsioon maksustatud ebaõigesti, sest kaebaja eksis aastaarvuga. Kohus nõustub maksuhalduri poolt vastutusotsuse lehekülgedel 9 ja 10 toodud põhjendustega ega korda neid siinjuures üle. Tasutud spordikompensatsiooni on õigesti käsitletud erisoodustusena ning sellelt tuleb tasuda tulumaks.
19.Kohus leiab, et vastutusotsuse punktis 2.2.2 on õigesti tuvastatud kaebaja süü vastavalt maksumenetluses nr 12.203/050181-16 tuvastatud asjaoludele ning punktis 2.2.3 kaebaja süü vorm, milleks oli teadlik ja tahtlik maksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmine. Kuivõrd kaebaja tegevus on olnud tahtlik, siis kohaldub viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1).
20.Ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastutusotsus vastab seadusele ning selle tühistamiseks puudub alus. 9(10)
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.