OÜ Xxxxkaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 31.10.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2012/7231
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses
Tsiviilasja hind
12 289,76 eurot
Menetlusosalised
Avaldaja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx), asukoht xxxx Avaldaja seaduslik esindaja (juhatuse liige): Xxxx (isikukood xxxx), e-post xxxx Puudutatud isik I (võlgnik): xxxx OÜ (registrikood xxxx), asukoht xxxx Puudutatud isiku I seaduslik esindaja (juhatuse liige): xxxx Puudutatud isik II: kohtutäitur Elin Vilippus, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Xxxxkaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 31.10.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2012/7231.
2.Jätta OÜ Xxxxesialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud tema enda kanda.
4.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud OÜ Xxxxkanda.
isik I ega puudutatud isik II ei ole taotlenud avaldajalt menetluskulude väljamõistmist, mistõttu kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et avaldajalt puudutatud isiku I ega puudutatud isiku II kasuks menetluskulusid välja ei mõista.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.OÜ Xxxxesitas Harju Maakohtule 11.11.2016 kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 31.10.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2012/7231. Kohus võttis avalduse enda 15.11.2016 määrusega menetlusse. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Kaebuses tugineb avaldaja alljärgnevale. Kohtutäitur tegi 26.09.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis menetluse alustamise tasu summas (km-ga) 19,16 eurot ja pool menetluse alustamise tasust summas (km-ga) 12 270,60 eurot välja nii võlgnikult kui sissenõudjalt ning määras summade tasumise tähtajaks 10 päeva vastava otsuse kättesaamisest. Sissenõudja esitas 06.10.2016. a Tasu otsuse peale kaebuse, millega taotles tasu otsuse tühistamist ning uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemist. Kohtutäitur tegi 31.10.2016. a otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja kui sissenõudja leiab, et kohtutäituri tegevus ei vasta seadusele, kuivõrd 26.09.2016 tasu otsusega sissenõudjalt väljamõistetud kohtutäituri põhitasu on ebaproportsionaalselt suur, rikkudes seeläbi sissenõudja omandipõhiõigust.
3.Avaldaja leiab, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt sõltub põhitasu lõplik suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusena (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Seega tuleb menetluse alguses tehtavat tasuotsust lugeda olemuslikult tinglikuks, kuivõrd see näitab üksnes põhitasu maksimaalset suurust, ning põhitasu muutub sissenõutavaks alles menetluse käigus. Kohtutäitur on tasu otsuses menetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu sissenõudjalt väljamõistmist põhjendanud asjaoluga, et sissenõudja esitas 24.08.2016 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1), ning õigusliku alusena tuginenud KTS § 41 lg-le 2, mis sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sissenõudja leiab, et eeltoodud lahendites toodud seisukohad ei ole ülekantavad täiteasjale.
4.Avaldaja juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole nõuet täitemenetluse väliselt rahuldanud, samuti ei ole võlgnik ega sissenõudja jõudnud kokkuleppele nõude refinantseerimises või muul viisil asendamises. Seega on antud juhul asjakohatud Kohtutäituri viited Riigikohtu lahenditele nr-d 3-2-1-108-15 ja 3-2-1-77-15, mille aluseks on asjaolud, mis käesoleval juhtumil puuduvad. Sissenõudja selgitab, et võlgnik on esitanud sissenõudjale kohtuvälise nõude, millest lähtuvalt esineb piisav alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, kuivõrd täiteasja algatamise tingimused polnud täidetud (puudub sissenõutav nõue). Sissenõudja esitas avalduse täiteasja lõpetamiseks (vt p 1.4) põhjusel, et vältida tema vastu esitatava hagi võimaliku tulevase kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. Sissenõudja on varasemalt rõhutanud ja peab vajalikuks uuesti rõhutada, et võlgnik ei ole nõuet tasunud ning Nõuet ei muul viisil rahuldatud.
