Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 03. veebruar 2023, Tallinn
Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
3-22-2209
Haldusasi
W.D kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 punkti 7 alapunktide 1 ja 2 tühistamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kohtuistung 18.01.2023.
Menetlusosalised
Kaebaja: W.D Esindaja: v.adv Kaarel Berg Vastustaja: Jõelähtme vald Esindajad: Leho Kure, Elvis Tõnnison ja Diana Surkova
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada W.D kaebus osaliselt ning tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 18.07.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 punkti 7 alapunkt 2, mis käsitleb saunaga seoses pandud kohustusi. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Jõelähtme vallalt W.D kasuks välja menetluskulu 2984 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06. märtsil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Kaebaja omandis on Jõelähtme vallas Haapse külas asuvad Metsalauri tee 9 (katastritunnus 24505:001:0397) ja Metsalauri (24501:001:2285) kinnisasjad. Jõelähtme Vallavalitsus andis 18.10.2016 ehitusloa 1612271/18169 Metsalauri tee 9 kinnistule kuuri, keldersuveköögi, sauna ja kuivendussüsteem/tiigi rajamiseks. Kõnealused ehitised olid valminud enne ehitusloa andmist.
1.2.Jõelähtme Vallavalitsus tegi 18.07.2022 [1] ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00110 (edaspidi „vaidlustatud ettekirjutus“), mille punkti 7 alapunktides 1 ja 2 pani kaebajale järgmised kohustused: „1) Kuivendussüsteem/tiigid: Viia vastavusse Metsalauri tee 9, Haapse küla, Jõelähtme vald kinnistul oleva kuivendussüsteem vastavusse kehtiva ehitusprojektiga (töö nr VK_050116_1) hiljemalt 01.12.2022; 2) Saun: esitada taotlused kasutusloa saamiseks ning ehitise kasutusotstarbe muutmiseks vastavalt ehitise reaalsele kasutusele koos ehitise auditiga, mis annab hinnangu ehitise vastavusele Majandus- ja Taristu ministri määruses nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ esitatavatele nõuetele hiljemalt 01.12.2022“.
1.3.Kuivendussüsteem/tiigi osas on vaidlustatud ettekirjutuses sisuliselt leitud, et see ei vasta projektile, milles on ette nähtud selle ühendamine Metsalauri kinnistul olevate kraavidega, mis olid osaks piirkonna terviklikust kuivendussüsteemist ja tagasid liigvee ärajuhtimise naaberkinnistutelt, ent mille kaebaja likvideeris. Ettekirjutuse kohaselt rajas kaebaja Metsalauri kinnistule 2011.-2012. aastal juurdepääsutee, mille projekt nägi ette ka teekraavid, ehitatava tee alla Metsalauri tee 5 kinnistu kohale truubi ning uue kuivenduskraavi Metsalauri kinnistule truubist allavoolu ca 150 m pikkuselt suunaga põhja kuni loodusliku madala ojani. Vaidlustatud ettekirjutuses märgitakse, et 2012. aasta ortofoto, 2013. aastal koostatud eksperthinnangule 1312-5641-02/HT lisatud fotod ja 2016. aastal koostatud Metsalauri kinnistu tehnovõrkudega maa-ala plaan (OÜ Geoport töö nr 16005) kinnitavad Metsalauri kinnistul tee, tee lõunaküljel oleva kraavi, teemuldesse rajatud truubi ja põhjalõunasuunalise kraavi olemasolu. Kraavide ning truubi likvideerimist tõendab vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt kontrollmõõdistus (Endel Leppiku töö nr LE-30-20), eksperthinnang nr 13125641-02/HT (OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 21/3345), samuti 2019. ja 2020. aastal läbi viidud paikvaatlused ning 14.02.2020 koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega (OÜ Topograaf töö nr G022020). Vaidlustatud ettekirjutuses on asutud seisukohale, et 18.10.2016 ehitusloa aluseks olevas projektis (Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_1) projekteeritud kuivendussüsteemi puhul on arvestatud juba olemasoleva kuivendusega antud piirkonnas, millest tuleb kaebajale kohustus tagada 1 Ettekirjutus-hoiatus on allkirjastatud 15.07.2022 ning kaebaja väitel saadeti see samal päeval ka talle. Selguse huvides kasutan siin ja edaspidi vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse identifitseerimistunnusena selle päises näidatud kuupäeva 18.07.2022.
olemasoleva kraavide süsteemi toimimine, mille hulka kuulub ka Metsalauri kinnistul tee lõunaküljel asuv kraav, Metsalauri tee 5 kinnistu keskosas Metsalauri tee all olev truup ning Metsalauri kinnistu põhja-lõunasuunaline kraav.
1.4.Sauna osas leitakse vaidlustatud ettekirjutuses, et tegemist on hoonega, mida kaebaja kasutab alaliselt elamiseks, mistõttu tuleb kaebajal tellida ehitise audit, hindamaks, kas see vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning taotleda ehitise kasutusotstarbe muutmist. 2.1.Kaebaja esitas 17.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 20.12.2022 ja 16.01.2023 esitatud menetlusdokumentides ning milles taotleb vaidlustatud ettekirjutuse punkti 7 alapunktide 1 ja 2 tühistamist. 2.2.Esiteks leiab kaebaja, et vaidlustatud ettekirjutuses kajastatud väidetav õigusvastane tegevus Metsalauri kinnistul ei saa põhimõtteliselt olla Metsalauri tee 9 kinnistul asuvate ehitiste suhtes ettekirjutuse tegemise aluseks. Kaebaja ei nõustu väitega, et Metsalauri tee kinnistule rajatud kuivendussüsteem/tiik ei vasta 18.10.2016 ehitusloa saanud projektile. Viidates kõnealuse ehitusprojekti joonistele, märgib kaebaja, et kõnealune kuivendussüsteem/tiik paikneb ainult Metsalauri tee 9 kinnistul ega ulatu Metsalauri kinnistule ning projekteeritavate objektide hulgas mingisugust truupi nimetatud ei ole, nagu pole seal kajastatud ka ühtki olemasolevat truupi. Kaebaja leiab samuti, et Metsalauri tee 9 kinnistule projekteeritud ja rajatud kuivendussüsteemil/tiigil ei ole osaks mingisugusest suuremast ümbruskonna kuivendussüsteemist ning vaidlustatud ettekirjutuses on ekslikult leitud, nagu oleks kõnealuse projekti peamine eesmärk olnud naaberkinnistute üleujutuse vältimine. Kaebaja on seisukohal, et projektis lahendati Metsalauri tee 9 kinnisasja liigniiskuse probleem selle kinnisasja piirides rajatava kuivendussüsteemiga, mis nägi ette liigvee juhtimise rajatavatesse tiikidesse ning mis ei ole osaks ümbruskonna kuivendussüsteemist. Kaebaja osutab ka sellele, et naaberkinnistuteks olevatele Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnisasjadele on Jõelähtme Vallavalitsuse 23.08.2018 korraldustega nr 691,
ja
väljastatud projekteerimistingimused, kus on ette nähtud, et sademevee äravool tuleb lahendada omal kinnistul ning vett ei tohi juhtida naaberkruntidele. 2.3.Mis puudutab vaidlustatud ettekirjutuse põhjendusi seoses Metsalauri kinnistul asunud kraavi ja truubi likvideerimisega, siis leiab kaebaja, et 18.10.2016. aasta ehitusloast ega selle aluseks olevast projektist ei tulenenud kaebajale mistahes kohustust taastada või rajada kuivendussüsteemi Metsalauri kinnistule, mistõttu ei saa Metsalauri tee 9 kinnistule rajatud ehitiste nõuetekohasus sõltuda sellest, mida on või ei ole tehtud Metsalauri kinnistul. Kaebaja osutab sellele, et 18.10.2016 ehitusloa saanud ehitusprojekt ei näe ette mistahes ehitustegevust Metsalauri kinnisasjal, mistõttu oleks selle alusel ettekirjutuses nimetatud kraavide rajamise näol tegemist õigusliku aluseta ehitustegevusega.
