Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 15.02.2023, Tartu 3-21-794 Vintage Beauty OÜ kaebus Peipsiääre Vallavalitsuse 31.03.2021. a ettekirjutuse nr 9-4/4-27 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.04.2022. a otsus Vintage Beauty OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vintage Beauty OÜ Seaduslikud esindajad Kadri Vilen ja Martin Vilen Vastustaja Peipsiääre vald Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.03.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnainspektsioon teavitas 22.05.2020 Peipsiääre Vallavalitsust ebaseaduslikust ehitustegevusest Võidu tn 43, Kallaste linn, Peipsiääre vald, Tartumaa kinnisasjal, mille omanikuks on Vintage Beauty OÜ.
Peipsiääre Vallavalitsuse korrakaitseametnik tegi 22.05.2020 Võidu tn 43, Kallaste linn kinnistul kontrollkäigu ja kohustas suuliselt ehitustööd peatama. 02.06.2020 viidi kinnistul läbi paikvaatlus ehitustegevuse fikseerimiseks. 08.06.2020 toimus koosolek ehitustegevuse arutamiseks. Korrakaitseametnik teostas 11.06.2020 paikvaatluse ning fikseeris ehitatud vundamendi ja betoonääre seisukorra. Vallavalitsus kohustas 11.06.2020. a ettekirjutusega
nr 9-4/4-8 Vintage Beauty OÜ-d peatama Võidu tn 43, Kallaste linn kinnistu idapiirile seadusevastaselt rajatud vundamendi ehitamine ning kinnistu idapiiril paikneva betoonäärega seotud igasugune ehitustegevus, k.a kattematerjali paigaldamine ehitatud vundamendile või selle kinni katmine ükskõik mis materjaliga ja pinnasetööd vundamendi sees või vahetus lähetuses. Vallavalitsus jättis 06.07.2020. a vaideotsusega nr 9-4/4-17 rahuldamata Vintage Beauty OÜ vaide 11.06.2020. a ettekirjutusele.
3.Peipsiääre Vallavalitsus edastas 09.12.2020 Keskkonnaametile (KeA) arvamuse avaldamiseks kavandi „Ehitise lammutamise tehnilised tingimused“ Võidu tn 43, Kallaste linn kinnistul. KeA nõustus kavandiga. Vallavalitsus edastas 24.03.2021 Vintage Beauty OÜ-le arvamuse avaldamiseks ettekirjutuse kavandi. Vintage Beauty OÜ ei vastanud.
4.Peipsiääre Vallavalitsus tunnistas 31.03.2021. a ettekirjutusega nr 9-4/4-27 kehtetuks valla 11.06.2020. a haldusakti nr 9-4/4-8 (resolutsiooni p 1); kohustas Vintage Beauty OÜ-d lammutama Võidu tn 43, Kallaste linn kinnistu idapiirile ehitatud ehitis ja taastama ehitustegevuse eelne olukord ettekirjutuse Lisa 1 „Ehitise lammutamise tehnilised tingimused“ kohaselt täitmise tähtajaga 31.08.2021 (resolutsiooni p 2); kohustas lammutatud ehitise ehitusjäätmed (peamiselt vundamendi- ja betoonitükid) andma üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlusettevõttele edasiseks käitlemiseks ja esitama kohalikule omavalitsusele jäätmeõiend täitmise tähtajaga 01.07.2021 (resolutsiooni p 3). Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui resolutsiooni p 2 on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määratakse sunniraha 12 550 eurot ning kui resolutsiooni p 3 on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määratakse sunniraha 6600 eurot. Ettekirjutus on antud korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1, § 15 lg 1, § 28 lg 1, looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3, ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 ja 4, § 130 lg 2 p 1, § 132 lg 3, jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, § 6, § 40 lg 2, § 56 lg 2 ja 3 alusel. Ettekirjutuse kohaselt on Võidu tn 43 kinnistu idapiirile ehitatud vundamendi juurde veetud elektrikaabel ja veetoru ning see on puitprussidega ja terrassilaudadega ühendatud betoonäärisega selliselt, et on moodustunud ühtne terviklik ala. Ehitatud rajatis asub väljaspool Kallaste linna väljakujunenud ehitusjoont ehituskeelualal. Vald ei ole lubanud ehituskeeluvööndisse vundamendi ja terrassi rajamist. Ehitisest lähtuv kahjulik mõju seisneb Kallaste liivakivipaljandile liigse surve avaldamises vundamendi, puitmaterjali ja terrassi kasutama hakkavate inimeste näol. Lammutamine ja taastamistööd tuleb teha käsitööriistade abil, et vältida üleliigse vibratsiooni teket ja selle kahjulikku mõju liivakivile. Keelatud on betoonääre lammutamine.
