Xi kaebused Eesti Töötukassa 08.06.2022 otsuse nr TVH/22/023026 ja 09.06.2022 otsuse nr TVT/22/029891 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uued otsused
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Y Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xile järgmised dokumendid: 06.07.2022 esitatud dokument „X kaebus lisad pdf“, 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 21-24, 26.06.2022 esitatud dokument „26.09.2022 Vestluse kinnitamine (X) 3-22-1454 II“, 22.09.2022 esitatud dokumendid „Ambulatoorne epikriis“ ja „Ambulatoorne epikriis-1“, 29.09.2022 esitatud dokumendid „IMG_3101“ ja „IMG_3102“.
2.Tagastada Eesti Töötukassale 28.09.2022 esitatud dokumendid „Lisa 9_töötuna arvelevõtmise otsus“ ja „Lisa 11_töötuna arveloleku lõpetamise otsus“.
3.Rahuldada Xi kaebused. Tühistada Eesti Töötukassa 08.06.2022 otsus nr TVH/22/023026 ja 09.06.2022 otsus nr TVT/22/029891 ning kohustada Eesti Töötukassat tegema Xi töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta uued otsused.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
3-22-1454
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 07.06.20221 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse2.
2.Vastustaja tuvastas 08.06.2022 otsusega nr TVH722/0230263 kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat perioodil 18.08.2022–17.08.2027. Kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebajal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud tegevuste alustamine ja lõpetamine, uue info ja oskuste omandamine, tähelepanu säilitamine ning keskendumine meeleolukõikumiste, väsimuse ja kognitiivsete võimete alanemise tõttu. Kaebajal on piiratud stressiga toimetulek, uute olukordade ja situatsioonidega toimetulemine tavapärasest madalama vaimse pinge ning emotsionaalse seisundi kõikumiste tõttu. Kaebaja vajab kohanemisaega. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
3.Vastustaja määras 09.06.2022 otsusega nr TVT/22/0298914 kaebajale töövõimetoetuse summas 9,3081 eurot päevas perioodiks 18.08.2022–17.08.2027. Vastustaja muutis 07.09.2022 otsusega nr TVT/22/0447245 oma 09.06.2022 otsust ja määras töövõimetoetuse maksmise perioodiks 06.09.2022–17.08.2027, sest kaebaja võeti töötuna arvele 06.09.2022.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebused asjades nr 3-22-1454 ja 3-22-1805, mille lõplikeks nõueteks jäi tühistada vastustaja 08.06.2022 otsus ja 09.06.2022 otsus ning kohustada vastustajat tegema uued otsused. Kaebaja on viimased 20 aastat olnud töövõimetu ja tema tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud, seetõttu ei ole osalise töövõime tuvastamine põhjendatud. Kaebaja ei ole võimeline töötama ega võtma sellist vastutust. Kaebaja vaimne tervis ei ole tasakaalus ja vahel ei saa ta voodistki välja. Ta püüab igapäevaselt hakkama saada elementaarsete kohustustega, hoolitseda enda ja kodu eest. Lisaks vaimse tervise probleemidele on viimastel aastatel ka kilpnääre haige. Kaebaja tarvitab igapäevaselt kolme tüüpi rahustavaid vahendeid, depressiooni ravimeid ja vererõhuravimeid. Ravimite tarvitamine muudab uimaseks. Loogiline mõtlemine on pärsitud ja tekivad hirmud väljaminemise, inimestega rääkimise, telefonile vastamise ning igapäevaeluga hakkama saamise ees. Ei oska hirme kontrolli all hoida. Toetuse äravõtmine vähendab kaebaja sissetulekut ja tekitab hirmu igapäevaeluga hakkama saamise ees. See, et kaebajal ei ole viimasel 2 aastal olnud depressiivset
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 1_kuupäeva muutmise avaldus“. Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 1_TVH ja TVT ühistaotlus P.A.“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 4_töövõime hindamise otsus“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 7_töövõimetoetuse otsus“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 8_töövõimetoetuse muutmise otsus“.
2(15)
3-22-1454
käitumist, ei tähenda, et tal pole enam ka diagnoosi ja ta ei kasuta ravi. Ravi on olnud pidev. Kaebaja võtab 1,5 mg antidepressante, mis on suur kogus. Lisandunud on ka suur ärevushoogude laine.
5.Kohus võttis 31.08.2022 määrusega mõlemas asjas esitatud kaebused menetlusse ja liitis asjad ühte menetlusse asja numbriga 3-22-1454.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Vastustaja võttis otsuse tegemisel aluseks Medicum Perearstikeskus AS-i (TTO) ekspertarsti dr Kersti Pari 09.05.2022 eksperdiarvamuse ning tuvastas, et kaebaja töövõime on osaline kestusega 5 aastat. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja sellega nõustus ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Marit Õun. Kohtumenetluse ajal vaatas kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas.
6.2.Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Terviseandmetel on viimase 5 aasta jooksul olnud kaebaja vaimne seisund enam-vähem rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka väikseid kõikumisi. Vaimselt on olnud üldiselt 2 viimasel aastal rahuldavas seisundis. Kaebaja on usaldusliku kontaktiga. Meeleolu labiilsevõitu, alati on olnud asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu. On ebakindlustunnet, kohati saamatu ja toimetulek raskendatud. Kaebaja on lihtsameelne, heatahtlik. Terviseandmetel ei ole peetud vajalikuks kognitiivseid võimeid (sh mäluhäireid) vastavate testide ja uuringutega objektiviseerida ning nende ulatust täpsustada.
