lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1683/10

Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1683/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3147
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 5ViivisRVastS § 7 lg 1, 2, 4Vastutuse alusedMKS § 136Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramistMKS § 1361 lg 3MKS § 361 lg 3RVastS § 6 lg 1Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõueHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109Menetluskulude väljamõistmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1683/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-1530/29Riigikohtu halduskolleegium28.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 01.02.2023, Tartu 3-21-1683 Giga Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.07.2021. a otsuse nr 6-10/017724-2 osaliseks tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 23.03.2022. a otsus Giga Ehitus OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Giga Ehitus OÜ Volitatud esindaja v.adv. Marko Kaevando Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 23.03.2022. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti 13.07.2021. a otsus nr 6-10/017724-2 osas, millega jäeti rahuldamata Giga Ehitus OÜ kahju hüvitamise taotlus. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Giga Ehitus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis (viivitusintress) summas 313 (kolmsada kolmteist) eurot ja 93 (üheksakümmend kolm) senti.
2.Muuta halduskohtu otsust menetluskulude osas ning mõista Maksu- ja Tolliametilt Giga Ehitus OÜ kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 1226 (tuhat kakssada kakskümmend kuus) eurot ja 4 (neli) senti.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Giga Ehitus OÜ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.03.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
HKMS § 212 lg 1Kassatsioonitähtaeg
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
MKS § 115Maksukohustuslase poolt makstav intress
HKMS § 213

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus andis 01.03.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-411 Maksu- ja Tolliametile (MTA) loa keelumärgete seadmiseks viiele Giga Ehitus OÜ sõidukile, Giga Ehitus OÜ ettemaksukonto arestimiseks summas 228,05 eurot ning aresti seadmise taotlemiseks Giga Ehitus OÜ arvelduskontodele summas 20 619,71 eurot.
2.MTA kohustas 07.06.2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/051535-20 Giga Ehitus OÜ-d tasuma 470 628,03 eurot. Giga Ehitus OÜ tasus maksuotsusega määratud maksusumma 07.06.2021.
3.Giga Ehitus OÜ esitas 15.06.2021 MTA-le taotluse Giga Ehitus OÜ suhtes tehtud täitetoimingute viivitamatuks lõpetamiseks ning Giga Ehitus OÜ pangakonto arestist vabastamise õigusvastase viivitamisega tekitud kahju hüvitamiseks perioodi 10.-15.06.2021 eest summas 269,09 eurot, millele lisandub alates 16.06.2021 kahju summas 44,848 eurot päevas kuni Giga Ehitus OÜ pangakonto arestist vabastamiseni.
4.Giga Ehitus OÜ pangakonto vabastati arestist 16.06.2021 ja samal päeval kustutati liiklusregistrist sõidukitele seatud keelumärked.
5.MTA luges 13.07.2021. a otsusega nr 6-10/017724-2 põhjendatuks Giga Ehitus OÜ taotluse Tartu Halduskohtu 01.03.2021. a määruse alusel haldusasjas nr 3-21-411 Giga Ehitus OÜ suhtes tehtud täitetoimingute lõpetamiseks (p 1) ning jättis rahuldamata Giga Ehitus OÜ kahju hüvitamise taotluse pangakonto 204 619,71 euro ulatuses arestimise eest (p 2). Otsuse õigusliku alusena on viidatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg-le 1 ja § 18 lg-le 1. MTA leidis, et olukorras, kus 15.06.2021 esitas taotleja MTA-le nõude sõidukitele seatud keelumärgete kustutamiseks ja pangakonto, s.h ettemaksukonto arestist vabastamiseks ning MTA esitas taotluse saamisele järgneval päeval taotlused Transpordiametile ja Swedbank AS-le sellekohaste toimingute tegemiseks, ei ole kahju hüvitamine põhjendatud. Mõistlik ja oodatav on MTA teavitamine ülekande sooritamisest. MTA-le ei saa tegevusetust ette heita. MTA tegutses viivitamatult, et saaks taastatud taotleja õigus kasutada ja käsutada talle kuuluvaid sõidukeid ja rahalisi vahendeid. Kuna olukorda oli võimalik lahendada esmast õiguskaitsevahendit rakendades, langeb taotleja jaoks ära kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus. Täidetud ei ole RVastS § 7 lg-s 2 sätestatud eeldused, kuna MTA ei ole olnud tegevusetu ega saanud tegevusetuse tõttu taotlejale kahju tekitada.