2.4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutuses võetud seisukohad Metsalauri kinnistul toimunu kohta on ka sisuliselt põhjendamatud. Kaebaja leiab, et tal ei ole olnud kunagi kohustust sellele kinnistule mingisuguseid kraave rajada, kuna selline kohustus ei saanud tuleneda vaidlustatud ettekirjutuses viidatud servituudi seadmise lepingust ega sellele lisatud asukohaplaanist ning kuna ühtki ehitusprojekti, mis saaks olla ehitusseadustiku § 12 lg 1 alusel ehitamise aluseks, pole Metsalauri kinnistu kraavide kohta koostatud ning ühtki asjaomast ehitusluba pole antud. Kaebaja selgitab, et kraavi näol, mille likvideerimist vastustaja kaebajale vaidlustatud ettekirjutuses ette heidab, oli tegemist maakaabeelliini rajamise käigus jäänud süvendiga, kuhu võis koguneda vesi. Kaebaja viitab ka vastustaja poolt varem avaldatud seisukohale, et kaebajal ei oleks olnud kraavi rajamiseks ega selle likvideerimiseks vaja ehitusluba. 2.5.Kaebaja ei nõustu ka vaidlustatud ettekirjutuses esitatud väitega, et väidetav kuivenduskraavi likvideerimine Metsalauri kinnisasjal on kaasa toonud Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnisasjade liigniiskuse, märkides, et tegelikult Metsalauri (ega ka Metsalauri tee 9) kinnisasja kuivendussüsteem mainitud naaberkinnisasju ei mõjuta või kui mõjutab, siis väga vähesel määral, milliste mõjude vältimiseks on nende kinnistute omanikel võimalik rajada oma kuivendussüsteemid. 2.6.Lisaks sellele leiab kaebaja, et vaidlustatud ettekirjutuse punkti 7.1 täitmiseks on seal antud ebamõistlikult lühike tähtaeg, kuna selle täitmine eeldab muuhulgas ehitusprojekti tellimist ja koostamist, ehitusloa taotlemist ja mahukate maaparandustööde korraldamist. 2.7.Sauna puudutava ettekirjutuse osa kohta märgib kaebaja esiteks, et tuleohutust puudutavas osas on Päästeamet hoone vastavust kontrollinud ja andnud nõusoleku hoone kasutamiseks. Teiseks vaidleb kaebaja vastu vaidlustatud ettekirjutuses esitatud väitele, et ta kasutab sauna alaliselt elamiseks, kuna see, et ta kasutab seda aeg-ajalt ka ööbimiskohana, ei tähenda sauna kasutamist elamuna ega seda, et saunale peaks taotlema kasutusluba kui elamule. Kaebaja hinnangul ei saa sellest, et rahvastikuregistris on Metsalauri tee 9 registreeritud tema elukohana, järeldada, et seal paikneval hoonel peaks olema elamu kasutusotstarve. Viidates rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikele 4, leiab kaebaja, et elukoha aadressi tähendus on eelkõige selles, et isikule on võimalik sellele aadressile saata avaliku ülesande täitmisel dokumente.
3.1.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Esiteks ei nõustu vastustaja kaebaja käsitlusega, et Metsalauri kinnistu kraavide olemasolu või puudumine pole seotud Metsalauri tee 9 kinnistul oleva tiigiga. Vastustaja selgitab, et kõnealuse tiigi projekteerimisel lähtuti olemasolevatest kraavidest ja truupidest, mis asusid Metsalauri kinnistul, kusjuures Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_1 kohaselt on ette nähtud Metsalauri tee lõunaküljel olevast kraavist truup tiiki. Vastustaja hinnangul tähendab see, et ehitusprojektis on kuivendussüsteemi toimimiseks vajaliku osana kajastatud süsteemi terviku
moodustamise ning toimimise seisukohalt vajalik kraavidesüsteem, mis asub Metsalauri kinnistul. Vastustaja viitab eelviidatud ehitusprojekti seletuskirja punktile 3.1, kus on rõhutatud vajadust vältida ümbritsevate piirkondade üleujutust liigvee ajal, milleks tuleb tagada olemasoleva kraavidesüsteemi toimimine ja hooldamine.
3.2.Vastustaja hinnangul leiab kaebaja ekslikult, et vaidlustatud ettekirjutus piirdub üksnes Metsalauri tee 9 kinnistul paiknevate ehitistega ning selgitab, et ettekirjutuse punkti 7 alapunktis 1 on selgelt viidatud ehitusprojektile, millega tuleb kuivendussüsteem vastavusse viia ehk Aarius Projekt OÜ tööle nr VK_050116_1, mis hõlmab ka Metsalauri kinnistul paiknevat kuivendussüsteemi toimimiseks vajalikku süsteemi osa. Vastustaja osutab seejuures asjaolule, et eelnimetatud ehitusprojekti koostaja on tellinud Geoport OÜ ehitusprojekti koostamiseks Metsalauri tee 9 kinnistu geodeetilise alusplaani ja ka Metsalauri kinnistu geodeetilise alusplaani, kusjuures Metsalauri kinnistu maa-ala plaanil on selgelt näha kraav, mis jätkub Metsalauri tee 9 kinnistul. Vastustaja märgib ka, et kraavi olemasolu ilmneb üheselt ka Maa-ameti geoportaalist leitavatelt ortofotodelt, eelkõige 09.05.2018 tehtud fotolt.