5.Vintage Beauty OÜ esitas 15.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 01.06.2021 ja 31.01.2022 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Peipsiääre Vallavalitsuse 31.03.2021. a ettekirjutus nr 9-4/4-27. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebaja esitas 24.05.2020 ehitusteatise, mis hakkas kehtima 05.06.2020. Seejärel betoneeris kaebaja vundamendi. Vald 16.06.2020 kustutas ehitusteatise, lõi uue ehitusteatise ja tagastas selle läbi vaatamata. Valla tegevusetuse tõttu lasti kaebajal rajada ehitis vundamendi betoneerimiseni ja soetada ehitamiseks vajaminev materjal. 2) Kaebajale kättesaadavad andmed ehitusjoone kohta on vastuolulised. Kaebaja lähtus naaberkinnisasja detailplaneeringus märgitud ehitusjoonest (lisa 4). Ehitusjoon sopistub ainult kaebaja krundil (lisad 5 ja 6). Ehituskeeluvöönd ei takista ehitamist, kuna ehitis rajatakse varem välja kujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele ja olemasoleva elamu õuemaale, mille all tuleb mõista elamumaad. 3) Ettekirjutuses kirjeldatud tegevused ja sunniraha määrad ei ole proportsionaalsed, kuna rikkumises puudus tahtlikkus ja rikkumise põhjuseks oli valla tegevusetus. 4) Vundamendi alles jätmisega ei kaasne oluline või kõrgendatud oht keskkonnale või inimestele. Vundament on liivakivipaljandist 4 ja 7 m kaugusel. Betoon ei ole pinnasest oluliselt
raskem ja vundament ei saa oma raskusega paljandit mõjutada. Avalik huvi puudub. Ettekirjutuse tegemisel ei ole kaebaja huvidega arvestatud. 5) Lammutamise tehnilised tingimused on ülemäärased. Puudub alus arvata, et kaebaja ei käitle jäätmeid nõuetekohaselt. Kaebajalt nõutakse erivarustust ja väljaõpet nõudvate tööriistade kasutamist (bensiini-betoonilõikur). Raudbetooni ei saa haamri ja kangiga lammutada. 6) Vald rikkus menetlusnõudeid - ei vastanud kaebaja avaldustele. Vald andis ettekirjutuse projekti kohta arvamuse andmiseks aega 2 tööpäeva, mis ei olnud piisav. Vald kohtleb kaebajat teistest isikutest erinevalt. 7) Kaebaja esitas vallale ettepaneku detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga ehitada terrass 60 m2 ja abihoone 20 m2 ning vähendada ehituskeeluvööndit. Peipsiääre Vallavolikogu jättis 31.01.2022. a otsusega nr 3 detailplaneeringu muutmise algatamata, mille peale esitas kaebaja kaebuse (kohtuasi nr 3-22-652).
6.Tartu Halduskohus rahuldas 26.04.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Peipsiääre Vallavalitsuse 31.03.2021. a ettekirjutuse nr 9-4/4-27 täitmise.
7.Tartu Halduskohus jättis 08.04.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Tõenditega on vastuolus kaebaja väide, et talle ei olnud ehitamise õigusvastasus arusaadav. Kaebaja rajas vundamendi mõõtmetega 10,66×3,78 m ja ehitisealuse pinnaga 40,29 m2 (tl 66-67, 129), mille puhul on EhS lisa 1 alusel nõutav ehitusteatis ja -projekt. Kaebaja asus rajama veelgi suuremat ehitist - paikvaatluse protokoll 12.06.2020 ja fototabel (tl 81-82). Tekkinud ühtse ehitise ehitisealune pind on ca 72,6 m2. Terrassi ulatumist paljandi ääreni näitavad fotod (tl 10p, 99, 114p). EhS lisa 1 alusel on sellise ehitise rajamiseks nõutav ehitusluba. 2) Usutav ei ole kaebaja väide, et määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 6 p 3 alusel lähtus ta sellest, et hoonealuse pinna hulka ei arvata hoone küljes olevat terrassi. Mõistlik isik ei saa lähtuda sellest, et talle kehtivad kuni 20 m2 suurusele ehitisele kehtestatud nõuded, kui ta rajab 72,6 m2 suuruse ehitise. Kaebaja ei esitanud taotlusi grillmaja (vundamendi) ja betoonäärise vahele terrassi ehitamise kohta. Kui pooltel oli vaidlus ehitamise õiguspärasuse üle, ei saanud mõistlik isik pidada valla vaikimist nõusolekuks. Kaebajale pidi kirjavahetuse põhjal olema arusaadav, et kavandatav ehitis asub ehituskeeluvööndis ja ehitusõigust EhS § 36 lg 2 alusel tal tekkinud ei ole. 3) Tõenditega on ümber lükatud kaebaja väide, et ta ei teinud ehitustöid 24.05.