6.Giga Ehitus OÜ esitas 23.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 13.07.2021. a otsus nr 6-10/017724-2 osas, millega jäeti rahuldamata Giga Ehitus OÜ kahju hüvitamise taotlus ning mõista MTA-lt välja kahjuhüvitis (viivis) summas 313,93 eurot. Kaebuse põhjendused: MTA õigusvastane viivitus on ilmselge. Täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisena maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 3 tähenduses tuleb käsitleda ka maksusumma tasumist. MTA peab pidevalt kontrollima maksukohustuse täitmist, mille sundtäitmise tagamiseks on täitetoimingud teinud. MTA sai maksuotsusega määratud maksusumma tasumisest teada (või pidi teada saama) 07.06.2021. Järelikult oleks MTA pidanud lõpetama kaebaja suhtes tehtud täitetoimingud hiljemalt 09.06.2021, mida ei teinud. MKS ega ükski muu õigusakt ei pane maksukohustuslasele kohustust teavitada maksuhaldurit maksusumma tasumisest. MKS § 1361 lg-st 3 ei tulene, et maksukohustuslane peab pärast täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemist (maksusumma tasumist) esitama MTA-le taotluse täitetoimingute lõpetamiseks. See, et isiku pangakonto mingil ajahetkel

õigusvastasest arestist vabastatakse, ei muuda olematuks asjaolu, et kuni selle ajahetkeni oli aresti jätkumine õigusvastane. Kaebaja viivisenõude rahuldamise eeldused on täidetud.

7.MTA palus 25.08.2021. a vastuses ja 10.02.2022. a täiendavas seisukohas jätta kaebus rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 27.09.2021. a määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.12.2021. a määrusega Tartu Halduskohtu 27.09.2021. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.
10.Tartu Halduskohus jättis 23.03.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) MTA oli õigusvastaselt tegevusetu, kuna ei lõpetanud täitetoiminguid hiljemalt 2 tööpäeva jooksul 09.06.2021. MTA andis sellekohase korralduse alles 16.06.2021. Kaebaja vara oli MTA tegevusetuse tõttu 10.-16.06.2021 õigusvastaselt arestitud. Täidetud on kahju hüvitamise rahuldamise üks eeldustest – haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes. 2) Ei ole põhjust MTA-lt kaebaja kasuks viivise väljamõistmiseks, kuna kaebaja oleks saanud kahju vältida, kasutades esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja võinuks MTA poole pöörduda 10.06.2021 või hiljemalt 11.06.2021, kui oli selge, et MTA ei ole 2 tööpäeva jooksul maksuvõla tasumisest täitetoiminguid lõpetanud. Seda enam, et kaebaja oli kindel, et pangakonto arestimine on olnud alates 10.06.2021 õigusvastane (dtl 62), mistõttu pidanuks tal tekkima arusaamine, et maksuvõla tasumisest tuleks MTA-d teavitada. Kui isik leiab, et avaliku võimu tegevus on õigusvastane, peab ta sellise tegevuse vaidlustama ja mitte laskma endale õigusvastaselt kahju tekitada. Kui kaebaja oleks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid varem ja esitanud vastavalt RVastS § 6 lg-le 1 MTA-le taotluse viivitamatult lõpetada Tartu Halduskohtu 01.03.2021. a määruse alusel haldusasjas nr 3-21-411 Giga Ehitus OÜ suhtes