3.3.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Metsalauri kinnistul juurdepääsuteega paralleelselt pole kraavi ette nähtud ning viitab Metsalauri, Metsalauri tee 9 ja Suiga kinnisasjadele alajaama ja maakaabelliini rajamise ehitusprojektile, mille alusplaanina on kasutatud Maa ja Vesi projekteerimisbüroo 18.11.2010 koostatud joonist, kust nähtub, et juurdepääsuteele on projekteeritud kraavid. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tegemist oli maakaabelliini rajamisega seotud ajutiste kraavidega, osutades sellele, et maakaabelliini rajamiseks anti 30.07.2011 kaeveluba nr 13/2011, mis lõpetati 22.09.2011 ning millelt nähtub, et kaevetööde lõppedes vaatas kaebaja teostatud kaevetööd ja kinnistu olukorra üle ja kaebaja kinnitas, et kaevetööde osas tal pretensioone ei ole.
3.4.Vastustaja peab paljasõnaliseks kaebaja väidet, et Metsalauri (ega ka Metsalauri tee 9) kinnisasja kuivendussüsteem ei mõjuta naaberkinnisasju. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja kinnistule oli ehitusloa väljastamise hetkel rajatud kuivendussüsteem, mis arvestas vihma ja sadevee looduslikku äravoolu, ent muutes hiljem seda kuivendussüsteemi, muutis kaebaja looduslikku vee režiimi kinnistutel ning see põhjustas naaberkinnistutel liigvete kogunemise ning mõjutas pinna- ja sadevete režiimi kogu piirkonnas laiemalt, kui üksi kaebaja kinnistute osas. Seejuures selgitab vastustaja, et ei ole asunud ettekirjutusega lahendama kaebaja ja tema naabrite vahelisi tsiviilõiguslikke erimeelsusi, kuna ehitamise või ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
3.5.Sauna osas leiab vastustaja, et kaebaja kasutab sauna elamuna, kuna on korduvalt vallaga suheldes avaldanud, et tegemist on tema elukohaga ning vastustaja ametnikud on ka kohapeal veendunud selles, et ehitisregistris nimetatud sauna kasutatakse elamuna. Lisaks on kaebaja tsiviilasja nr 2-185
12088 esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et kasutab sauna hoonet igapäevaseks elamiseks. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja kasutab sauna elamuna, peab see vastama elamule esitatavatele nõuetele ning kui ta poleks teinud ettekirjutust taotleda abihoone kasutusotstarve muutmist vastavalt reaalsele kasutamisele, siis oleks ta pidanud tegema ettekirjutuse hoone kasutamise keelamiseks, mis oleks aga olnud ebamõistlik ja ebaproportsionaalne.
3.6.Sauna kohta ehitise auditi tellimise kohustuse osas selgitab vastustaja, et see on vajalik, kuna kaebaja ei ole esitanud sauna ehitusdokumente. Viidates ehitusseadustiku §-st 15 ja § 52 lg 2 punktist 10 tulenevale ehitamise dokumenteerimise kohustusele, selgitab vastustaja, et olukordasid, kus ehitise omanikul pole võimalik nõuetekohast ehitusdokumentatsiooni kasutusloa taotlemisel esitada, on pikka aega praktikas lahendatud viisil, et omanik esitab selle asemel ehitise auditi, milles pädev isik annab hinnangu ehitise vastamisele kehtivatele nõuetele, sest vastasel juhul poleks võimalik üldse kasutusluba väljastada juhul kui ehitusdokumentatsiooni pole koostatud või see on oluliste puudustega.
3.7.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega ettekirjutuse täitmise tähtaja ebapiisavuse kohta, leides, ettekirjutuse täitmiseks vajalike kaevetööde tegemise ja ehitise auditi tellimiseks oli aega piisavalt. Vastustaja märgib ka, et ei ole nõudnud kaebajalt ei uue ehitusprojekti tellimist ega uue ehitusloa taotlemist ning vastustaja hinnangul ei ole see ka ehitise vastavusse viimiseks kehtiva ehitusloa ja projektiga vajalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab sauna kohta tehtud ettekirjutust – vastustaja on vääralt leidnud, et Metsalauri tee 9 kinnistul asuv saun (ehitisregistri kood 120794861) peab vastama elamule esitatavatele nõuetele ning seega on põhjendamatu kaebajale pandud kohustus selle hoone kasutusotstarbe muutmise taotlemiseks ja ehitise auditi esitamiseks. Tiiki puudutavas osas tuleb küll tõdeda, et vaidlustatud ettekirjutuse resolutiivosa ehk punkti 7 alapunkt 1 on äärmiselt ebaõnnestunult sõnastatud, ent pidades silmas ettekirjutuses esitatud põhjendusi ja seal tehtud viiteid ettekirjutusele lisatud dokumentides esitatud andmetele, on ettekirjutusega pandud kohustuse sisu ja ulatus piisavalt selgelt mõistetav. Ettekirjutusega pandud kohustus rajada Metsalauri kinnistul oleva teega paralleelselt kulgev kraav, Metsalauri kinnistul asuv põhja-lõuna-suunaline kraav ja neid ühendav teealune truup sellistena nagu need on kantud Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_1 joonistele ning Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS-i töö nr 10864 joonisele, on sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud ettekirjutuses on piisava põhjalikkusega kajastatud asjaolusid, mille pinnalt võis vastustaja teha järelduse, et kaebaja naaberkinnistutelt (st Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutelt) takistab pinnavee looduslikku liikumist Metsalauri kinnistul asuv tee ning naaberkinnistutele avalduva negatiivse mõju lõpetamiseks tuleb kaebajal, kelle omandis on ka
Metsalauri kinnistu ja seal paiknev Metsalauri tee (rajatis), rajada kraavid ja truup, mis olid tõenäoliselt projekteeritud koos Metsalauri teega ning mille olemasolu on igal juhul eelduseks võetud Metsalauri tee 9 kinnistule kuivendussüsteem/tiikide projekteerimisel OÜ Aarius Projekt poolt.