-05.06.2020. 21.05.2020 tegi KeA kindlaks, et toimunud on ulatuslikud kaevetööd (tl 114); 29.05.2020 teatasid naabrid ehitustööde jätkumisest (tl 70-71); 02.06.2020 oli vundament pooleli, s.h plokid olid osaliselt betooniga täidetud (tl 66); 10.06.2020 oli vundament valmis, v.a üks ots, betoonääris oli valatud, pinnas oli tasandatud ja silutud (tl 63-64). 4) Vaidlusalune ehitis paikneb väljakujunenud ehitusjoonest järve suunas, mis pidi olema kaebajale arusaadav. Kaebaja hinnangul kohaldus talle LKS § 38 lg 4 p-s 11 sätestatud erand, mis ei tähenda, et vallal tuli sellega nõustuda. Kaebaja ei saanud pidada valla nõustumiseks, kui vald kaebaja 02.06.2020. a kirjale kohe ei reageerinud. Vastuolulised on kaebaja väited, mida ta pidas väljakujunenud ehitusjooneks. Kaebaja esitatud detailplaneeringu põhijoonisele (tl 175) ei ole ehitusjoont kantud. Punase katkendliku joonega on tähistatud olemasolev veekaitsevöönd ja planeeritud ehituskeeluvöönd (20 m). Meelevaldne on kaebaja väide, et ehitusjooneks tuleb lugeda kaebaja kinnisasjal paiknev betoonääris (piirdeaia vundament). Ehitusjoon on kantud kehtiva üldplaneeringu põhijoonisele (tl 18p, 176). Õige ei ole kaebaja väide, et ehitusjoon sopistub (maismaa suunas) üksnes tema kinnisasjal. See sopistub järve suunas üksikutel kinnisasjadel, kuid reeglina kulgeb ühtlaselt olemasolevate hoonete järgi. Kaebaja kinnisasja suhtes ei ole kohaldatav LKS § 38 lg 4 p 1, kuna kinnisasi ei paikne hajaasustuses.
5) EhS § 132 lg 3 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Ehituskeeluvöönd kujutab sedavõrd olulist piirangut, et LKS § 38 lg 9 alusel ei teki isikul õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas isegi, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKSga. Taotlusel ehitada ehitis praeguses asukohas ei ole eduväljavaateid. Täidetud on ka tingimus, et nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Vald tõi ettekirjutuses välja ohu keskkonnale (kaitse all olevale liivakivipaljandile) ehk olulise ohu. See on põhjendatud. 6) Ettekirjutus ei sisalda eraldi välja tooduna kaebaja huvide, kolmandate isikute huvide ja avaliku huvi kaalumist. On arusaadav, milliste huvidega vald asja lahendamisel arvestas ja miks pidas neid ülekaalukateks. Korduvalt on välja toodud avalik huvi, milleks on ranna kaitse ning Kallaste hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide järgimine. Vald pidas põhjendatult avalikku huvi ülekaalukaks võrreldes kaebaja huviga vältida lammutamisega seotud kulude kandmist. Kui pärast ettekirjutuse tegemist lisandunuks tõendid, mis seavad lammutamise võimalikkuse kahtluse alla, ei tähenda see ettekirjutuse õigusvastasust, vaid võib olla aluseks menetluse uuendamisele. 7) Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. Kaebaja tegevuse süülisus või süü vorm ei mõjuta ehitise õiguspärasust või sellest lähtuvat ohtu. 8) Kaebaja väitel tegi ta haldusmenetluses ettepaneku, et rajatud vundamendi lammutamise ja kõrvaldamise asemel võiks jätta selle pinnasesse ja katta muruga. See tähendab sisuliselt, et ehitis (terrass) jääb olulises osas alles ning see ei ole lubatav lahendus olukorras, kus ehitis on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Kohus ei saa vallale ette heita ettepanekute käsitlemata või arvestamata jätmist, mida kaebaja haldusmenetluses ei esitanud. 