A. K.e (K.) hagi JoLa OÜ vastu töövaidluses (JoLa taotlus A. K.e töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/586/2016)
1.1 Lugeda OÜ JoLa ja A. K.e vahel 22.04.2013 sõlmitud tööleping üles öelduks TLS § 89 lg 1 alusel alates 29.02.2016.a; 1.2 Jätta rahuldamata A. K.e nõue lugeda tööleping üles öelduks TLS § 91 lg 2 alusel alates 20.04.2016.a; 1.3 Välja mõista OÜ-lt JoLa A. K.e kasuks hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel 600 (kuussada eurot) ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 394 (kolmsada üheksakümmend neli) eurot 40 senti, kokku 994 (üheksasada üheksakümmend neli) eurot 40 senti (bruto).
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.A. K. esitas 18.03.2016.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse (ja 19.04.2016.a täiendava avalduse) JoLa OÜ vastu, milles palus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel ja välja mõista hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses 1 200 eurot ning hüvitis kasutamata puhkuse eest 394, 40 eurot. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 16.05.2016.a otsusega A. K.e avalduse täies ulatuses: luges OÜ JoLa ja A. K.e vahel 22.04.2013.a sõlmitud lepingu üles öelduks TLS § 91 lg 2 alusel alates 20.04.2016.a ning kohustas tööandjat tegema MTA töötamise registris töölepingu ülesütlemise kohta vastav kande muudatus; mõistis välja OÜ-lt JoLa A. K.e kasuks hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1 200 eurot (bruto); mõistis välja OÜ-lt JoLa A. K.e kasuks kasutamata puhkuse 18 kalendripäeva eest puhkusehüvitise 394, 40 eurot (bruto).
2.JoLa OÜ esitas 22.06.2016.a maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus luges A. K.e töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (ITVS § 24 lg 5).
HAGEJA NÕUE
3.Hageja jääb töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde: - lugeda tööleping ülesöelduks töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 alusel alates 20. aprillist 2016.a kuna tööandja ei kindlustanud töötajat tööga; - välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis brutosummas 1200 eurot ja - kasutamata puhkuse hüvitis 18 kalendripäeva eest 394, 40 eurot.
4.A. K. märgib, et suuliselt oli tööandjaga juttu koondamisest, aga kahepoolselt koondamist allkirjastatud ei ole. Maksu- ja Tolliameti leheküljel seisab üleval A. K.e suhtes töölepingu lõpetamine TLS § 89 lg 1 alusel 29.02.2016.a Seoses eeltooduga oleks pidanud töötaja arvele laekuma hüvitis TLS § 100 lg 1 järgi ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmine töötasu oli 602 eurot. Hageja leiab, et kostja rikkus ja TLS § 100 etteteatamise sätteid. Etteteatamist kui sellist ei ole üldse toimunud. Seega tuleks tööandjal hagejale maksta ka hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses etteteatamis tähtaja järgimata jätmise eest. Lisaks eeltoodule jättis JoLa OÜ maksmata 2015. aasta 14 kalendripäeva saamata puhkuse kompensatsiooni 280 eurot ja 4 tööpäeva jaanuaris-veebruaris 2016 (4 x 28, 6 =144, 4), kokku 394, 40 eurot.