5.Sauna kohta tehtud ettekirjutust põhjendab vastustaja sisuliselt sellega, et kaebaja on asunud kõnealust sauna kasutama elamuna. Kaebaja möönab, et elab seal aeg-ajalt, aga mitte kogu aeg. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune saun on saanud ehitusloa, vaidlust ei ole ka selles, et ehitusluba anti pärast ehitise valmimist. Ehitusloa andmise aluseks oli OÜ Aarius Projekt koostatud projekt. Vastustaja ei ole väitnud ega tuvastanud, et saun ei vastaks sellele projektile, eelkõige et selle hoone puhul oleks pärast ehitusloa andmist tehtud selliseid ehitusloa aluseks olnud projektist hälbivaid muudatusi, mis võiks mõistlikult kahtluse alla seada hoone ehitusloas määratletud kasutusotstarbe. Ehitusloa (kaebuse lisa 9) andmisel hindas vastustaja OÜ Aarius Projekt koostatud projekti, kus olid toodud kõnealuse sauna joonised, sh ruumilahendus ning nõustus, et sellise hoone kasutusotstarve võib olla „Elamu, kooli vms abihoone“. Asjaolu, et Metsalauri kinnistul ei olnud eelnimetatud ehitusloa andmise ajal olemas ühtki elamut ega olnud menetluses ka ehitusloa taotlust mõne elamu kasutusotstarbega hoone püstitamiseks, pidi vastustajale samuti teada olema. See, et projektis näidatud hoone reaalsed kasutusvõimalused ei piirdu üksnes kitsalt sauna funktsioonidega, oli eelviidatud projektist üheselt näha – projekti joonise (kaebuse lisa 8) kohaselt paikneb esimesel korrusel avar „eesruum“, kuhu on kavandatud ka kööginurk (pliit, valamu), samuti on hoones tualettruum, katusekorrusel on „puhkeruum“.
6.Olukorras, kus hoone omanik ise kasutab sellist abihoonena ehitusloa saanud sauna kasvõi enamvähem pidevalt elamiseks selles tähenduses, et ööbib selles hoones, ei ole siiski põhjust nõuda, et ta tõendaks selle hoone vastavust elamule esitatud nõuetele, ilma et oleks vähemalt mõistlikku kahtlust, et ta on teinud projektiga võrreldes hoones mingisuguseid muudatusi, mis võimaldavad hoone kasutamist uuel otstarbel, ent millist otstarvet projektikohane lahendus kas ei võimaldaks või vähemalt sedavõrd ei soosiks. Nii näiteks on ilmne projekti, ehitus- ja/või kasutusloa kohaselt puukuuri või garaaži funktsiooni täitva hoone sisustamisel selliste elementidega, mis on tavapärased eluruumi puhul, ent ei ole tavapärased puukuuri või garaaži puhul, on omanik hoonet muutnud eesmärgiga anda hoonele uus kasutusotstarve ning sel juhul võib kohalik omavalitsus kas keelata hoone uuel otstarbel kasutamise või nõuda kasutusloa taotlemist uuel otstarbel. Niisamuti on hoone kasutusotstarbe muutmise taotlemiseks ettekirjutuse tegemine mõeldav juhul, kui ilmneb, et vaadeldavat hoonet küll ümber ehitamata, ent seda teatud viisil reaalselt kasutades püüab omanik saada mingisugust lubamatut eelist, mida ta ei saaks, kui vaadeldaval ehitisel oleks elamu kasutusotstarve – sellekohaseks lihtsaks näiteks on olukord, kus detailplaneering või projekteerimistingimused määratlevad krundi ehitusõiguse selliselt, et seal võib olla üks elamu ja üks abihoone, ent omanik võtab mõlemad hooned kasutusele kui eraldi elamud (näiteks üürib n-ö sauna välja
elamispinnana nõnda, et sauna ei saa käsitada enam samal krundil oleva elamu abihoonena, vaid sisuliselt on tegemist teise elamuga). Käesoleval juhul ühtki sellist põhjust vaidlustatud ettekirjutuses esile toodud ei ole. Sauna projekt võimaldab igapäevase elamisega seotud mugavusi ja ehitusloa andmisel vastustaja seda aktsepteeris. Vastustaja ei ole osutanud ühelegi asjaolule, mis viitaks sellele, et kaebaja saab mingisuguse lubamatu eelise sellest, et sellele hoonele ei ole antud elamu kasutusotstarvet. Vastustaja ei ole ka osutanud ühelegi sellisele asjaolule, mille pinnalt saaks tekkida mõistlik kahtlus, et selles saunas sage või pidev viibimine ja ööbimine võib olla inimesele või keskkonnale ohtlik.
7.Asjaolu, et kaebaja on Metsalauri tee 9 registreerinud oma elukohana rahvastikuregistris, ei anna alust väita, et seal paiknev hoone peab vastama elamule esitatavatele nõuetele. Rahvastikuregistri elukohaandmete eesmärk on defineerida koht, kust isik on avaliku võimu jaoks kättesaadav ning samuti määrab elukoht ära teatud õiguste ja kohustuste teostamise (nt. valimisõigus, teatud maksutulu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse jms). Rahvastikuregistri seadus ei reguleeri seda, et elukohas peab olema eluruumile esitatavatele nõuetele vastav elamu. Rahvastikuregistri seaduse § 77 punkti 2 kohaselt kantakse üldjuhul isiku elukohana registrisse küll elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, ent isik võib taotleda ka ehitatava hoone või muu ruumi aadressi elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist.