9) Lammutamiseks antud juhiste puhul ei ole tegemist ebaproportsionaalsete tingimustega. Vallal ei olnud kohustust koostada ettekirjutus nii, et kaebajal oleks võimalik teha tööd ise, kõrvalist abi kasutamata. Kaebaja kui omaniku kohustus on tagada, et tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega isik (EhS § 19 lg 1 p 3). Nõue külvata muru lähtub kaebaja andmetest, milline oli olukord enne ehitamise algust (tl 110-112). 10) Kaebaja ei teatanud haldusmenetluses soovist lammutusjäätmeid (vundamendiplokke ja betooni) ise taaskasutada. Sel juhul ei saanud vald seda ettekirjutuse andmisel arvestada. Vaidlusalustele jäätmetele ei laiene JäätS § 73 lg-s 4 sätestatud erandid, s.h ei ole kaebaja füüsiline isik, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid (JäätS § 73 lg 4 p 1). Kaebajal puudus õigus lammutusjäätmeid taaskasutada. 11) Öelda ei saa, et kaebaja seisukohad jäid haldusmenetluses tähelepanuta ja see võis mõjutada asja otsustamist. 5-päevast tähtaega ettekirjutuse projekti osas ettepanekute tegemiseks ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Kaebajal oli õigus taotleda tähtaja pikendamist, kuid seda ta ei teinud. 12) Ei ole vastuolu kaebaja esitatud väljatrükkides tema esitatud ehitusteatiste ja nende lahendamise kohta. 13) Ettekirjutuses kehtestatud sunniraha ülemmäärad ei ole ebaproportsionaalsed. Tegemist on võimalikust maksimumist kordades väiksemate summadega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Vintage Beauty OÜ esitas 09.05.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta puuduste kõrvaldamise järel taotleb Tartu Halduskohtu 08.04.2022. a otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsus ei tugine faktidel, segi on aetud kuupäevad ja menetluste toimumise järjekord. Ignoreeritud on valla käitumismaneeri. Vald rikkus LKS-i, EhS-i ja HMS-i. 2) Grillmaja ja terrassi vundament ehitati kehtiva ehitusloaga. Kaebaja esitas ehitisteatise grillmaja (20 m2) ja terrassi (tugiraami kõrgus madalam kui 50 cm) ehitamiseks, mis jõustus.
Vallal oli võimalik teatada, et antud asukohas ei tohi toimuda ehitustegevust või et dokumentides on puudused, aga seda ei tehtud. Kohus pani ebanormaalselt suure vastutuse kaebajale EhS-i ja LKS-i tundmisele ning vabastas seaduse tundmisest ja teavitamiskohustusest valla. 3) Kohtuotsuses viidatud üldplaneering kehtestati veebruaris 2022 ehk 2 aastat pärast ehituse toimumist. Vaidluse käigus ei teadnud vald ega KeA ehitusjoone asukohta. Antud hetkel asub valminud ehitise üks nurk ehitusjoone sees. 4) Vundamenti käsitletakse kui suuremat kui 20 m2 ehitist, kuigi kaebaja ka ehitisteatises märkis, et tegemist on väikese grillmajaga (alla 20 m2), mille juurde kuuluvat vundamendil terrassi hooneks ja hoone osaks ei loeta. 5) KeA tegi 21.05.2020 kindlaks, et toimunud on ulatuslikud kaevetööd (tl 114), mis on varasem kuupäev kui 24.05.2020. Naabrid kirjeldasid tegevusi, mis olid juba tehtud. 10.06.2020 oli vundament valmis, v.a üks ots, betoonääris oli valatud, pinnas oli tasandatud ja silutud (tl 63-64), mille puhul on tegemist ehitusloa kehtivuse algusest nädal hilisema kuupäevaga. 6) Kaebaja on nõus KeA pakutud kompromisslahendusega, kuid seda kohus kaebajale välja ei pakkunud. Kaebaja tegi vallale pärast kohtuotsust kokkuleppemenetluse ettepaneku, kuid vald seda vastu ei võtnud. Väär on kohtu väide, et kaebaja ei ole midagi ette võtnud olukorra lahendamiseks.
9.KeA palub 06.06.2022. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KeA väitel leidis kohus õigesti, et kaebaja lahendus tähendaks, et ehitis (terrass) jääb olulises osas alles ning see ei ole lubatav lahendus olukorras, kus ehitis on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. KeA vastas kompromisslahendust välja pakkudes kohtu küsimusele, kas lammutamise asemel võiks kaaluda vundamendi jätmist pinnasesse.
