OÜ Pajuks kaebus Transpordiameti 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatuste tühistamise- või õigusvastasuse tuvastamise- ja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Pajuks, esindaja Anneli Metsalu; Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.02.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet teostas 04.10.2021 liikluskorralduse muudatused Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 s.o Vaimõisas OÜ Pajuks toitlustusasutuse sissepääsu alade juures. Siinkohal ei ole vaja vastavaid muudatusi enam eraldi välja tuua, need nähtuvad erinevatest menetlusdokumentidest.
2.OÜ Pajuks esitas 05.10.2021 Transpordiametile vaide.
3.13.10.2021 toimus Transpordiameti ja OÜ Pajuks esindajate vahel kohtumine. 14.10.2021 kirjaga nr 1.2-2/21/23988-2 edastas Transpordiameti taristu korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse koordinaator Andrus Prükk 13.10.2021 kohtumisel avaldatud Transpordiameti seisukohad.
4.Kaebaja vastas 21.10.2021 kirjaga nr 2-4/24-1 Transpordiameti 14.10.2021 kirjale nr 1.2-2/21/23988-2 paludes OÜ Pajuks vaidemenetluse raames vaadata läbi esitatud nõuded, lahendada need HMS nõudeid järgides, liikluskorralduslik toiming tagasi täita ning liiklusohutuse lahendus uuesti otsustada.
5.Transpordiamet teavitas 02.11.2021 kirjaga nr 1.2-2/21/23988-4 vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest. 12.11.2021 antud vastuses nr 1.2-2/21/23988-5 otsustas Transpordiamet 05.10.2021 esitatud vaide osaliselt rahuldada ning paigaldada liiklusmärgi nr 331 „Sissesõidukeeld“ alla lisateatetahvel „Välja arvatud teenindav transport“.
6.OÜ Pajuks esitas 11.12.2021 kaebuse, milles taotleb 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatuste tühistamist ja haldusakti ning toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
7.Tallinna Halduskohtu 17.01.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Transpordiamet vastas kaebusele 23.02.2022 ja taotles vastusele lisatud liiklusohtlike kohtade tehnilise töögruppi protokolli osas juurdepääsupiirangut ja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.
8.Tallinna Halduskohus küsis Transpordiametilt 17.11.2022 täiendavat seisukohta juurdepääsupiirangu kohaldamise ja asja (osaliselt) kinniseks kuulutamine vajalikkuse kohta.
9.Vastustaja teatas 08.12.2022, et loobub oma 23.02.2022 esitatud vastuses sisalduvast taotlusest, milles palus vastusele lisatud liiklusohtlike kohtade tehnilise töögruppi protokolli osas juurdepääsupiirangut ja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.
10.Tallinna Halduskohtu 13.12.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning anti protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
11.Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha 30.12.2022 ning Transpordiamet vastas omakorda kaebaja seisukohale 25.01.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
12.Kaebaja leiab, et Transpordiamet on teostanud liikluskorralduse muudatuse liiklusohutuse kaalutlusel ilma liiklusohtlikkust eelnevalt tuvastamata, valitud meetmed riivavad kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt ning vaidemenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme.
12.1.Kaebaja selgitab, et vastustaja ei ole esitanud vaidemenetluse raames ühtegi tõendit, mis näitaks antud maanteelõigu (vasakpöörde võimalikkuse tõttu) liikluskorralduse ohtlikuks tunnistamist. Kaebaja viitas oma vaides, et antud maanteelõigul ei ole vasakpöörde teostamise tõttu juhtunud kaebaja tegutsemisaja s.o 29 aasta jooksul ühtegi liiklusõnnetust ning et kehtiv liikluskorraldus on ohtlikum, kui kuni 04.10.2021 kehtinud liikluskorraldus. Vastustaja ei ole pidanud antud teelõiku liiklusohtlikuks, mida 2021. aastal likvideerida tuleks. Vastustaja esitatud liikluskorralduse põhjendus liiklusohutusest tulenevalt on paljasõnaline ega ole kontrollitav.
