Osaühingu Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. veebruari 2021. a otsuse nr 126/21/183 ja 8. juuni 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/604-6 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja osaühing Hadar, esindaja prokurist Sirje Jõgiste Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Hadar kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. märtsil 2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Osaühing Hadar (kaebaja) esitas 21. mail 2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201111531, milles taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust põllumassiivil nr 53245668943 asuval põllul nr 1
3-21-1537 10,52 ha-le, põllumassiivil nr 53345628021 asuval põllul nr 2 16,47 ha-le ning põllumassiivil nr 53245772828 asuval põllul nr 3 1,46 ha-le. Põldudel nr 1 ja 2 oli kasvatatavaks kultuuriks astelpaju ning põllul nr 3 rohttaimed.
2.PRIA viis kaebaja majandusüksuses 8. oktoobril 2020 läbi kohapealse kontrolli ja koostas kontrollaruande nr 200739 (dtl-d 126-129). Kaebaja esindaja viibis kontrolli juures. Kohapealses kontrollis kontrolliti põldude nr 1 ja nr 2 toetusõiguslikkust ning mõõdeti GPSseadmega eri maakasutusega põldude osade pindalad. Samuti kontrolliti erinevate mahepõllumajandusega jätkamise toetuse nõuete täitmist. PRIA hinnangul selgus kontrollimisel, et põldudel nr 1 ja 2 ei kasvatatud kogu deklareeritud ulatuses astelpaju, sh ei vastanud osadel aladel istutustihedus nõuetele, põldudel kasvatati ka muid kultuure ning taotletud pinna hulka oli märgitud mittetoetusõiguslikke alasid. Kontrolli tulemusena jagati põld nr 1 ja 2 vastavalt seitsmeks ja kolmeks eraldi osaks.
3.PRIA otsustas 5. veebruari 2021. a otsusega nr 12-6/21/183 (dtl-d 49-53): 1) jätta rahuldamata kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus; 2) nõuda kaebajalt tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusega jätkamise toetus summas 3540 eurot ja 61 senti; 3) kohustada kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast; 4) tasaarvestada tagasimaksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele kaebajal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest; 5) kui toetuse saaja ei ole toetust otsuse p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul tagasi maksnud ja toetusraha ei ole otsuse p 4 kohaselt tasaarvestatud, arvestada viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest; 6) kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse sama otsuse p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.PRIA asus eelnimetatud otsuses seisukohale, et puuvilja- ja marjakultuuride toetusmääragrupis moodustas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (26,9910,25=16,74 ha) üle 50% kindlaksmääratud pindalast (10,25 ha), mistõttu ei kuulunud taotlus selles toetusmääragrupis komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 19 lõigete 1 ja 2 alusel rahuldamisele. Põllul nr 1 ei arvestatud kindlaksmääratud pindala hulka osasid 4 (0,62 ha) ja 6 (2,16 ha) ning põllul nr 2 osa 3 (10,82 ha), sest nendel aladel tuvastati madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Samuti ei arvatud kindlaksmääratud pindala hulka põld nr 1 osa 7 (2,25 ha) ja põld nr 2 osa 2 (0,64 ha), sest nendel aladel oli minimaalne taimede istutustihedus hektari kohta lubatust väiksem. Puuvilja- ja marjakultuuride toetusmääragrupis tuvastatud üledeklareerimise tõttu määrati kaebajale määrus nr 640/2014 art 19 lg 2 alusel halduskaristus summas 5022 eurot. Rohumaade toetusmääragrupis jäeti taotlus rahuldamata, sest kaebaja ei pidanud mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi ega mesilasi (põld nr 3). Kohapealse kontrolli tulemusena vähenes ka kohustusealuse maa pindala ja seetõttu nõuti eelnevatel aastatel makstud toetus kaebajalt osaliselt tagasi. Tagasinõude suuruseks kokku oli 3540,61 eurot (2016. aasta osas 3,09 ha eest 893,57 eurot, 2017. aasta osas 3,09 ha eest 877,79 eurot, 2018. aasta osas 3,09 ha eest 877,79 eurot ning 2019. aasta osas 3,14 ha eest 891,46 eurot). Kohapealses kontrollis tuvastati ka astelpajude võraaluste ja reavahede hooldamise nõuete eiramine, kuid kuna muudest toetuse vähendustest tulenevalt väljamakstavat toetusummat ei tekkinud, siis ei ole kaebaja toetust reaalsuses võraaluste ja reavahede hooldamise nõuete eiramiste tõttu vähendatud.
3-21-1537
5.Kaebaja esitas PRIA-le 6. märtsil 2021 eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 8. juuni 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/604-6 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 7. juulil 2021 kaebuse PRIA 5. veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/183 õigusvastasuse tuvastamiseks, PRIA 8. juuni 2021. a vaideotsuse nr 1211/21/604-6 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks maksta kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetust vastavalt kaebaja 21. mai 2020. a taotlusele. Samuti märgib kaebaja, et PRIA
5.veebruari 2021. a otsus nr 12-6/21/183 ja vaideotsused on tähtaja rikkumise tõttu tühised.
7.Tartu Halduskohus võttis 8. juuli 2021. a määrusega osaühingu Hadar kaebuse PRIA
5.veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/183 ja 8. juuni 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/604-6 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks menetlusse. Kohus selgitas, et kuigi kaebaja märgib kaebuse nõuet määratledes, et nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel PRIA
5.veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/183 õigusvastasuse tuvastamist, saab kohus aru, et kaebaja tegelikuks tahteks on HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel eelnimetatud haldusakti tühistamine. Arvestades, et kaebaja õiguste kaitseks leidub tuvastamisnõudest tõhusam vahend ehk tühistamisnõue, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 45 lg 2). Tühistamisnõude raames hindab kohus haldusakti õiguspärasust ning HKMS § 41 lg-st 4 tulenevalt võib haldusakti tühisuse teha kohus kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel.
8.Tartu Halduskohus määras 7. juuli 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks ning määras kindlaks kohtuotsuse teatavakstegemise aja.
9.Tartu Halduskohus uuendas 8. septembri 2022. a määrusega menetluse ja palus vastustajal selgitada osasid asja lahendamist mõjutavaid asjaolusid.
10.Vastustaja esitas 22. septembril 2022 vastuse, milles selgitas täpsemalt otsuse tegemise asjaolusid.
11.Tartu Halduskohus määras 28. oktoobri 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks ning määras kindlaks kohtuotsuse teatavakstegemise aja.
12.1.Vastustaja ei ole 5. veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/183 ega ka vaideotsuse tegemisel järginud seaduses sätestatud tähtaegu, mistõttu on otsused tühised. PRIA-l tuli põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (määrus nr 44) § 9 lg 1 alusel teha otsus 1. veebruariks 2021, otsus tehti aga 5. veebruaril 2021. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) ei muudetud määruses nr 44 sätestatud tähtaegu. PRIA on rikkunud ka vaideotsuse tegemise tähtaega. PRIA teavitas vaideotsuse tegemise tähtaja pikendamisest kuni 31. maini 2021, vaideotsus tehti aga alles
8.juunil 2021 ning seega on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid rikutud. Õigusaktide ühepoolne tõlgendamine avalik-õigusliku institutsiooni kasuks ja tähtaegade paindlik kohaldamine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.
3-21-1537
12.2.Kaebaja tugines toetustaotluse esitamisel PRIA ja Põllumajandusameti (2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)) registris kajastatud toetusõiguslikule pindalale. Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-18-305 tulenevalt on toetusõigusliku pindala kindlaksmääramise kohustus PRIA-l ning toetuse taotleja võib registris kajastatud andmeid usaldada ja neile tugineda. Ka õiguskantsler on PRIA-le saadetud teavituses märkinud, et PRIA ei saa toetusõiguslike maade hulgast välja jätta maa-alasid ega määrata halduskaristusi nende eest, mille PRIA ise on kandnud põllumassiivide registrisse toetusõigusliku maana ja mida taotluse esitaja on harinud märgitud piirides nõuetekohaselt ja heas usus.