6.3.Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Terviseandmetel on kaebajal kohanemisraskused, situatsiooniga toimetulek on häiritud. Samas ei ole kirjeldatud, et kaebajal esineks paanikahäiret ja ülemäärast takistust väljaskäimisega seoses.
6.4.Suhtlemise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, sest psühhiaater ei ole kirjeldanud suhtlemisega seotud probleeme.
6.5.Piirangute hindamisel vaimse võimekuse valdkondades tugines TTO ekspertarst eelkõige psühhiaater dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisile. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud, sest terviseandmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita. Samuti ei kinnita terviseandmed ravimite tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist, mis mõjutaksid töövõimet. Väljendunud kõrvaltoimete korral ravi korrigeeritakse ja leitakse sobivamad preparaadid. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. TTO ekspertarst leidis, et kaebaja vaimse tervise piirangud on esinenud pikaajaliselt, esineb valdavalt osaline kompensatsioon. Kaebajale sobib osaline töökoormus, ajalise surveta omaette tegevus.
6.6.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Lisaks võetakse arvesse, kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud puuduv töövõime, ei tähenda, et ka uue taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ega vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib
3(15)
3-22-1454
inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Vastustaja ekspertarst on oma 27.09.2022 seisukohas selgitanud, et kaebaja raviarsti dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisi alusel on viimastel aastatel kaebaja seisund stabiliseerunud. Esineb kohatist ebastabiilsust, kuid ravi kasutamisel depressioonisümptomeid ei tähendata. On esinenud reaktiivset sümptomaatikat keerulisematele elusündmustele, toimetulek on raskendatud. Osaliselt on kirjeldatud aastatetaguseid sündmusi (2018. a-l lähedase äkksurm; samal aastal enda kilpnäärmehaiguse ägenemine, mis on tänaseks möödunud). Raviarst ei ole andnud omapoolset hinnangut ega soovitust töötamise kohta ega toonud välja asjaolusid, miks oleks kaebaja töötamine temal esinevaid piiranguid arvesse võttes võimatu. Töövõimet ei hinnata protsentuaalselt. Töövõimet on hinnatud vastavalt väljatoodud funktsionaalsete tegevuste piirangutele, toetudes objektiivsele raviarsti hinnangule. Piiranguid hinnatakse ravi foonil, st püsivatena hinnatakse piiranguid, mis esinevad hoolimata võimaliku ravi kasutamisest. Arvestades terviseandmetes dokumenteeritud vaimsete piirangute osalist kompensatsiooni ravi foonil, on kaebaja töövõime hetkel osaline. Piirangud ei ole väljendunud sellises ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Ei ole kirjeldatud püsivat abivajadust ja täielikku kõrvalise abi vajadust. Dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisiga on töövõime hindamisel arvestatud. Perearst dr Kaja Pohla 30.06.2022 epikriisi ei olnud töövõime hindamise otsuse tegemise seisuga, mistõttu ei saanud sellega arvestada. Raviarstide kaasamine toimub töövõime hindamisel nende poolt tehtud TIS-i sissekandeid ja hinnanguid arvestades, mida on antud juhul ka tehtud. Samuti on eksperdiarvamuses toetutud kaebaja perearsti ja raviva endokrinoloogi sissekannetele.
6.7.Töövõimetoetust makstakse isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Otsust muudeti põhjusel, et kaebaja ei vastanud toetuse maksmise tingimusele alates 18.08.2022, vaid alles 06.09.2022, mil ta võttis end töötuna arvele.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse ese ja tõendite tagastamine
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime on osaline, ja vastustaja töövõimetoetuse otsust, millega määrati kaebajale töövõimetoetus vastavalt tuvastatud töövõime ulatusele.
8.Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste selgitused selles osas, mis puudutavad töövõimetoetuse maksmise perioodi muutmist ja sellega seotud haldusmenetlust. Kaebaja ei ole vastustaja tegevust/tegevusetust selles osas vaidlustanud, samuti ei ole ta vaidlustanud vastustaja 07.09.2022 otsust. Seega ei ole tegemist vaidluse esemesse kuuluvate selgitustega ja neil ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust. Sel põhjusel tagastab kohus kõik sellega seotud tõendid. Kaebajale tuleb tagastada 26.09.2022 esitatud e-kirjavahetus vastustajaga6 ja 29.09.2022 esitatud ekraanipildid telefonikõnedest7. Vastustajale tuleb tagastada otsused kaebaja töötuna arvele võtmise kohta8 ja töötuna arveloleku lõpetamise kohta9.
Kaebaja 26.09.2022 esitatud dokument „26.09.2022 Vestluse kinnitamine (X) 3-22-1454 II“. Kaebaja 29.09.2022 esitatud dokumendid „IMG_3101“ ja „IMG_3102“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 9_töötuna arvelevõtmise otsus“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 11_töötuna arveloleku lõpetamise otsus“.