12.2.Kaebaja möönab, et vasakpöörde teostamine 90 km/h maanteelõigul võib tekitada liiklusohtlikke olukordi, kuid liiklusõnnetuste riski saab maandada ka teistsuguste meetmetega. Vastustaja on aga kaebaja kinnistule juurdepääsutee Tallinna suunalt ära võtnud, kaalumata, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks sissesõit (Tallinna suunalt) kaebaja kinnistule siiski võimalik. Ei ole võimalik väita, et „üldistes/avalikes huvides“ oleks alati olulisem kaebaja põhiõigustest (ettevõtlusvabadus, omandipõhiõigus). Olukorras, kus kaebaja ise või kinnisasjal, kus asub 29 aastat kaebaja toitlustushoone (hoone sihtotstarve kohvik) kliendid ei saa Tallinna suunalt kinnistule, on tegemist olulise mõjutusega kaebaja kinnisasja kasutamistingimustes. Tagasipöörde koht puudub ka maanteel
edasiselt lähipiirkonnas. Vastustaja ei ole esitatud ettepanekute (piirkiiruse vähendamine, teeperve laiendus ja eraldi vasakpöörderada jms) osas mittearvestamist ka põhjendanud.
12.3.Vastustaja paigaldas liikluskorralduse muutmisena Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 Pärnu suunalt piirdepostid tee pervele. Piirdepostid paigaldati kujul, mis ei võimalanud enam sõidukil aeglustusrajana teeperve kasutada. Piirdepostid peavad võimaldama sõiduki laiuselt ohutult manöövrit sooritada. Liikluskorralduslik muudatus tegi kinnisasjale ligipääsu ohtlikumaks.
12.4.Vastustaja eemaldas kaebaja vahenditest soetatud teeninduskoha liiklusmärgi eelnevalt kaebajat teavitamata. Peale vastavat järelpäringut vastustaja tagastas liiklusmärgi kaebajale, kuid kaebaja vahenditest soetatud postidele paigaldati teiste teeninduskohtade liiklusmärgid. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja paigaldada teeninduskoha liiklusmärk tagasi oma endisele asukohale.
13.Täiendavas 31.12.2022 seisukohas toob kaebaja välja, et on vaidlustanud ka liiklusmärgi nr 333 „vasakpöörde keeld“. Vastustaja esitatud tehnilise töögrupi protokollist nähtub ühe ettevõtja eelistamine teisele (korruptiivsus) ning subjektiivne hinnang liiklusohtlikkusele. Puuduvad arvamuste aluseks olevad reaalselt kontrollitavad andmed. Protokollist nähtub ka ühe komisjoni liikme kaebajaga ühtne arvamus. Vasakpöörde keeld tekitab liikluskorralduse keelu rikkumist (parkimist ühistranspordi teelaienduse/boksis parkimist). Teelõik hõlmab lõiku, kus eelneb pikk möödasõidu võimalus Pärnu-Tallinn maantee suunalt. Seos kaebaja parkimise/peale/mahasõiduga tõendatud ei ole. Protokolli punktist 2 nähtub komisjoni liikme pakutud lahendus sarnaselt kaebajale. Riigi ressursside efektiivsest kasutusest on asi kaugel. Liiklusohutuse asemel muudeti see ohtlikumaks. Lisaks paigaldati teelaiendile sellise asetusega püstpostid, mis aeglustasid manöövri sooritamist üle 50%. Postide vahe on nagu õppesõidu boksi manöövril. Kiirus ohutul manöövril tavaliikluse koormusel on ligi 50 km/h 90 km/h alas. Liiklusohutust on liikluskorraldus kordades halvendanud ja selle põhjendamine on paljasõnaline. Pimedal ajal ei ole aeglustusraja (1/3 sõiduki laiuses) kasutusel tagatud 90 km/h kiiruse juures tagant sõitva sõiduki reageerimine äkkpidurduse korral ohutu liiklemise jätkamine. Eelöeldu põhjal on „õnneks“ liiklusavariid liiklejate ajaloo mälu pealt toimumata jäänud. Kaebaja subjektiivsete õiguste ala hõlmab tema enda ohutust kinnisasja juurdepääsule suunalt Pärnu-Tallinn. Alusetud on väited kaebeõiguse puudumise kohta. Küll palub kaebaja arvestada argumente väidetava „liikluskorralduse ohutumaks muutmise“ osas (kaebuse p.6.2).