tehtud täitetoimingud, on väga tõenäoline, et pangakonto oleks arestist vabastatud taotluse esitamise päeval. Sellise järelduse lubab teha MTA tegevus 15.06.2021. a taotluse järgselt. MTA vabastas pärast teavitamist viivitamatult konto. RVastS-i alusel hüvitise nõudmine oleks põhjendatud, kui selles etapis oleks MTA viivitanud vms ehk ei oleks saanud kahju ära hoida. Kõik kahju hüvitamise tingimused ei ole täidetud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11.Giga Ehitus OÜ esitas 01.04.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.03.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja saab nõuda viivist RVastS § 7 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel hüvitamiskaebusega. Küsimus, kas kaebaja saanuks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega kahju tekkimist vältida, ei ole viivisenõude lahendamisel relevantne. 2) Jääb ebaselgeks, kas kohus tugines sellele, et kaebaja ei teavitanud MTA-d maksuvõla tasumisest (mis ei ole käsitletav ühegi RVastS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud nõudena) või sellele, et kaebaja ei esitanud MTA-le nõuet täitetoimingute lõpetamiseks RVastS § 6 lg 1 alusel. Kohus kohaldas RVastS § 7 lg-t 1 vääralt, leides, et isik peab kahju hüvitamise nõude säilitamiseks kasutama RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguskaitsevahendeid viivitamatult pärast tema õiguste rikkumist. RVastS § 6 lg 1 ei sätesta toimingu sooritamise nõude esitamiseks konkreetset tähtaega. Ebamõistlik on seisukoht, et isik peab esitama RVastS §-des 3, 4 või 6 sätestatud nõude viivitamatult pärast tema õiguste rikkumise ilmnemist. 3) Olukorras, kus MTA õigusvastane viivitus kaebaja pangakonto arestist vabastamisel algas

kohtu seisukoha järgi 10.06.2021 (otsuse p 24), jääb arusaamatuks, miks on kaebaja viivisenõue jäänud rahuldamata perioodi 10.-11.06.2021 eest. Olukorras, kus MTA õigusvastane viivitus kaebaja pangakonto arestist vabastamisel lõppes kohtu seisukoha järgi 16.06.2021, kaebaja oli kasutanud esmast õiguskaitsevahendit 15.06.2021, jääb arusaamatuks, miks jättis kohus rahuldamata kaebaja viivisenõude perioodi 15.-16.06.2021 eest. 4) Kohus ei järginud ringkonnakohtu 09.12.2021. a määruses esitatud seisukohti, mida tuleb pidada menetlusnormide oluliseks rikkumiseks. Haldusorganile õigusaktides sätestatud kohustused toimingute tegemiseks ja nende täitmiseks antud tähtajad kehtivad haldusorgani suhtes ning nendest ei saa tuletada kohustusi toimingu adressaadi (kaebaja) jaoks, nagu kohus on teinud. 5) MTA õigusvastane viivitus kaebaja pangakonto arestist vabastamisega viivitamisel tõi kaebaja jaoks kaasa oluliselt suurema kahju tekkimise ohu, kui seda on nõutav viivis. Kaebaja pidi 10.06.2021 tasuma tööjõumakse ligi 62,3 tuhande euro suuruses summas ning kui maksusumma oleks jäänud tasumata, oleks MTA hakanud nõudma kaebajalt intressi MKS § 115 ja § 117 lg 1 järgi suuremas määras, kui seda on kaebaja nõude aluseks olev viivisemäär (8% aastas). Seda arvestades on viivisenõude rahuldamata jätmine ebaõiglane.