4(15)
3-22-1454
9.Kohus tagastab kaebajale 06.07.2022 esitatud e-kirjavahetuse10. Sellel puudub tõendi väärtus, sest see ei anna edasi asja lahendamiseks vajalikku teavet. Tegemist on kaebaja tütre kirjaga kaebaja psühhiaatrile dr Ellen Grüntal-Ojale, kuid juures ei ole arsti kirja, mis kajastaks arsti seisukohta. Seega ei ole selle kirjaga võimalik tõendada, mida arst ise töövõime hindamise otsuse või kaebaja tervisliku seisundi kohta arvas.
10.Samuti tuleb tagastada kaebaja 15.07.2022 esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsused kaebajal raske puude tuvastamise11 ja puude toetuse määramise kohta12. Praeguses asjas on vaidluse all töövõime hindamine, mitte puude tuvastamine. Vastustaja ei ole töövõime hindamisel seotud Sotsiaalkindlustusameti puude tuvastamise otsusega. Seega puudub neil dokumentidel praeguses asjas tähtsus.
11.Kohus tagastab kaebajale 22.09.2022 esitatud epikriisid13. Samad epikriisid on olemas vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes14. Kuna vastustaja esitatud väljavõte on mahukam ja sisaldab väljavõtet kaebaja terviseandmetest 5 aasta kohta, siis puudub vajadus võtta asjale juurde täiendavalt üksikuid epikriise. Tegemist on korduvate dokumentidega, mis koormavad asjatult toimikut. Töövõime hindamine
12.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
13.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda.
14.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.
Kaebaja 06.07.2022 esitatud dokument „X kaebus lisad pdf“. Kaebaja 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 21-22.
Kaebaja 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 23-24.
Kaebaja 22.09.2022 esitatud dokumendid „Ambulatoorne epikriis“ ja „Ambulatoorne epikriis-1“.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 2_TIS terviseandmed P.A.“.
5(15)
3-22-1454
Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.
15.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
16.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala või varasem töökogemus. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
17.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid. Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.
18.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud;
6(15)
3-22-1454
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
19.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Medicum Perearstikeskus AS-i ekspertarst Kersti Pari (TTO ekspertarst) 09.05.2022 dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule15. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangus on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ja tehtud põhjendatud järeldused.
20.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete juures. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarst, mistõttu kohus neid ei käsitle.
21.Liikumise valdkond.
21.1.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“. Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Kaebaja võimekus liikuda on muutlik. Väga tihti, paar või rohkem korda nädalas käib pea ringi. Hood on tugevad. Abivahendeid ei kasuta. Kaebaja suudab väikeste raskustega treppidest liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada. Esineb südamekloppimist kiiremal liikumisel. Valu põlvedes. Hirm kukkumise ees, kuna tasakaaluhäired on 4-5 korda nädalas.
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 3_TTO ekspertarsti eksperdiarvamus 09.05.2022“.
7(15)
3-22-1454
21.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
21.3.Vastustaja ekspertarst Pille Tommingas leidis 27.09.2022 ekspertarvamuses16, et liikumise valdkonnas jäeti põhjendatult piirang tuvastamata. Kaebaja kurtis kaebuses, et tal on kilpnäärmehaigus ja ülikõrge vererõhk. Kaebajal on TIS-i andmetel diagnoositud kõrgvererõhutõbi, mille tõttu on määratud ravi. Retseptikeskuse ja perearsti sissekannete alusel on ravi muudetud aprillis 2022. Sellega kohanemine ja annuse täpsustamine võtab mõningase aja. Ei ole viiteid, et vererõhk poleks raviga kontrollitav. Samuti ei ole olnud vajadust kardioloogiliseks konsultatsiooniks. Ravi foonil on perearsti poolt mõõdetuna vererõhk olnud valdavalt rahuldav, kodus mõõdetuna väidetavalt normis. Kõrgvererõhutõbi ei ole ravi kasutamisel piiranguid põhjustav. Kilpnäärmehaiguse tõttu on kaebaja konsulteeritud endokrinoloogi poolt aprillis 2022. Jätkub vahepeal katkenud seisundit kompenseeriv ravi. Ravi foonil on endokrinoloogi hinnangul türeotoksikoos kompensatsioonis. Võimalik edasine ravi tõhustamine vajadusel. Analüüsides on leitud ebaselge põhjusega tekkinud valgeliblede mõõdukas tõus (võib viidata põletikukoldele organismis), mille tõttu vajab kaebaja jälgimist ja kordusanalüüside tegemist perearsti juures. Antud andmetel ei esine kilpnäärmehaigusest tingituna ravi kasutamisel püsivaid piiranguid. Püsiva või sagedase pearingluse kohta TIS-is andmed puuduvad. 12.04.2022 visiidil on perearst märkinud, et kaebaja eitab tasakaaluhäireid. Kaebajal esineb migreenitüüpi peavalusid, mis võivad kulgeda auraga. Eriuuringuid, neuroloogi konsultatsiooni profülaktilise ja/või hooravi tõhustamiseks pole vajanud. Ravipotentsiaal on kasutamata. Peavalude teke on seostatud eelkõige vaimse pingeseisundi tekkega. Põlvevaluga seonduvat haigusseisundit ei ole terviseandmete alusel uuritud ega diagnoositud. Perearsti sissekandes on märgitud, et esineb ülekaal, mis on seostatud vähese füüsilise aktiivsusega. Ülekaal võib võimendada kõiki eelpool nimetatud kaebusi. Perearsti poolt on juhitud tähelepanu kaalulangetamise vajadusele.