5.Hageja rõhutab, et tööandjapoolset ülesütlemisavaldust ei ole näinud ega kätte saanud enne kohtumenetlust. Hagejale kätteandmiseta ei saa see olla õiguskehtiv. Hagejale on avaldus kätte toimetatud koos vastusega hagiavaldusele, seega on kehtiv töötajapoolne ülesütlemisavaldus ning seda ei ole tööandja ka seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Hageja osundab, et töölepingu lõpetamine peab toimuma kirjalikus vormis. Ülesütleja tahteavaldus peab olema selge. Töötaja sai esimese dokumendi töösuhte lõpetamise kohta maksu- ja tolliameti väljatrüki, millest nähtub kanne, et töösuhe on lõppenud koondamise tõttu. Töötaja on oma nõuded esitanud heatahtlikult: töötajal on õigus nõuda kolme kuu hüvitist, hageja nõuab kahe kuu oma, lähtuvalt põhimõttest, et juhul kui tööandja oleks tahtunud teda koondada, tulnuks maksta 1 kuu töötasu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ja ühe kuu hüvitise koondamise eest. Samuti soovib töötaja saada kätte hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. Kui tööandjal olid dokumendid ülesütlemise kohta olemas, tulnuks need esitada töövaidluskomisjonile. Seal toimus kaks istungit, kuhu tööandja tulla ei suvatsenud tulla. Töötaja esitas avalduse TLS § 91 lg 2 alusel alates 20.04.2016.a seetõttu, et tööandja ei võimaldanud tööd. Alates 01.03.2016 oli töötaja teadmatuses. Töötaja oleks seda aega saanud kasutada tulusamalt.
6.Kostja poolt maakohtule esitatud töötajate seletuskirjad ja andmed töötajate registrist ei oma tähtsust, sest need on allkirjastanud isikud, kes eesti keelt ei valda. Tegemist ei ole tõendi väärtusega dokumendiga. Kostja väited koondamisest on paljasõnalised ning hagejat ei ole väidetavast koondamisest hoiatatud. Lisaks ei ole hagejale tasutud ka lõpparvet, hüvitist kasutamata puhkuse eest, vähem etteteatamise eest, koondamistasu. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja arvestustele puhkusehüvitise kohta. Kostja on asunud seisukohale, et hageja on puhanud jaanuaris ja kasutanud puhkepäevi. Hageja ei ole puhkusepäevi kasutanud. Töö eest võimaldati vabu päevi puhkepäevadel või kui tööandjale ei olnud võimalik tööd pakkuda. Asjaolu oleks tööandjal olnud lihtsalt tõendatav st puhkuse avalduse, puhkuste ajakava, puhkusetasu väljamakse esitamisega sh vastavate arvestustega. Eeltoodu puudumine kinnitab hageja arvates tema väidete õigsust. Kostja väide, et hagejale on makstud koondamistasu ei ole tõsiseltvõetav. Tegelikkuses viivitati pidevalt töötasu väljamaksmisega, seda tehti vastavalt võimalustele ja ositi. Arusaamatuks jääb, kuidas tööandja on arvestanud koondamistasu. Hageja näeb kostja esitatud palgateatist esmakordselt, mistõttu leiab, et palgateatis on tehtud kohtule esitamiseks. Arvestades et selle on märgitud 14.03.2016.a ülekande andmed, ei saanud see olla koostatud väidetava koondamise kuupäevaks so 29.02.2016.a.
Palgateatisel on kõik maksed (sh jaanuari kuu töötasu) pööratud veebruarikuu töötasu väljamakseteks sh väidetava koondamistasu väljamakseteks. Hageja leiab, et kostja eksitab kohut. Kostja esitatud veebruarikuu palga arvestuse lehel on alumises nurgas märge 100 eurot. Märge tehti hageja ja kostja seadusliku esindaja kohtumisel märtsis 2016.a, kus aruatati ka veebruarikuu võlgnevust ja leiti, et see on 100 eurot. Tööandja maksis selle välja 14.03.2016. Lõpparvet ei ole hagejale makstud ning kostja enda arvestused ei lange kokku väljamaksetegea. Kostja ei ole esitanud andmeid ja arvestusi, millises ulatuses kuulus töötasu maksmisele detsmebrikuus 2015.a. ja jaanuarikuus 2016. Ilma eeltoodud andmeteta on arvestus puudulik arvestades seejuures, et töötasu maksti järgmisel kuul ja tööandjal olid töötaja ees ka igakuiselt võlgnevused. Hageja palub rahuldada nõuded samas ulatuses kui töövaidluskomisjonis ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta täies ulatuses rahuldamata.