13.1.Kaebuse esitaja palub vaidluse eelmenetluse/haldusasjaga seotud kohtumenetluse kulud vastustajalt välja mõista kogusummas 1968,75 eurot (ilma käibemaksuta) täies ulatuses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja on seisukohal, et Transpordiameti 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatused ja 12.11.2021 vaideotsus nr 1.2-2/21/23988-5 on seaduslikud, nende tühistamiseks puudub alus.
14.1.Kaebaja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidetavat ettevõtlusvabaduse riivet ega selle seost vaidlusaluse liikluskorralduse muudatusega. Samuti jääb arusaamatuks kuidas on käesolevast mõjutatud kaebaja omandiõigus. Kaebaja on kaebusega selgelt soovinud üksnes liiklusmärgi nr 331 „Sissesõidukeeld“ kui haldusakti tühistamist. Liiklusmärgi nr “Vasakpöörde keeld“ üle vaidlus puudub.
14.3.Transpordiameti kodulehel leitav liiklusohtlike kohtade likvideerimise tabel 2021 kajastab sisult investeeringuid, ent vaidlusalused liikluskorralduse muudatused on tehtud tegevuskuludest (liiklusmärgid, teemärgistus, painduvad püsttähised), sestap ei ole need märgitud ka investeeringu objektide nimekirjades. See ei tähenda, et vastustaja ei ole pidanud antud teelõiku liiklusohtlikuks. Samuti ei saa teelõigu või ristmiku ohtlikkust hinnata üksnes juba toimunud õnnetuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka
potentsiaalne õnnetuse toimumise risk. Vaidlusalused liikluskorralduse muudatused Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 on tehtud arvestades Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehnilise töögrupi arutelu ja otsuseid. Töögrupi arutelusse ja liiklusohutuse parandamiseks meetmete määramiseks lisati vaidlusalune koht riskiarvutuse alusel. Viimases on riigiteede lõikude ja ristmike ohutust hinnatud prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel. Prognoosi tulemuste põhjal koostatakse liiklusohtlike kohtade olulisuse pingerida. Kaebaja parklat hõlmav teelõik on nimetatud pingereas kohal 56, mis on liiklusohtlike kohtade tehnilise töögrupi hinnangul kõrge liiklusõnnetuse toimumise riskiga lõik. Konkreetsed liiklejate ohutust suurendavad meetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 olid töögrupi hinnangul söögikoha parkla eraldamine põhimaantee liiklusest painduvate püsttähistega, põhimaanteelt parklasse manöövrite korrastamine ning ohtliku vasakpöörde keelustamine.
14.4.Vastustaja ei ole haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 vastu eksinud. Küll on vastustaja asja siiski kaalunud. Vastustaja on 12.11.2021 vaideotsuses nr 1.2-2/21/23988-5 rõhutanud, et liikluskorralduse muudatus oli vajalik liiklusohutuse kaalutlustel ehk üldistes huvides. Liiklusseaduse erisuseks on asjaolu, et haldusakt antakse liiklusmärgi kujul, ja see tähendab ka erisusi haldusakti vorminõuetes. See tuleneb LS § 2 p-st 30, mille kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Kuna liiklusmärk ise ongi haldusakt, st selle kehtestamiseks ei ole vaja anda mingeid täiendavaid suulisi ega kirjalikke haldusakte, ja liiklusmärgile endale ei ole kirjalikke põhjendusi võimalik lisada, on lubatav kirjalike põhjenduste esitamine tagantjärele. Liiklusohtlike kohtade töögrupi protokolli kohaselt on toimunud kaalumine erinevate meetmete vahel. Liiklusmärk „Sissesõidukeeld“ on tinginud käesoleval juhul ka püsttähiste paigaldamise.
