Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 8. veebruar 2023, Tartu 3-22-1785 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2022. a vastutusotsuse nr 13-7/01200-8 ja 21. juuli 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5177-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19. septembri 2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 19. septembri 2022. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 22. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2022. a vastutusotsuse nr 13-7/01200-8 ja 21. juuli 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5177-2 tühistamiseks. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 20 eurot. Tartu Halduskohus jättis 23. augusti 2022. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduoleva riigilõivu 1030 euro tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 26. augustil 2022 Tartu Halduskohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus jättis 19. septembri 2022. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 1030 eurot tasumiseks aega 5 päeva alates määruse jõustumisest, mis puudutab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist. Määruse põhjendused on järgnevad.
2.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi,
kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vastavalt HKMS § 116 lg-le 2 juhindub kohus taotleja majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186, mille 1. lõike kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning muuhulgas ka temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid. Halduskohus selgitas, et esmalt tuleb kohtul hinnata menetlusabi taotleja enda sissetulekuid ja kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest vastavalt HKMS § 112 lg-le 1, hindab kohus ka taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut.
2.2.Kaebaja esitas dokumendid tõendamaks enda majanduslikku seisu, kuid jättis esitamata vastavad dokumendid ja andmed oma elukaaslase kohta. Seetõttu leidis halduskohus, et ainuüksi kohtutoimikus olevate andmete pinnalt ei ole võimalik kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada. Halduskohus ei nõustunud kaebaja selgitusega, mille kohaselt ei ole kaebajaga koos elav naisterahvas kaebaja perekonnaliige TsMS § 186 tähenduses. TsMS § 186 lg-st 1 tulenevalt tuleb perekonnaliikmena käsitleda mitte üksnes seaduslikku abikaasat, vaid perekonnaliikme mõiste hõlmab ka teisi taotleja leibkonda kuuluvaid isikuid, sh elukaaslast. Kaebaja elukaaslase kuulumist kaebaja leibkonda kinnitab seegi, et kaebaja elab elukaaslasega koos ja neil on ühine laps. Lisaks viitab ühisele leibkonnale ka see, et taotluse kohaselt puuduvad kaebajal kulutused toidule ja transpordile, st mainitud püsikulutused katab kaebaja elukaaslane. HKMS § 116 lg-st 2 ja TsMS § 186 lg-st 6 tuleneb, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Kuna kaebaja ei esitanud andmeid oma elukaaslase majandusliku seisu kohta, jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata 1030 euro tasumisse puutuvalt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. septembri 2022. a määruse tühistamiseks ning taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. Kaebaja hinnangul ei ole alust HKMS § 116 lg 2 ja TsMS § 186 lg 6 kohaldamiseks, sest kaebaja esitas andmed enda majandusliku seisu kohta. Halduskohus jättis alusetult menetlusabi taotluse rahuldamata kontrollimata isegi menetlusabi andmise esinemise vajadust. Kaebaja ei eita, et tal on elukaaslane ja neil on ühine laps, aga küsitav on, kas elukaaslast saab käsitleda perekonnaliikmena, kes oleks kohustatud ükskõik millises ulatuses kaebaja kohtukulusid kandma. Kaebaja elukaaslane ei ole talle abikaasa ning seega ei tulene talle perekonnaseadusest mingeid kohustusi kaebaja suhtes. Seega ei saa asjas tähtsust omada elukaaslase varaline ja pangakontode seis. Kohtupraktikas on leitud, et „TsMS § 186 lg 1 annab võimaluse jaotada pere kulutused taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete vahel, kes on majanduslikult suutelised kulutusi kandma. Seega abikaasa sissetulekut on iseenesest võimalik TsMS § 186 lg 1 alusel arvestada ning eeldada, et osa pere igakuistest kuludest kaetakse abikaasa sissetuleku arvel. Viidatud sätte järgi taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut kontrollides ei saa tuvastatud sissetulekut siiski automaatselt liita taotleja sissetulekutega või lugeda seda automaatselt taotleja sissetulekuks. TsMS § 186 lg 1 põhjal ei saa teha järeldust, et taotlejaga koos elav perekonnaliige peaks oma pere kulutuste kandmisest üle jääva sissetulekuga lisaks vastutama taotlejaga seotud õigusvaidluse kulude katmise eest. Abikaasa sissetuleku või selle osa arvestamist tuleb põhjendada.“ (RKTK määrus asjas nr 2-17-18678, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb rahuldada.