10.Peipsiääre vald palub 08.06.2022. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Valla arvates leidis kohus õigesti, et vundamendi lammutamise ja kõrvaldamise asemel selle osaliselt pinnasesse jätmine ja muruga katmine tähendab, et ehitis (terrass) jääb olulises osas alles ning see ei ole lubatav lahendus olukorras, kus ehitis on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus uurib esmalt, milliseid ehitusseadustiku nõudeid pidi kaebaja enne ehitamise alustamist täitma (I); uurib seejärel, kas ehitamine oli vastuolus looduskaitseseadusega (II) ning selgitab, kas vastustaja tegevusetus kaebaja ehitusteatise menetlemisel võib kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse (III). Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha lammutamisettekirjutuse osas (IV) ning lahendab apellatsioonkaebuse taotlused (V). I
12.Kaebaja on haldusasjas läbivalt selgitanud, et ta soovis ehitada Kallaste linnas Võidu tn 43 krundile 20 m2 ehitusaluse pinnaga grillmaja ja selle juurde terrassi. Vaidlustatud ettekirjutuses tuvastas vastustaja, et kaebaja oli rajanud Kallaste linnas Võidu tn 43 kinnistu idapiirile vundamendi, vedanud selle juurde elektrikaabli ja veetoru (ettekirjutuse p 10). Peipsiääre Vallavalitsuse 03.06.2020. a paikvaatluse protokollis nr 9-4/3 märgitakse, et vundamendi pikkus on 10,66 m ja laius 3,78 m (I kd, tl 66p). Ehitise lammutamise tehniliste tingimuste kavandis on vundamendi ehitisaluseks pinnaks märgitud 40,29 m2 (I kd, tl 129). Eeltoodust lähtudes ei ole kaebaja väide 20 m2 ehitusaluse pinnaga grillmaja ehitamise kohta
ringkonnakohtu jaoks usutav. Kaebaja ei ole selgitanud, miks oli vaja 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga grillmaja ehitamiseks rajada terrass mõõtmetega 10,66 x 3,78 m. Ringkonnakohus loeb seetõttu tuvastatuks, et kaebaja soov oli ehitada grillmaja pindalaga 40,29 m2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et 40,29 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitise rajamiseks oli EhS lisa 1 alusel nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt.
13.Vaidlustatud ettekirjutuses tuvastas vastustaja ka seda, et kaebaja oli ühendanud vundamendi puitprusside ja terrassilaudadega kinnistu idapiiril asuva betoonäärega selliselt, et moodustus ühtne terviklik ala (ettekirjutuse p 10). Ka selle vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda. Seda kinnitab Peipsiääre Vallavalitsuse 12.06.2020. a paikvaatluse protokoll nr 9-4/4-10 koos sellele lisatud fototabeliga (I kd, tl 81-82). Võttes arvesse, et vundamendi kaugus kinnistu idapiiril paiknevast betoonäärest on 3,03 meetrit (vt Peipsiääre Vallavalitsuse 03.06.2020. a paikvaatluse protokoll nr 9-4/3, I kd tl 66), arvutas halduskohus õigesti ka tekkinud ühtse tervikliku ala ligikaudse pindala 72,6 m2.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üle 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga hoone püstitamine vajab EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba. EhS § 3 lg 2 järgi on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ringkonnakohus ei pea samas siiski usutavaks, et kaebaja soovis ehitada ca 72,6 m2 ehitisealuse pinnaga hoone (grillmaja). Kaebaja poolt terrassi ehitamine nähtub KeA esitatud terrassi fotodelt (vt haldusmenetluse toimiku lisa 16, I kd, tl 99 ja lisa 23, I kd tl 114p). Ka räägivad 72,6 m2 suuruse grillmaja ehitamise vastu vundamendi (vt käesoleva otsuse p 12) mõõdud. Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja soovinuks ehitada 72,6 m2 ehitisealuse pinnaga hoone, on halduskohtu viide ehitusloa vajadusele ennatlik. Ka asjaolu, et kaebaja ühendas hoone vundamendi kinnistu idapiiril asuva betoonäärega selliselt, et moodustus ühtne terviklik ala, ei kinnita kaebaja soovi terve ala väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiks ehitada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et seda oleks leidnud ka vastustaja. Ettekirjutuse kavandis „Ehitise lammutamise tehnilised tingimused“ on vastustaja selgelt eristanud vundamenti ja terrassi. Dokumendis märgitakse, et „vundamendi peale ja vundamendist kuni kinnistu idapiiril asuva betoonääreni on paigaldatud puitprussid, mis omakorda kaetud terrassilaudisega. Lõpptulemusena on moodustatud ühtne terviklik tasapind vundamendi ja betoonääre omavahelise sidumisega ehk ehitatud on terrass“ (I kd, tl 129). Ringkonnakohus loeb eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et kaebaja asus lisaks 40,29 m2 suurusele grillmajale rajama ka terrassi, mille pind oli ligikaudu 32,31 (72,6-40,29) m2.