12.3.Kaebaja taotluses oli kaks põldu määratud astelpaju kasvatamiseks. PRIA on ebaõigesti ümber arvutanud põldude suurused, asukohad ja muutnud põllumajandustegevuse sisu. PRIA on esitanud dokumentides erinevaid ja eksitavaid väiteid, tuletades, jagades ja suvaliselt põlde näiliselt liigendades, kuid tulemus lahkneb tegelikkusest. PRIA on asunud põlde iseseisvalt osadeks jaotama ja ebakohaselt väitma, et mõnel moodustatud osal ei ole istutustihedus nõuetele vastav. Kaebaja ei ole kinnistul asuvaid põlde kavandanud ega kunagi kasutanud PRIA laineliste joontena kaardile märgitud kujul.
12.4.Määrus nr 53 § 8 lg 2 p 5 järgi on astelpaju kasvatamiseks kasutatav maa toetusõiguslik kui taimede istutustihedus on vähemalt 400 istikut hektari kohta. Istutustihedus oli kinnistul kogumahus tagatud. Põllumassiivi nr 53345628021 asuval põld nr 1 puhul on istikute kohustuslik arv 6696 (16,74ha x 400 tk) ja põllumassiivil nr 53245668943 oleval põld nr 2 puhul 4100 (10,25 ha x 400 tk). PRIA ei ole istikute arvulise nõude rikkumist tegelikult tuvastanud. Põllu moodustamine on taotleja otsustada, õigusaktid ei näe ette kohustuslikku kuju. Kaebaja on kujundanud erineva koormusega istutusalad arvestades mulla lõimise eripäraga põllu erinevates osades, kättesaadavust saagikoristamisel ja hooldamisel. Istutus toimub soodsal alal pikireas 1,5 - 2 m ja reavahega 4 meetrit. Teatud kinnistuosadel ei olnud mullastruktuur astelpaju istikutele sobiv ja istikud on hävinud.
12.5.Kaebaja vastavust nõuetele on aastatel 2016-2019 kontrollinud PTA ega ole mahepõllumajanduse nõuete täitmises tuvastanud ühtegi rikkumist. PRIA ja PTA kontrollisid korduvalt ajavahemikul 2016 kuni 2020 kaebaja tegevuse nõuetele vastavust, 2019. aasta taotluse õiguspärasuse hindamiseks on kaebajale teadaolevalt toimunud vähemalt üks ristkontroll elektrooniliselt ja lisaks kohapealne kontroll 2019. a novembris. Nende kontrollide tulemusi ei ole keegi tühistanud. Arvestades, et PRIA rahuldas kaebaja 2019. aasta taotluse, tunnistas vastustaja, et kõik nõuded olid siis täidetud. 2020. aastal esitatud taotlus oli sama mahu ja sisuga. PRIA tegi 8. oktoobril 2020 kohapealse kontrolli ja tuvastas väidetavad rikkumised, kuid ei PRIA ega PTA ole aastate võrdluses erisusi välja toonud. PRIA ei ole tuvastatud rikkumisi asjakohaselt põhjendanud. PTA kontrollis kaebaja tegevuse nõuetele vastavust ja esitas asjakohased andmed PRIA-le.
12.6.Menetluses saab põldudena käsitleda põllumassiivide osi vaid deklareeritud suuruses ja kujul. PRIA otsusest nähtuvalt on rikkumine tuvastatud ca 3 hektaril, kuid toetus jäeti välja maksmata 100% ulatuses. Kindlaksmääratud pindala ja taotluses deklareeritud pindala vahe on maksimaalselt ca 3 ha.
12.7.Põldudel on istutusalade teenindamiseks kummalgi kinnistul istandusesisene teedevõrk, mis on arvatatud toetusõigusliku pindala hulka. Puude rida, hekk, kraavid jms tuleb kehtinud õigusaktide kohaselt arvestada toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka, sest tegemist on säilitatavate maastikuelementidega. Põllul nr 1 ei ole arvestatud tiigiäärset teed koos külgnevate puude ridadega. Teeäärne tiik on rajatud PRIA maaelu arengukava rahastuse kaudu istanduse vajadusest lähtuvalt ja kooskõlas PRIA poolt kinnitatud finantseerimisprojektiga. Tiigi kaldaala säilimine eeldab püsihooldust. Põllu ja tee vahel reas kasvavad männid on istutatud kallaste piiride säilitamiseks ja tuulemõju leevendamiseks ning nende maht ei ületa määruses nr 4 sätestatud pindala. Mändide read on 4m vahega ja neid hooldatakse. PRIA esitatud fotodelt on näha, et vastustaja on tõmmanud ümber puude ridade punaseid ja rohelisi
3-21-1537 jooni ja kujundanud justkui mingi “tasku” laadse ala. Puudub igasugune õiguslik alus sellise PRIA joonistatud ala väljaarvamiseks toetusõiguslikust pindalast. Puude asukoha korrapärasust tuleb hinnata tüvede asukoha järgi. Osad istutatud männid ei läinud soovitud viisil kasvama. Nende alade väljaarvamine ei ole põhjendatud. Samuti tuleb puude ridade kõrval asuv tee arvestada toetusõigusliku pindala hulka. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas tõendavad PRIA esitatud kaldaerofotod väidetavat rikkumist viis aastat hiljem.
12.8.Põllul nr 3 peetakse karjatatavaid loomi (7 lammast), kelle pidamine vastab mahepõllumajanduslikele nõuetele. Loomakasvatus põhineb kohalikel taastuvatel ressurssidel ja vajaminev sööt kasvatatakse valdavalt kohapeal. Loomad saavad võimalikult loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Seega on vastustaja ebaõigesti jätnud määramata toetuse rohumaadele, mille iga hektari kohta peetakse kogu kohustuseaasta jooksul vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi (määrus nr 53 § 8 lg 4).
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
13.1.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul lähtutakse erinevatest toetusmääradest sõltuvalt kasvatatavast põllukultuurist (määrus nr 53 § 4 lg 1). Kuna deklareeritud põldudel nr 1 ja nr 2 esines erinev maakasutus lähtuvalt kasvatavast põllukultuuridest, siis määrati kohapealse kontrolli tulemusena kindlaks erinevate põllukultuurirühmade kasvatamiseks kasutatud põldude osade piirid ja pindalad. PRIA ei saa mahepõllumajandusega jätkamise toetuse raames käsitleda ühtse põlluna maa-ala, millel kasvatatakse erinevaid põllukultuurirühmi, mille osas on ette nähtud erinevad toetuse ühikumäärad. Põllu mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 67 lg 4 p-st a, mille kohaselt on põld ühtne maatükk, mille on deklareerinud üks põllumajandustootja ja millel ei kasvatata rohkem kui üht põllukultuurirühma. Nõustuda saab kaebajaga selles, et õigusaktid ei sätesta, millise kujuga peab põld olema ning põllu moodustamine on maa majandaja otsustuspädevuses. Küll aga ei tähenda see seda, et PRIA on taotluse menetlemisel kohustatud lähtuma üksnes deklareeritud põldude andmetest, kui need ei ole toetusnõuetega vastavuses ja see asjaolu selgub kohapealses kontrollis. Vajadusel peab PRIA lähtuvalt kontrollitulemustest määrama kindlaks taotletud põldudel erinevad osad vastavalt nende kasutusele.