8.25.01.2016.a seisuga koostas kostja ja andis hagejale üle töölepingu ülesütlemise teatise töölepingu ülesütlemise kohta majanduslikel põhjustel. Hageja võttis selle isiklikult vastu, kuid teatist ei allkirjastanud. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu majanduslikel põhjustel ja tegi seda ka teiste töötajatega, kes teatised allkirjastasid. Hageja oli teadlik töölepingu lõpetamisest, kuid jättis ülesütlemisteatise allkirjastamata ja soovitas seda ka teistelgi töötajatel teha eesmärgiga saada tööandja arvel rahalist hüve. Hageja ei ole alates 01.03.2016.a tööle ilmunud, tööd nõudnud ega töö saamiseks aktiivselt tegutsenud, sh ei ole kostja asukohta ilmunud ega kostjalt mingil muul moel tööd nõudnud. Hageja käitumisest saab üheselt mõista, et töötaja sai aru ülesütlemise sisust ja lähtus tõsiasjast, et tööleping lõppes 29.02.2016.a kostja märgitud põhjustel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses möönab hageja, et suuliselt koondamisest räägiti ja tunnistas ka seda, et koondamist allkirjastanud ei ole, kuid viimane tööpäev oli 29.02.2016.a. Seevastu 20. aprillil 2016.a esitas töötaja tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon leidis, et töötaja avaldus on põhjendatud.
9.Kostja leiab, et toimis hagejaga töölepingut üles öeldes õiguspäraselt, TLS § 89 lg 1, TLS § 95 lg 1 -3 järgides ning leiab, et tööandjapoolne ülesütlemine on kehtiv. Hageja seevastu on rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet öeldes üles töölepingu, mis on juba 29.02.2016.a lõppenud. Kostja osundab, et esialgselt tugines töötaja töövaidluskomisjonis üksnes TLS § 100 etteteatamistähtaja rikkumisele ja hüvitise maksmata jätmisele koondamise tõttu. Kardinaalselt muutis hageja oma nõuet töövaidluskomisjoni istungil, ning tegi 20.04.2016 kostjale avalduse lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja leiab, et hageja esitatud ülesütlemise avalduse alusel on ülesütlemine tühine ning tööleping tuleb lugeda lõppenuks 29.02.2016.a TLS § 89 alusel. Ei ole vaidlust selles, et töötaja võttis enda 18.03.2016.a arvele töötukassas. Sellega on tõendatud, et hageja on teadlik koondamisest ja töösuhte lõpetamisest ning vastavalt sellele ka käitunud. Kui töösuhe kestab, ei saa olla töötu.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Hageja A. K. esitas töövaidluskomisjonile avalduse (TVK toimik lk 1 ja 29) ja hiljem maakohtule hagi nõuetega: - lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 alusel töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega alates 20.04.2016.a.; - välja mõista puhkusehüvitis 18 kalendripäeva eest 394, 40 eurot; - välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses kokku 1 200 eurot. Kostja väidab, et töösuhe hagejaga lõppes 29.02.2016 tööandjapoolsel erakorralisel ülesütlemisel majanduslikel põhjustel – koondamisega TLS § 89 lg 1 alusel. Töötaja oli koondamisest teadlik, mida kinnitab ka tema edasine käitumine (mh arvelevõtt töötukassas).
12.Vaidlust ei ole selles, et - poolte vahel oli 22.04.2013 a sõlmitud tähtajatu tööleping, mille alusel hageja asus kostja juures tööle luuksepa ametikohal alates 22.04.2013.a. töötasuga 6,60 eurot / tund (TVK toimik tl 1-3) - töötaja viimane tööpäev tööandja juures oli 29.02.2016.a. (TVK toimik lk 27 pöördel)
13.Pooled vaidlevad selle üle, kelle algatusel ja mis ajast on töösuhe lõppenud st kelle ülesütlemisavalduse alusel.
14.Selleks, et kindlaks teha., kas töölepingu lõpetamine hageja ülesütlemisavalduse alusel alates 20.04.2016. saab olla kehtiv, tuleb kindlaks teha, kas poolte töösuhe kestis või oli lõppenud 29.02.2016.a koondamise tõttu (tööandja ülesütlemise avalduse alusel).