21.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud. TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud haigusi või vigastusi (nt jalgadega, seljaga, puusadega), mis käimist ja seismist raskendaksid. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja väidet, et tal on põlvedes valud. Ta ei ole seda arstidele kordagi kurtnud. Seega ei saa olla tegemist pikaajalise tervisehädaga, mis saaks kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt takistada. Samuti ei ole kaebaja kurtnud arstidele tasakaaluhäireid. TIS-i andmetel on kaebaja vastupidi eitanud 2022. a aprillis tasakaaluhäirete olemasolu (TIS-i andmed, lk 8-9). Pearinglust on kaebaja kurtnud 2018. a oktoobris (TIS-i andmed, lk 36-37) ja 2022. a aprillis (TIS-i andmed, lk 9-10). Viimasel korral seostas ta seda vererõhuravimitega. Vererõhuravimeid on võimalik muuta, et sobimatuid kõrvaltoimeid vältida. Seega ei saa pearinglust pidada kõrvaldamatuks ja pikaajaliseks tervisehädaks, mis saaks töövõimet mõjutada. TIS-i andmed kinnitavad küll kaebajal krooniliste peavalude olemasolu, kuid need ei saa füüsilist liikumist takistada ja kukkumisi põhjustada. TIS-i andmetel ei ole kaebaja arstidele kukkumisprobleeme, sh peavaludest tingituna kurtnud. Järelikult ei ole põhjendatud kaebaja hirm kukkumise ees. Peavalusid on põhjendatud käsitleda tegevuste sooritamise juures. Südamekloppimist ei ole kaebaja arstidele kurtnud. Seda võib põhjustada kas kõrge vererõhk, ülekaal või vähene liikumisharjumus. Vererõhku on võimalik reeglina ravimitega kontrolli all hoida. Ka kaebajale on vererõhuravimid määratud ja nende efektiivsuses ei ole põhjust TIS-i andmete järgi kahelda. Kaebaja südametegevust on peetud normaalseks, selles osas mingeid tervisehädasid tuvastatud ei ole ja kaebaja ei ole TIS-i andmetel käinud ka kardioloogi vastuvõtul. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma joosta või kiiresti või pikki vahemaid käia, seepärast ei saa kiiremal liikumisel tekkiv südamekloppimine töövõimet mõjutada. Kaebajal on soovitatud pidada dieeti ja olla füüsiliselt aktiivne, et kaalu langetada. TIS-i
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 6_Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 3-22-1454“.
8(15)
3-22-1454
andmetel ei ole ülekaalu põhjustanud konkreetne haigus, vaid vähene liikumine. Eeltoodud põhjendustel puudub põhjus kaebajal selles valdkonnas mingeid piiranguid tuvastada.
22.Käelise tegevuse valdkond.
22.1.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“. Kaebajal on 2 viimase aasta jooksul tihenenud käte värisemine.
22.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
22.3.Vastustaja ekspertarst leidis, et kaebajal jäeti põhjendatult selles valdkonnas piirang tuvastamata. Terviseandmetel ei ole kaebajal diagnoositud ühtegi kehalist haigusseisundit, mis võiks põhjustada käelise tegevuse valdkonna piiranguid.
22.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud. Kaebajal ei ole TIS-i andmetel diagnoositud haigusi või vigastusi (nt seljaga, kätega, õlgadega), mis võiks käelist tegevust piirata. Kaebaja on kurtnud arstidele käte värisemist vaid ühel korra 2018. a oktoobris (vt TIS-i andmed, lk 36-37). Seda ei ole uuritud ja sellega seoses ei ole määratud ravi. Seda arvestades ei saa olla tegemist pikaajalise tervisehädaga, mis saaks kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt mõjutada.
23.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.
23.1.Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“. Kaebaja kannab prille.
23.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirang on prillidega kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.
23.3.Vastustaja ekspertarst leidis, et kaebajal ei ole diagnoositud nägemisfunktsiooni langust, mis ei oleks kompenseeritav prillidega. Pole olnud vajadust silmaarsti konsultatsiooniks, vastavad andmed TIS-is puuduvad.
23.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud. Kaebaja ei ole väitnud ja ka TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks nägemisprobleeme prillide kasutamisele vaatamata. Kuna nägemislangus on prillidega kompenseeritud, siis ei saa see kaebaja igapäevaelu ega töövõimet mõjutada.
24.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond.
24.1.Võtmetegevus „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.
24.1.1.Kaebaja selles võtmetegevuses piiranguid välja ei toonud.
24.1.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebajal on diagnoositud orgaaniline depressioon. Viimase 5 aasta jooksul on kaebaja vaimse seisund olnud enam-vähem rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka väikeseid kõikumisi. Vaimselt üldiselt 2 viimasel aastal rahuldavas seisundis. On usaldusliku kontaktiga. Meeleolu labiilsevõitu. On olnud alati asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu. Ebakindlustunnet, kohati saamatu ja toimetulek raskendatud. Lihtsameelne, heatahtlik.
24.1.3.Kohtu hinnangul ei saa pidada ekspertarsti antud hinnangut ilmselgelt ebaõigeks. Lisaks tuleks aga siinkohal arvestada ka kaebajal diagnoositud krooniliste peavaludega. 9(15)
3-22-1454
Kaebaja on TIS-i andmetel kurtnud korduvalt tugevate peavalude üle, kusjuures tihti on peavalud seotud pingelise olukorraga. Peavalud ei ole olnud ravimitega kontrolli all hoitavad, mistõttu võivad need mõjutada kaebaja igapäevaeluga hakkama saamist ja töövõimet.