15.EhS § 2 3. lause järgi on rajatis ehitis, mis ei ole hoone. EhS lisast 1 nähtub, et rajatiseks peetakse ka terrassi, kuid see vajab rajamiseks ehitusteatist vaid siis, kui see asub maapinnast üle 1 m kõrgusel. Käesolevas haldusasjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja poolt rajatud terrass asuks maapinnast üle 1 m kõrgusel. Seega ei pidanud kaebaja terrassi ehitamiseks esitama ehitusteatist. Eeltoodu ei muuda siiski asjaolu, et kaebaja pidi grillmaja ehitamiseks esitama nii ehitusteatise kui ka ehitusprojekti. Kaebuses halduskohtule kinnitas kaebaja, et esitas 24.05.2020 ehitisregistrile üksnes grillmaja ehitusteatise (vt kaebuse p 3 ning lisa 1 – väljavõte ehitisregistrist, I kd tl 3, 8p). Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja tagastas ehitusteatise läbivaatamatult 16.06.2020 (vt lisa 3, I kd, tl 9p).
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ehitusteatise tagastamist samas siiski põhjendada ehitusprojekti esitamata jätmisega. Ehitusteatise puuduse korral pidanuks kohalik omavalitsus andma kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul sai ehitusteatise tagastamist põhjendada vaid ehitamise selline vastuolu seadusega, mida ei olnud kaebajal võimalik kõrvaldada. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus ehitamise vastuolu ettekirjutuses märgitud looduskaitseseadusega.
II
17.Haldusasja materjalidest nähtub, et grillmaja valmisehitamiseni kaebaja ei jõudnud. Vaidlustatud ettekirjutuse koostamise ajaks oli kaebaja valmis ehitanud grillmaja vundamendi koos terrassiga, mille tulemusena oli tekkinud ühtne terviklik ehitusalune pind (vt foto haldusmenetluse toimiku lisas 4, I kd tl 40 ning foto haldusmenetluse toimiku lisas 12, I kd, tl 85). Eeltoodust lähtudes käsitas vastustaja valminud ehitist haldusmenetluses õigesti ühtse rajatisena. Vaidlustatud ettekirjutuses luges vastustaja ehitatud rajatise õigusvastaseks ehitiseks selle asumise tõttu väljaspool Kallaste linna väljakujunenud ehitusjoont, ehituskeelualal (ettekirjutuse p 10).
18.LKS § 38 lg 1 p 2 järgi on ehituskeeluvööndi laius Peipsi järve rannal 100 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vaidlust ei ole selle üle, et rajatis asub ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 4 p 11 järgi ei laiene ehituskeeluvöönd tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Viidatud säte lisati LKS-i looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadusega. Seaduseelnõu (927 SE I)1 seletuskirjas põhjendati sätte lisamist järgmiselt: „Seaduse seni kehtinud sõnastus põhjustas praktikas olukorra, et tiheasustusalal, kus planeerimisseaduse kohaselt kehtib detailplaneeringu kohustus, tuleks koostada detailplaneering näiteks ka juhul, kui tiheasustusalal olemasoleva elamu õuele kavatsetakse ehitada abihoonet või muud ehitist, milleks muidu detailplaneeringu koostamise vajadus puudub.“
19.Halduskohus asus otsuses õigele seisukohale (p 11), et vaidlusalune ehitis paikneb väljakujunenud ehitusjoonest järve suunas. Halduskohus leidis seejuures õigesti (otsuse p 12), et ehitusjoon on kantud kehtiva üldplaneeringu põhijoonisele (väljatrükk kaebaja kinnisasja osas I kd tl 18 pöördel, suuremalt tl 176). Ringkonnakohus märgib, et lisaks toimikus olevale Peipsiääre valla üldplaneeringu põhijoonisele kinnitab seda ka valla kodulehel asuv eraldiseisev üldplaneeringu joonis „Kallaste linna ehitusjoon“, dateeritud 08.09.2021, töö nr 2019-0352.
Vt väljavõte joonisest „Kallaste linna ehitusjoon“ (vasakul) ning võrdluseks väljavõte kaebajale kuuluvast Võidu 43 kinnistust Maa-ameti geoportaalis. Ehitusjoon on märgitud rohelise katkendliku joonega.