8.Tuleb asuda seisukohale, et olukorras, kus kohalik omavalitsus on andnud ehitusloa lähtudes abihoone kasutusotstarbest ning pole mõistlikku kahtlust, et hoonet on kasutusotstarbe seisukohast oluliste tunnuste osas ümber ehitatud ega ka mõistlikku põhjust kahtlustada, et hoone sellisena, nagu see projekteeriti, võib ohustada inimese elu, keskkonda vms ka siis kui inimene seal alaliselt või peamiselt elab, ei ole põhjust nõuda kasutusloa menetluses hoone kasutusotstarbe muutmist ega eluruumidele esitatavatele nõuetele vastavuse tõendamist ehitise auditiga. Ehitusseadustiku alusel riikliku järelevalve teostamisel ja järelevalvemeetmete võtmisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas või milliste meetmete võtmine on vajalik. See tähendab, et kõigepealt tuleb defineerida sisuline probleem ja seejärel otsustada, kas või milliseid kohustusi panna isikutele selle probleemi lahendamiseks. See, et kaebaja ise omaenda kinnistul asuvas ja eelduslikult ehitusprojektile vastavas saunas pidevalt sööb ja magab, ei kätke endas tegelikult sellist probleemi, mida oleks vajalik vaidlustatud korralduses valitud järelevalvemeetmega lahendada. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu seejuures, et seal nõutud auditi koostamine oleks vajalik selleks, et hinnata sauna vastavust projekti koostamisel ja ehitusloa andmisel määratletud kasutusotstarbest tulenevatele nõuetele. Auditi esitamise nõue on selgelt seotud kasutusotstarbe muutmise taotlemise kohustusega. Kuna kasutusotstarbe muutmise nõue ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka auditi esitamise kohustuse panemine.
9.Vaidlustatud ettekirjutuse punki 7 alapunktiga 1 on kaebajale pandud kohustus „Viia [Metsalauri tee 9] kinnistul oleva kuivendussüsteemi vastavusse
kehtiva ehitusprojektiga (töö nr VK_050116_1) hiljemalt 01.12.2022“. Selliselt sõnastatud haldusakti resolutiivosa ei ole nõuetekohane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõikest 2 tulenevalt peab haldusaktil olema resolutiivosa, mis sisaldab haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi. Kohustava haldusakti resolutiivosa peab olema selge ehk sellest peab üheselt nähtuma, millist tegevust või millise eesmärgi saavutamist adressaadilt nõutakse. Juhul kui tegemist on ehitise puuduste likvideerimiseks tehtud ettekirjutusega, peab selle resolutiivosast selguma, milles seisnevad konkreetsed puudused, mis kõrvaldada tuleb ja/või milline peab olema tulemus, mida ettekirjutuse tegemisel soovitakse näha. Antud juhul vaidlustatud ettekirjutuse punkti 7 alapunktis 1 kasutatud sõnastus sellele selguse nõudele ei vasta. Haldusakti resolutiivosa ebaselge sõnastamise näol on aga tegemist eelkõige vormiveaga. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) §-s 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sellest tuleneb ühtlasi, et kui haldusakti resolutsioon on haldusaktis esitatud põhjendustest ja seal esile toodud asjaoludest lähtudes siiski piisavalt selgelt aru saadav, ei ole haldusakti põhjust tühistada pelgalt resolutsiooni ebaselge sõnastuse tõttu. Haldusakti resolutsiooni tõlgendamise võimalused saavad piirduda siiski vaid haldusaktis põhjenduste ja seal esile toodud asjaoludega ehk teisisõnu – haldusorgan ei saa kohtumenetluses omistada haldusaktile sisu, mida sellel andmise ajal ei olnud.
10.Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud ettekirjutuse põhjendavast osast selgelt, et probleem, mille lahendamiseks on see ettekirjutus tehtud, on eelkõige see, et kaebaja naaberkinnistutelt pinnavee looduslik liikumine on takistatud ning need jäävad vee alla. Viitega Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangule (kaebuse lisa 4 lisa 14) on ettekirjutuses leitud, et sellise olukorra põhjuseks on Metsalauri kinnistul asuv tee, mis takistab pinnavee looduslikku liikumist. Teiseks on vaidlustatud ettekirjutuses viidatud Metsalauri tee 9 kinnistul paiknevate rajatiste (kuivendussüsteem/tiigid) projektile ning asjaolule, et seal on ette nähtud Metsalauri tee 9 kinnistul olevate kuivendusrajatiste ühendamine Metsalauri kinnistul olevasse kuivendussüsteemi. Sellest tulenevalt on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses leidnud, et tagamaks Metsalauri tee
kuivendussüsteemi vastavuse OÜ Aarius Projekt koostatud projektile, peab kaebaja rajama sellised kraavid nii nagu need Aarius Projekt OÜ koostatud projekti joonistel märgitud on. Seejuures on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses selgitanud, et Aarius Projekt OÜ töö joonistel kajastatud Metsalauri kinnistul olev kuivendussüsteem vastab üldjoontes Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS-i töös nr 10864 joonistele, millest lähtuti tee ja kraavide rajamisele eelnenud servituutide seadmisel. Seega tuleb ettekirjutust mõista nii, et vastustaja nõuab, et kaebaja rajaks Metsalauri kinnistule sellised kraavid, nagu need nähtuvad Aarius Projekt OÜ töö nr VK_050116_ joonistelt ning Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS-i töö nr 10864 joonistelt ning mis kompenseerivad Metsalauri kinnistul paikneva teest tingitud takistust pinnavee looduslikule liikumisele naaberkinnistutelt.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas naaberkinnistute liigvee alla jäämise probleemi lahendamiseks oli vastustajal üldse lubatav sellise ettekirjutuse tegemine. Kaebaja seisukohaga, et vastustaja on asunud põhjendamatult lahendama kaebaja ja tema piirinaabrite vahelist eraõiguslikku tüli, ei saa siiski nõustuda. Nii Metsalauri tee 9 kinnistul olev kuivendussüsteem/tiigid kui ka Metsalauri kinnistul asuv tee on ehitised. Mõlemad eelnimetatud kinnistud ja ka nende oluliseks osaks olevad ehitised, sh. Metsalauri kinnistul olev tee, on kaebaja omandis. Ehitusseadustiku (edaspidi „EhS“) § 130 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks riikliku järelevalve raames „ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine“. EhS § 11 lg 1 tulenevalt peab ehitis olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 8 kohaselt on ehitis ohutu, kui see ei põhjusta ohtu muuhulgas varale ja keskkonnale. Eeltoodud sätteid tuleb mõista nii, et ehitis ei või põhjustada kahju ehk põhjendamatult suurt negatiivset mõju teiste isikutele varale (sh. kinnisasjadele) ega keskkonnale. Ehitis, mis takistab looduslikku pinnavee liikumist, ei ole ohutu, kui pinnavee liikumise tagamiseks ei ole võetud mingisuguseid mõistlikke meetmeid ning kui sellega kaasneb muuhulgas olukord, kus naaberkinnistu jääb põhjendamatult suure (või põhjendamatult kauaks) liigvee alla võrreldes loodusliku olukorraga, mis valitseks pinnavee liikumist takistava ehitise puudumisel. Eeltoodud põhjustel sai kaebaja omandis olevatel kinnistutel paiknevate ehitiste (st. Metsalauri kinnistul oleva tee) mõju Metsalauri tee 3, 5, ja 7 kinnistule liigvee kogunemisele olla riikliku ehitusjärelevalve esemeks ning tegemist ei ole pelgalt piirinaabrite vahelise eraõigusliku erimeelsusega, milles kohalik omavalitsus sekkuda ei võinud.