24.2.Võtmetegevus „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.
24.2.1.Kaebaja tõi selles võtmetegevuses välja, et tal esineb mäluprobleeme. Ei mäleta ja tunneb end halvasti. Tunneb, et ei taha midagi teha.
24.2.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
24.2.3.Kohus nõustub ekspertarstiga, et TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks mäluga probleeme. Sellised probleemid nähtuvad aga dr Eduard Maroni 14.10.2022 epikriisis17. Kuigi vastustaja ei ole töövõime hindamisel seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega, ei ole põhjust jätta varem tehtud otsuseid ilma igasuguse tähelepanuta. Varasemad otsused saavad anda võimaluse hinnata haiguse dünaamikat ja tervisliku seisundi muutumise põhjusi. Varasemast otsusest teistsuguse järelduse tegemine peaks olema põhjendatud. Isikule peaks olema arusaadav, millised asjaolud annavad praegusel juhul põhjuse varasemast erineva hinnangu andmiseks (nt tervise paranemine, abivahendi hankimine, piiranguga kohanemine, varasem ekslik hindamine vms). Vastustaja tuvastas 01.09.2017 otsuses nr TVH/17/04030718 kaebajal puuduva töövõime. Kaebajal tuvastati rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades ning mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis oli põhjustatud psüühikahäirest. Kaebajal oli raskendatud uute tegevuste omandamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine, väljaskäimine, muutustega kohanemine ning sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine. Piirangud olid tingitud kõrgemate kognitiivsete, vaimse energia, mälu, üldiste psühhosotsiaalsete, emotsioonide ja orienteerumisfunktsioonide häiretest. Seega on vastustaja arvestanud 2017. a-l kaebajal esinevate mäluprobleemidega töövõime hindamisel. See pidanuks andma vastustajale põhjuse kaebajal esinevate mäluprobleemide olemasolu ja sellest tingitud piirangute olemasolu põhjalikumalt uurida. Vastustaja saanuks nt esitada kaebajat ravivale psühhiaatrile järelepärimise täpsustatud hinnangu saamiseks. Selle tegemata jätmine võis mõjutada töövõime hindamise tulemust.
24.3.Valdkonna kokkuvõte.
24.3.1.TTO ekspertarst leidis õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2), mis avaldub tähelepanu koondamises, psüühilises stabiilsuses, tähelepanufunktsioonides, kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides, peaaju struktuuris. Meeleolukõikumiste, väsimuse ja kognitiivsete võimete alanemise tõttu on piiratud tegevuste alustamine/lõpetamine. Uue info/oskuste omandamine ja tähelepanu keskendumine/säilitamine raskendatud. Hinnangu andmisel on tuginetud dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisile, mille kohaselt viimase 5 aasta jooksul on kaebaja vaimne seisund olnud enam-vähem rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka väikseid kõikumisi. 2018. a kevadel lähedase äkksurm kaebaja juuresolekul – peale seda olid somatoformsed-vegetatiivsed ja depressioonisümptomid, peavalud mõned kuud. Igasugused välispõhjused – tülid ja ebakõlad – tekitavad kaebajas stressi ja reaktiivseid depressioonisümptomeid. Kipub siis võtma Valocordin-Diazepami, kuid liialdanud sellega ei ole. 2018. a lõpus oli türeotoksikoosi ägenemine, mis samuti muutis kaebaja ebastabiilsemaks.
Kaebaja 14.10.2022 esitatud dokument „Ambulatoorne epikriis (1)“; dr Eduard Maroni poolt 25.10.2022 kohtule esitatud dokument „Kokkuvõte“.
Kaebaja 15.07.2022 esitatud seisukoha lisa, vt dokumendi lk 9.
10(15)
3-22-1454
Sai ravi endokrinoloogilt. Sageli kurtis pingepeavalusid, -ringlust. Vaimselt üldiselt 2 viimasel aastal rahuldavas seisundis. 28.02.2022 kaugvastuvõtul kurtis peavalusid rohkem, kuna kodus pingeline – elukaaslase mälu langus, isiksuse muutus. Sertralini annus tõstetud 150 mg, sellega rahulikum, ka hommikuti. Kaebaja on usaldusliku kontaktiga. Meeleolu labiilsevõitu, alati on olnud asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu. Ebakindlustunnet, kohati saamatu ja toimetulek raskendatud. Lihtsameelne, heatahtlik. Soovitav siinset ravi jätkata praegustes annustes. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang psüühika- ja käitumishäirete tõttu, kuid ta on osaliselt kohanenud.
24.3.2.Vastustaja ekspertarst leidis, et selles valdkonnas tuvastati põhjendatult mõõdukas piirang. Psühhiaatri hinnangul (vt dr Ellen Grüntal-Oja epikriis) on kaebaja vaimne seisund viimastel aastatel ravimite kasutamisel stabiilne. Kognitiivseid võimeid (sh mäluhäireid) pole peetud vajalikuks vastavate testide ja uuringutega objektiviseerida ning selle ulatust täpsustada, kuid psühhiaatri hinnangul on kohatist saamatust ning toimetulek raskendatud. Depressiooni (meeleoluhäire) ilminguid ei kirjeldata. Ei ole kirjeldatud püsivat abivajadust ja täielikku kõrvalise abi vajadust. Mõõdukas piirang on defineeritav, et isik teostab antud tegevusi oluliselt raskemini kui terved eakaaslased.