13.2.Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivi kaardil märgitud maksimaalne toetusõiguslik pindala ei tähenda, et kogu ala on igal ajahetkel ka täies ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ning vastab kogu ulatuses toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Kohapealse kontrolli tulemusena on võimalik tuvastada tegelikkuses toetusnõuetele vastav maa. PRIA-l puuduvad õiguslikud hoovad, et tagada, et põllumassiivide piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on. Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh et toetust taotletakse toetuse saamise tingimustele vastavale maale. PTA ja PRIA kontrollitavad asjaolud ei kattu, sest mahepõllumajandusliku tootmise nõuded ning mahepõllumajandusega jätkamise toetuse nõuded ei ole samastatavad. Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise tingimused on mahetunnustuse olemasolule esitatud nõuetest laiemad. PRIA kontrollis põllumassiivi nr 53245668943 toetusõiguslikku pindala piire 2019. aastal ortofoto alusel, mis ei võimalda määratleda täpselt astelpaju taimede olemasolu ega istutustihedust. PRIA-l tekkis kahtlus, kas põld vastab taimede istikutiheduse nõuetele ja tegi seetõttu PTA-le päringu. Päringu vastusest täpsemaid asjaolusid ei selgunud ja kohapealset kontrolli ei olnud tol aastal võimalik teha, mistõttu 2019. a eest määrati kaebajale toetus ka puuvilja- ja marjakultuuride toetusmääragrupis kokku 26,99 ha eest. Kuna 2020. a kohapealses kontrollis selgus siiski istutustiheduse nõude rikkumine osadel aladel, siis võeti seda arvesse ka teiste aastate eest määratud toetuste tagasinõudmisel.
3-21-1537
13.3.Kaebaja põldudel nr 1 ja 2 kasvatati rohkem kui ühte põllukultuuri, seega jagas PRIA põllud põhjendatult eri osadeks. Astelpajupõldudena deklareeritud põldudest oli 13,6 ha ulatuses rohumaad, millel ei kasvanud ühtegi astelpaju ja mida hooldati niitmise kaudu. Ainsagi astelpajuistikuta alasid ei saa lugeda astelpaju kasvatamiseks kasutatavaks maaks ning maksta nende eest toetust määras, mis on ette nähtud marjakultuuridega kaasnevate ajamahukate ja kulukate tegevuste kompenseerimiseks. Need alad ei olnud puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise toetusmääragrupis toetusõiguslikud. Kaebaja ei teavitanud PRIA-t astelpajuistikute massilisest hävimisest (määrus (EL) 640/2014 art 4 lg 2).
13.4.Samuti ei ole põhjendatud lugeda toetusõiguslikuks alasid, millel ei olnud visuaalselt hinnates põllukultuuri istutustihedus kooskõlas määruse nr 53 § 8 lg 2 p-s 5 sätestatuga. Kontrollaruande kohaselt kasvasid põllu nr 1 osal 7 ning põllu nr 2 osal 2 ridades üksikud astelpajud, mis ei vasta eelnimetatud sättega kehtestatud nõuetele. Visuaalsel vaatlusel oli istutustiheduse nõude rikkumine selge ning iga astelpajuistiku üle lugemiseks puudus vajadus. PRIA ei nõustu kaebaja lähenemisega, et astelpajuistikute tihedust tuleb vaadelda taotletud põldude pinnal puhtalt arvutuslikult istikute ning pindala jagatisena, sõltumata sellest, kui suurel pinnal tegelikult astelpajusid kasvatatakse. Astelpajude kasvatamiseks kasutatavaks maaks ei saa pidada ala, millel astelpajusid ei kasvatata, jagades taimede arvu suvalise maa pindalaga selliselt, et iga sellise maa hektari kohta on 400 taime. Kui põllumajandustootja kasvatab teatud piiritletud alal astelpajuistikuid minimaalsest istutustihedusest tihedamalt, ei saa sellist astelpajude kasvatamiseks kasutatavat maad sisuliselt ekstrapoleerida väljapoole astelpajude kasvatamiseks kasutatavat maad. Tuleb arvestada, et põllumajanduslikus tootmises on määruse nr 53 § 8 lg 2 p-5 sätestatuga (400 istikut hektari kohta) võrreldes optimaalne taimede istutustihedus oluliselt suurem (1152-1250 taime hektari kohta). Toetuse erinevad ühikumääragrupid on kehtestatud lähtuvalt sellest, kui suured lisakulutused ning saamata jäänud tulu eri kultuuride kasvatamisega kaasnevad. Puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise korral on tekkivad lisakulutused ning saamata jäänud tulu oluliselt suuremad kui rohumaa puhul. Seetõttu ongi astelpajude kasvatamise korral ette nähtud 12 korda suurem toetus. Kui lisakulud ja saamata jäänud tulu jäävad väiksemaks kui toetusega kompenseeritav summa, siis tekib vastuolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 lg-ga 4.
13.5.Eri maakasutusega alade piirid tehti kohapealses kontrollis kindlaks lähtuvalt maakasutusest (nt niidetud rohumaa ning astelpajuistanduse vahelise piiri järgi), põldude ääres tehti toetusõigusliku ala piir kindlaks liikudes GPS-seadmega mööda põllumajanduslikus kasutuses oleva ala piiri. Kohtule esitatud kaardid kinnitavad, et põllu osade piirid on õigesti määratud. PRIA kohapealse kontrolli tulemuste õigust kinnitavad ka Maa-ameti fotolao kaldaerofotod, millelt nähtub põldude pinnal selgelt eristuv maakasutus.
13.6.Põllud nr 1 ja 2 mõõdeti vastavalt 0,21 ha ja 0,04 ha võrra väiksemaks.
13.6.1.Põllu nr 1 pindala vähendamise 0,21 ha võrra tingis deklareeritud pinnal asunud mändidega ala ja selle ääres kulgev tee. Puudega kaetud ala pindala on 0,15 ha ning tee alla jääva osa pindala 0,06 ha. Need alad asusid põld nr 1 osa 2 idas tiigi/majapidamise vahele jääval alal. Tegemist ei olnud selgelt eristatava puude rea või hekiga. Selline mändidega kaetud ala ei vasta põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) § 3 lg 3. Määrus nr 4 § 3 lg 3 sõnastus viitab, et toetusõigusliku maastikuelemendina on mõeldud üht puude rida ehk ühes reas kasvavaid puid. Asjakohases kohas ei kasvanud puud korrapäraselt ühes reas, vaid hajutatult vähemalt kolmes reas, samuti on puude arv aja jooksul muutunud. Isegi kui lugeda põllupoolne esimene puude rida eraldiseisvaks on kaheldav, kas teised määruse nr 4 § 3 lg 3 nõuded on täidetud. Rea keskel on pikk puudeta ala, ehk sisuliselt on tegemist kahe eraldiseisva lühikese puudega kaetud alaga, millest kumbki ei ole vähemalt 20 meetri pikkune. Teine puude rida on küll 20m pikkune, kuid ei ole selge, kas selle pindala on vähemalt 0,01 ha. Kohapealses kontrollis arvati see puudega kaetud ala tervikuna mittetoetusõiguslikuks. Kuna mändidega
3-21-1537 kaetud ala on loetud mittetoetusõiguslikuks, siis ei piirne ka mändidest paremale jääv tee toetusõigusliku maaga ega saa olla toetusõiguslik. Tee asus mändidega kaetud ala ning majapidamise vahel, s.t tegemist ei olnud toetusõigusliku maaga külgneva teega. Samuti ei ole tegemist määruse nr 53 § 8 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kriteeriumitele vastava põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maaga. Muud teenindusalad, mis jäävad põllu nr 1 sisse ning põllust nr 1 lõunasse (põllu nr 1 osa 3) on arvatud toetusõiguslikena kindlaksmääratud maa hulka.