12.Järgnevalt on küsimus selles, kas vastustaja on põhjendatult leidnud, et Metsalauri kinnistul peavad olema sellised kraavid, nagu neid on kirjeldatud Aarius Projekt OÜ projektis nr VK_050116_1. Kaebajal on õigus selles, et Metsalauri kinnistul olevad kraavid ei ole Aarius Projekt OÜ projektiga projekteeritavateks objektideks. Projekti joonistelt ja seletuskirjas nähtub aga üheselt, et nende kraavide olemasolu on võetud projekti koostamisel eelduseks. Projekti seletuskirjas (kaebuse lisa 4 lisa 8) on – nagu ka vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses õigesti viitas – selgelt märgitud, et Metsalauri tee 9 krundile projekteeritakse 2 tiiki ja drenaažisüsteem, mis „koosneb osaliselt drenaažitorudest, kraavidest ja truupidest, mis ühendavad süsteemi krunti ümbritsevasse kraavide kuivendussüsteemi“. Projekti joonistele (kaebuse lisa 8) on selgelt kantud ka nende kraavide asukohad, muuhulgas on seal selgelt näidatud Metsalauri kinnistul asuvad kraavid. Projekti koostaja on seletuskirjas rasvast kirja pruukides rõhutanud, et „[s]elleks, et vältida Anija metskond 7 ja teiste ümbritsevate piirkondade üleujutust liigvee ajal tuleb tagada olemasoleva kraavidesüsteemi toimimine ja neid vajadusel hooldada, puhastada ja teostada kopratõrjet“. Mistahes mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et „olemasoleva kraavidesüsteemi“ all on projekti koostaja pidanud silmas projekti joonistel kajastatud kraave, eelkõige Metsalauri kinnistul olevaid kraave. Seega on projekti koostaja pidanud Metsalauri tee 9 kinnistule tiikide ja drenaažisüsteemi rajamist võimalikuks üksnes eeldusel, et see ühendatakse juba olemasoleva ja projekti joonistele kantud kraavide süsteemiga Metsalauri kinnistul. Tuleb mõista, et
igasugune kuivendusrajatis on oma olemuselt looduslike protsesside suunamise funktsiooni täitev rajatis. Sellise rajatise projekteerimisel on selle ühendamine mingisse terviklikku süsteemi selle projekti oluline osa. Ka 18.10.2016 ehitusloa andmisel on vastustaja lähtunud sellest, et Metsalauri kinnistul on kraavid, kuhu Metsalauri tee 9 kinnistul asuv tiik truubi kaudu ühendatakse, olemas. Rajatise puhul, mille projektis on ette nähtud selle ühendamine mingisuguse teise rajatisega, mille olemasolu on projekti koostamisel eelduseks võetud, ei saa rääkida projektile vastavusest, kui ilmneb, et eelnimetatud eeldus ei ole täidetud ehk teine rajatis, millega süsteem ühendada tuleb, puudub. Antud juhul nähtub Aarius Projekt OÜ töö osaks olevalt asendiplaanilt mõõtkavas 1:500, et tiigist 1 tuleb 400 mm läbimõõduga truup kraavi, mis algab Metsalauri tee 9 kinnistul ja kulgeb edasi Metsalauri kinnistul asuva tee ja Metsalauri 7, 5 ja 3 kinnistute piiri vahel. Jooniselt mõõtkavas 1:5000 nähtub kogu Metsalauri kinnistul olev kraavivõrk, seejuures asjaolu, et Metsalauri 5 kinnistuga külgnemise kohas ristub piki tee äärt kulgev kraav teise põhja-lõuna suunalise kraaviharuga. On tõsi, et Aarius Projekt OÜ töös ei ole konkreetselt nimetatud Metsalauri tee alt läbi minevat truupi, mis on selgelt märgitud vaidlustatud ettekirjutuses osutatud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonisel (kaebuse lisa 4 lisa 1 lk 17 ja kaebuse lisa 4 lisa 2). Samas oleks pinnavee looduslikku liikumise suunda arvestades (vt. allpool esitatud põhjendused seoses OÜ Inseneribüroo Steiger eksperthinnanguga) ilmselgelt ebaloogiline, et OÜ Aarius Projekt joonistel näidatud teega paralleelselt kulgev kraav ei ole ühendatud sealsamas näidatud põhja-lõuna-suunalise kraaviga, kuna sel juhul ei oleks teega paralleelselt kulgevasse kraavi koguneval veel kuhugi edasi voolata. Eeltoodust tulenevalt on Metsalauri kinnistul asuvate kraavide olemasolu Aarius Projekt OÜ koostatud projekti alusel Metsalauri tee 9 kinnistule rajatud kuivendussüsteemi eesmärgipärase funktsioneerimise eelduseks ning selle eelduse täitmata jätmisel ei saa Metsalauri tee 9 kinnistule rajatud kuivendussüsteemi pidada OÜ Aarius Projekt koostatud projektile vastavaks.
13.Eeltoodu tõttu ei ole õige kaebaja seisukoht, et vastustaja ei võinud teha kaebajale ettekirjutusi Metsalauri kinnistut puudutavas osas. Möönan, et ettekirjutuse punktis 2 “Objekt“ oleks tulnud selguse huvides nimetada Metsalauri tee 9 kinnistule ära ka Metsalauri kinnistu ja eeskätt sel kinnistul paiknev tee, ent juba eespool toodud põhjustel selgub ettekirjutusest sellega pandud kohustuse sisu piisavalt selgelt, mistõttu on tegemist väheolulise vormiveaga, mis ei too kaasa ettekirjutuse tühistamist.