5.Avaldaja leiab ühtlasi, et olukorras, kus kus täitmisele antud võlgnevust pole kohtutäituri vahendusel täidetud, õigust saada põhitasu täies ulatuses, vaid proportsionaalselt tehtud
täitetoimingute hulga ja mahuga. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu ei ole olemuselt maks, vaid sarnane lõivuga, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks. Lihtsustatult öeldes ei muutu Sissenõudja suhtes KTS § 41 lg 2 alusel tasuotsuse tegemisel põhitasu olemus (Riigikohtu väljendatud seisukoha näitel maksuks), vaid tegemist on jätkuvalt lõivu sarnase avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mis on seotud toimingutega, mille kulusid selle arvelt kaetakse. Eelnevalt kirjeldatud põhimõttega on sisuliselt nõustunud ka kohtutäitur, kuivõrd vastasel juhul puudunuks vajadus mitmel leheküljel põhjendada Täiteasjaga tehtud täite- ja muid toiminguid, nentides asjaolu, et põhitasu katab kõik nimetatud kulud. Avaldaja jääb seisukohale, et täiteasjas tehtud toimingute hulk ja maht ei õigusta põhitasu väljamõistmist summas (km-ga) 12 270,60 eurot. Kohtutäituri poolt esile toodud toimingute kulud ei saa ühelgi tingimusel olla samas suurusjärgus kui väljamõistetud tasu.
6.KTS § 41 lg 2 sisalduva regulatsiooni kohaldamine Sissenõudja suhtes Täiteasjas on seda enam põhjendamatum põhjusel, et täiteasja ei algatanud mitte Sissenõudja vaid Swedbank. Sissenõudja sai kinnisasja koormava hüpoteegi suhtes hüpoteegipidajaks 26.07.2016 ja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks 24.08.2016 ehk vähem kui kuu aja jooksul sissenõudjana täitemenetlusse kaasamisest. Kogu tasu otsuses II viidatud kohtutäituri tegevus, mis põhitasu summas (km-ga) 12 270,60 eurot peaks õigustama, on toimunud enne Sissenõudja täitemenetlusse kaasamist, mida sissenõudja ei saanud mõistlikult mõjutada. Sissenõudja jääb seisukohale, et kohtutäituri poolt loetletud tegevused ja kulud ei õigusta põhitasu summas (kmga) 12 270,60 eurot. Samuti ei ole nimetatud kuluartiklid põhitasuga kaetud, mistõttu ei ole nad Otsuse II põhjendamisel asjakohased. Kohtutäituri tasu (sh põhitasu) ei kata TMS § 37 lg-s 1 loetletud täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi. Viimati nimetatud täitekulud erinevad kohtutäituri tasust põhjusel, et nende väljamõistmiseks peab kohtutäitur olema need kandnud („täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused“) ning TMS § 39 kohaselt peab kohtutäitur võlgniku ja sissenõudja nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. TMS § 38 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab täitekulud eranditult võlgnik (mitte sissenõudja), ning kohtutäitur nõuab täitekulud välja täitekulude otsuse alusel. Kohtutäituril ei teki täitekulude nõuet muu menetlusosalise kui võlgniku vastu ning täitekulu sissenõudmise aluseks saab olla üksnes täitekulu väljamõistmise otsus. Seega ei saa Kohtutäitur Sissenõudjalt nõuda kohtutäituri põhitasu koosseisus kulutusi dokumentide skaneerimise ja edastamise eest (TMS § 37 lg 1 p 2) ega Kinnisasja ülevaatamisega seotud sõidukulu (TMS § 37 lg 1 p 5). Kohtutäituri põhitasu ei kata menetlusosaliste poolt esitatud kaebuste lahendamist kohtumenetluses, kuivõrd TMS § 37 lg 2 kohaselt otsustab kohtus menetluskulude kandmise kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. 2.11. Sissenõudja leiab, et Kohtutäituri poolt Täiteasjas tehtud toimingute kulu ei ole sedavõrd suur, et Sissenõudjalt oleks põhjendatud nõuda põhitasu summas (km-ga) 12 270,60 eurot.
7.Täitetoiminguna saab käsitleda sellist kohtutäituri tegevust, mille lõppeesmärgiks on võlgniku suhtes täitmisele antud võlgnevuse sissenõudmine. Kokkuvõtvalt on Sissenõudja jätkuval seisukohal, et Kohtutäituri poolt täiteasjas tehtud täitetoimingute eest on põhitasuna põhjendatud nõuda maksimaalselt (km-ga) 600 eurot. Kuivõrd KTS § 47 lg 1 kohaselt on täituril õigus nõuda lisatasu tunnitasuna 19 eurot, mille kohaselt oleks Kohtutäituri töö ajaliseks kestuseks 30 h. Sissenõudja on veendunud, et kõigi Täiteasjas tehtud toimingute tegemiseks ei kulunud enam kui 30 h. Seega on põhitasuna põhjendatud 30hx19eur=570 eurot.