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tulenevalt TLS § 89 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Selles, et ülesütlemine oleks kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ent põhjendamise kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud poolel tuleb hüvitada teisele poolele sellest tekkinud kahju ( § 95 lg 3).
16.Kostja esitas maakohtule töölepingu ülesütlemise teatise (tl 13). Kohtu hinnangul vastab tööandja 25.01.2016.a ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg 1 ja 2 miinimumnõuetele. Avalduse kohaselt lõpetatakse töösuhe hagejaga TLS § 89 lg 1 alusel tööandja majanduslikel põhjustel alates 29.02.2016.a.
Avaldusest nähtub tööandja soov vabastada pooled alates 29.02.2016.a lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest, tööandja on ülesütlemist põhjendanud (majanduslikud põhjused).
17.Hageja väitel ei ole talle enne kohtumenetlust keegi ülesütlemisavaldust esitanud ega kätte andnud. Suuliselt oli kunagi tööandjaga koondamisest juttu, aga kahepoolselt midagi allkirjastatud ei ole. Kostja väitel tutvustati avaldust hagejale, kuid viimane keeldus seda vastu võtmast ning agiteeris teisigi töötajaid sarnaselt käituma (tl 49). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Töölepingu ülesütlemise teate kättetoimetamise fakti tõendamiskoormis on ülesütlemise avalduse esitajal. Töölepingut üles öelda sooviv pool annab ülesütlemisavalduse ehk tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõistes (TsÜS-i) tahteavalduse üle teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldust väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 69 lg 2 järgi ei pea tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Piisavaks saab lugeda, kui tööandja on edastanud teate töölepingu lõpetamisest töötaja elu-või viibimiskohta (nt postkasti)(vt Riigikohtu 08.06.1999 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11; 19.12.2005.a tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05) Kostja kinnitas kohtuistungil, et hageja kodusel aadressil ülesütlemisteadet ei esitatud, põhjusel, et tööandja ei osanud A, K.e edasist käitumist ette näha (tl 49 pöördel). Kohus möönab, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamise tõendamise kindlustamiseks /lihtsustamiseks tulnuks tööandjal töötajapoolsel avalduse vastuvõtmisest keeldumisel saata see postiga töötaja elu- või viibimiskoha aadressil või edastada e-.kirjaga, kuid kohus nõustub kostjaga selles, et A. K.e edasine käitumine kinnitab kostja väiteid, et hageja oli teadlik ülesütlemisavaldusest ja töölepingu tööandjapoolselt ülesütlemisest alates 29.02.2016.a.: ei ilmu pärast 29.02.2016.a tööle, ei küsi ega nõua tööd; on teadlik Maksu- ja Tolliameti andmetest töösuhte lõpetamise aluse ja lõppemise kuupäeva kohta; võtab end arvele töötukassas alates 18.03.2016.a. andes sellega riigile teada töösuhte lõppemisest (tl 49, 50); Lisaks osundab kohus, et 18.03.2016 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgib avaldaja, et „...tegelikkuses koondamist kahepoolselt allkirjastanud ei ole...“ (TVK tl 1) Ülesütlemisavalduse kättetoimetamist ei pea kahepoolselt allkirjastama ning töötaja allkiri ülesütlemisavaldusel ei tähenda töötaja nõusolekut. Hageja väited selles, et talle ei ole ülesütlemisavaldust esitatud, ei ole eluliselt usutavad. Kohus on seisukohal, et A. K.e enda käitumine pärast 29.02.2016 tõendab seda, et tööandja toimetas ülesütlemisavalduse kätte. Asjaolu, et A. K. keeldus selle vastuvõtmisest ei tee olematuks kättetoimetamise fakti.