12.MTA esitas 20.04.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kui jaatada, et MTA on olnud õigusvastaselt tegevusetu ja sellest on tekkinud viivitus, siis ei ole viivisenõude rahuldamise eeldused täidetud. MKS § 1361 eesmärk ei ole maksukohustuslase õiguste (omandiõiguse) kaitse, vaid riigi finantshuvide kaitse – riigi ees olevate kohustuste täitmise tagamine. Seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda hüvitist selle sätte võimaliku eiramisega tekitatud kahju eest, vaid tal tuleb kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kaitsta oma õigusi. Kohus leidis õigesti, et asja lahendamisel tuleb kontrollida, kas kahju oli võimalik vältida või kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 2) RVastS § 7 sõnastus näeb ette, et kahju hüvitamist võib nõuda, kui kahju ei olnud võimalik vältida RVastS §-s 6 sätestatud viisil õiguste kaitsemise või taastamisega. MTA teavitamisega (toimingu sooritamise nõudega) sai kahju vältida ja kaebaja õigused taastada RVastS-i sõnastuse mõttes. Kuna olukorda oli võimalik lahendada esmast õiguskaitsevahendit rakendades – kaebaja taotles maksuhaldurilt toimingute sooritamist ja maksuhaldur tegi taotlused vajalike toimingute sooritamiseks – langeb kaebaja jaoks ära kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus. 3) RVastS § 7 lg 1 kannab riigivastutuse põhimõtet, mille kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Kahju hüvitamise nõude eesmärk on luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud ja see olukord oli loodud pangakonto aresti alt vabastamisega. Kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei tooks kaasa täiendavat positiivset muudatust kaebaja õiguste ja kohustuste osas lisaks hüvitise saamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
14.Pooled vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kas vastustaja pidanuks maksma kaebajale hüvitist (viivitusintressi) aja eest, mil maksuhaldur ei täitnud MKS § 1361 lg-st 3 tulenevat kohustust kaebaja pangakonto aresti alt vabastamiseks. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

15.Pooled ei vaidle selle üle, et viidatud norm oli asjakohane ka kaebaja pangakonto aresti alt vabastamisel ning et käesoleval juhul langes täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära kaebaja poolt maksuotsusega määratud maksusumma tasumisega maksuotsuses näidatud maksuhalduri pangakontole. Kaebaja kinnitusel kasutas ta tasumisel maksuotsuses märgitud viitenumbrit. Maksusumma laekus maksuhalduri pangakontole esmaspäeval, 07.06.2021. Seega pidi vastustaja kaebaja pangakonto aresti alt vabastama hiljemalt kaks tööpäeva hiljem ehk 09.06.2021. Oma kohustust kaebaja pangakonto aresti alt vabastamiseks on vastustaja ka ise tunnistanud vaidlustatud otsuses (p 5). Vastustaja vabastas kaebaja pangakonto aresti alt siiski alles 16.06.2021, päev pärast kaebaja poolt vastustajale taotluse esitamist täitetoimingute viivitamatuks lõpetamiseks ning pangakonto arestist vabastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
16.Riigikohus on MKS § 361 lõike 3 kohaldamist selgitanud järgmiselt: „Kuna MKS § 361 lg 3 näeb täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemise korral ette kohustuse täitetoiming lõpetada, on selle kohustuse rikkumisel tegemist maksuhalduri õigusvastase tegevusetusega. Seepärast on asjakohaseks normiks RVastS § 7 lg 2, mille kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi“ (RKHK 03.04.2020. a otsus asjas nr 3-17-98, p 27). Halduskohus leidis otsuses, et kuna MTA ei lõpetanud täitetoiminguid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul 09.06.2021, oli MTA õigusvastaselt tegevusetu (otsuse p 24). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
17.Samas asus halduskohus seisukohale, et hüvitise (intressi) väljamaksmise eeldused ei ole siiski täidetud, sest kaebaja ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid ega esitanud RVastS § 6 lg 1 alusel MTA-le taotlust täitetoimingute viivitamatuks lõpetamiseks. Halduskohus leidis, et kui kaebaja oleks seda teinud, oleks olnud väga tõenäoline, et pangakonto oleks arestist vabastatud taotluse esitamise päeval (otsuse p 25). Maksuhalduri teavitamine oleks halduskohtu hinnangul aidanud kahju ära hoida (otsuse p 26). Samale seisukohale asus MTA vastuses apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohaga ei nõustu.