24.3.3.Kohus leiab, et kuna vastustaja ja ekspertarstid ei ole hinnanud kõik kaebajal selles valdkonnas esinevaid võimalikke piiranguid, siis ei saa olla piisavat kindlust, et valdkonna kokkuvõtlik piirangu raskusaste on korrektne. Võimalik, et raskusaste võib muutuda, kui arvestatakse ka seni arvestamata jäänud piirangutega.
25.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond.
25.1.Võtmetegevus „väljaskäimine“.
25.1.1.Kaebaja märkis selles võtmetegevuses, et ta ei suuda emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Tuttavatesse kohtadesse saab minna mõõdukate raskustega. Tunneb end kindlamalt, kui keegi kaasa tuleb. Kardab teistega üksi suhelda. Tundmatutesse kohtadesse ilma emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna ei saa. Ei saa asjade ajamisega hakkama. Tunneb end kindlamalt, kui keegi on kaasas.
25.1.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Tegutsemisvõimet ja tahteaktiivsust on hinnatud teistes valdkondades ja võtmetegevustes.
25.1.3.Kohus ei nõustu ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses piiranguid tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks diagnoositud paanika- või ärevushäireid, kuid nende olemasolu võib järeldada AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.11.2022 vastusest kohtunõudele ja dr Eduard Maroni 14.10.2022 epikriisist. Kohus möönab, et tegemist on hiljem esitatud dokumentidega, mis ei olnud vastustajale töövõime hindamisel teada. Samas leiab kohus, et vastustaja ega kaebaja töövõimet hinnanud ekspertarstid ei süvenenud piisava põhjalikkusega, kas kaebaja välja toodud piirangud võivad olla põhjendatud. Kaebajal tuvastati eelmises töövõime hindamise otsuses piirangud mh väljaskäimise võtmetegevuses. See asjaolu võinuks tekitada vastustajas või kaebaja töövõimet hindavas ekspertarstis kahtlusi, kas TIS-i andmed on piisavad selles võtmetegevuses piirangute hindamiseks. Vastustaja võinuks esitada kaebajat ravivale psühhiaatrile täpsustatud järelepärimise või saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3). Vastustaja võinuks uurimiskohustuse täitmise tulemusel saada sarnased vastused, nagu esitati kohtumenetluses, ning need võinuks anda vastustajale aluse hinnata selles võtmetegevuses esinevate piirangute olemasolu teisiti, kui praegusel juhul tehti. Eeltoodu mõjutab kaebaja töövõimele antud hinnangut. 11(15)
3-22-1454
25.2.Võtmetegevus „toimetulek muutustega“.
25.2.1.Kaebaja selles võtmetegevuses piiranguid välja ei toonud.
25.2.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates orgaanilise depressiooni diagnoosile. Kaebajal on kohanemisraskused, situatsiooniga toimetulek on häiritud.
25.2.3.Kohtu arvates ei saa pidada ekspertarsti antud hinnangut selles võtmetegevuses ilmselgelt ebaõigeks. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebaja vaimse tervise seisund ei ole stabiilne ja esineb kõikumisi. Pingeolukorrad avaldavad kaebaja vaimsele tervisele olulist mõju, põhjustavad tugevaid pikaajalisi peavaluhoogusid ja toovad kaasa raviannuste muutmise vajaduse (TIS-i andmed, lk 12-13, 32-34, 36-37). Lisaks on psüühilist stabiilsust mõjutanud füüsilise tervise olukord (vt AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.11.2022 vastus kohtunõudele). Samas on kaebajale määratud ravi, mis peaks võimaldama kaebajal oma igapäevaeluga hakkama saada.
25.3.Valdkonna kokkuvõte.
25.3.1.TTO ekspertarst leidis muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2), mis avaldub stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekus, psüühilises stabiilsuses, enesekindluses, kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides, peaaju struktuuris. Häiritud on stressiga toimetulek, ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Vaimse pinge taluvus on tavapärasest madalam, esinevad kõikumised emotsionaalses seisundis. Vajab kohanemisaega. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang psüühika- ja käitumishäirete tõttu, kuid ta on osaliselt kohanenud.
25.3.2.Vastustaja ekspertarst leidis, et selles valdkonnas tuvastati põhjendatult mõõdukas piirang. Kaebaja on enesehinnanguliselt kirjeldanud kartust teiste inimestega suhtlemise ees, mis on hinnatav suhtlemise valdkonnas, kuid terviseandmed ei kinnita antud valdkonnas piiranguid. Psühhiaatri hinnangul esineb välispõhjustel esinevat stressitaseme tõusu ja reaktiivset sümptomaatikat. Samas ei ole kirjeldatud, et esineks paanikahäiret ja ülemäärast takistust väljaskäimisega seoses. Eelkõige on psühhiaatri poolt kirjeldatud toimetulematust muutustega, samas on kirjeldatud raskeid elumuutusi (abikaasa haigus, lähedase äkksurm), mis tekitavad/tekitasid olulisemat langust vaimses seisundis. Antud piirangud on hinnatud võtmetegevuses „toimetulek muutustega“. Tavapärased stressisituatsioonid on kaebajal raskemini talutavad kui tervetel samaealistel, kuid ravi foonil ei ole kirjeldatud rasket seisundit. Osaliselt on enesehinnangulist kaebust („ei saa asjade ajamisega hakkama“) arvesse võetud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“, kus on hinnatud piiranguid tähelepanu koondamises ja raskendatud igapäevategevusi.