Võlgniku seisukoht ja põhjendused
8.Puudutatud isik I (võlgnik) esitas enda seisukohad kohtule kirjalikult (tl 42, 43), leides järgnevat. Kohtutäitur on koostanud XxxxOÜ suhtes 26.09.2016 „Kohtutäituri tasu
väljamõistmise otsuse“, millega on ühiselt XxxxOÜ-lt ja XxxxOÜ-lt välja mõistnud menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, kokku summas 12 289,76 eurot. XxxxOÜ leiab, et kohtutäituril ei olnud alust 26.09.2016 „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse“ tegemiseks 76 eurot ning menetlus täiteasjas nr 022/2012/7231 kuulub lõpetamisele, sh tuleb kustutada kinnisasjale seatud keelumärge. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Täitemenetluse seadustiku § 49 lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Kuna XxxxOÜ on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, on kohtutäitur täitemenetluse seadustikust tulenevalt kohustatud XxxxOÜ-le kuuluva kinnisasja aresti alt vabastama ja esitama kinnistusregistrile avalduse keelumärke kustutamiseks. Kohtutäituril ei olnud alust teha XxxxOÜ suhtes 26.09.2016 „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust“.
9.Kohtutäituri seaduse § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega saab kohtutäitur sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise järgselt teha tasuotsuse sissenõudja, mitte võlgniku suhtes. Ühestki täitemenetluse seadustiku või kohtutäituri seaduse sättest ei tulene, et kohtutäitur võiks sissenõudja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise korral teha kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võlgniku s.o. XxxxOÜ suhtes. Võlgnik kinnitab, et antud juhtumil ei ole võlgnik sissenõudjale täitemenetluse väliselt nõuet rahuldanud (tasunud) või täidetavat nõuet kuidagi refinantseerinud. Võlgnik on esitanud Sissenõudjale kohtuväliselt nõude, millest lähtuvalt esineb piisav alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, kuivõrd täitemenetluse algatamise tingimused polnud täidetud (sissenõudjal puudub sissenõutav nõue). Sissenõudjale kuuluvat nõuet ei ole täitemenetluse väliselt tasutud ega muul viisil rahuldatud vaid nõue on vaidlustatud. Sissenõudja on vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud põhitasu suuruse. Riigikohtu praktikast tulenevalt sõltub kohtutäituri põhitasu sellest, kas kohtutäituril õnnestub sundtäitmisele antud nõuet täita.
10.Antud juhul pole kohtutäitur sundtäitmisele antud nõuet täitnud (ka mitte osaliselt), mistõttu on põhitasu väljamõistmine nii XxxxOÜ-lt kui XxxxOÜ-lt summas 12 270.60 eurot põhjendamatu. Kohtutäituri poolt väidetud: "kõnealuses täitemenetluses tehtud toimingute maht ja keerukus" ei õigusta Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud põhitasu summas 12 270.60 eurot. Kohtutäituri põhitasu suurus on ebaproportsionaalselt suur ning seda tuleb vähendada. Võlgnik nõustub Sissenõudjaga, et et põhitasu väljamõistmisel tuleb Kohtutäituril arvestada Riigikohtu seisukohtadega, mis on tehtud põhitasu võlgnikult väljamõistmise kohta ja mille kohaselt pole kohtutäituril olukorras, kus täitmisele antud võlgnevust pole kohtutäituri vahendusel täidetud, õigust saada põhitasu täies ulatuses, vaid proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga1 . Võlgnik peab vajalikuks lisada, et käesoleval ajal tekitab täitemenetluse tema suhtes lõpetamata jätmine XxxxOÜ-le majanduslikku ning mainekahju. Võlgnik soovib arestitud kinnisasja realiseerida. Kinnisasja käsutamine ei ole kohtutäituri õigusvastase keelumärke (keelumärke kustutamata jätmise) tõttu võimalik. Samuti sõltub potentsiaalsete üürnikega peetavate läbirääkimiste edukus (üürilepingu sõlmimisele jõudmine ja võimalikud tasukokkulepped) otseselt kinnistusraamatu seisust (võlaõigusseaduse § 291 ja 323) . Seega on juba tekkinud ja tekib jätkuvalt tulevikus XxxxOÜ-l keelumärke õigusvastase kustutamata jätmise tõttu kahju, mille tegelik suurus on hetkel prognoosimatu (otsene varaline kahju – intress, muud finantseerimiskulud – ja saamata jäänud tulu – läbirääkimiste ebaõnnestumine, turu keskmisest väiksemas suuruses tasukokkulepped). Võlgnik leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kohtutäturi otsus tühistada ja kohustada teda tegema uus tasuotsus.
Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
11.Kohtutäitur esitas oma seisukoha käesolevas tsiviilasjas kirjalikult (tl 47-49).
12.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kohtutäituri otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlusaluses asjas vaidlustab XxxxOÜ kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, millega on kohtutäitur kohtutäituri tasu välja mõistnud sissenõudjalt. Kohtutäituri põhitasu suuruse määramisel lähtub kohtutäitur kohtutäituri seadusest. KTS § 29 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 sätestab, et täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi lg 2 järgi tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Kohtutäituri põhitasu suuruse määrad on sätestatud KTS §des 34-42.
13.KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega näeb seadus sissenõudja avalduse korral erisätte, millest kohtutäitur juhinduma peab. Käesoleval juhul on avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitanud sissenõudja ning kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel sellest ka juhindunud, sh juhindunud ka kohtupraktikast. Seejuures ei ole asjakohased väited, et XxxxOÜ ei ole täitmisavaldust kohtutäiturile esitanud ning on täitmisele esitatud nõude vaid omandanud ning nüüd ähvardab võlgnik sissenõudjat justkui kohtumenetlusega (vt ka TMS § 221 lg 4). Ei ole endiselt eluliselt usutav see, et sissenõudja ei teadnud läbiviidavast täitemenetlusest või, et tal puudus võimalus nõude loovutaja kaasabil ennast kurssi viia võimalike täitekuludega, kuna täitemenetlus ei ole avalik menetlus.
14.KTS-is, TMS-is ega ka kohtupraktikas ei ole sätestatud sissenõudja võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab menetluse lõpetamise avalduse, kohtutäitur on teinud täitetoiminguid ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Käesoleval juhul ei ole kaebaja toonud välja mitte ühtegi asjaolu, miks ei peaks kohtutäitur sissenõudjalt tasu nõudma, kui kohtutäitur on lisaks täitmisteate kättetoimetamisele võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud, selle arestinud ja enne täitemenetluse peatamist korraldanud ka selle enampakkumise. Täitemenetlus ei piirdunud täitmisteate kättetoimetamisega ning seega ei ole kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses täismäärast ebamõistlikult suur.
15.TMS § 37 lg-le 1 kohaselt on täitekuludeks laiemas tähenduses kohtutäituri tasu (alustamise tasu, menetluse põhitasu, täitetoimingu lisatasu) ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega koosnevad täitekulud TMS § 37 lg 1 kohaselt kahest komponendist, kohtutäituri tasust ning täitekuludest nn kitsamas mõttes, mis on seotud konkreetse täitetoiminguga. Seega kasutatakse kohtutäituri tasustamisel nn segasüsteemi, mille kohaselt täitekulud ei koosne ainult iga konkreetse ametitoimingu tegemise eest saadavast tasust, mida tuleb eraldi dokumenteerida ja esitada kuludokumendid, vaid hõlmab ka täitekulusid laiemas tähenduses ehk kohtutäituri põhitasu, mille eesmärk on kohtutäituri ja tema büroo igapäevase töö hüvitamine ning kohtutäituri büroo majandamine, sh kõikide menetlusega seotud tegevuste tegemine. Kohtutäitur ei pea iga tegevuse kohta koostama täitekulude (kitsamas tähenduses) väljamõistmise otsuseid TMS § 37 alusel.
16.Arvestades kaebaja väiteid, saab kohtutäitur kahjuks jõuda vaid järeldusele, et sissenõudja ongi omandanud nõude ja esitanud lõpetamise avalduse arvamusega, et täitekulusid ei pea maksma ning nüüd üritab sellele leida õigusliku põhjendust, mida kinnitab ka see, et kaebaja ei ole enda väidetes järjepidev, küll viitab kaebaja põhitasu, küll lisatasu ja siis täitekulude kitsamas tähenduses reguleeritavale regulatsioonile. Kaebaja viitab ise korduvalt ka Riigikohtu lahenditele, kuid samas märgib, et kohtutäituri viited samadele kohtulahenditele on asjakohatud, kuna käsitlevad muid juhtumeid. Kohtutäiturile esitatud kaebuses heidab kaebaja kohtutäiturile ette ka seda, et kohtutäituri otsus ei ole piisavalt põhjendatud, kuid kohtule esitatud kaebuses heidab kaebaja kohtutäiturile justkui ette hoopis seda, et kohtutäituril puudub vajadus mitmel leheküljel põhjendada täitemenetluse läbiviimisel tehtud toiminguid.