14.5.Vastustaja rõhutab, et tee kui ehitise ohutuse eest vastutab ehitise omanik, käesoleval juhul Transpordiamet. Vastavalt ehitusseadustiku § 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Niisamuti on LS § 6 lg-st 1 tulenevalt liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega ning 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatused, sh vastustaja paigaldatud liiklusmärk 331 „Sissesõidukeeld“ Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 täidab neid eesmärke.
14.6.Kaebuses nimetatud ettepanekud nagu piirkiiruse vähendamine, teeperve laiendus ja eraldi vasakpöörderada jms ei oleks praegusel juhul ka võimalikud. Esmalt, piirkiiruse vähendamist ei toeta sealne keskkond, sest iga liikluspiirang peab olema põhjendatud, liiklejatele usutav ja mõistetav ning piirangu põhjus arusaadav. Mõistetav ja usutav on kiiruspiirang siis, kui liikluskeskkond seda toetab. Pakutud sõidutee laiendust ja eraldi vasakpöörderada ei ole arvestades teehoiukava mõistlik rajada. Vastavalt Riigiteede teehoiukavale 2021–2030 on Kernu-Päädeva teelõik, kuhu kuulub ka vaidlusalune lõik, plaanis ehitada neljarealiseks hiljemalt 2027. aastaks.
14.7.Vastustaja paigaldas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 kilomeetril 56,3 Pärnu suunalt püstmärgised 996 „Painduv püsttähis“ teeserva. Kaebaja on arvamusel, et see tegi kinnisasjale ligipääsu ohtlikumaks. Kaebuse pinnalt ei ole aru saada kuidas on püstmärgiste paigaldamine seotud kaebaja subjektiivsete õigustega. Kaebus on esitatud sisuliselt klientide ja avaliku huvi kaitseks, mitte kaebaja õiguste kaitseks.
14.8.Vastustaja leiab, et teeninduskoha liiklusmärgiga seonduv nõue on seotud liiklusmärgi nr 331 „Sissesõidukeeld“ lubatavuse küsimusega ning teeninduskoha liiklusmärgi eemaldamise õiguspärasuse osas puudub vaidlus.
14.9.Vastustaja leiab, et ei ole vaidemenetluse läbiviimisel haldusmenetluse põhimõtteid rikkunud.
15.Vastustaja teatas 25.01.2023 seisukohas, et jääb oma 23.02.2022 esitatud seisukohtade juurde. Kehtiv liikluskorraldus on vajalik avalikes huvides ohutu liiklemise tagamiseks riigiteel. Kaebaja õigusi kehtestatud liikluskorraldus ei riku. Vastustaja ei ole rikkunud haldusmenetlusest tulenevaid põhimõtteid. Liiklusmärgi nr 333 ,,vasakpöörde keelu’’ tühistamine Tallinna suunalt tulijatele ei ole liiklusohutuse seisukohalt võimalik. Kaebajale kuuluv ööpäevase teenindusega söögikoha parkla asub vahetult sõidutee ääres ja puudub eraldussaar või eraldusriba põhirajast, lubatud sõidukiirus viidatud teelõigul on 90 km/h. Kui Tallinna poolt tulijatele ei oleks liikluskorraldusvahenditega keelatud söögikohta vasakpööre, sooritataks vasakpöördeid parklasse jäädes seetõttu keset teed seisma, et vastavat manöövrit parklasse sooritada, kuna puudub eraldi vasakpöörderada. Selline liikluskorraldus tekitab liiklusohtlikke olukordi kus tagant lähenevad sõidukijuhid ei pruugi vasakpöörde sooritajaid märgata ning 90 km/h sõidukiiruse juures ei pruugi sõidukijuhil jääda piisavalt palju aega, et kiirelt reageerida ning otsasõitu vältida. Vastustaja on liiklusmärgi 331 „Sissesõidukeeld“ alla paigaldanud lisateatetahvli „Välja arvatud teenindav transport“. Nii on tagatud toitlustuskoha varustamine vajalike teenuste ja kaupadega, samas ei soorita ohtlikke vasakpöördeid toitlustuskoha kliendid. Vaidlusalusel teelõigul on liiklussagedus aastatega tõusnud ca 2,5 korda. 