14.Teiseks on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses viidanud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Metsalauri tee 3, 5 ja 7 veerežiimi muutuste eksperthinnangule (kaebuse lisa 4 lisa 14). Kaebaja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis lubaks kahelda kõnealuse hinnangu andnud isikute erialases pädevuses. Seda arvamust ei saa ebausaldusväärseks pidada pelgalt põhjusel, et see on koostatud Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute omanike tellimisel. Arvamus on esitatud jälgitavalt ja loogiliselt. Selle arvamuse 7. lehekülje esimeses lõigus on selgitatud, et „[m]aapinna reljeef kinnistute piirkonnas on Maa-ameti kõrgusmudeli andmetel, suunaga lõunast põhja. Absoluutkõrgused Metsalauri tee 3, 5 ja 7 lõunapiiril on 17 – 18 m piires ja põhjapiiril (Metsalauri tee ääres)
vastavalt 2016. a geodeetilisele mõõdistusele vahemikus 15,54 - 16,52 m (EH2000 kõrgussüsteem). Piirkonna pinnavee looduslik valgumise suund on selle tõttu ka kagust-loodesse“. Arvamuse 10. leheküljel on märgitud, et „Metsalauri teest ja selle ääres asuvast vallist [on kujunenud] tõkkebarjäär vee valgumisele vastavalt looduslikule maapinna reljeefile. Tulenevalt asjaolust, et likvideeritud on ka truup, koguneb vesi Metsalauri teemulde taha ja ujutab üle Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute põhjaosad.“ Seega on asjatundja leidnud, et Metsalauri tee sellisena nagu see arvamuse andmise ajal oli – ehk selline, et Metsalauri 3, 5 ja 7 poolsel tee äärel ei olnud kraavi, vaid tee muldel oli vall ning puudus ka tee alt läbi minev truup – on põhjuseks, miks vesi koguneb Metsalauri teemulde taha ja ujutab üle Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute põhjaosad. Seega tuvastas asjatundja selle, et pinnavesi ei pääse oma looduslikus suunas liikuma, kuna Metsalauri kinnistul asuv tee takistab seda. Samuti leiab asjatundja arvamuse 12. lehekülje esimeses lõigus, et „saab järeldada, et Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistute üleujutuse ja suurema liigniiskuse põhjuseks on asjaolu, et Metsalauri tee rajamisega kaasnenud looduslikku pinnavee liikumise takistuse kompenseerimiseks mõeldud ja Metsalauri teega rajatud kraavid on likvideeritud“. Kasutades sõnastust „on likvideeritud“, on asjatundja seejuures osutanud samas ekspertarvamuses eelkõige Maa-ameti ajalooliste ortofotode pinnalt tehtud järeldusele, et ajal, mil Metsalauri kinnistul ei olnud veel teed, ei olnud seal ka kraave, ent pärast tee rajamist need kraavid olid, ent arvamuse andmise ajal neid ei olnud. Asjatundja seisukohast, kus viidatakse piirkonna reljeefile ja pinnavee loodusliku liikumise suunale, saab üheselt järeldada, et pinnavee loodusliku liikumise takistuseks on kaebaja omandis olev tee ning selle takistuse mõju kompenseerimiseks peaks tee kõrval kulgema kraav, mida mööda saaks pinnavesi, mis tee puudumise korral looduslikult Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutel üle Metsalauri kinnistu mere poole liiguks, liikuda oma loomulikus suunas, jäämata pidama Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistutele. Nii on asjatundja märkinud, et „[s]elleks, et oleks tagatud Metsalauri 3, 5 ja 7 kinnistutel vähemalt loodusliku tasemega või võrdväärne pinnaveerežiim, tuleb taastada varasemalt eksisteerinud kraavivõrk, mis oli ka näidatud AS Maa ja Vesi Projekteerimisbüroo koostatud projektis (töö nr 10864)“. Asjatundja arvamuse seisukohast ei ole oluline, kas eelnimetatud projektil oli mingisugune õiguslik tähendus või kas selle alusel anti mõni ehitusluba või kas kaebaja selle projekti alusel tegelikult tee ehitas. Küll aga on oluline see, et asjatundja peab selles projektis (ehk projekti neil osadel, mis talle kättesaadavad olid) kajastatud lahendust selliseks, mis naaberkinnistutele liigvee kogunemise probleemi lahendaks.
15.Kaebaja on kaebuses väitnud, et Metsalauri tee 9 ega Metsalauri tee kinnistutel asuvad või sealt puuduvad kuivendussüsteemid reaalselt Metsalauri tee 3, 5 ja 7 kinnistuid ei mõjuta või mõjutavad vaid vähesel määral. Vastustaja on õigesti leidnud, et see kaebaja väide on paljasõnaline. Kaebaja ei ole esitanud ühtki vähemalt loogilist seletust, mis seaks kahtluse alla vaidlustatud ettekirjutuses viidatud Inseneribüroo Steiger arvamuses tehtud järelduse. Selles, et konkreetselt Metsalauri tee 9 kinnistul paiknevad tiigid ja drenaažitorud eelnimetatud naaberkinnistute liigniiskusele suurt mõju ei avalda, on kaebajal
ilmselt õigus. Vastupidist ei väida ka vastustaja. Vastav mõju on aga sellel, et Metsalauri kinnistul oleva tee ääres puuduvad kraavid ja tee alune truup, samas kui Metsalauri kinnistul olevate vastavate kuivendussüsteemi elementide olemasoluga on Metsalauri tee 9 kinnistule tiikide planeerimisel arvestatud ja just nende tiikide rajamise projektis on projekteerija pidanud oluliseks Metsalauri tee kinnistul asuvate kraavide toimimise tagamist.
16.Mis puudutab veel vaidlustatud ettekirjutuses viidatud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi tööd nr 10864, siis iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et selle projekti alusel ei ole ühtki ehitusluba antud. Kumbki pool ei ole tegelikult selgelt väitnud, kas või millise projekti alusel tee rajamine toimus. Vaidlust ei saa olla selles, et servituudilepingud ei saanud olla tee ehitamise õiguslikuks aluseks. Sellegipoolest ei ole vaidlustatud ettekirjutuses Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 joonistele viitamine asjassepuutumatu, kuna on ilmne, et Metsalauri kinnistul asuva tee ehitamise eesmärgil need joonised kaebaja kontrolli all oleva äriühingu tellimisel 2010 ja 2011. aastal koostati. Kuna neil joonistel on Metsalauri kinnistul paiknevaid kraave kajastatud täpsemalt kui seda on tehtud Aarius Projekt OÜ töös ning kuivõrd eespool viidatud OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud arvamusest nähtuvalt oleks Metsalauri kinnistul asuvast teest tingitud pinnavee loodusliku liikumise takistuse kompenseerimiseks kohane selline lahendus, nagu Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö joonistel kajastatud, siis võis vastustaja eelnimetatud joonistele viidata ja asuda seisukohale, et need kajastavad täpsemalt neid samu kraave, mida Aarius Projekti OÜ töö seletuskirja punktis 3.1. on nimetatud kui krunti ümbritsevat kraavide kuivendussüsteemi.