18.Ringkonnakohus asus käesolevas haldusasjas 09.12.2021 tehtud määruses järgmisele seisukohale: „Seadusest ei tulene, et täitetoimingu lõpetamise tähtaeg hakkas kulgema täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemisest teadasaamisest MTA poolt. /.../ MKS § 1361 lg 3, § 150 lg 5 ega muu norm ei sätesta maksukohustuslase teatamiskohustust. Sellist kohustust ei ole kaebajale pandud ka maksuotsusega ega selle lisaga 100, milles nähti ette maksuvõla tasumise viis. /.../ Pidades silmas veel maksuvõla tasumiseks viitenumbri märkimist maksuotsuse lisas 100 ja selle kasutamist kaebaja poolt maksuvõla tasumisel, on raske näha, miks kaebajal oleks pidanud tekkima arusaamine, et tasumisest tuleks vastustajat veel eraldi teavitada. Pigem toetab kehtiv õigus esmapilgul järeldust, et MTA-l tuli enda sisemine asjaajamine korraldada viisil, mis tagab talle seadusega pandud kohustuste täitmise, s.h täitetoimingu lõpetamise 2 tööpäeva jooksul maksuvõla tasumisest“ (määruse p-d 18-19). Ringkonnakohus jääb eelviidatud seisukoha juurde. Kui siduda MTA jaoks ettenähtud tähtaja kulgemine maksukohustuslase poolse teatamiskohustusega, muutub MKS § 1361 lg-s 3 toodud maksuhalduri kohustus sisutuks.
19.Ringkonnakohus on ühtlasi erinevalt halduskohtust seisukohal, et mõistlik on eeldada, et MKS § 361 lg-st 3 tuleneva kohustuse rikkumisel vastustajalt viivitusintressi nõudmisel RVastS § 7 lg-s 1 märgitud esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise kohustus ei kohaldu.
20.RVastS § 7 lg 4 võimaldab kohaldada lisaks riigivastutuse seadusele ka võlaõigusseaduse sätteid, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ka praegusel juhul nõudis kaebaja vastustajalt sisuliselt viivitusintressi tasumist pangakonto aresti alt vabastamisega viivitatud aja eest. Riigikohtu alljärgnevast seisukohast võib välja lugeda, et VÕS § 113 alusel esitatav viivitusintressi nõue ja RVastS alusel viivitusintressi ületavas osas esitatud kahju hüvitamise nõue ei eelda kahjustatud isikult ühetaoliste eelduste täitmist.
21.Riigikohus on leidnud: „Viivisenõude rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 51). Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p 22). /.../ Kolleegiumi hinnangul on ka MKS § 1361 lg-st 3 tulenev rahasumma aresti alt vabastamise kohustus käsitatav rahalise kohustusena VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Viivise nõudmine selle kohustuse täitmisega viivitamise korral ei ole vastuolus maksuõigussuhte olemusega. Puudutatud isikul sellise kahju tekkimist saab pidada maksuhaldurile ettenähtavaks. /.../ Seega on isikul, kelle raha aresti alt vabastamisega maksuhaldur õigusvastaselt viivitab, erinormi puudumise korral õigus nõuda RVastS § 7 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras viivist. Tegemist on hüvitamiskaebusega, sest viivis on hüvitis kahju eest, mis raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib. Seega ei tule kaebajal viivisenõude esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. /.../ Kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks VÕS § 113 lg 1 tähenduses on rahasumma aresti alt vabastamise kohustuse rikkumise algusaeg. Kohustuse kohase täitmise ajaks VÕS § 113 lg 1 tähenduses on rahasumma aresti alt vabastamise päev. Seega tuleb rahasumma aresti alt vabastamise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvestada õigusvastaselt kinni peetud rahasummalt viivist alates kohustuse rikkumise algusajast kuni rahasumma aresti alt vabastamiseni. Viivist arvestatakse protsendina õigusvastaselt kinni peetud summalt. Kui isik leiab, et tema kantud kahju suurus ületab viivise, võib ta nõuda viivist ületava kahju hüvitamist (vrd VÕS § 113 lg 5 ja kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-10, p 11). Sellisel juhul on tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega, mille puhul peab kaebaja tõendama muu hulgas ka kahju tekkimise ja põhjusliku seose (RKHK 03.04.2020. a otsus asjas nr 3-17-98, p-d 27, 29, 30, 32-33).