5.Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse maksuotsuse vaidlustamiseks. Ta tasus riigilõivu 20 eurot ning taotles enda vabastamist 1030 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja esitas halduskohtule enda pangakonto väljavõtted ning andmed vara ja varaliste kohustuste kohta. Halduskohus nõudis kaebajalt andmeid ka tema elukaaslase majandusliku seisu kohta, kuid nende andmete edastamisest halduskohtule kaebaja keeldus, kuna tema hinnangul puudub tal selleks seadusest tulenev kohustus.
6.Käesoleval juhul omab tähtsust, kuidas sisustada HKMS § 116 lg 2 alusel kohaldamisele tulevat TsMS § 186 lg-t 1, mis sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Vaidluse all on küsimus, keda mõista „koos elavate perekonnaliikmete“ all.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik perekonnaliikme legaaldefinitsiooni ei anna. Ka perekonnaseaduses (PKS) ei ole seda üheselt määratletud, kuid näiteks PKS § 15 lg 1 sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. PKS § 16 lg 1 kohaselt on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Samal ajal puudub norm, mis defineeriks elukaaslase mõiste või veelgi enam, sätestaks, et elukaaslased on võrdsustatud abielus olevate isikutega. Seega räägib eeltoodud normide grammatiline tõlgendus selle kasuks, et perekonnaliikmetena ei saa käsitada elukaaslasi, vaid üksnes abielus olevaid isikuid ja nende lapsi. Vastupidine tõlgendus, st et perekonnaliikmetena tuleks käsitada ka elukaaslasi, oleks seaduse laiendav tõlgendamine isikute kahjuks.
8.Samuti märgib ringkonnakohus, et TsMS § 186 lg-s 1 üksnes perekonnaliikmete sissetulekutega arvestamine võib olla seadusandja teadlik valik. On võimalik, et osad elukaaslased soovivadki teadlikult jätta abielu sõlmimata, vältimaks PKS-st tulenevaid vastastikuseid varalisi kohustusi. Seega räägib ka teleoloogiline tõlgendusmeetod selle kasuks, et elukaaslasi ja perekonnaliikmeid mitte samastada.
9.Elukaaslased võivad TsMS § 186 lg-st 1 olla välja jäetud ka praktilistel kaalutlustel. Kuna õigusaktid ei anna elukaaslaste legaaldefinitsiooni, võib isikute elukaaslastena määratlemine olla sõltuvalt olukorrast väga keeruline. Isikutevahelised sidemed ning omavahelised kokkupuuted võivad olla väga erinevad ning samal ajal puuduvad selged ja arusaadavad kriteeriumid, mis peaksid olema täidetud, et omavahel seotud isikuid saaks käsitada elukaaslastena.
10.Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik nõustuda halduskohtu seisukohaga, et elukaaslased on automaatselt käsitatavad perekonnaliikmetena TsMS § 186 lg 1 tähenduses ning võtta isiku riigilõivu tasumisest kohustuse vabastamisel arvesse tema perekonnaliikme vara ja sissetulekut.
11.Samas sätestab aga TsMS § 186 lg 1, et lisaks taotleja ja perekonnaliikmete sissetulekutele ja varadele tuleb arvesse võtta ka muid tähendust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul võib riigilõivu tasumisest vabastamise kohustusest taotleva isiku elukaaslase vara ja sissetulekud olla muu tähendust omav asjaolu TsMS § 186 lg 1 mõistes, millega tuleb taotluse lahendamisel arvestada.
12.Käesolevas asjas samastas halduskohus elukaaslase perekonnaliikmega ning ei käsitanud elukaaslase vara ja sissetulekut muu tähendust omava asjaoluna. Samuti ei selgitatud seda kaebajale, et tema elukaaslase vara ja sissetulek on käsitatav muu tähendust omava asjaoluna. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata ise esimese kohtuastme asemel lahendama küsimust, kas käesolevas asjas on kaebaja elukaaslase vara ja sissetulekud käsitatavad muu asjas tähendust omava asjaoluna ning kas kaebaja tuleks seetõttu riigilõivust vabastamata jätta või mitte. Selle küsimuse lahendamine esimese kohtuastmena ringkonnakohtu poolt vähendaks oluliselt puudutatud isikutele edasikaebamiseks ettenähtud võimalusi. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ning asi menetluse jätkamiseks halduskohtule uueks lahendamiseks saata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.