18.Kohus on seisukohal, et poolte töösuhe lõppes 29.02.2016.a kostja ülesütlemisavalduse alusel koondamisega TLS § 89 lg 1 järgi. Kuna töösuhe oli lõppenud ja ülesütlemine kehtiv, ei ole võimalik töösuhet üles öelda teist korda so töötaja ülesütlemisavalduse alusel alates 20.04.2016 TLS § 91 lg 2 alusel põhjusel, et tööandja ei ole hagejat kindlustanud tööga alates 29.02.2016.
19.TLS § 97 peab tööandja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama 30 kalendripäeva kui töösuhe on kestnud üks kuni viis tööaastat (TLS § 97 lg 2 p 2.) Hageja ja kostja vaheline töösuhe kestis ca 3 aastat. Seega pidi tööandja ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 päeva. Kohus luges töösuhte lõppenuks alates 29.02.2016.a tööandja 25.01.2016.a avalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 2 etteteatamise nõue.
20.Vastavalt TLS § 100 lg 1 maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on töötajal õigus saada kindlustushüvitist TKindlS ettenähtud tingimustel ja korras. Hageja väitel on tööandja jätnud hüvitise välja maksmata. Kostja väidab, et hüvitis on välja makstud ja seda tõendab hageja veebruarikuu palgateatis (tl 64). Lõpparve sh koondamishüvitis tulnuks hagejale välja maksta 29.02.2016.a Kostja märgib õigesti, et veebruarikuu palgateatisel ei saa kuidagimoodi kajastuda väljamaksed 01.03.2016 ja 18.03.2016.a Palgateatise märgitud summad ei kattu töötajale tegelikult tehtud väljamaksetega (tl 64, 65 ja TVK tl 13-15). Ühegi makse selgituses ei sisaldu „koondamishüvitist“, vaid on märgitud „töötasu“, „avanss“. Vaidlust ei ole ka selles, et tööandjal oli raskusi töötasu väljamaksete teostamisega, mistõttu tehti seda ositi ja võimaluste piires. Makseraskusi on kinnitanud ka kostja esindaja (tl 59). Kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada koondamishüvitise väljamaksmist hagejale. Hageja nõutud koondamishüvitise suurust (600 eurot ühe kuu eest) kostja vaidlustanud ei ole.
21.Hageja esitab kostja vastu nõude kasutamata jäänud puhkusehüvitise väljamaksmiseks 18 kalendripäeva eest (14 päeva 2015. aastal ja 4 päeva jaan-veebruar 2016) kokku 394, 40 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu märkides, et hageja kasutas jaanuaris ära oma puhkusereservi, mistõttu ei olnud tööandjal ka puhkusehüvitise tasumise kohustust. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kostja esitatud tööajaarvestuse tabelist (tl 66, 67) nähtuvalt olid A. K.el vabad päevad 01.12.01.2016 ja 18.01.2016, kuid kostja ei ole millegagi tõendanud, et viidatud kuupäevadel kasutas töötaja korralist puhkust vastavalt TLS § 68 -69 sätestatule. Ka töötaja pangakonto väljavõttest ei nähtu puhkusetasu väljamakset enne puhkust. Kohus märgib, et tööandja raamatupidamisel peab olema alusdokument, mille alusel arvestatakse puhkusetasu. Kui tööandja ei suutnud viidatud kuupäevadel töötajat kindlustada tööga ja märkis tööajaarvestuse tabelisse „vaba päev“, ei tähenda eeltoodu, et töötaja oleks kasutanud puhkust TLS § 68-69 sätestatud korras.
Puhkusehüvitise suurusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole., mistõttu lähtub kohus hageja esitatud arvestusest 18 kalendripäeva eest 394, 40 eurot.
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A. K.e hagi osaliselt: - jätab rahuldamata hageja nõude lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 20.04.2016.a ja loeb töölepingu lõppenuks alates 29.02.2016.a TLS § 89 lg 1 alusel (koondamise tõttu); - mõistab kostjalt välja hüvitise ühe kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 1 alusel so 600 eurot; jätab rahuldamata hageja nõude mõista välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ; mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest 394, 40 eurot. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.