20.Kaebaja väitel kehtestati kohtuotsuses viidatud üldplaneering 2022. a veebruaris ehk kaks aastat pärast ehituse toimumist ning vaidluse käigus ei teadnud vald ega KeA ehitusjoone asukohta. Ka leiab kaebaja, et üks nurk asub ehitusjoone sees.
21.Ringkonnakohus möönab, et Peipsiääre valla üldplaneering kehtestati 25.03.2022. See ei mõjuta samas halduskohtu otsuse õigsust. Nimelt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). Ühtlasi ei saanud kaebaja eeldada, et enne üldplaneeringu kehtestamist asus ehitis ehitusjoone sees. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti koostatud dokumendi „Sündmuste kronoloogia Kallaste linnas Võidu 43“ joonisele 1 on ehitusjoon tõmmatud sirge joonega Võidu tn 43 kinnistuga piirnevate kinnistute kõige veekogu poolsemate ehitiste nurkade vahele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks ka sellist ehitusjoone määratlemist seaduse mõttega vastuolus olevaks pidada. Ka jooniselt 1 võib selgelt järeldada, et vaidlusalune ehitis asub ehitusjoonest ida ehk järve pool (I kd, tl 115). Ka juhul, kui asuda seisukohale, et üks ehitise nurk jääb otsapidi ehitusjoone sisse, ei muuda see asjaolu, et tegemist on ühtse tervikliku ehitusaluse pinnaga. Seega ei saa asuda seisukohale, nagu pidanuks vastustaja ettekirjutusest ehitise nurga välja jätma.
22.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kui asuda seisukohale, et ehitusjoon määratleti kaebaja jaoks siduvalt alles 25.03.2022. a üldplaneeringuga, ka siis ei saa sellest järeldada ehitamise õiguspärasust. Vastupidi, sellisel juhul puudus nii vastustajal kui ka halduskohtul üldse alus analüüsida rajatise õiguspärasust LKS § 38 lg 4 p 11 alusel ning kontrollida, kas ehitati ehitusjoone sisse. Sellisel juhul tuleks lähtuda seisukohast, et ehitis asub vaieldamatult ehituskeeluvööndis.
23.Seega on nii vastustaja kui halduskohus õigesti tuvastanud, et vaidlusalune ehitis asus õigusvastaselt ehituskeelualal. Kaebaja teistsugune seisukoht on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi halduskohtu seisukohaga selles, et ka kohtumenetluses kaebaja poolt viidatud LKS § 38 lg 4 p 1, mille järgi ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse, kaebaja suhtes ei kohaldu, kuna kaebajale kuuluv kinnistu paikneb tihe-, mitte hajaasustuses.
III
24.Kaebaja on omistanud kogu kohtumenetluse vältel olulist kaalu asjaolule, et ta esitas 24.05.2020 ehitusteatise, millele vald tähtaegselt ei reageerinud, lubades seeläbi õigusvastase ehitise püstitamist. EhS § 36 lg 2 näeb ette, et ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Kümnes päev arvates 25.05.2020 oli 03.06.2020 ning vaidlust ei ole selle üle, et selle aja jooksul vald ehitusteatisele ei reageerinud. Seega võis kaebaja alustada ehitamist 04.06.2020. Vaidlust ei ole samas selle üle, et ehitusteatis tagastati kaebajale läbi vaatamata 16.06.2020. Seega pidi kaebaja hiljemalt 16.06.2020 mõistma, et ehitamine soovitud kujul lubatud ei ole.
25.Haldusasjas kogutud tõenditest ilmneb, et kaebaja oli kaevetöödega kinnistul alustanud juba vähemalt 21.05.2020 ehk enne ehitusteatise esitamist (vt foto 1 dokumendil „Sündmuste kronoloogia Kallaste linnas Võidu 43“, I kd, tl 114 ning naabrite e-kiri 29.05.2020 koos fotoga,
I kd tl 70-71). Asjaolu, et ehitamist jätkati ka pärast 29.05.2020, saab järeldada Peipsiääre Vallavalitsuse 03.06.2020. a paikvaatluse protokollist nr 9-4/3, milles tuvastati rajatis, mille vundamendimüür koosnes kolmest üksteise peale laotud plokkide reast, millest ülemine rida on maapinna suhtes kõrgemal (I kd, tl 66). 29.05.2020 e-kirjaga edastatud fotol oli ehitise vundament veel maapinnaga ühel kõrgusel. Ka olid 03.06.2020. a paikvaatluse seisuga plokid seest armeeritud ja osaliselt betooniga täidetud ning betoonivalu kohati laudade ja kilega kinni kaetud. Eeltoodust lähtudes sedastab ringkonnakohus, et kaebaja alustas ehitamist õigusvastaselt veel enne seaduses ettenähtud nn ooteperioodi. Asjaolu, et 10.06.2020 oli vundament valmis (vt Peipsiääre Vallavalitsuse 10.06.2020. a paikvaatluse protokoll nr 9-4/4-1, I kd tl 63-64), st et kaebaja pidi jätkama ehitamist ka ajavahemikus 04.06.2020-10.06.2020, mil ehitusteatis kehtis, ei oma eeltoodut arvestades kaebaja käitumise õiguspärasuse hindamisel enam määravat tähtsust, kuna see ei muuda kaebaja eelnevat käitumist ehitamise ettenähtust varasemal alustamisel õiguspäraseks.