17.Kohtutäitur leiab kokkuvõtteks, et kohtutäituri otsused on käesoleval juhul põhjendatud ning täitekulude sissenõudja poolt tasumata jätmine on vastuolus kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ja ka kohtupraktikaga. Kuna kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (alus TsMS § 172 lg 10), siis kohtutäitur Elin Vilippus menetluskulude nimekirja ei esita. Kohtutäitur palub jätta XxxxOÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
18.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
19.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Käesolevas tsiviilasjas on XxxxOÜ esitanud esitanud kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 31.10.2016 otsusele kohtule 11.11.2016. Kaebuse kohaselt on avaldaja saanud kohtutäituri otsuse kätte 09.11.2016. Kohtule esitatud kaebus on seega tähtaegne.
20.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
21.TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud
tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 28 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
22.KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32 lg 2 kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega näeb seadus sissenõudja avalduse korral erisätte, millest kohtutäitur juhinduma peab. Käesoleval juhul on avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitanud sissenõudja ning kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel sellest ka juhindunud, sh juhindunud ka kohtupraktikast.
23.Seejuures ei ole asjakohased väited, et XxxxOÜ ei ole täitmisavaldust kohtutäiturile esitanud ning on täitmisele esitatud nõude omandanud peale täitemenetluse alustamist hüpoteegi endise omaniku poolt. Hüpoteegi omandamisega muutus XxxxOÜ sisuliselt esialgse sissenõudja eriõigusjärglaseks, omandades ühtlasi kõik esialgse sissenõudja õigused ja kohustused, sh kohustuse täitmenetluse lõpetamise avalduse korral täiturile tasu maksta. Kuna käesoleval ajal on sissenõudjaks XxxxOÜ, on kohtutäituril õigus nõuda tasu XxxxOÜ-lt kui sissenõudjalt. Muu hulgas märgib kohus, et hüpoteegi omandamise ajal nähtus kinnistusraamatust asjaolu, et kohtutäitur oli hüpoteegiga koormatud kinnistule asukohaga Xxxxseadnud võõrandamise keelumärke Swedbank AS kui esialgse hüpoteegipidaja kasuks. Nimelt on keelumärge kantud kinnistusraamatusse juba 15.10.2012, kuid XxxxOÜ on sinna hüpoteegi omanikuna kantud alles 13.07.2016 (tl 50). Kui avaldaja soovib tugineda sellele, et võõrandaja, kellelt ta hüpoteegi omandas, teda täitemenetlusest ega selle võimalikest tagajärgedest ei teavitanud, võib ta kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist hüpoteegi võõrandaja vastu.
24.Riigikohus on 13.10.2009.a otsuses nr 3-2-1-88-09 käsitlenud küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 01.01.2010.a redaktsiooniga ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et enne 01.01.2010.a kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 vastab kehtivas seaduses § 32 lg 5 ning sätted on sisult ja sõnastuselt analoogsed. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas, kus nõue kuulus kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole täidetud, saab kohtutäituri põhitasu võtmise kohta kohaldada Riigikohtu ülalviidatud otsuses märgitut.