25.3.3.Kohus leiab, et praegusel juhul jäi ühes võtmetegevuses piirangute olemasolu korrektselt kontrollimata ja see võib mõjutada ka valdkonnas kokkuvõtlikult antavat hinnangut. Kohtu hinnangul vajab praegusel juhul täiendavalt uurimist asjaolu, kas kaebajal on lisaks depressioonidiagnoosile tuvastatavad ka muud psüühikahäired (paanikahäire, ärevushäire vms), mis selles valdkonnas esinevatele piirangutele antavat hinnangut võiksid mõjutada. Sellised asjaolud tuleb tuvastada ja vajadusel töövõimele antavat hinnangut korrigeerida vastustajal haldusmenetluses.
26.Suhtlemise valdkond.
12(15)
3-22-1454
26.1.Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“. Kaebaja ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei saa tuttavate ega võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Muutub närviliseks. Hakkab higistama. Pea hakkab ringi käima. Süda läheb pahaks. Telefoniga rääkimisel läheb närvi, kardab. Ei suuda edasi anda infot või annab seda poolikult. Kardab võõrastega rääkida. Kui on närvis, ei suuda kirjutada ega kuulata ka teisi.
26.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses ega valdkonnas piiranguid (raskusaste 0), sest kohanemisraskusi on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
26.3.Vastustaja ekspertarst leidis, et piirangu mitte tuvastamine selles valdkonnas on põhjendatud. Kaebaja välja toodud probleeme ei ole psühhiaater kirjeldanud.
26.4.Kohus ei nõustu TTO ekspertarsti väitega, et kaebaja suhtlemisprobleeme on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei ole viidatud valdkonnas suhtlemisprobleeme hinnanud, ainult kohanemisraskusi. Suhtlemisel esinevaid probleeme tuleb hinnata suhtlemise valdkonnas, mitte muudes valdkondades. Kaebaja toodud kirjeldusest nähtub, et kaebaja jaoks ei ole raskendatud üksnes uute olukordadega toimetulek, vaid ka suhtlemine teiste inimestega. Tegemist on iseseisva stressifaktoriga, mis tema käitumist ja hakkama saamist mõjutavad. Kui inimene ei karda teiste inimestega suhelda, ainult uusi olukordi, siis on tal uutes olukordades hakkama saamisel abi teistest inimestest. Inimene, kes kardab ka teisi inimesi, on abitumas olukorras uute olukordadega hakkama saamisel. Tegemist on piiranguga, mis mõjutab eraldiseisvalt isiku töövõimet, ja seda ei saa samastada kohanemisraskustega. Suhtlemisraskustega inimesel võib hakkama saamisega olla raskusi ka olukorras, kus kohanemisraskustega inimesel probleeme ei esine (nt tuttav töökeskkond). Kohus ei nõustu ka vastustaja ekspertarsti seisukohaga, et TIS-i andmed ei kajasta suhtlemispiiranguid. 2019. a epikriisis (TIS-i andmed, lk 29-30) on kirjas, et kaebajal on tekkinud jälle närvilisus, inimeste kartus. Seega on kaebaja kurtnud inimeste kartust ka arstidele. Suhtlemisraskused on näha 09.05.2022 epikriisist (TIS-i andmed lk 12-13), kus on välja toodud, et igasugused tülid või ebakõlad tekitavad kaebajas stressi ja reaktiivseid depressioonisümptome. Sellest võib järeldada, et suhtlemine teiste inimestega on täiendav stressifaktor, mis mõjutab kaebaja igapäevaelu ja tööga hakkama saamist. Kuigi tegemist on hiljem kogutud tõendiga, kinnitab ka professor Eduard Maroni 14.10.2022 epikriis, et kaebajal on tuvastatav sotsiaalfoobia. Kohtu arvates pidanuks kaebaja välja toodud piirangud ja TIS-ist nähtuvad andmed tekitama vastustajas ja kaebaja töövõimet hindavates ekspertarstides kahtlusi, kas TIS-i andmed on kaebajal esineda võivate suhtlemisraskuste osas piisavad. Vajadusel tulnuks teha kaebajat ravivale psühhiaatrile täpsustatud järelepärimine või saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastustajal olnuks võimalik saada sarnane testitulemus, nagu esitati kohtumenetluses. Praegusel juhul on kaebaja välja toodud suhtlemispiirangud jäetud täielikult tähelepanuta ja see võib mõjutada kaebaja töövõimele antavat hinnangut.
27.Ravimite kõrvaltoimed.
27.1.Kaebaja tõi välja, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed. Kodus olles ei suuda pärast osade ravimite võtmist midagi teha. Tunneb pearinglust, kuid mitte väga tihti. Väga tugevad peavalud mitu korda nädalas juba mitu aastat.
27.2.TTO ekspertarst leidis, et kirjeldatud kõrvaltoimete kohta andmeid ei ole. Väljendunud kõrvaltoimete korral ravi korrigeeritakse ja leitakse sobivamad preparaadid.