17.Kaebaja viited sellele, et Metsalauri tee 3, 5, ja 7 kinnistutele väljastatud projekteerimistingimustes on ette nähtud liigvee probleemi lahendamine omal kinnistul, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuv. Need projekteerimistingimused (kaebuse lisad 9—11) on antud neile kinnistutele ehitiste projekteerimiseks ning liigvee käitlemist puudutav nõue on seatud selleks, et projekteerimistingimustes ette nähtud ehitamisest või ehitistest lähtuvad mõjutused pinnavee looduslikule voolamisele ei koormaks ebamõistlikult teisi kinnistuid, eelkõige mõistagi kaebaja kinnistuid. Seevastu pinnavee loodusliku liikumise eest kinnistult, kus inimtegevus seda mõjutanud ei ole, madalamale ehk loomuliku liikumise suunas, ei saa vastutada kõrgemal asuva kinnisasja omanik, kelle kinnistul ei ole sellist inimtegevust, mis pinnavee loomulikku liikumist mõjutaks. Selles kontekstis ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et Metsalauri tee 3, 5, ja 7 kinnistute omanikel on võimalik ehitada oma kinnistute kuivendamiseks oma süsteemid. Olukorras, kus kaebaja tegevuse tulemus [Metsalauri kinnistul olev tee] takistab pinnavee looduslikku liikumist – ning eelviidatud asjatundja arvamuse pinnalt võis vastustaja asuda seisukohale, et see nii on – võis kaebajale teha EhS § 130 lg 2 p 2 alusel ettekirjutuse rajada kuivendussüsteem, mis selle takistuse kompenseerib. Eeltoodud põhjustel on vastustaja põhjendatult ja loogiliselt leidnud, et eesmärgipäraseks ja sobivaks lahenduseks, mis kaebajal ettekirjutuse täitmiseks realiseerida tuleb, on lahendus, mis vastab eelnimetatud Aarius Projekt OÜ töös ja sellele sisuliselt vastavates Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö joonistel kajastatule.
18.Nõustuda ei saa viimaks ka kaebaja etteheitega, et ettekirjutuse täitmiseks antud aeg oli ebamõistlikult lühike. Ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 15.07.2022 ning täitmise tähtpäevaks oli 01.12.2022. Seega määrati ettekirjutuse täitmiseks neli ja pool kuud. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, et selline tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike. Vastustaja on leidnud, et ettekirjutuse täitmiseks ei vaja kaebaja ehitusluba. Selline seisukoht on põhjendatud, kui lähtuda käsitlusest, et asjaomased kraavid ja truup on olemuselt Metsalauri tee kinnistul paikneva tee osad. Kuna kõnealuse tee näol ei ole ilmselt tegemist avalikult kasutatava teega ega avalikkusele ligipääsetava erateega, ei ole selle või selle osade rajamiseks ehitusluba vaja. Kaebaja väited aeganõudva projekti ja suuremahuliste maaparandustööde kohta näivad liialdatuna, arvestades, et vajalikud kraavid ja truup on ilmselt võimalik rajada lähtudes kaebajale kättesaadava projekti ehk Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10864 alusel ning kraavide mahtu arvestades ei ole tegemist nii mahuka tööga, et selle teostamine ettekirjutuses määratud aja jooksul oleks selgelt võimatu. Väitmaks, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg on liialt lühike, peaks vastustaja veenvalt selgitama, et ka viivitamatult pärast vastava kohustuse tekkimist mõistlikult tegutsema asudes ei oleks tulemuse saavutamine ettenähtud aja jooksul tavalistel asjaoludel võimalik. Antud juhul see nii ei ole. Ettekirjutuse täitmiseks tähtaja andmisel ei pea vastustaja arvestama igasuguste ettekirjutuse täitmisel aset leida võivate erakorraliste sündmustega, küll aga on selliste sündmuste aset leidmise korral adressaadil võimalik taotleda ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist ning põhjendatud juhtudel tuleb haldusorganil tähtaega pikendada.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul vaidlustas kaebaja ettekirjutusega pandud 2 kohustust – ühe osas kuulub kaebus rahuldamisele, teise osas mitte. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude välja mõistmiseks, paludes välja mõista
euro suuruse riigilõivu ja 8515,80+456=8971,8 euro suuruse õigusabikulu. Vastustaja enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud ei ole. HkMS § 109 lõikest 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul tuleb kaebaja kasuks välja mõista pool kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 20 eurot ning õigusabikulud ulatuses, mida saaks pidada mõistlikuks olukorras, kus kaebaja oleks vaidlustanud ettekirjutuse üksnes osas, milles kaebus rahuldamisele kuulub. Nende kulude hulka tuleb arvestada kulud, mis seonduvad kogu haldusakti läbi töötamise, vaidlustamise perspektiivide hindamise ning antud juhul sauna kohta tehtud ettekirjutuse vaidlustamiseks vajalike menetlusdokumentide koostamisega. Nõustun vastustajaga, et põhjendatud ei ole kaebaja kasuks välja mõista kulusid, mis seonduvad kolmandate isikute kaasamata jätmist puudutanud määruskaebusmenetlusega ning seda pelgalt põhjusel, et kolmandate isikute kaasamise küsimus tõusetus üksnes seoses vaidlustatud ettekirjutuse punkti 7
alapunktiga 1, mille tühistamise nõue jääb rahuldamata. Võttes arvesse vaidlustatud haldusakti mahtu ja selle vähemalt mõningast ebaselgust ning sauna puudutava ettekirjutusega seotud vaidlusküsimuste mahtu ja keerukust, samuti poolte poolt sellega seoses menetluse käigus esitatud seisukohti, saab mõistlikuks õigusabi mahuks kaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamisel pidada kulu, mis vastab umbes 12 tunnile advokaadi tööle, kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu tuleb välja mõista 1 advokaadi töötunnile vastavas osas. Kaebaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluste kohaselt on advokaadi tunnihinne 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Tunnihinne on õigusteenuse turul tavapärane. Eeltoodut silmas pidades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 13x190x1,20+20=2984 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.