13.6.2.Põllu nr 2 pindala erinevus 0,04 ha on tekkinud põllu GPS-seadmega mõõtmise tulemusena mittetoetusõigusliku ala ümbruses põllu kaguosas. Tegemist oli väikeste maaaladega, mis ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses ning millel kasvas ebasoovitav taimestik (puittaimestik, umbrohi). Mõõtmised teostati mööda kaebaja poolt hooldatud (niidetud) ala piiri. Taotlusele kantud andmete õigsuse eest vastustab kaebaja. Vastustaja hinnangul pidi kaebaja looduses valitseva olukorra põhjal mõistma, et põllu kaguosas oli ta taotlenud toetust osaliselt maale, mis ei olnud (enam) põllumajanduslikus kasutuses ning millel kasvas põllumajanduslikku tegevust takistav ebasoovitav taimestik. Niidukiga hooldatava ala piir oli nihkunud põhja poole ning niitmiseks tulnuks kaebajal eelnevalt eemaldada niitmist takistav ebasoovitav taimestik. Maa toetusõiguslikkuse määratlemine ei saanud antud juhul olla kaebaja jaoks keeruline. Seetõttu ei ole tegemist haldusasjaga nr 3-18-305 sarnase olukorraga.
13.7.Vastustaja tegi igas põllukultuurirühmas kindlaks taotletud pindala ja kindlaksmääratud pindalade suurused ning lähtus toetustaotluse rahuldamata jätmisel määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ning art-st 19. Toetuse saamiseks deklareeritud pindala (26,99 ha) ületas puuviljaja marjakultuuri toetusmääragrupi puhul kindlaksmääratud pindala (10,25 ha) 16,74 ha võrra. Tegemist oli üledeklareerimisega, mistõttu lähtus PRIA halduskaristuse määramisel otsekohalduva määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-st 2. Kuna erinevus oli suurem kui 50%, siis asjaomasele põllukultuuri rühmale toetust ei määratud ning esines alus halduskaristuse määramiseks.
13.8.Toetuse osalise tagasinõudmise tingis kaebaja poolne nõuete rikkumine 2020. aastal. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada vaid määruse nr 53 § 20 lõikes 1 sätestatud tingimustel, mida käesoleval juhul ei esinenud. Kohapealses kontrollis tuvastatud rikkumiste ja mõõtmiste tõttu vähenes kohustusealuse maa pindala 2020. aastal 3,14 ha võrra, sellest põllumassiivil nr 53245668943 2,46 ha (10,52-3,09-1,60-0,19-0,62-0,40-2,16) ning põllumassiivil nr 53345628021 0,68 ha (16,47-4,97-10,82), kuivõrd sellise pinna osas ei vastanud maa mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas toetusõiguslikule maale esitatavatele nõuetele. Nende alade puhul ei viidud tegevusi kogu viieaastase perioodi jooksul ellu ehk toetusega taotletavad eesmärgid on jäänud selles osas saavutamata. Nende alade puhul on kohustus seega lõppenud ennetähtaegselt ja vastavas osas tuleb eelnevatel aastatel makstud toetus tagasi nõuda. Määruse nr 53 § 20 lõikele 2 tuginevalt on kohustus jätkunud siiski põldude nr 1 ja 2 osadel, millel kasvasid rohttaimed ning põllul nr 3 ehk selles osas tagasinõuet ei tehtud. Varasemate aastate eest makstud toetus nõuti tagasi vaid ulatuses, mille puhul kohustus lõppes ennetähtaegselt (2019. aasta eest 3,14 ha osas, 2018. aasta eest 3,09 ha osas, 2017. aasta eest 3,09 ha osas ning 2016. aasta eest 3,09 ha osas). Tagasinõutav toetuse erineb erinevate aastate lõikes seetõttu, et 2019. aastal suurendas kaebaja kohustusealuse maa pindala põllumassiivil nr 53245668943 0,05 ha võrra.
13.9.Määruse nr 53 § 4 lõike 1 punkti 7 ja § 8 lõike 4 kohaselt antakse toetust rohumaa (välja arvatud põldtunnustatud heintaimede põld ja kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa) kohta vaid siis, kui taotleja peab rohumaa iga hektari kohta vajalikul määral mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi või mesilasperesid. Kuna kaebaja ei olnud mahetunnustatud loomapidaja, siis ei määratud rohumaa toetusmääragrupis kaebajale toetust. Kaebaja ettevõtte on mahetunnustatud üksnes taimekasvatuse valdkonnas. Kaebaja kinnitus, et seitset lammast peeti mahepõllumajanduslike loomapidamise nõudeid järgides, ei ole toetuse saamiseks piisav.
3-21-1537
13.10.Otsuse andmisel on järgitud määruse nr 53 § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaega. PRIA möönab, et on vaidemenetluses seoses suure töökoormusega ületanud tähtaega, kuid see asjaolu ei anna iseseisvat alust otsuse tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
14.Vaidluse all on PRIA 5. veebruari 2021. a otsuse nr 12-6/21/183 ja 8. juuni 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/604-6 õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et otsused on õigusvastased ning need tuleb tühistada ja kohustada PRIA-t maksma taotletud toetus välja. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust.
15.Kaebaja on esmalt seisukohal, et PRIA ei ole vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemisel järginud tähtaegu, mistõttu on otsused tühised või kuuluvad juba seetõttu tühistamisele.
16.Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et kaebaja taotluse menetlemisel tuleb lähtuda maaeluministri määrusest nr 53, mitte põllumajandusministri määrusest nr 44. Põllumajandusministri määrus nr 44 reguleeris MAK 2007-2013 alusel toetuse määramist ja selle alusel võetud kohustuste asendamist määrusega nr 53 võetud kohustusega. Määrus nr 44 on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 2014. a lõpuni kehtinud redaktsiooni alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 18 lg 4 alusel heaks kiidetud "Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013“. Kaebaja taotles toetust aga Eesti maaelu arengukava 2014–2020 alusel võetud kohustuse raames ning sellise toetuse taotlemise aluseid ja korda reguleeris otsuse tegemise ajal kehtinud ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud maaeluministri määrus nr 53. Seetõttu on kaebaja eksinud PRIA otsuse tegemise tähtaega reguleerivale sättele viitamisel.
17.Määrus nr 53 § 25 lg 1 kohaselt teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks. PRIA tegi vaidlustatud otsuse 5. veebruaril 2021 ehk tähtaegselt. Seetõttu on kaebaja seisukoht, et PRIA on viivitanud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse kohta otsuse tegemisega ebaõige.
18.Kaebaja hinnangul rikkus vastustaja ka vaideotsuse tegemist tähtaega. Kohus nõustub sellega. Ebaõige on siiski kaebaja lähenemine, et vaide lahendamise tähtajaks oli 10 päeva ning erandjuhul 30 päeva. Kaebaja tugineb vaide lahendamise tähtaja osas ebaõigesti HMS § 84 lgtele 1 ja 2. ELÜPS alusel toimuvale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS erisusi (ELÜPS § 1 lg 2). Vaide läbivaatamise tähtaega reguleeris PRIA vaideotsuse tegemise ajal erinormina ELÜPS § 110 lg 3, mis nägi ette, et PRIA otsuseid puudutav vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates, vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Seega on kaebaja seisukoht, et üldjuhul kohaldub vaide läbivaatamisele 10 päevane tähtaeg ekslik. Siiski ei ole vastustaja järginud vaide lahendamisel ka ELÜPS § 110 lg-t 3. PRIA märkis kaebajale esitatud viimases teavituses (dtl 72), et teeb vaideotsuse 31. mail 2021. Vaideotsus allkirjastati aga 8. juunil 2021. Seega on PRIA vaideotsuse tegemise tähtaega ületanud. Vastustaja on tähtaja mittejärgimist ka ise möönnud. Nimetatud eksimus ei mõjuta siiski vaideotsuse kehtivust ega sisu ega saa olla haldusakti tühisuse ega tühistamise aluseks. Tegemist ei olnud selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis võinuks mõjutada vaide sisulist lahendamist (HMS § 58). Vaideotsus ei ole ka tühine, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 toodud tühisuse alused. Üksnes vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumine, vaideotsuses mõne vaide
3-21-1537 taotluse lahendamata jätmine või esitamata taotluse lahendamine vaideotsust tühiseks ei muuda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-16-13, p-d 34 ja 36).