26.Apellatsioonkaebuses (lk 2) selgitab kaebaja, et ta võttis 2020. a mais vallavalitsusega ühendust väikeehitise püstitamisega seonduvalt ning talle selgitati, et kui ehitist registrisse kanda ei soovita, pole vaja midagi teada anda. Saadud info alusel alustaski kaebaja grillmaja vundamendi ehitust. Samas ei märgi kaebaja, kas tema ja vastustaja arusaamad „väikeehitise“ parameetrite osas olid ühtelangevad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks ning puuduvad ka tõendid selle kohta, et vastustaja oleks käsitanud 40,29 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitist väikeehitisena.
27.Ringkonnakohus möönab, et vastustaja tegi vea, kui ei teavitanud kaebajat EhS-s ette nähtud 10-päevase tähtaja jooksul ehitamise õigusvastasusest. Sellest ei saa aga siiski järeldada käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. LKS § 38 lg 9 sätestab imperatiivselt, et ka siis, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. EhS § 2 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse ehitusseadustikku ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kuna LKS näeb ette erisuse ehituskeeluvööndis ehitamise kohta, ei saanud kaebaja arvestada EhS § 36 lg-st 2 tuleneva ehitamise õigusega olukorras, kus ehitamine oli vastuolus LKS § 38 sätetega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt ehitusteatise esitamisest ning vastustaja tegevusetusest ehitusteatise menetlemisel ei saa järeldada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust.
IV
28.EhS § 132 lg 3 p 1 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et ehitamine toimus ja pooleliolev ehitis paikneb ehituskeeluvööndis, s.o ei vasta EhS § 12 lg 2 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohtu seisukohale, et nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (otsuse p-d 14-15), ei ole kaebaja vastu vaielnud. Seega olid vaidlusalusel juhul EhS § 132 lg 3 p 1 kohaldamise eeldused täidetud.
29.Ka ei ole kaebaja vaidlustanud halduskohtu seisukohti seonduvalt vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamisega ettekirjutuse tegemisel, sh lammutamiseks seatud tingimuste
proportsionaalsuse ja sunniraha suurusega ning kaebaja avaldustele vastamise ja kaebaja ärakuulamisega haldusmenetluses. Seetõttu ringkonnakohus neil teemadel eraldi ei peatu.
30.Kaebaja selgitab samas apellatsioonkaebuses, et ta nõustub KeA pakutud kompromisslahendusega, kus olemasolevalt ehitiselt tuleks eemaldada pealmine plokirida ning katta see mullaga, millele külvatakse muru. KeA on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et kompromisslahendus, kus vundamendi kolmest plokireast eemaldatakse ülemine rida ning pinnas planeeritakse ja tihendatakse ümbritseva ning naaberkruntide pinnasega samale kõrgusele ja tihedusele, võiks olla võimalik (II kd, tl 6p). Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et ta ei pea võimalikuks asja lahendamist kokkuleppega (II kd, tl 9). Ühtlasi nõustuvad mõlemad halduskohtu otsuse p-s 20 toodud seisukohaga selles, et rajatud vundamendi lammutamise ja kõrvaldamise asemel selle osaliselt pinnasesse jätmine ja muruga katmine tähendab sisuliselt, et ehitis (terrass) jääb olulises osas alles ning see ei ole lubatav lahendus olukorras, kus ehitis on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Seega ei ole näe ringkonnakohus, et kompromissi saavutamine oleks apellatsioonimenetluses võimalik. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja võib soovi korral taotleda HMS § 44 lg 1 alusel menetluse uuendamist ning vaidlustatud ettekirjutuse muutmist HMS § 64-70 sätestatud korras.
V
31.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.04.2022. a otsuse muutmata. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.