25.KTS ei seo sissenõudja poolt esitatava täitemenetluse lõpetamise avalduse korral kohtutäituri tasu suurust sellega, milliseid toiminguid täitur konkreetselt on teinud. Riigikohus on tõepoolest leidnud, et kohtutäituri tasu saab nõuda proportsionaalselt teostatud toimingute mahuga. Samas ei ole võimalik iga täituri toimingut eraldiseisvalt rahaliselt hinnata (nagu seda
soovib teha avaldaja). Täituri tasu moodustab terviku. Olukorras, kus täitur on saatnud välja täitmisteate, lasknud kinnisasja hinnata ja korraldanud enampakkumise, leiab kohus, et täiturilt ei saa nõuda täitemenetluse põhitasu vähendamist alla poole täitmiseks eitatud nõudelt arvestatud põhitasust. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt täitekulud ei koosne ainult iga konkreetse ametitoimingu tegemise eest saadavast tasust, mida tuleb eraldi dokumenteerida ja esitada kuludokumendid. See hõlmab ka täitekulusid laiemas tähenduses ehk kohtutäituri põhitasu. Selle suurus on seaduses sätestatud ja selle eesmärk on kohtutäituri ja tema büroo igapäevase töö hüvitamine ning kohtutäituri büroo majandamine, sh kõikide menetlusega seotud tegevuste tegemine. Kohtutäitur ei pea iga tegevuse kohta koostama täitekulude (kitsamas tähenduses) väljamõistmise otsuseid TMS § 37 alusel.
26.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtutäitur võib antud juhul võlgnikult nõuda enda põhitasu kuni 50% täismäärast ning kohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste tasumist. Kohtutäituri tasu otsusest II (26.09.2016 otsusest) nähtub, et kohtutäitur on kooskõlas eeltooduga jätkanud täitemenetlust täitemenetluse alustamise tasu ning poole kohtutäituri põhitasu sissenõude osas. Seega on kohtutäitur järginud KTS § 41 lg-s 2 sätestatut. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on toiminud täitemenetluse alustamise tasu, täitekulu ja osalise kohtutäituri põhitasu väljanõudmisel õiguspäraselt.
27.Ühtlasi märgib kohus, et vastavalt Riigikohtu 13.08.2009.a märusele tsiviilasjas nr 3-2-188-09 (p 14) ja 16.09.2015.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 (p 28) saab lahendada täitekulusid vaidlustada erandlikult hagimenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, seda eelkõige juhul, kui tasu on määratud diskretsiooniotsusega (nagu seda käesoleval juhul tehtud on). Kohus selgitab, et kohtutäituri 26.09.2016 otsuses on kohtutäituri tasu määratud diskretsiooniotsusega, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames. Juhul kui avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole nõudnud tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
28.Puudutatud isik I (võlgnik) on oma peamiste seisukohtadena leidnud, et XxxxOÜ on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, on kohtutäitur täitemenetluse seadustikust tulenevalt kohustatud XxxxOÜ-le kuuluva kinnisasja aresti alt vabastama ja esitama kinnistusregistrile avalduse keelumärke kustutamiseks. Kohtutäituril ei olnud alust teha XxxxOÜ suhtes 26.09.2016 „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust“. Kohus selgitab, et ei saa võtta käesolevas lahendis seisukohta puudutatud isiku I õiguste võimaliku rikkumise osas ning analüüsib vaid neid puudutatud isiku I seisukohti, mis puudutavad avaldaja õiguste võimalikku rikkumist. Iga isik saab enda õigusi kohtueelses ja kohtumenetluses kaitsta vaid ise, esitades selleks vajadusel kohtule kaebuse. Kui puudutatud isik I leiab, et kohtutäitur on tema suhtes käitunud seadusevastaselt, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäiturile tema tegevuse peale või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
30.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
II Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
31.TsMS 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TMS § 218 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib otsustada kuni kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu.
32.TsMS 4771 lg-s 2 on sätestatud, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise eeldused on sätestatud TsMS § 377 lg-s 1. Vastavalt TsMS § 377 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
33.Avaldaja on avalduses praegusel juhul taotlenud täitemenetluse peatamist. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtki põhjendust täitemenetluse peatamise põhistamiseks ega selgitanud, kuidas võiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendada kohtulahendi täitmist või selle võimatuks teha. Kuna kaebuses ei ole piisavalt põhistatud esialgse õiguskaitse vajadust, asub kohus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus ei kuulu rahuldamisele ning kohus täitemenetlust kohtumenetluse ajaks ei peata.
III Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Xxxxon taotlenudkohtutäituri tasu otsuse tühistamist, millega teda kohustati tasuma 12 289,76 eurot, on tsiviilasja hinnaks 12 289,76 eurot.
IV Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
36.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
37.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäitur Elin Vilippuse võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.11.2016) kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus eeldab, et võlgnikul ei ole kohtumenetluse raames menetluskulusid tekkinud. Kuna
toimikust ei nähtu, et menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid peale avaldaja poolt tasutud riigilõivu, määrab kohus avaldaja poolt kantavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja ei mõista.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.