19.Kaebaja taotles toetust põldudele nr 1-3 (põld nr 1 asub põllumassiivil nr 53245668943, põld nr 2 põllumassiivil nr 53345628021 ja põld nr 3 asub põllumassiivil nr 53245772828). Toetustaotluses märgitud põldude nr 1, 2 ja 3 suurusteks oli vastavalt 10,52 ha, 16,47 ha ja 1,46 ha. Kohus peab vajalikuks esitada kohtuotsuses põldude eri osasid kirjeldava kaardi, et kohtuotsuses analüüsitavate põldude osad oleksid paremini jälgitavad. Nimetatud kaart pärineb kaebajale saadetud vaideotsusest.
20.Eeltoodud kaardilt ja vaideotsuses kajastatud tabelist nähtub, et kahte põllumassiivi eraldatavast teest vasakule jääb põllumassiiv nr 53245668943, millel oli kaebaja moodustanud põllu nr 1 kogupindalaga 10,52 ha (PRIA eristas sellel põllul seitset eraldi osa) ja paremale jääb põllumassiiv nr 53345628021, millel oli kaebaja moodustanud põllu nr 2 kogupindalaga 16,47 ha (PRIA eristas kolme eraldi osa). Põld nr 3 ei ole kaardil märgitud, kuid asub põllu nr 1 osade 6 ja 7 kõrval nähtuva metsapiiriga külgneval alal (vt ka tl 12p-13).
21.Põldudel nr 1 ja 2 oli kasvatatavaks põllukultuuriks astelpaju ning põllul nr 3 rohttaimed. PRIA jagas GPS mõõtmisvahendeid kasutades põllu nr 1 seitsmeks eraldi osaks lähtuvalt maakasutusest. Osa nr 1 pindalaga 3,09 ha, osa 2 pindalaga 1,60 ha, osa 3 pindalaga 0,19 ha, osa 4 pindalaga 0,62 ha, osa 5 pindalaga 0,40 ha, osa 6 pindalaga 2,16 ha ja osa 7 pindalaga
3-21-1537 2,25 ha. Põllu nr 1 osad 1-3 ja 5 arvestati kindlaksmääratud pindala hulka. Põllu nr 1 osad 4 ja 6 ning 7 olid mittetoetusõiguslikud. Põllu nr 1 osade 4 ja 6 puhul muudeti maakasutust, sest kohapealses kontrollis ei tuvastatud astelpaju kasvatamist ja see ala oli niidetud ning leitud põllukultuurid kuulusid madalamasse ühikumäära gruppi. Astelpaju kasvatamise asemel määrati maakasutuseks rohttaimed. Põllu nr 1 osa 7 puhul tuvastati istutustiheduse nõude rikkumine (80-100 meetri pikkustes ridades kasvasid üksikud astelajupõõsad).
22.PRIA jagas põllu nr 2 kolmeks erinevaks osaks. Osa 1 pindalaga 4,97 ha, osa 2 pindalaga 0,64 ha ja osa 3 pindalaga 10,82 ha. Põld nr 2 osa 1 määratleti hooldatud istanduse osana, millel kasvatati astelpaju. Põld nr 2 osa 2 kasvatatava kultuurina märgiti astelpaju, kuid tuvastati istutustiheduse nõude rikkumine. Põld nr 2 osa 3 määratleti kasvatatava kultuurina rohttaimed, sest kohapealses kontrollis ei tuvastatud astelpaju kasvatamist, see osa oli niidetud ning leitud kultuurid kuulusid madalamasse ühikumäära gruppi. Põllu nr 2 osasid nr 2 ja 3 ei loetud seetõttu toetusõiguslikuks.
23.Lisaks arvestas PRIA põldude nr 1 ja 2 toetusõigusliku pindala hulgast välja 0,21 ha ja 0,04 ha suurused alad (põllu nr 1 puhul osaga 2 külgneva puudega kaetud ala ja tee ning põllu nr 2 osa 3 servas asunud mittetoetusõigusliku ala). PRIA kindlaksmääratud pindala suuruseks kokku oli 10,25 ha (3,09+1,6+0,19+0,40+4,97). Kaebaja taotles toetust astelpaju kasvatamise eest kokku 26,99 ha suurusele alale.
24.Kaebaja ei nõustu põldude nr 1 ja 2 erinevateks osadeks jagamisega ja PRIA järeldustega istutustiheduse nõude järgimise kohta ning kindlaksmääratud pindala suurusega. Kaebaja on seisukohal, et ta tegeles nendel põldudel astelpaju kasvatamisega nõuetekohaselt.
25.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja kaebaja põldude 1 ja 2 osas sisuliselt moodustanud uusi põllumassiive ja põlde, vaid PRIA on toetustaotlus lahendamisel asjakohaste põldude puhul määranud kontrollaruande alusel kindlaks erineva maakasutusega alad ning esitatud kaart kirjeldab nende asukohti põldudel. Samuti on vastustaja teinud kindlaks erinevate põlluosade piirid ja pindalad. Erinevate põlluosade eristamine oli toetusõigusliku maa kindlakstegemiseks vajalik, sest kaebaja põldude 1 ja 2 puhul esines ka maa-alasid, kus deklareeritud astelpaju kasvatamist ehk tootmistegevust üldse ei tuvastatud, osade alade puhul ei olnud tagatud aga piisav astelpajude istutustihedus. Selline eristamine on toetustaotluse lahendamiseks põhjendatud, sest kirjeldab põldude eri osade seisukorda ja võimaldab paremini aru saada, mis alustel on põllu mõned osad kindlaksmääratud pindalast välja arvestatud. Lisaks tuleb arvestada, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul lähtutakse erinevatest toetusmääradest lähtuvalt kasvatatavast põllukultuurist (määrus nr 53 § 4 lg 1). Kuna mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramisel on oluline, millist põllukultuuri deklareeritud põllul kasvatati ning kas toetustaotluses deklareeritud põldude erinevates osades kasvatati sama deklareeritud põllukultuuri või mitte, siis on põldude erinevate osade eristamine lähtuvalt kontrollimisel tuvastatud maakasutusest põhjendatud. Põldude osadeks jagamine võimaldab ka taotlejal PRIA otsusest paremini aru saada.
26.Kaebaja on seisukohal, et ta võis lähtuda elektroonilises keskkonnas eeltäidetud vormist ja selle märgitud maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast. Kaebaja hinnangul on toetusõigusliku pindala kindlaksmääramise kohustus PRIA-l ning toetuse taotleja võib registris kajastatud andmeid usaldada ja neile tugineda, mistõttu on vastustaja ebaõigesti põldude maakasutust eristanud ja toetuse määramata jätnud. Kaebaja hinnangul tuleneb see ka Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-18-305. Kohus kaebajaga osaliselt ei nõustu. Kaebaja võib toetuse taotlemisel tõepoolest lähtuda abivahendina registrisse kantud maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast,
3-21-1537 kuid oluline on ka reaalne maakasutus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vastutus toetusõigusliku põldude pindala õige deklareerimise ning põllumajandustegevusele kehtestatud nõuete järgimise eest lasub taotlejal, põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja põllumassiivide piirid on üksnes taotlejat taotlemisel abistavad vahendid. PRIA põllumassiivide registris registreeritakse põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala, kuid PRIA ei kontrolli ega saagi kontrollida igal aastal taotluste esitamise perioodi eel kõikide taotlejate kõikide maade toetusõiguslikkust. Taotlejad ei ole kohustatud taotlema toetusi kogu põllumassiivide maksimaalsele toetusõiguslikule pindalale, vaid peavad kindlaks määrama ja toetusi taotlema ainult sellisele pinnale, mille osas on toetusõiguslikkuse tingimused täidetud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-20-132, p 16.2). Kuigi eelviidatud kohtulahendis käsitleti otsetoetuste taotlemise tingimusi, on sama põhimõte asjakohane ka mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlemisel, sest toetuse taotlemisel saab lähtuda küll registris kajastatud põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast, kuid toetust saab taotleda ainult sellele pinnale, mille osas toetusõiguslikkuse tingimused on ka reaalselt täidetud. Seega ei tähenda asjaolu, et taotluses märgitud ja registris kajastatud põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala oli suurem vastustaja kohapealse kontrollis tuvastatust seda, et PRIA-l ei olnud õigust kohapealse kontrolli tulemusi toetusõigusliku pindala kindlakstegemisel arvestada ning et ta pidanuks lähtuma kitsalt registri andmetest. Kaebaja tõlgendusega nõustudes oleks võimalik taotleda ja saada toetust kogu põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pinna ulatuses hoolimata sellest, kas tegelikkuses nimetatud alal täies ulatuses ka deklareeritud põllukultuure nõuetekohaselt kasvatatakse või mitte. Ilmselgelt ei saa see olla toetuse maksmise eesmärgiga kooskõlas olev tõlgendus. Oluline on ka asjaolu, et kui mingi ala ei ole asjakohasel ajal põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (näiteks on asjakohane ala kaetud võsaga), ei ole see ala toetusõiguslik isegi siis, kui hiljem samal aastal see ala võsa eemaldamisega põllumajanduslikku kasutusse võetakse (vt eelviidatud ringkonnakohtu otsuse punkt 16).
27.Seetõttu tuvastas vastustaja põhjendatult kohapealses kontrollis põldude nr 1 ja 2 tegeliku maakasutuse ja arvestas välja alad, kus astelpajusid ei kasvatatud või ei järgitud istutustiheduse nõuet.
28.PRIA on kohapealse kontrolli tulemusel asunud seisukohale, et põllu nr 1 osadel nr 4 ja 6 ning põllul nr 2 osal 3 ei kasvatatud üldse astelpaju. Vastustaja esitatud pildimaterjal kinnitab PRIA seisukoha õigsust (vt dtl-d 136-137, 139-140 ning 150-151). Piltidelt nähtub, et nendel maa-aladel ei ole ühtegi astelpajuistikut, põllud on niidetud ning need näevad välja ilmselgelt rohumaadena, mitte astelpaju kasvatamiseks kasutatava maa-alana. Seega ei tegelenud kaebaja nendel maa-aladel astelpajude kasvatamisega ning nende alade maakasutuse muutmine ja mittearvestamine kindlaksmääratud pindala hulgas on igati põhjendatud. Neid alasid ei saa toetusõigusliku pindala hulka arvata. Põhjendamatu on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine aladele, millel deklareeritud põllukultuuri üldse ei kasvatata. Kokku moodustasid need alad kokku 13,60 ha (0,62+2,16+10,25), seega ligikaudu 50% kogupindalast (26,99 ha).
29.Samuti ei olnud toetusõiguslikud põldude 1 ja 2 need osad, kus astelpajusid küll kasvatati, kuid ei järgitud minimaalset istutustihedust. Määruse nr 53 § 8 lg 2 p 5 kohaselt on astelpaju kasvatamiseks kasutatav maa toetusõiguslik kui taimede istutustihedus on vähemalt 400 istikut hektari kohta. Minimaalse istutustiheduse nõude eesmärgiks on tagada, et toetusalusel maal kasvaks piisavas ulatuses ühikumääragruppi kuuluvaid taimi, mille kasvatamise eest toetust määratakse. Kaebaja on seisukohal, et istutustihedus nõude kontrollimisel tuleb arvestada kogu
3-21-1537 deklareeritud põllu pindala (vastavalt 16,74 ha ja 10,25 ha), olenemata sellest, kas ja millises ulatuses põllu erinevates osades astelpajusid üldse kasvatatakse. PRIA hinnangul ei saa astelpaju kasvatamiseks kasutatavaks maaks pidada alasid, millel astelpaju ei kasvatatud ning kui teatud aladel kasvatati astelpajuistikuid minimaalse istutustihedusest rohkem, siis ei saa seda astelpajude kasvatamiseks kasutataval maal nähtuvat laiendada automaatselt ka kõikidele teistele aladele. Kohus nõustub vastustaja positsiooniga. Kui osale põllule ei ole deklareeritud põllukultuuri istutatud või need ei ole läinud soovitud viisil kasvama, siis tuleb seda asjakohasel maa-ala istutustiheduse nõude täitmise kontrollimisel arvesse võtta. Kaebaja lähenemise korral oleks võimalik ühel maa-alal minimaalselt nõutava istutustiheduse ületamisega saavutada toetuse määramine ka nendele maa-aladele, millel ühikumääragruppi kuuluvate põllumajanduskultuuri kasvatamist kas üldse ei toimu või kus ei järgita minimaalset istutustiheduse nõuet ja seeläbi saaks kunstlikult suurendada saadava toetuse suurust. Mahepõllumajandusega jätkamise toetust ei saa määrata aladele, kus deklareeritud põllukultuuri (astelpaju) kasvatamisega nõuetekohaselt ei tegeleta.
30.PRIA tuvastas kohapealses kontrollis, et sellisteks aladeks olid põllu nr 1 osa 7 ning põllu nr 2 osa 2, kus kasvasid ridades üksikud astelpajud. Kohtule esitatud pildimaterjal (dtl-d 141143 ja 148-149) kinnitab vastustaja järelduse õigsust, et eelnimetatud põllu osadel ei täitnud kaebaja istutustiheduse nõuet. Piltidelt on näha, et nendel maa-aladele on küll astelpajuistikuid, kuid nende tihedus ei ole selgelt minimaalse istutustiheduse nõuet arvestades piisav. Vastustajal ei olnud kohustust asuda igat istikut üle lugema, sest visuaalselt on arusaadav, et minimaalset istutustihedust pole nendel maa-aladel saavutatud. Seega ei arvestanud PRIA põhjendatult neid alasid toetusõiguslikuna ning ei arvanud neid ka kindlaksmääratud pindala hulka.
31.Kaebaja väidab, et osade alade mullastik ei olnud astelpaju põõsaste kasvatamiseks sobilik ning istikud on seetõttu hävinenud ning seda tuleks toetuse määramisel arvestada. Kui toetusesaaja ei saa vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi, on tal õigus toetusele (määrus nr 640/2014 art 4 lg 1), kuid taotlejal lasub kohustus PRIA-t sellest teavitada ning esinevat asjaolu tõendada (määrus nr 640/2014 art 4 lg 2). Kaebaja ei ole enne kohapealse kontrolli toimumist vastustajat vastavast erandlikust asjaolust teavitanud ega sellele alusele tuginenud. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis tema sellekohase väite tõelevastavust kinnitaks. Kuna kaebaja vastustajat nimetatud asjaolude ilmnemisest aegsasti ei teavitanud, ei saa seda erandliku asjaoluna arvesse võtta ja toetusõiguslikkuse hindamisel arvestada.
32.Samuti ei muuda kohtu järeldusi kaebaja viide asjaolule, et ka PTA on teostanud varasematel aastatel asjakohastel põldudel kontrolle ja pole nõuete rikkumist tuvastanud. Esiteks ei ole PTA kaebaja põlde 2020. aastal kohapeal kontrollinud, erinevalt PRIA-st. Teiseks tuleb eristada PRIA ja PTA kontrollide eset. PTA ei kontrolli mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise eelduseks olevate nõuete täitmist. PTA kontrollib, kas tootmine toimus mahepõllumajanduse nõudeid järgides. Kohus nõustub PRIA-ga, et kontrolliesemed ei ole seetõttu kattuvad ja üksnes asjaolu, et PTA kaebaja põldudel puuduseid ei tuvastanud, ei tähenda, et PRIA ei saa oma kontrollitulemustele toetustaotluse lahendamisel tugineda. Kohapealses kontrollis tehtud fotod ning kontrollaruanne on seetõttu asjakohased materjalid mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tingimuste täitmise hindamisel. PRIA esitatud fotod kinnitavad, et kindlaksmääratud pindala hulka mitte arvatud põldude nr 1 ja 2 osad ei olnud 2020. aastal toetusõiguslikud. Nagu eelnevalt juba selgitud, ei saa kaebaja lähtuda üksnes registris kajastatud maksimaalsest toetusõigusliku pindalast, vaid peab toetuse saamiseks täitma ka deklareeritud põllukultuuri kasvatamise ja istutustiheduse nõudeid. Kaebaja viidatud PTA varasemad kontrollitulemused ei lükka vaidlusaluse toetustaotluse esitamise aastal tehtud PRIA
3-21-1537 täpsema kohapealse kontrolli tulemusi ümber. Varasematel aastatel toetuse määramine ei piira PRIA õigust teha järgmisel aastal täpsem kohapealne kontroll ja arvestada kontrollitulemustega ka varasema aastate eest määratud toetuste korrigeerimisel. Asjaolu, et PTA ei ole kohustusperioodil kaebajale esitanud ühtegi teavitust mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise kohta, ei tähenda automaatselt, et kaebaja järgis ka mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamise nõudeid nõutaval määral. Kohtul ei ole selles asjas esitatud materjalidel tuginedes alust seada PRIA kohapealse kontrolli tulemusi ja tehtud fotode usaldusväärsust kahtluse alla.
33.Vastustaja arvestas põllu nr 1 ja nr 2 toetusõigusliku pindala hulgast välja ka 0,21 ha ja 0,04 ha suurused alad.
34.Põllu nr 1 puhul arvestati välja osa 2 servas asunud mändidega kaetud ala (PRIA täiendava seisukoha järgi pindalaga 0,15 ha) ning selle ala ning tiigi vahel asunud tee (0,06 ha). Kaebaja on seisukohal, et põllu nr 1 ja tee vahel reas kasvavad männid tuleks arvestada toetusõigusliku pindala hulka maastikuelemendina määruse nr 4 § 3 lg 3 mõttes. Põllumajandusministri
10.märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ § 5 lg 4 kohaselt arvestatakse määruse nr 4 §-s 3 nimetatud maastikuelemendid põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka. Määrus nr 4 § 3 lg 1 kohaselt on säilitatavaks maastikuelemendiks põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 ha suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Vaidlust ei ole selles, et põllu nr 1 osaga 2 külgneval alal asub puudega kaetud ala. Kohtule esitatud pildimaterjalilt on näha, et tegemist on mändidega kaetud alaga, kus puud kasvavad valdavalt kolmes eristatavas reas, kusjuures nende istutustihedus on erinev. Määruse nr 4 § 3 lg 3 sõnastust arvestades on maastikuelemendina arvestatav ala, kus kasvab üks rida puid. Ka määruse nr 4 seletuskiri ei kinnita, et maastikuelemendina saaks käsitleda ala, kus puud kasvavad mitmes reas erineva tihedusega. Samuti nähtub vastustaja esitatud kaldaerofotodelt, et põllu nr 1 osa 2 servaga külgnev puudega kaetud ala esimene rida on teistest oluliselt hõredam ning selle keskel asub ala, kus puid üldse ei kasva. PRIA veebikaardil on selle ala pikkuseks ca 15 meetrit. Kuna tegemist oli alaga, kus puud ei kasvanud ühes reas, vaid mitmes reas ning puude kasvutihedus oli eri osades erinev, ei ole see puudega kaetud ala käsitatav puude reana määruse nr 4 § 3 lg 3 mõttes ning seda ala ei saa maastikuelemendina arvesse võetav. Vastustaja on õigesti selle ala toetusõigusliku pindala hulgast välja arvanud. Kuna mändidega kaetud ala ei olnud toetusõiguslik, ei saa ka sellega külgnevat teed, mis jääb puudega kaetud ala ja tiigi vahele arvestada määruse nr 53 § 8 lg 3 mõttes teenindusalana, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks. Seega on PRIA õigesti arvestanud põllu nr 1 toetusõigusliku pindala hulgast välja 0,21 ha suuruse ala.
35.Vaidlustatud otsusest ei nähtu selgelt, mis põhjustel arvestati põllu nr 2 toetusõiguslikust pindalast välja 0,04 ha suurune ala. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus põllu nr 2 osas on tekkinud põllu GPS-seadmega mõõtmise tulemusena mittetoetusõigusliku ala ümbruses põllu kaguosas. Toetusõiguslikust pindalast väljamõõdetud 0,04 ha asus põllu nr 2 osa 3 all servas (vt eeltoodud kaarti all servas tähistatud puudega alast paremale jäävat ala ja vastustaja 22. septembri 2022. a täiendava seisukohas esitatud kaardimaterjali). Tegemist oli alaga, mis ei olnud 2020. aastal põllumajanduslikus kasutuses ning millel kasvas ebasoovitav taimestik (puittaimestik, umbrohi). Sellel alal astelpaju kasvatamisega ei tegeletud, samuti ei olnud seda hooldatud niitmise teel. Seega polnud
3-21-1537 tegemist põllumajanduslikuks tootmiseks sobiliku alaga. Kohtul ei ole alust kahelda, et vastustaja esitatud andmed 0,04 ha suuruse ala mõõdistamise kohta vastavad kohapealses kontrollis tuvastatule ja mõõdistamisandmed ei ole ekslikud. Kaebaja ei ole esitanud selles osas kohtule ka tõendeid, mis kinnitaks, et toetusõiguslikust pindalast välja arvatud 0,04 ha vastas nõuetele. Kaebaja oli toetuse taotlemisel põllu seisukorrast teadlik ning oleks saanud seda ka vajadusel nõuetekohaselt hooldada. Toetuse taotleja ei saa tugineda üksnes registrisse kantud andmetele maksimaalse toetusõigusliku pindala kohta, vaid peab toetuse taotlemisel seda maad ka reaalselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutama. Kohus nõustub vastustajaga, et lähtuvalt põllul nr 2 vahetus läheduses asunud teisel põllul tehtud hooldustoimingutega (niitmine), pidi kaebaja selle 0,04 ha suuruse ala puhul mõistma, et toetusõiguslik pindala on tema tegevuse tulemusena muutunud ning ta ei saanud registriandmetest selles osas lähtuda. Teistsugusele järeldusele ei anna alust ka kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-18305. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et taotlejale ei ole alust ette heita asjaolu, et ta lähtus toetust taotledes põllumassiivide registri andmetest toetusõigusliku maa kohta, kui taotleja tegutses tavapärase hoolsusega ning ta ei olnud teadlik sellest, et registriandmed toetusõigusliku põllumaa pindala osas võivad olla valed või ebatäpsed. Kohtu hinnangul pidi kaebaja looduses tegelikkuses esinenud olukorrast mõistma, et see ala ei olnud põllumajanduslikus kasutuses, sest sellel ei tegeletud astelpajude kasvatamisega ning sellel kasvas ebasoovitav taimestik, mida kaebaja ei olnud kõrvaldanud. Kui deklareeritud ala ei ole põllumajanduslikuks tootmiseks sobilikus seisukorras ei saa taotleja tugineda üksnes registriandmetele, vaid peab lähtuma tegelikust olukorrast.
36.Poolte vahel on veel vaidluse all, kas põldu nr 3 puudutavas osas on vastustaja ekslikult leidnud, et rohumaa toetusmääragrupis ei ole toetuse määramiseks alust loomkoormuse nõude mittetäitmise tõttu. Määrus nr 53 § 8 lg 4 kohaselt makstakse toetust hektaripõhiselt, kuid määruse 53 § 4 lg 1 p-s 7 nimetatud rohumaa pealt toetuse maksmise lisatingimuseks on, et taotlejal on kindlaksmääratud hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi. Riigikohus asus 16. veebruari 2022. a otsuses asjas nr 3-18-1599 (p-d 16, 18, 21 ja 23) seisukohale, et määruse nr 53 alusel makstava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse üheks eesmärgiks on kompenseerida loomade mahepõllumajanduse nõuete kohaseks kasvatamiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu sellised kulutused peaksid tekkima taotlejal endal, st taotleja ise peab olema loomapidaja. Samuti eeldab toetuse saamine määrus nr 53 § 11 lg 2 kohaselt seda, et mahepõllumajanduslike loomade puhul järgitakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid, kusjuures arvestatakse nii taotleja kui looma omaniku tegevust või tegevusetust nende nõuete järgimisel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pidas põllumajandusloomade registri andmetel seitset lammast. Samas puuduvad tõendid, mis kinnitaks nende loomade mahepõllumajanduslikku pidamist. Kaebaja väide, et ta on pidanud lambaid mahepõllumajanduslikult on üldsõnaline ja selle väite kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Üksnes asjaolu, et kaebajal oli põllumajandusloomade registris registreeritud 7 lammast ning ta tegeles nende pidamisega ei kinnita, et kaebaja tegeles just mahepõllumajandusliku loomapidamisega ja järgis selleks ettenähtud nõudeid. Loomi on võimalik pidada ka muul viisil kui mahepõllumajanduslikult. Kaudselt viitab asjaolule, et kaebaja ei tegelenud loomade pidamisega mahepõllumajanduslikult ka see, et ta ei olnud mahepõllumajandusliku loomapidajana tunnustatud. Seega ei ole loomade pidamine mahepõllumajanduslikult ning sellega seonduvate nõuete täitmine kaebaja poolt tõendatud ning vastustaja on õigesti jätnud rohumaa toetusmääragrupis toetuse määramata.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on kindlaksmääratud pindala arvestanud õigesti. Ekslik on kaebaja seisukoht, et rikkumine tuvastati üksnes ca 3 hektaril. Deklareeritud pindala (26,99 ha) ja kindlaksmääratud pindala (10,25 ha) erinevus on 16,74 hektarit. Seega on
3-21-1537 rikkumine tuvastatud 16,74 ha suurusel alal, mitte kaebaja viidatud ca 3 hektari suurusel alal. Määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Sama määruse art 19 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3% või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Kui erinevus on üle 50%, siis kohaldatakse taotlejale ka lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele. Kuna kaebaja taotluse puhul oli deklareeritud pindala (26,99 ha) ja kindlaksmääratud pindala (10,25 ha) erinevus ilmselgelt üle 50%, siis ei olnud kaebajal 2020. aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetusele õigust ning rakendamisele kuulus ka lisakaristus.
38.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et toetusõigusliku pindala vähenemise tõttu esines vajadus tagasinõude tegemiseks. Määruse nr 53 § 2 lg 1 kohaselt antakse mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse. Selle kohustusega on hõlmatud kogu maa, mille kohta mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotletakse. Kui osa ala loetakse mittetoetusõiguslikuks, siis väheneb ka võetud kohustuse ulatus ehk kohustusealuse maa pindala, va määruse nr 53 § 20 lg-s 1 sätestatud juhul. Määruse nr 1306/2013 art 56 sätestab, et maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral kohaldatakse finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Täiendavalt näeb määrus nr 1306/2013 art 56 ette, et liikmesriigid peavad seejuures arvesse võtma tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset. Viieaastase kohustuse rikkumine asjakohasel maa-alal on üldjuhul selline rikkumine, mis toob kaasa ka varasemate selles osas määratud toetuste tagasinõudmise, sest võetud kohustuse ulatus muutub. Mittetoetusõiguslikuks tunnistatud ala võrra 2020. aastal vähenes kohustusealuse maa pindala ja see mõjutas ka aastatel 2016-2019 makstud toetuste õiguspärasust. Alasid, millel tuvastati istutustiheduse nõude rikkumine (põld nr 1 osa 7 ja põld nr 2 osa 2) ei saa lugeda mahepõllumajanduslikult toetusõiguslikuks. Nendel mittetoetusõiguslikuks loetud alade osas on kohustus lõppenud ennetähtaegselt, kuna toetusega taotletavad eesmärgid ei ole selles osas täidetud. Samuti arvestati põhjendatult kohustusealuse maa pindalast välja põllumassiivide pindala vähendused (0,21 ha ja 0,04 ha). Kohustuse vähendamiseks ei saanud määruse nr 53 § 20 lg 2 alusel lugeda aga neid põllu nr 1 ja 2 mittetoetusõiguslikke alasid, millel kasvasid rohttaimed ehk põllu nr 1 osa 7 ja põllu nr 2 osa 3. Samal põhjusel ei arvestatud kohustusealuse maa pindala vähendusena ka põllu nr 3 pindala. Seetõttu erinebki tagasinõude aluseks oleva kohustusealuse maa vähenemisel arvestatud pindala mittetoetusõiguslikuks loetud alade kogupindalast, sest tagasinõudes ei ole neid rohttaimedega kaetud alasid arvestatud. Seega vähenes kohustusealuse maa pindala 2020. aastal kokku 3,14 ha (põld nr 1 osa nr 7 pindalaga 2,25 ha + 0,21 ha ja põld nr 2 osa 2 pindalaga 0,64 ha + 0,04 ha). Samas ulatuses vähenes kohustusealune maa ka 2019. aastal. PRIA on 22. septembri 2022. a täiendavas seisukohas arusaadavalt selgitanud, miks aastatel 2016-2018 makstud toetuste puhul on lähtutud tagasinõudes kohustusealuse maa erinevuse osas 3,09 hektarist, mitte 3,14 hektarist. Nimelt suurendas kaebaja 2019. aastal kohustusealuse maa pindala, aastatel 2016-2018 oli kaebaja kohustusealuse maa pindala seega 0,05 ha võrra väiksem. Seetõttu ongi erinevatel aastatel makstud toetuste tagasinõudmisel lähtutud erinevatest kohustusealuse maa vähendamise
3-21-1537 ulatusest (3,14 ha vs 3,09 ha). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud ka konkreetsete aastate puhul arvestatud ühikumäära arvutuskäigu. Kaebaja ei ole tõendanud, et PRIA on tagasinõutava summa ebaõigesti arvutanud. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane ka tagasinõude osas.
39.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlustatud PRIA otsus on õiguspärane. Kuna vaide esemeks olnud PRIA otsuse tühistamiseks alust ei ole, jääb ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamata. Vaideotsuse tegemisel tähtaja rikkumine ei tingi vaideotsuse tühisust ega tühistamist (vt ka otsus p 18).
40.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.