13(15)
3-22-1454
27.3.Vastustaja ekspertarst leidis, et piirangute tuvastamata jätmine on põhjendatud. Oluliste püsivate ravimite kõrvaltoimete kohta andmeid ei ole. Väljendunud kõrvaltoimete korral ravi korrigeeritakse ja leitakse sobivamad preparaadid.
27.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita, nagu oleks kaebajal püsivalt probleeme ravimite kõrvaltoimetega. Kaebaja on kurtnud vererõhuravimite põhjustatud uimasust ainult ühel korral, 26.04.2022 (TIS-i andmed, lk 9). Kuna vererõhuravimeid on võimalik vahetada, siis saa praegusel juhul järeldada, et tegemist on kõrvaldamata terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt mõjutaks.
28.TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal on osaline töövõime. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on orgaaniline depressioon. Piiratud on tähelepanu koondamine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek. Kaebajal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna vaimse tervise piirangud on esinenud pikaajaliselt, esineb valdavalt osaline kompensatsioon. Kaebajale sobib osaline töökoormus, ajalise surveta omaette tegevus.
29.Vastustaja ekspertarst leiab kokkuvõttes, et raviarst dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisi alusel on viimastel aastatel kaebaja seisund stabiliseerunud. Esineb kohatist ebastabiilsust, kuid ravi kasutamisel depressioonisümptomeid ei täheldata. On esinenud reaktiivset sümptomaatikat keerulisematele elusündmustele, toimetulek on raskendatud. Samas on osaliselt kirjeldatud aastatetaguseid sündmusi (2018. a-l lähedase äkksurm; samal aastal enda kilpnäärmehaiguse ägenemine, mis on tänaseks möödunud). Raviarst ei ole andnud omapoolset hinnangut ega soovitust töötamise kohta ega toonud välja asjaolusid, miks oleks kaebaja töötamine, temal esinevaid piiranguid arvestavalt, võimatu. Protsentuaalselt töövõime vähenemise ja paranemise väljatoomine ei ole asjakohane. Töövõime on hinnatud vastavalt funktsionaalsete tegevuste piirangute välja toomisele, toetudes objektiivsele raviarsti hinnangule. Piiranguid hinnatakse ravi foonil, st püsivatena hinnatakse piiranguid, mis esinevad hoolimata võimaliku ravi kasutamisest. Ekspertarvamus on koostatud kaebaja raviarstide sissekandeid ja hinnanguid arvestades. TTO ekspertarsti hinnang kaebaja töövõimele on põhjendatud. TIS-i andmetele tuginedes on töövõimet vähendavad piirangud vaimse võimekuse valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt kompenseeritud, kuid siiski oluliselt väljendunud, esineb vähenenud toimetulek igapäevategevuses, reaktiivne sümptomaatika muutustega toimetulekul; raskendatud on stressisituatsioonides hakkama saamine. Samas on kaebaja psüühiline seisund viimastel aastatel stabiliseerunud. Võimalik on rutiinne lihtne kehaline tegevus, vältides liigset ajasurvet ja psüühilist pinget. Kuna esineb pikemaajalisem tööturult eemalolek, siis on ilmselt vajalikud toetavad teenused tööle naasmiseks ja seal püsimiseks (eeldatavalt nt tööharjutused, kaitstud töö, esialgne tugiisiku vajadus jms), mis on osalise töövõime juures pigem tavapärased. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega, mille vähenemine määral, et töövõime ei oleks vähenenud, on ebausutav. Seetõttu on hinnatud kehtivusaeg maksimaalseks, s.o. 5 aastat. Terviseseisundi olulise halvenemise ja püsiva dekompensatsiooni korral on võimalik esitada uus taotlus.
30.TTO ekspertarsti eksperthinnanguga on nõustunud ka vastustaja ekspertarst dr Marit Õun 24.05.202219.
31.Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole praegusel juhul põhjendatud, sest selle hindamisel on jäetud mitmete piirangutega arvestamata ja mitmed kaebaja terviseseisundit mõjutavad asjaolud välja uurimata. Mh on jäetud arvestamata töövõime hindamise taotluses välja toodud kaebaja väitega, et ta kasutab igapäevategevustes teise inimese abi. See ei võimalda järeldada, et kaebaja on igapäevaeluga hakkama saamisel või töötamisel piisavalt iseseisev, et ilma abita hakkama saada. Sel põhjusel tuleb vastustaja 08.06.2022 otsus tühistada. Vastustajal
Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 5_väljavõte infosüsteemist“.
14(15)
3-22-1454
tuleb kaebaja töövõimet uuesti hinnata, kogudes eelnevalt kaebaja tervisliku seisundi kohta piisavad asjakohased tõendid. Kuna vastustaja 09.06.2022 otsus tugineb 08.06.2022 otsusele, tuleb tühistada ka 09.06.2022 otsus. Vastustajal tuleb teha kaebajale töövõimetoetuse määramise kohta uus otsus, vastavalt tuvastatud töövõime ulatuses. Otsus ja menetluskulude jaotus
32.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse terves ulatuses, tühistab vaidlusalused otsused ning kohustab vastustajat tegema kaebaja töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta uued otsused.
33.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot 06.07.2022 määrusega. Muude võimalike menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.