1998. aastal oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus söögikohta läbival teelõigul 3150 sõidukit, millest veoautod, autobussid ja autrongid moodustasid 26%, siis aastaks 2021 oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus söögikohta läbival teelõigul 7975 sõidukit, millest veoautod, autobussid ja autrongid moodustasid 24%. Teelaiendit, millele kaebaja viitab, ei saa liikluskorralduslikult ja ka kasutusotstarbelt kuidagi sõidukite aeglustusrajana käsitleda. Sellel puudutavad aeglustusrajale vajalikud parameetrid ja ka nõuetekohane tähistus ning antud peenra osal ei ole võimalik sõidumugavust ja -ohutust tagades sõidukiirust vähendada. Nimetatud teepeenar on bussipeatuse laienduse osa kust jalakäijad saavad vajadusel peatusesse liikuda. Postide paigaldamine oli vajalik, et tõkestada sõidukite liikumine söögikoha parklasse läbi bussipeatuse laienduse ja teepeenra. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluses alas kehtestatud liikluskorraldus on liiklusohu tõrjumiseks vajalik ja tagab liiklusohutuse. Riigikohus (kohtuotsus nr 3-3-1-59-11 (p 19)) ei ole pidanud äriühingut, kelle äritulusid võiks planeeringu realiseerimine mõjutada, isegi mitte puudutatud isikuks PlanS mõttes. Seda enam ei saa väita, et kaebaja õigusi on rikutud olukorras, kus liiklusohutuse kaalutlustel muudetakse liikluskorraldust.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on esitatud kaebus Transpordiameti vastu ja vaidlustatud 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatusi ning taotletud nende tühistamist- või õigusvastasuse tuvastamist-, samuti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 17.01.2022 määrusega menetlusse võetud.
17.Tallinna Halduskohtu 17.01.2022 määruse punktis 7 tõdeti, et sisuliselt on kaebaja esitanud väidetavate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamisele suunatud nõude ehk heastamiskaebuse, mille käigus on vaja selgitada kas haldusorgani vaidlusalune tegevus või selle tagajärjed olid õigusvastased (Vt ka Riigikohtu 21.10.2021 määruse p 19 haldusasjas 3-20-367) ja et kaebaja on taotlenud vastavate liikluskorralduse muudatuste (vaideotsusest nähtuvalt peaks olema tegemist liiklusmärgi kujul antud haldusaktiga) tühistamist, kuid nende paigaldamist on võimalik tõlgendada ka toiminguna, kusjuures kaebaja on toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ka nimetanud. Samas selgitati eelnimetatud määruses, et kokkuvõttes ei ole see kuigi tähenduslik, sest taoliste vaidluste puhul on oluline pigem heastamisnõue, mis hõlmab ka toimingute õigusvastasuse eelnevat kindlakstegemist. Küll aga eeldab õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue eelnevat või paralleelset hinnangut vastava(te) haldusakti(de) või toimingu(te) suhtes, mistõttu fikseeriti kaebaja nõue Transpordiameti 04.10.2021 teostatud liikluskorralduse muudatuste tühistamise või (alternatiivselt) õigusvastasuse tuvastamise- ning õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudena. Seega menetlusosaliste vaidlus või võimalik vaidlus selle üle kas kaebaja vaidlustas lisaks „sissesõidukeelule“ oma esialgse kaebuse koheselt ka „vasakpöörde
keeldu“ või mitte, kokkuvõttes enam väga tähenduslik ei ole, sest see on vastavate liikluskorralduste muudatuste (04.10.2021 muudatused) tõttu tekitatud tagajärgede kõrvaldamise nõudega hõlmatud.
18.Nähtuvalt haldusasja materjalist vaidlusega seonduvate muudatuste puhul tegemist liikluse korraldamisega riigiteel. Ehitusseadustiku § 92 lg 10 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 „riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa kohaselt loetakse Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (riigi)teeks nr 4 (E67), mis on põhimaantee. Vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõikele 6 on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet, kusjuures sama seadustiku § 19 lg 1 p 4 kohaselt peab omanik tagama ehitise (tee kui rajatis) kasutamise ohutuse. Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määrusega nr 82 vastu võetud Transpordiameti põhimääruse § 3 ja § 4 p 4 kohaselt kuulub maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine, samuti liikluse korraldamine eelnimetatud ameti pädevusse.
19.Eeltoodust järeldub, et vaidlustatud liikluskorralduslik tegevus oli eranditult rajatise omaniku ülesandeid täitva Transpordiameti pädevuses, mille osas ei ole tegelikult ka vaidlust. Küll aga seostub eelnimetatu kaebeõigusega, kusjuures vastustaja on kaebeõiguse võimalikule puudumisele, kuigi üsna fragmentaarselt ja viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 4, ka osundanud. Küsimus on selles, et vastavalt HKMS § 44 lg 1 võib isik pöörduda kohtusse üksnes oma õiguse kaitseks, kusjuures klientide huvid või teatud liikluskorralduslik lahendus isiku subjektiivse õigusega väga otseses puutumuses ei ole. Seonduvalt eelnimetatuga võiks tõusetuda ka kaebuse läbi vaatamata jätmise küsimus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktidele 1 või 21 (kaebeõiguse ilmselge puudumine või kaebusega kaitstava õiguse vähene riive koos kaebuse rahuldamise ebatõenäolisusega) ja § 151 lg 2 p 1, kuid antud juhul ei saanud kaebeõiguse puudumist siiski ilmselgeks pidada ning kaitstava õiguse riive vähesuse väide oleks ka mingil määral vaieldav. Kaebuse menetlusse võtmise ning sellele vahetult järgnevas faasis ei olnud kaasuse lahendamiseks vajalikud asjaolud veel ka piisavalt selged. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lõike 2 punktile 1 võib kohus jätta taolistes ehk mingil määral vaieldavates olukordades mõnikord kaebuse läbi vaatamata, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kohtupraktika käigus on eelistatud taolistes situatsioonides pigem vaidluse sisulist lahendamist. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlust (otseselt) esitanud, siis piirdub kohus eelnevalt esitatud selgitusega.
20.Mis puutub liiklusmärkide paigaldamisse, siis tõlgendatakse seda haldusakti andmisena (Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2013 otsuse p 25 haldusasjas 3-09-1307) ning selles ei ole samuti vaidlust. Teisalt on aga tegemist n-ö eripärase haldusaktiga, mille andmise täielikud motiivid võivad ilmneda tagantjärele. Kaalutlused, mille põhjal liiklusmärgid paigaldatakse ja liikluskorraldust muudetakse, on vastava haldusorgani pädevuses. Vastustaja pädevuses kui sellises antud juhul vaidlust ei ole. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning taolistes spetsiifilist laadi valdkondades on kohtu roll seetõttu ka mõnevõrra piiratum. Kohus saab taoliste vaidluste puhul hinnata pigem seda kas vastustaja ei ole haldusakti andmisel ja oma sellekohases tegevuses või sellega kaasnevas tegevuses teinud ilmselgeid kaalutlusvigu.
21.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja on lähtunud talle antud pädevusest ning vaidlusaluste liiklusmärkide paigaldamises ning 04.10.2021 aset leidnud liikluskorralduslike toimingute puhul põhimõttelisi kaalutlusvigu täheldada ei saa.
22.Arvestades taolise vaidluse eripära, on vastustaja põhjendanud liiklusmärkide paigaldamist, sellega seonduvat tegevust ja vastavaid kaalutlusi oma 23.02.2022 ja 25.01.2023 kirjalikus vastustes kaebusele tagantjärele. Kohus nõustub üldjoontes nendes vastustes väljendatud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Liikluse korraldamine ja ohuhinnangud riigimaanteel on vastustaja kaalutlusotsus ning
vastustaja pädevuses. Liikluskorralduse muutmisega seonduvaid faktilisi asjaolusid on kirjeldatud 23.02.2022 vastuse punktides 2.1.-2.6. Liiklusmärgi „sissesõidukeeld“ paigaldamisega seonduvad põhjendused on selle vastuse punktides 3.3.1.-3.3.3., kusjuures mingil määral on selgitatud ka liiklusmärgi „vasakpöörde keeld“ vajalikkust. Täiendavalt on põhjendatud „vasakpöörde keelu“ muutmata jätmise vajadust 25.01.2023 vastuse punktis 2.1. Vastustaja on võtnud arvesse ka liiklussageduse muutumist viidates sellekohastele statistilistele näitajatele Kaebaja ei nõustu küll liikluskorralduse muudatustega ning vastustaja sellekohaste põhjendustega, kuid samas ei nähtu, et kaebaja ei oleks saanud oma ettepanekuid ja seisukohti esitada. Nähtuvalt haldusasja materjalist on 13.10.2021 toimunud Transpordiameti ja OÜ Pajuks esindajate vaheline kohtumine, vastava vaide esitamise järgselt oli selle läbivaatamise tähtaega pikendatud, kusjuures vaidemenetluse tulemusena rahuldati vaie osaliselt ning peeti võimalikuks paigaldada liiklusmärgi „sissesõidukeeld“ alla lisatahvel „välja arvatud teenindav transport“, sest teenindava transpordi vasakpöörete sooritamise vajadus ilmneks suhteliselt harva ning sellega liiklusohutusele olulist mõju ei kaasneks. Muus osas ei pidanud vastustaja võimalikuks liikluskorraldust muuta. Vastav kaalumine on toimunud ka ametkonnasiseselt ning seda on kajastatud liiklusohtlike kohtade tehnilise töögrupi 23.09.2020 koosoleku protokollis.
23.Vastustaja liiklusalased lahendused võivad olla teatavates aspektides ka vaieldavad ja töögrupi liikmed võivad arutelu käigus erineval ajahetkel erinevaid lahendusi välja pakkuda, kuid haldusakti andmisel muutub see haldusorgani seisukohaks, kusjuures sellekohase kaalutlusõiguse teostamine oligi Transpordiameti kompetentsi kuuluv küsimus. Arvestades asjaolu, et vastav ohuhinnang ja liiklusmärkide paigaldamine oli vastustaja pädevuses ning kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustes ilmselgeid kaalutlusvigu ei ilmnenud, siis ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Menetlusosalised on esitanud oma seisukohti ka seonduvalt vaidemenetluse ja vaideotsusega, kuid esialgses kaebuses ei sisaldunud selget ja üheselt mõistetavat vaideotsuse tühistamise nõuet. Peale kaebuse menetlusse võtmist ja nõuete fikseerimist ilma vaideotsuse tühistamise nõudeta, ei ole ka kaebuse muutmist taotletud. Samas oli vaide osalise rahuldamise puhul tegemist kaebaja jaoks soodsa otsustusega. Kokkuvõttes ei see aga enam väga tähenduslik ei ole, sest algsete toimingute ja haldusaktide õiguspäraseks osutumise ning heastamiskaebuse rahuldamata jäämise korral ei oleks põhjust rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise või osalise tühistamise nõuet.
24.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud. Transpordiamet on teatanud, et tal puuduvad sissenõutavad menetluskulud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või siis võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.