22.Eeltoodud Riigikohtu lahendi pinnalt leiab ringkonnakohus, et ei ole alust samastada viivitusintressi nõuet täiel määral RVastS-is sätestatud muude kahjuhüvitise nõuetega ning nõuda isikult kõigi kahju hüvitamise nõude eelduste täitmist. Nii nagu viivitusintressi nõude puhul ei pea isik tõendama kahju tekkimist ja põhjuslikku seost, ei ole alust nõuda isikult ka esmaste õiguskaitsevahendite rakendamist viivitusintressi vältimiseks. Lisaks eeltoodule ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu järeldusega ka selles, nagu oleks maksuhalduri teavitamine aidanud kaebajal kahju tekkimise ära hoida, sest oleks olnud väga tõenäoline, et kaebaja konto oleks arestist vabastatud taotluse esitamise päeval. Ringkonnakohus märgib, et ka kaebaja poolt taotluse esitamisel 15.06.2021 ei vabastanud maksuhaldur kaebaja pangakontot arestist samal, vaid alles järgmisel päeval. Ühtlasi sai kahju tekkimine kaebaja

jaoks ilmneda alles 10.06.2021, mil pidi kaebaja jaoks selguma, et hoolimata MKS § 1361 lõikes 3 sätestatust ei olnud pangakonto kahe tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 09.06.2021 aresti alt vabastatud. 10.06.2021 maksuhalduri teavitamise korral oleks aga kahju olnud juba kaebaja jaoks tekkinud.

23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti 13.07.2021. a otsuse nr 6-10/017724-2 osas, millega jäeti rahuldamata Giga Ehitus OÜ kahju hüvitamise taotlus. HKMS § 158 lg 3 järgi ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Käesoleval juhul on MTA kaalutlusõigus kaebajale viivitusintressi maksmisel redutseeritud nullini. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks mitte saata kaebaja taotlust viivitusintressi tasumiseks MTA-le tagasi otsustamiseks, vaid mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis (viivis) Giga Ehitus OÜ pangakonto arestist vabastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotles MTA-lt hüvitist perioodi 10.15.06.2021 eest summas 269,09 eurot, millele lisandub alates 16.06.2021 kahju summas 44,848 eurot päevas kuni kaebaja pangakonto arestist vabastamiseni. Kaebuses halduskohtule taotles kaebaja MTA-lt kahjuhüvitise (viivise) summas 313,93 eurot väljamõistmist. Vastustaja ei ole kahjuhüvitise (viivise) summa suurusele kohtumenetluses vastu vaielnud ning ka ringkonnakohtule ei nähtu, et summa oleks valesti arvutatud. Vastustaja viivitas pangakonto arestist vabastamisega 7 päeva. VÕS § 113 lg 1 järgi oli viivise määraks §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kaebaja pangakonto oli arestitud 204 619,71 euro ulatuses ning vastustaja viivitas õigusvastaselt selle aresti alt vabastamisega kokku 7 päeva (10.06.-16.06.2021). Seega pidi vastustaja kaebajale viivitusintressina maksma kokku 313,93 eurot (204 619,71 x 0,08 / 365) x 7).
24.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse MTA kahjuks, tuleb välja mõista kaebaja menetluskulud halduskohtus ja ringkonnakohtus. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
25.Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude summas 1486,40 euro väljamõistmist (riigilõiv 15 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1471,40 eurot kokku 9 h ja 19 minuti õigusabi eest tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks)). Apellatsiooniastmes taotles kaebaja menetluskulude summas 776 eurot väljamõistmist (riigilõiv 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 756 eurot kokku 4 h ja 12 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot (sh käibemaks)).
26.Võttes arvesse seda, et kohtuasjas toimus ka määruskaebusmenetlus, on õigusabikulud halduskohtus põhjendatud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks õigusabikulude mahtu ka apellatsiooniastmes. Samas tuleb menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ilma käibemaksuta, kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt RKHK 11.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus MTA-lt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 1226,04 (15 + 1211,04) eurot. Apellatsiooniastmes mõistab ringkonnakohus MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 650 (20 + 630) eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-25-3242/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium