Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1747
Haldusasi
X kaebus Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsuse nr 40 „Saue valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks ning Saue valla kohustamiseks otsustada Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramine uuesti või alternatiivelt otsustada uuesti nimetatud kinnistutele juhtotstarbe määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Madis Truber Vastustaja – Saue vald, esindaja KS Kolmandad isikud – C, Q ja W
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-1747 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-1747 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja C ühisomandis on Harjumaal Saue vallas Hüüru külas asuv Kopliluha kinnistu (registriosa nr 5742402; katastritunnus 72601:001:0001; pindala 17 970 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja 2005/3922 kaasomandis olevast Pääsukese tn 10 kinnistust (registriosa nr 9973750; katastritunnus 72601:001:0002; pindala 3955 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Pääsukese tn 10 kinnistu ülejäänud 1917/3922 kaasomandi osa on Q ja W ühisomandis.
2.Saue Vallavalitsus kehtestas 11.07.2017 korraldusega nr 495 Kopliluha kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP), mille eesmärk oli jagada kinnistu (pindala 25 398 m2) kokku viieks krundiks: kaks elamukrunti (1957 m2 ja 3923 m2), kuhu planeeritakse kaks üksikelamut ning abihooned; üks transpordimaa krunt (909 m2) uue kergliiklustee rajamiseks ja Pääsukese tee tänava lõppu planeeritavatele elamukruntidele juurdepääsu tagamiseks, mis liidetakse hiljem Pääsukese tänava transpordimaaga; üks sotsiaalmaa (100% üldkasutatav maa) sihtotstarbega krunt (693 m2), kus paikneb kinnistu omanikule kuuluv olemasolev tenniseväljak ning mis jääb eraomandisse; ülejäänud maa-ala (17 916 m2) jääb maatulundusmaaks, kuhu ehitusõigust ei määrata. DP alusel jagati Kopliluha kinnistu 13.11.2017 viieks kinnistuks (st eraldati praegused Pääsukese tn 5, 9 ja 10 ning Pääsukese tänav L2 kinnistud ning Kopliluha kinnistu suuruseks jäi 17 970 m2).
3.Saue Vallavolikogu algatas 22.02.2018 otsusega nr 20 Saue valla üldplaneeringu (ÜP) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ning kinnitas 29.03.2018 otsusega nr 33 ÜP lähteseisukohad. X esitas pärast ÜP lähteseisukohtadega tutvumist Saue vallale 14.05.2018 ettepaneku muuta Kopliluha kinnistu elamumaaks, kuhu võiks rajada 5 paarismaja krunti ja ühe tootmismaa krundi käsitöötoodete tootmishoone rajamiseks. Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon oli 11.09.2019 protokolli nr 9 (p 9.1) kohaselt seisukohal, et arvestades perspektiivset vajadust Paldiski maanteed laiendada, tuleb säilitada maantee servast 100 m laiune hoonestamata vöönd, mistõttu ei saa Kopliluha kinnistule määrata elamumaa juhtotstarvet. Sama põhimõtet on rakendatud teisel pool Paldiski maanteed asuval Hüüru küla tiheasustusalal, nähes lisaks 70 m laiusele teekaitsevööndile ette 30 m laiuse kaitsehaljastusriba. X esitas komisjoni seisukohale 02.08.2020 vastuväited, leides, et põhjendatud ei ole rakendada kinnistul laiemat teekaitsevööndit kui 50 m. Uue eskiisi järgi oli Kopliluha kinnistule planeeritud kolm ärihoonet, lisaks palus X suurendada Pääsukese tn 10 elamumaa ala, kuna uues ÜP-s on pool kinnistust miskipärast jäetud elamumaa alast välja. Saue vald selgitas, et olemasolevast teekaitsevööndist laiema puhverala määramine on vajalik ÜP-s ettenähtud perspektiivse 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ning sellest tulenevate trassitäpsustuste, eritasandiliste ristmike ja nende rampide, kogujateede, müratõkkeseinte vms rajatiste tarbeks maa reserveerimiseks. Kopliluha kinnistu osas pole välistatud maavajadus liiklussõlme jaoks. Arvestades tee laiendamiseks mõeldud vööndi laiuseks kokku minimaalselt 70 m, oleks alles jääv ca 30 m laiune riba Kopliluha kinnistust ärimaa juhtotstarbe kavandamiseks liiga kitsas, sest äritegevus toimuks vahetult olemasolevate elamukruntide kõrval ning võiks elanikele kaasa
2(13)
3-21-1747 tuua liigseid häiringuid. Elamumaa juhtotstarvet pole antud alale mõistlik määrata maanteelt lähtuvate negatiivsete mõjude tõttu.
4.Saue Vallavolikogu võttis 29.10.2020 otsusega nr 50 ÜP ja KSH aruande vastu ning suunas need avalikule väljapanekule, mis toimus 26.11.2020–26.12.2020 ja mille tulemuste avalik arutelu toimus 11.03.2021. X esitas Saue vallale 15.03.2021 ettepanekud seoses Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutega, milles jäi oma varasemate 14.05.2018 ja 02.08.2020 ettepanekute juurde ning palus need lugeda vastuväideteks ÜP-le. X palus määrata Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarve ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve ning seda mõlemal juhul arvestusega, et Paldiski maanteest 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses kinnistuid ei hoonestata. Saue vald ettepanekuga ei nõustunud, sest ÜP-s on lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile jätkuvalt kavandatud 20 m laiune ehituskeeluvöönd tee laiendamisvõimaluse säilitamiseks. Seetõttu jääks Kopliluha kinnistule olemasolevate elamukruntide piirini liiga vähe maad, et sinna oleks mõistlik kavandada ärimaa juhtotstarvet. Pääsukese tn 10 kinnistule on elamu ehitusõigus juba varasemalt määratud ning uusi elamumaid ei ole võimalik kavandada teelt lähtuvate häiringute ja juba kehtiva ÜP-ga määratud täiendava 20 m ehituskeeluvööndi tõttu. Riigihalduse minister kiitis 17.06.2021 kirjaga nr 14-11/2350-4 Saue valla ÜP heaks.
5.Saue Vallavolikogu kehtestas 28.06.2021 otsusega nr 40 Saue valla üldplaneeringu. Otsuses on mh märgitud, et ÜP-le avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu perioodil laekunud ettepanekud on läbi kaalutud ja neile on esitatud valla poolsed seisukohad. Materjali mahukuse tõttu sisalduvad ettepanekud ja vastuväited koos ÜP kehtestamise otsuse motivatsiooni osaks olevate vallapoolsete kaalutluste ja põhjendustega järgmistes ÜP menetlusdokumentides, mis on saadaval valla veebilehel koos teiste ÜP dokumentidega: 1) arvamusavaldused ÜP avalikul väljapanekul; 2) enne ja pärast avalikku väljapanekut laekunud arvamusavaldused; 3) Saue valla ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll ning selle lisad 2 ja 3.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2021 kaebuse Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsuse nr 40 tühistamiseks osas, millega on jäetud määramata Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarve ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve, ning Saue valla kohustamiseks otsustada Kopliluha ka Pääsukese tn 10 kinnistutele juhtotstarbe määramine uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. ÜP on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi osas, millega on jäetud määramata Kopliluha kinnistu maa-alale ärimaa juhtotstarve ning Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale elamumaa juhtotstarve. Kaebaja esitas ÜP menetluses korduvalt (14.05.2018, 02.08.2020, 15.03.2021) ettepanekuid, kuid vastustaja ei ole neile vastanud, rikkudes planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lg-s 8 ja § 87 lg-s 9 sätestatut. Kaebaja lähtus ettepanekutes, et Paldiski maantee 50 m laiust kaitsevööndit ei hoonestata ja elamuehituses järgitakse Vääna jõe äärset ehituskeeluvööndit. Vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, kuid samas ei esitanud neid ka menetlemiseks Rahandusministeeriumile, millega rikkus PlanS § 90 lg-t 1. See tingis ka kaebaja ära kuulamata jätmise enne üldplaneeringu heakskiitmist (PlanS § 90 lg 3 p 2). Maantee on kaebaja kinnistute naabruses juba praegu 45 m laiune, mis võimaldab sinna vajadusel mahutada ka neli sõidurada. Maantee laiendamine Kopliluha kinnistule oleks vähetõenäoline ka põhjusel, et kinnistu piirist ca 65 m eemal paikneb maanteest vaid 3 m kaugusel olemasolev ärihoone (Hüüru veski) ning lähikonnas on paljud kinnistud hoonestatud selliselt, et hooned paiknevad maanteest ligikaudu 15 m kaugusel. Maantee ja kaebaja kinnistu vahele on lisaks rajatud kergliiklustee. Maantee ja kergliiklustee vahel on ca 8 m vaba ruumi ja teisel pool maanteed on 17 m vaba ruumi. Selline 25 m laiune ala on maantee laiendamiseks piisav. Kaebaja ärakuulamine oleks võimaldanud leida kompromissi, kuidas määrata vähemalt osale Kopliluha kinnistust ärimaa juhtotstarve ja Pääsukese tn 10 kinnistule kogu ulatuses elamumaa juhtotstarve. ÜP riivab oluliselt kaebaja 3(13)
3-21-1747 omandiõigust. ÜP kaardile kantud maantee ja selle kaitsevöönd on üksnes illustratiivsed ning ei tekita ehituskeeldu ega piirangut. Kohalik omavalitsus ei saa ÜP-ga suurendada õigusaktidest tulenevaid piiranguvööndeid. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest vastustaja on Kopliluha kinnistuga sarnaste Paldiski maantee äärsete kinnistute puhul pidanud ärimaa juhtotstarbe määramist võimalikuks. Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale tervikuna elamumaa juhtotstarbe määramisest keeldumist ei ole vastustaja ÜP-s põhjendanud. Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa ja selle kohta on olemas kehtiv DP, kuid seda pole ÜP kaartidele üle kantud, kuigi ümbruses asuvate kinnistute juhtotstarbeks on määratud kogu ulatuses elamumaa. Lisanduv elamu või elamud täiendaksid Hüüru tiheasustusalal olemasoleva elamuala struktuuri ning hoonestus ei paikneks Paldiski maanteele lähemal kui mitmed senised elamud. Vastustaja ei ole juba välja kujunenud olustikku arvestanud. Elamumaa määramine vaid osale Pääsukese tn 10 kinnistust võib tekitada olukorra, kus võidakse asuda piirama abihoonete või hooviala kasutust. ÜP-s maakasutusele piirangute seadmine peab olema põhjendatud ning seda ei tohi teha kaebajat ära kuulamata ja kaalutlemata, samuti ei tohi sarnases olukorras kohelda ühe piirkonna maaomanikke erinevalt. Piirkonna avalikkus soosib kaebaja pakutud arenguid. ÜP on kaalutluste ja põhjenduste puudumise tõttu õigusvastane. Kaebajale edastamata tabelites kajastatud napisõnalised vastuväited on sisuliselt põhjendamata ja õigusliku aluseta.
7.Saue vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on vaidlusalused kinnistud omandanud 05.05.2015 ja sel ajal oli kogu ala sihtotstarve 100% maatulundusmaa ning Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud ÜP-s ei olnud maa-alale juhtotstarvet määratud. Samas oli ka varem kehtinud ÜP-ga määratud lisaks seadusest tulenevale 50 m teekaitsevööndile täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Seetõttu pidi kaebaja arvestama kehtiva piiranguga ja tal ei saanud tekkida ka põhjendatud ootust, et juhtotstarvet tulevikus muudetakse. Kaebaja on nõustunud ka DP lahendusega. DP on kehtiv ja suures osas ellu viidud (Pääsukese tn 9 kinnistu on hoonestatud ja Pääsukese tn 10 kinnistule on Saue Vallavalitsuse 20.01.2021 korralduse nr 78 p 1.6 alusel väljastatud ehitusluba) ning ülejäänud maa-ala hoonestamist DP ei võimalda. Uues ÜP-s ei ole Kopliluha kinnistule ja Pääsukese tn 10 kinnistu teepoolsele osale samuti juhtotstarvet määratud ning lisaks seadusest tulenevale 50 m teekaitsevööndile on määratud täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale on elamumaa juhtotstarve määratud väljapoole 50+20 m vööndit, mis arvestab DP-ga määratud ehitusõigust. Seega ei ole vaidlustatud ÜP-ga seatud Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutele mingeid uusi piiranguid. Kaebaja ettepanekuid on analüüsitud ja kujundatud nende kohta seisukoht. Kaebajat on ÜP menetluse käigust ja tulemustest informeeritud ning tema ettepanekutele on vastatud 18.09.2020. X osales ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul 11.03.2021, kuid ei esitanud seal seisukohti, vaid edastas vallale oma ettepanekud kirjalikult 15.03.2021. Kuigi pöördumine oli esitatud hilinenult, kanti kaebaja 15.03.2021 ettepanek siiski tabelisse ning neid arutati Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni 24.03.2021 koosolekul, mille tulemustest teavitas vald mh kaebajat 25.03.2021 kirjaga. Viidatud tabel oli kättesaadav mh järelevalvet teostanud Rahandusministeeriumile. ÜP järelevalve menetluses ei kutsutud kaebajat ärakuulamisele tõenäoliselt põhjusel, et ta ei esitanud vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal (PlanS § 90 lg 3 p 2), vaid ligemale kolm kuud hiljem, kuigi teda oli avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud. Saue vald on kaebaja pöördumistele vastanud. ÜP eelnõule tehtud ettepanekute rohkuse tõttu koondati kõik esitatud ettepanekud selguse huvides asjaomasesse tabelisse, kuhu märgiti ka valla seisukoht iga ettepaneku kohta. Vastuskirjades, mis olid seotud ka ÜP menetlusetappidest teavitamisega, viidati sellele tabelile. X 14.05.2018 kirjale vastas Saue Vallavalitsus 25.03.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018-102. Kaebaja 02.08.2020 kirjale vastas Saue Vallavalitsus 4(13)
3-21-1747 18.09.2020 kirjaga ja 04.11.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018-212. X 15.03.2021 kirjale vastas Saue Vallavalitsus 25.03.2021 kirjaga nr 5-1/1/2018-296. ÜP kehtestamise otsuses ei olnud otstarbekas kajastada kõiki esitatud ettepanekuid ning otsus sisaldab ainult olulisemaid avalikku huvi puudutanud vastuväiteid ja seisukohti. Kõik muud esitatud ettepanekud ja valla seisukohad nende kohta nähtuvad ÜP kehtestamise otsuse põhjenduste osaks olevast avaliku arutelu protokollist ja selle lisadest, millele on otsuses selgelt viidatud. Protokolli lisa 2 sisaldab mh X 15.03.2021 ettepanekut ja valla seisukoht selle kohta. Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe määramise küsimuses tuleb silmas pidada, et 50+20 m vööndit arvestades jääks n-ö kaalumise alla kitsas (ca 30 m laiune) riba, millega külgnevad olemasolevad elamud. Nii kitsale ribale ärihoonete ehitamine oleks ebamõistlik ja tekitaks paratamatult mõjusid kõrval asuvatele elamutele. ÜP lähteseisukohtade (p 7.1) järgi oli äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vajalik 20–50 m laiune kõrghaljastusala, kuid praegusel juhul sellise eraldamise võimalus puuduks. Paldiski maantee äärde kavandatud teised ärimaa juhtotstarbega alad on enamasti laiemad (150–200 m laiused), mis võimaldab neid tegelikult ärimaana kasutada. Erinevalt Kopliluha kinnistust ei külgne nimetatud alad ka elamutega. Pääsukese tn 10 kinnistule on elamumaa juhtotstarve määratud väljapoole 50+20 m vööndit, mis ei piira kehtiva DP-ga määratud ehitusõigus. Väited ebavõrdsest kohtlemisest on asjakohatud, sest põhjendatud on elamumaa juhtotstarbe määramine kinnistutele, kus elamud on juba varasemast olemas, kuid mõistlik ei ole kavandada uusi elamuid maanteest lähtuvate kahjulike mõjudega piiranguvööndisse.
Kolmandad isikud toetasid kaebust ja palusid selle rahuldada.
9.Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. Kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja omandas Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistute maa-ala esmakordselt 05.05.2015 ning sel ajal kehtinud ÜP-ga ei olnud kinnistute maa-alale juhtotstarvet määratud. Varasema ÜP seletuskirja p-s 9 (lk 17) oli märgitud, et Paldiski maantee laiendamisvõimaluse säilitamiseks nähti 50 m laiusele teekaitsevööndile lisaks ÜP-ga ette täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. Seega oli kaebaja teadlik, mis põhjusel ei olnud asjaomasele maa-alale juhtotstarvet määratud. Kaebaja taotles 14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021 vastustajalt Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe ja Pääsukese tn 10 kinnistule tervikuna elamumaa juhtotstarbe määramist, arvestusega, et 50 m laiuse teekaitsevööndi ulatuses kinnistuid ei hoonestata, samuti arvestatakse Vääna jõe äärset ehituskeeluvööndit. Puudub vaidlus, et vastustaja nende ettepanekutega ei nõustunud ja ÜP-s taotletud juhtotstarbeid ei määranud. Kaebaja 14.05.2018 ettepanekut arutas Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon 11.09.2019 koosolekul. Saue Vallavalitsus teatas 25.03.2020 e-kirjaga kaebajale, et vastus tema pöördumisele on kättesaadav valla veebilehel, ning informeeris ühtlasi ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude aegadest. Kaebaja 14.12.2021 väide, et ta ei kasutanud e-posti XXX, on esitatud hilinenult ja jääb tähelepanuta (HKMS § 51 lg 4). Kaebaja 02.08.2020 ettepanekule vastamiseks edastas Saue Vallavalitsus 18.09.2020 e-kirjaga veebilingi tabelile, kust oli võimalik leida vallavalitsuse seisukoht (p 80) ja teave, et volikogu maa- ja planeeringute komisjon nõustus vallavalitsuse seisukohaga. Kaebajale sai pöördumisele seega põhistatud vastuse, mis edastati temale aadressidel YYY ja ZZZ. ÜP avalik väljapanek toimus 26.11.2020–26.12.2020. ÜP avalik arutelu korraldati 11.03.2021 ja seal osales ka kaebaja. Pärast ÜP avalikku arutelu esitas kaebaja 15.03.2021 ettepaneku, mis oli küll esitatud hilinenult (tähtaeg oli 14.03.2021), aga vald teavitas 25.03.2021 kirjaga siiski kaebajat, et tema pöördumise osas on võetud seisukoht, ja edastas vastava veebilingi, kust see oli kättesaadav. Eeltoodud menetluskäiku arvestades on kaebajale antud piisvalt võimalusi esitada oma 5(13)
3-21-1747 seisukohad ja tema pöördumistele on ka vastatud. ÜP kehtestamise otsuse viidete põhjal on üheselt arusaadav, kust on haldusakti põhjendused leitavad. Samad põhjendused olid kaebajale teatavaks tehtud ka varasemalt. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei edastanud tema seisukohti PlanS § 90 lg 1 alusel menetlemiseks Rahandusministeeriumile. Samas toimus ÜP avalik väljapanek 26.11.2020–26.12.2020 ning kaebaja esitas oma ettepanekud 14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021, seega mitte ÜP avaliku väljapaneku ajal ega ka avaliku arutelu jooksul (11.–14.03.2021). Järelikult ei ole vastustaja PlanS § 90 lg-t 1 rikkunud. Seejuures on vastustaja välja toonud, et kaebaja seisukohad olid Rahandusministeeriumile kättesaadavad. Kaebaja hinnangul on Kopliluha kinnistu maa-alale ärimaa juhtotstarbe määramisest keeldutud õigusvastaselt, sest kinnistu asub valdavalt väljaspool teekaitsevööndit. Ehitusseadustiku (EhS) § 71 lg 2 kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 m ning ülejäänud maanteedel kuni 30 m. Samas võib ÜP alusel seada kinnisomandile kitsendusi (PlanS § 74 lg 3). PlanS § 75 lg 1 p 1 järgi lahendatakse ÜP-ga mh transpordivõrgustiku üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega lisaks EhS § 71 lg-le 2 kohaldub ka PlanS § 74. Maanteeamet märkis 27.04.2018 kirjas nr 15-2/18/16894-3 Saue valla ÜP lähteseisukohtade osas, et riigi põhimaantee nr 8 Tallinn– Paldiski tuleb lõigus Tallinn–Keila (km 11–27) näidata „oluliselt muudetava teelõiguna“ ning mh põhimaantee nr 8 kaitsevööndi ulatuseks tuleb määrata 50 m, sest tegemist on Euroopa teedevõrgu teega. Täiendavalt märkis Maanteeamet, et põhimaantee nr 8 laiendamisvõimaluse säilitamiseks lõigus Harku sõlmest kuni Keilani tuleb sarnaselt kehtivale Saue valla ÜP-le näha lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile ette ka ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Maanteeameti loal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus 09.05.2018 kirjas nr 1.10-17/18-0439/4086 vallal Maanteeameti 27.04.2018 ettepanekutega arvestada. Maanteeamet on oma ettepanekuid 08.05.2020, 31.07.2020 ja 23.10.2020 kirjades korranud ja täpsustanud, rõhutades vajadust kanda kõik perspektiivsete või rekonstrueeritavate, sh oluliselt muudetavate riigiteede teekoridorid ÜP kaardile. Maanteeameti hinnangul tuleks tiheasustusaladel määrata perspektiivsete ja oluliselt muudetavate riigiteede teekoridori laiuseks 150 m. Seega on Maanteeamet leidnud, et Tallinn–Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus mõlemal pool teed peab tiheasustusaladel olema 50 m ning maantee lõiku 11–27 km tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna, kus näha lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile ÜP-ga ette täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. Seega tuli vastustajal jätta vaidlusalused maa-alad oluliselt muudetavateks teelõikudeks. Põhjendatud ei ole väide, et Maanteeametil puudus pädevus ÜP suhtes hinnangu andmiseks (vt kuni 31.12.2020 kehtinud majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 p-d 2 ja 8). Kaebaja ei saa nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma (nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 17). Kaebaja viitab õigesti, et ÜP seletuskirja p 4.1 järgi on ÜP üldistusastmest tulenevalt kaitse- ja piiranguvööndite piirid ning võimalike perspektiivsete joonehitiste (sh maantee) asukohad ÜP kaardil illustratiivse tähendusega. Kaitse- ja piiranguvööndite (sh ehituskeeluvööndi) täpne ulatus on määratud õigusaktidega (sh ÜP seletuskirjaga) ning joonehitiste trasside asukohad täpsustatakse vastavate planeeringute ja ehitusprojektidega. ÜP seletuskirja p 4.2 täpsustab, et ehituskeeluala on ala, kus on uute ehitiste ehitamine reeglina keelatud. Sellest järeldub, et ÜP-st ei tulene kaebaja kinnistule automaatselt ehituskeeldu. Ehitusõigus tuleneb EhS § 12 lg-st 2. Asjaolu, et vastustaja jättis kaebaja soovitud juhtotstarbe määramata, ei tähenda, et ehitustegevus on välistatud. Ehitusõiguse saamine otsustatakse detailplaneeringu vms alusel. Vastustajal on õigus, et 30 m laiune maa-ala ei ole ärihoone püstitamiseks piisav. Kaebaja ei vaidlusta seda, et soovitud ärihoone rajamisel ei oleks võimalik täita ÜP lähteseisukohtade p-s 7.1 märgitud tingimust eraldada äri- ja tootmismaa ning elamumaa üldjuhul 20–50 m laiuse kõrghaljastusalaga. Asjaolusid arvestades määras vastustaja 6(13)
3-21-1747 ka Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe väljapoole 50+20 m vööndit. Kaebaja ei eita, et tema poolt viidatud teised kinnistud on juba varasemast hoonestatud. Kohus nõustub vastustajaga, et neile kinnistutele elamumaa juhtotstarbe määramine oli seega möödapääsmatu. ÜP suure üldistusastme tõttu ei lahendata ÜP-ga täiendavate hoonete rajamise võimalikkuse või võimatuse küsimust. Ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsus nr 40 on õiguspärane ja seda ei ole alust kaebaja taotletud ulatuses tühistada ning seega jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 19.01.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.12.2022) halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Kaebajale olid Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistute omandamise ajal teada kehtivast ÜP-st tulenevad piirangud, kuid õigusaktidest tulenevalt kehtis antud teelõigul teekaitsevöönd 30 m. Samas on kaebaja mõlema väljapakutud planeeringulahenduse (st kas elamud või ärihooned) puhul arvestanud sellega, et vajadusel saaks riik kasutada tema kinnistuid tee-ehituseks, nähes kõik hoonestusalad ette väljapoole 70 m vööndit. Kaebajale ei ole ka pärast halduskohtu otsuse tegemist selge, kas ehituskeeluvööndina rakendub 50 m, 50+20 m või 100 m. Kuna vastustaja on leidnud, et 50+20 m vööndi puhul jääks ärimaana kasutamiseks liiga vähe maad, siis ei ole vastustaja tõenäoliselt tutvunud kaebaja esitatud eskiisiga, kus kõik hooned ongi projekteeritud 50+20 m vööndist väljapoole. Kaebaja on tõendanud, et Kopliluha kinnistu hoonestamine oleks võimalik. Vastustaja ei ole toonud välja õiguslikku alust, mis võimaldaks kehtestada 100 m laiuse ehituskeeluvööndi. Kaebajale saadeti 25.03.2020 kiri e-posti aadressil XXX, mida kaebaja ei kasutanud. Seda väidet ei esitatud hilinenult, sest kaebajale sai sellele aadressile kirja saatmine teatavaks alles kohtumenetluses. Kaebajale teadaolevalt ei olnud volikogu komisjoni käsutuses 14.05.2018 esitatud visualiseeritud planeeringulahendust ja mürahinnangut, seega on vallavalitsus pahatahtlikult andnud komisjonile tsenseeritud informatsiooni. Halduskohus on üksnes refereerinud vastustaja põhjendusi, miks on teekaitsevööndile lisaks määratud täiendavad kitsendused, kuid otsusest ei nähtu kohtu järeldust, milline on seaduslik teekaitsevööndi ulatus. Kaebaja rõhutab, et ei ole alust eeldada, et isegi kui Paldiski maanteed soovitakse laiendada, oleks selleks vaja täiendavat maad. Kavandatav eritasandiline liiklussõlm on planeeritud Kopliluha kinnistust 1,2 km eemale. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, sest teistele Paldiski mnt ääres asuvate ja Kopliluha kinnistuga analoogsete kinnistute maadele on vastustaja pidanud võimalikuks määrata ärimaa juhtotstarve (nt Tuisu ja Paldiski mnt 305 kinnistud). Kopliluha kinnistu saaks samuti vähemalt ca 30 m laiuses olla ärimaa juhtotstarbega ning see on kaebaja soovitud ärihoonete mahutamiseks piisav. Halduskohus leidis, et tegemist ei ole teekaitsevööndi laiendamisega, vaid PlanS § 75 lg 1 p 1 alusel ÜP-ga seatud kitsendusega. Kaebaja leiab, et PlanS § 75 lg 1 p 1 alusel seatavad kitsendused saavad olla õiguspärased vaid siis, kui need on vajalikud ja proportsionaalsed. Praegusel juhul see nii ei ole. Sisuliselt on tegu siiski teekaitsevööndi suurendamisega, mis ei ole seadusega lubatud. EhS § 71 lg 2 sätestab selged piirid teekaitsevööndi laiusele (50 m või 30 m) ning ei näe ette õigust teekaitsevööndit suurendada. Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski on Euroopa teedevõrgu teeks üksnes Keila ja Paldiski vahelises lõigus, mis ei läbi Hüüru küla ega külgne kaebaja kinnistutega. Seega puudub nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse asutustel õigus kõnealuses lõigus suurendad maantee kaitsevööndit mis tahes ulatuses, mis ületab 30 m. Halduskohus kohaldas EhS § 71 lg-t 2 valesti. Tähtsust ei oma Transpordiameti seisukoht, et Tallinn–Paldiski maantee lõiku 11–27 km tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna. ÜP kaardile kantud „planeeritav või rekonstrueeritav, 7(13)
3-21-1747 sh oluliselt muudetav riigitee koridor“ ei tekita ehituskeeldu / piirangut, vaid on illustratiivne (ÜP seletuskirja p 4.1). See viitab, et õigusakti ja ÜP vastuolu korral tuleb lähtuda õigusaktist, kuid see ei anna õigust kajastada õigusaktis sisalduvat piirangut ÜP-s valesti või sellist piirangut ÜP-ga suurendada. PlanS § 74 lg 3 alusel seatavad kitsendused peavad olema seaduslikud ja põhjendatud, kuid vaidlusaluse kitsenduse seadmiseks puudub vajadus ja põhjendus. Kinnistu osas, kus tee oluline laiendamine ei ole niikuinii võimalik (sh on teemaa praegugi piisavalt lai ning läheduses paikneb mitu pärandkultuuri objekti – Hüüru veski ja Hüüru mõisa sepapada), on täiendavate kitsenduste seadmine põhjendamatu (sh on 50+20 m piirang niigi ühe kahe korra rangem kui EhS § 71 lg-ga 2 lubatud 30 m teekaitsevöönd). Kaebajat kui maaomanikku tulnuks täiendavate piirangute seadmise soovist teavitada juba ÜP menetlemise ajal, kuid seda pole tehtud. Seetõttu ei saagi hinnata, kas piirangud on põhjendatud ja proportsionaalsed. Halduskohus leidis ebaõigesti, et ÜP kehtestamise otsus on piisavalt motiveeritud (sh viitega valla veebilehel kättesaadavatele materjalidele). Vastustaja on eiranud HMS § 56 lg-tes 1 ja 3 sätestatut, sest vaidlustatud otsus ei sisalda ka ÜP põhimotiive (nt Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p-d 17–19; 17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05, p 17). Vald on kohtumenetluses isegi väitnud, justkui sisalduksid põhjendused mh mitmetes dokumentides, millele vaidlustatud otsuses ei ole üldse viidatud (nt Saue Vallavalitsuse 18.09.2020 e-kirjas viidatud tabel; volikogu komisjoni 11.09.2019 koosoleku protokoll). Need ei saa kujutada endast haldusakti põhjendust (nt Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 12). Kuna Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsus nr 40 on nõuetekohaselt motiveerimata, ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust ning vaidlustatud otsus on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. ÜP kehtestamise otsusest ei nähtu, et kaalumisel oleks arvestatud kaebaja 14.05.2018 ja 02.08.2020 ettepanekute lisasid või et vastustaja oleks nendega üldse tutvunud. Kuna ÜP-ga on määratud Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve üksnes ca 50% ulatuses, siis on sisuliselt pool DP-ga ettenähtud elamumaast kaebajalt ära võetud. Isegi kui lähtuda 50+20 m piiranguvööndist, jääb Pääsukese tn 10 kinnistule veel 21,3 m, mis võimaldaks elamu ehitamist. Vaidlus ongi selles, et ÜP kaardil on ca 50% kehtiva DP järgsest elamumaast jäänud pere- või ridaelamumaana tähistamata. Vastustaja on seda põhjendanud mürahäiringuga, kuid kõnealusel teelõigul kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Sellisel juhul ei tohiks teede läheduses üldse elamuid olla (sh linnades), mis oleks absurdne. Halduskohus kohaldas PlanS § 90 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et vastustaja ei pidanudki kaebaja 14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021 ettepanekuid Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks esitama, sest kaebaja ei esitanud neid 26.11.2020–26.12.2020 avaliku väljapaneku ajal ega ka 11.03.2021–14.03.2021 avaliku arutelu jooksul. PlanS § 90 lg 1 ei piira seisukohtade esitamist eeltoodud ajavahemikega. Kaebaja ei saanud esitada oma seisukohti avaliku väljapaneku ega avaliku arutelu ajal, sest vastustaja edastas talle teavet valele e-posti aadressile. Seejuures oli ka vastustaja käsitanud 15.03.2021 ettepanekut avaliku arutelu jooksul esitatud ettepanekuna ning vastupidised väited on tagantjärele otsitud, et õigustada PlanS § 90 lg 1 rikkumist. Vaidlust ei saa olla selles, et kuigi vastustaja ei arvestanud ainsatki kaebaja ettepanekut, ei esitatud neist ühtegi Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks (sh ei viidatud kaebaja ettepanekuid sisaldanud tabelile). Sellest tulenevalt jättis ka Rahandusministeerium kaebaja suhtes täitmata PlanS § 90 lg 3 p-st 2 ja lg-st 4 tulenevad nõuded.
11.Saue vald palub 28.02.2022 vastuses (täiendatud 05.01.2023) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et Paldiski maantee kaitsevööndi osas on võetud arvesse Transpordiameti selget suunist, et teekaitsevööndi ulatus tiheasustusalal peab EhS § 71 lg 2 järgi kindlasti olema 50 m ning Paldiski maantee lõiku 11–27 km (Hüüru 8(13)
3-21-1747 küla paikneb 15 km kandis) tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna, kus tuleb täiendavalt näha ette ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. PlanS § 74 lg 3 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt on ÜP-ga lubatud seada ehituskeeluvöönd mh transpordivõrgustiku arendamise eesmärgil. ÜP on viidud vastavalt Transpordiameti suunistele kooskõlla maakonnaplaneeringuga. Täiendav 20 m laiune ehituskeeluvöönd oli sätestatud juba 2012. a-l kehtestatud Saue valla ÜP-ga, mistõttu ei ole Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutele seatud varasematega võrreldes uusi piiranguid. Seega tuli kaebajal vastava kitsendusega arvestada juba maa omandamisel (nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 20) ning tal ei saanud tekkida põhjendatud ootust, et maa sihtotstarvet saab tulevikus muuta. Kopliluha kinnistust 50+20 m vööndi mahaarvamisel jääks ehitamiseks ca 30 m laiune riba, millega vahetult külgnevad olemasolevad elamud. Sellisele kitsale ribale ärihoonete ehitamine oleks ebamõistlik ja mõjutaks negatiivselt kõrvalasuvaid elamuid. ÜP lähteseisukohtade p 7.1 järgi on äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vaja 20–50 m laiune kõrghaljastusala, kuid praegusel juhul sellise eraldamise võimalus puuduks. Kaebaja viidatud Tuisu kinnistu ja Paldiski mnt 305 kinnistu ei külgne vahetult olemasolevate elamutega ning viimati märgitud kinnistu on ka oluliselt laiem kui Kopliluha kinnistu. Pääsukese tn 10 kinnistule kogu ulatuses elamumaa juhtotstarbe määramise küsimuses tuleb samuti arvestada 50 m teekaitsevööndi ja täiendava 20 m ehituskeeluvööndiga. ÜP-s määratud juhtotstarve arvestab kehtiva DP-ga määratud ehitusõigust. Teest lähtuvate kahjulike mõjude piiranguvööndisse ei ole mõistlik uusi elamuid kavandada, samuti seab omad piirangud lähedal asuv jõgi. Teega seotud mõjude puhul ei saa lähtuda praegusest olukorrast (1+1 sõidurada, kiirusepiirang 50 km/h), vaid arvestada tuleb perspektiivse teega (2+2 sõidurada, kiirusepiirang minimaalselt 90 km/h), mille mõjud on oluliselt suuremad. Kaebaja ei saa nõuda konkreetse sisuga planeeringulahenduse kehtestamist (Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 17). Riiklike ruumise arengu vajaduste hindamine on pädevate riigiasutuste ülesanne. Riigimaantee laiendamist ei takistaks ka pärandkultuuri objektid, sest tegemist ei ole kultuurimälestistega (st kuna seadus ei nõua pärandkultuuri objektide säilitamist iga hinna eest, ei saa nende olemasolu olla maantee laiendamise vältimatuks takistuseks). Saue Vallavalitsuse 25.03.2020 kirja ei saadetud kaebajale e-posti aadressil XXX, vaid YYY ehk samal aadressil, millelt oli saabunud X 14.05.2018 pöördumine. Samale e-posti aadressile edastati ka 03.07.2020 kiri, millele kaebaja vastas 02.08.2020 e-posti aadressilt ZZZ ning oli selgelt eelmise kirja sisuga tutvunud. Järgmised kirjad (18.09.2020, 04.11.2020) saadeti mõlemale e-posti aadressile ja edaspidised kirjad (25.02.2021, 25.03.2021) ainult aadressile ZZZ, mida kaebaja oli hakanud ise kasutama ning kasutab kohtudokumentide järgi seniajani. Väide, et kaebaja ei saanud mingeid kirju kätte, on ebaõige ja otsitud. Alusetu on ka väide, et vallavalitsus esitas ettepanekud volikogu komisjonile arutamiseks tsenseeritult. Kuigi komisjoni istungil arutati ettepanekuid vallavalitsuse koostatud tabeli alusel, sisaldas tabel iga konkreetse ettepaneku juures linki dokumendihaldussüsteemis Amphora registreeritud originaalkirjale koos kõikide lisadega. Seega olid komisjoni liikmetele kättesaadavad mh originaalettepanekud ja nende lisad ning neile oli tagatud mh piisavalt aega ettepanekutega tutvuda. Kaebaja täiendavale ärakuulamisele kutsumata jätmine on olnud Rahandusministeeriumi valik. Tõenäoliselt lähtuti sellest, et kaebaja 15.03.2021 vastuväide oli laekunud ligi kolm kuud pärast avaliku väljapaneku lõppu (vt PlanS § 90 lg 3 p 2). Kaebaja ei esitanud seisukohti või küsimusi ka 11.03.2021 toimunud avalikul arutelul ega selle kutses märgitud tähtajaks (14.03.2021), vaid alles 15.03.2021. Vastustaja kandis selle tabelisse „Arvamusavaldused vahetult enne ja pärast Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu“, mis on avaliku arutelu protokolli lisaks. Saue Vallavalitsuse 25.03.2021 kirjas nr 5-1/1/2018-294, millega ÜP esitati heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile, viidati, et kogu ÜP materjal on kättesaadav 9(13)
3-21-1747 valla veebilehel. Samas kohas oli kättesaadav kaebaja ettepanek koos palvega mittearvestamise korral käsitada seda lahendamata planeeringuvaidlusena ja kaasata teda järelevalvemenetlusse. Vastustaja ei saa Rahandusministeeriumi eest otsustada, keda tuleks ärakuulamisele kaasata. ÜP kehtestamise otsus on piisavalt motiveeritud. Otsus sisaldab olulisemaid avalikke huvisid puudutanud vastuväiteid ning seisukohad teiste ettepanekute kohta on leitavad otsuses viidatud protokollist ja tabelitest, mis on olnud kaebajale kättesaadavad (HMS § 56 lg 1 teine lause).
Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta avaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas vastustajal oli õigus Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 (30.07.2021 kaebuse lisa 7) kehtestatud uues Saue valla üldplaneeringus näha Tallinn–Paldiski maantee laiendamisvõimaluse säilitamise eesmärgil ette, et mh Hüüru küla läbivas lõigus kehtib lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Transpordiameti loal (vt ÜP seletuskirja p 10, lk 20). ÜP kaardil ei ole sellele alale üldjuhul juhtotstarvet määratud. Kaebaja ongi pidanud enda õigusi rikkuvaks, et Kopliluha kinnistule ei ole määratud ärimaa juhtotstarvet ning Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alal on pere- ja ridaelamumaa juhtotstarve tähistatud ligikaudu poole kinnistu ulatuses (30.07.2021 kaebuse lisad 9–10). Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi eeltooduga samasisuline piiranguala oli Tallinn–Paldiski maantee laiendamise võimaldamiseks kehtestatud juba Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud varasema Saue valla ÜP-s (vt ÜP seletuskirja p 9, lk 17) ning varasema ÜP kaardil ei olnud Kopliluha ja Pääsukese tee 10 kinnistutele samuti määratud maakasutuse juhtotstarvet, ei piira see iseenesest kaebaja õigust esitada selles osas vastuväiteid uuele ÜP-le.
15.Kaebaja soovis Kopliluha kinnistule 14.05.2018 ettepaneku kohaselt püstitada viis kahe korteriga elamut ja ühe väikese tootmishoone käsitöötoodete tootmiseks, kusjuures viimasest oli kaebaja nõus vajadusel loobuma. Kaebaja tegi 02.08.2020 uue ettepaneku muuta Kopliluha kinnistu ärimaaks ja püstitada sinna kolm kahekorruselist ärihoonet. Olukorras, kus kaebaja ei soovinud 02.08.2020 ettepanekus enam ehitada Kopliluha kinnistule elamuid, vaid ärihooneid, ei pidanud vastustaja enam varasema lahendusega tegelema. Ka kohtumenetluses on kaebaja taotlenud vastustaja kohustamist otsustada uuesti Kopliluha kinnistu alale ärimaa juhtotstarbe määramine. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus, kas vastustaja on õiguspäraselt välistanud Kopliluha kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramise. ÜP seletuskirja p 10 põhjal on piiranguala ulatus 70 m maantee servast, sest selles on üheselt viidatud teekaitsevööndile laiusega 50 m ja täiendavale ehituskeeluvööndile laiusega 20 m. Kuigi Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon leidis 11.09.2019 koosolekul kaebaja 14.05.2018 ettepaneku kohta, et maantee laiendamise tagamiseks ja maanteelt lähtuvate mõjude leevendamiseks tuleb säilitada maantee servast 100 m laiune hoonestamata vöönd (14.09.2021 vastuse lisad 31 ja 32), ei ole kehtestatud ÜP-s sellist nõuet siiski esitatud.
16.Ärihoonestuse kavandamiseks on vastustaja pidanud 50+20 m vööndist väljapoole jäävat Kopliluha kinnistu ca 30 m laiust riba ebapiisavaks mitte põhjusel, et sinna poleks tehniliselt võimalik ärihooneid püstitada, vaid põhjusel, et ehitatavate ärihoonete ja elamualade vahele ei oleks enam võimalik rajada neid eraldavat kõrghaljastusala. Vastustaja on seejuures viidanud Saue Vallavolikogu 29.03.2018 otsusega nr 33 kinnitatud ÜP lähteseisukohtade p-le 7.1, mille kohaselt on äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vajalik 20–50 m laiune kõrghaljastusala (14.09.2021 vastuse lisad 19 ja 20). ÜP seletuskirja p 4.4 sisaldab küll nõuet, 10(13)
3-21-1747 et tiheasustusega alal uue hoonestuse rajamisel tuleb arvestada, et tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30–50 m laiune kõrghaljastusala, kuid pidades silmas, et tootmismaa on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa (ÜP seletuskirja p 4.1) ning kaebaja 02.08.2020 esitatud eskiisi järgi kavandati Kopliluha kinnistule mh tootmispindu (st laoruumid – vrd maakatastriseaduse § 181 lg 3 p 3), siis on vastustaja tuginemine eraldava kõrghaljastusala vajadusele põhjendatud. Kitsenduse õiguslikeks alusteks on PlanS § 74 lg 3 ja § 75 lg 1 p 6 (s.o asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine). Seejuures ei lahendata ÜP-ga konkreetsete kinnistute hoonestamise võimalikkuse küsimust, vaid ehitusõiguse ulatuse määramiseks tuleb koostada detailplaneering (PlanS § 124 lg-d 2–4, § 126 lg 1 p-d 2–5 ja lg 4), milles on vajadusel võimalik mh täpsustada ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarvet. ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ühe kinnistu piires ei oleks alust hinnata ka ÜP põhilahenduse muutmiseks (vrd PlanS § 142 lg 1 p 1).
17.EhS § 71 lg 2 kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 m ning ülejäänud maanteedel kuni 30 m, mida maantee omanik võib põhjendatud juhul vähendada. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn–Paldiski maantee on Euroopa teedevõrgu maanteeks (E265) lõigus 25,095–45,656 km (Keila–Paldiski), mis ei läbi Hüüru küla. Siiski ei saanud vastustaja ÜP-s lähtuda ainult praegusest olukorrast, vaid pidi arvestama ka maanteevõrgu arendamise kavadega. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil „Asustuse suunamine“ on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski tervikuna tähistatud kui „perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maanteekoridor“. Seletuskirja p-s 4.1.1 (lk 52) on märgitud, et Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks maakonnaplaneeringuga kavandatud mh Tallinn–Paldiski põhimaantee rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks (2+2 või 2+1 sõidurada). Maakonnaplaneeringus on mh viidatud, et maanteede rekonstrueerimisega seonduvad maavajadused täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös Transpordiametiga. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et praegune ca 45 m laiune transpordimaa on maantee laiendamiseks piisav. Samas on vastustaja tõendanud, et pädevad ametiasutused Transpordiamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on korduvalt rõhutanud vajadust arvestada põhimaantee nr 8 kaitsevööndiks tervikuna 50 m ning kehtestada lisaks täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Transpordiameti loal (vt 03.12.2021 vastuse lisad 7–11). ÜP-ga selliste omandikitsenduste seadmise õigus tuleneb PlanS § 74 lg-st 3 ja § 75 lg 1 p-st 1 (s.o ÜP üheks ülesandeks on ka transpordivõrgustikust tekkivate kitsenduste määramine). Nende sätete alusel ei ole ÜP-ga laiendatud teekaitsevööndi seadusega kindlaks määratud ulatust, vaid piiratud (sh ajutiselt ehk mitte kauemaks kui maantee laienduse valmimiseni) maanteega külgnevate maa-alade hoonestamise võimalusi, et säilitada maantee laiendamise võimalus, mille puhul tuleb arvestada, et maanteetrass võib teatud määral ka nihkuda. Sellele viitab mh asjaolu, et perspektiivsete joonehitiste asukohad on ÜP kaardil illustratiivse tähendusega ning need täpsustuvad asjaomaste planeeringute ja ehitusprojektidega (vt ÜP seletuskirja p 4.1, lk 9) Kaebaja hinnang, et lähikonnas asuvate pärandkultuuri objektide (Hüüru veski ja Hüüru mõisa sepikoda) tõttu ei ole teed niikuinii võimalik laiendada, on üksnes oletuslik, kuivõrd õiguslikud takistused selleks puuduvad.
18.Kaebajaga tuleb nõustuda, et ÜP-ga seatavad kitsendused saavad olla õiguspärased vaid tingimusel, et need on proportsionaalsed, kuid praegusel juhul ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada kitsenduste ebaproportsionaalsust. Põhjendamatu on seisukoht, et kuna kaebajat ei kaasatud ÜP menetlusse isiklikult, siis ei saanudki vastustaja piirangu põhjendatust sisuliselt hinnata. ÜP koostamine toimus avatud menetlusena, milles oli võimalus osaleda nii kaebajal kui ka kõigil teistel maaomanikel. Kaebaja on seda võimalus ka kasutanud ja esitanud vastustajale oma ettepanekuid, millele on asjakohaselt vastatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, et vastustaja on määranud ÜP-s ärimaa 11(13)
3-21-1747 juhtotstarbe läheduses paiknevatele (Kopliluha kinnistust ca 500 m Tallinna poole jäävatele) Tuisu kinnistule (katastritunnus 72701:001:0087) ja Paldiski mnt 305 kinnistule (katastritunnus 72701:001:1231), sest kumbki kinnistu ei külgne elamutega ja Paldiski mnt 305 kinnistu on lisaks märkimisväärselt laiem (st Kopliluha kinnistu laius on põhiosas ca 83 m, kuid Paldiski mnt 305 kinnistu laius on suuremalt jaolt ca 130 m).
19.Pääsukese tn 10 kinnistu puhul on lisaks põhjendamatu väita, et ÜP-ga on sisuliselt pool praegusest elamumaast kaebajalt ära võetud. Asjaolu, et kehtestatud ÜP-s on ligikaudu poolele Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alast jäetud maakasutuse juhtotstarve määramata, ei tühista ega muuda Pääsukese tn 10 kinnistu sihtotstarvet, mis on 100% elamumaa. Maakasutuse siht- või juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu kinnistule peab olema lubatud püstitada elamuid. Nii Kopliluha kinnistu kui ka Pääsukese tn 10 kinnistu osas kehtib Saue Vallavalitsuse 11.07.2017 korraldusega nr 495 kehtestatud Hüüru küla Kopliluha kinnistu ja lähiala detailplaneering, mis nägi ette praeguse Kopliluha kinnistu maa-ala jätmise maatulundusmaaks, kuhu ehitusõigust ei määrata, ja Pääsukese tn 10 kinnistu hoonestusalaks määrati üksnes maanteest kaugemale jääv kinnistu osa, mis on ka vaidlustatud ÜP kaardil tähistatud kui pere- ja ridaelamumaa. Seejuures on elamud DP-s planeeritud maanteest ca 100 m kaugusele just viitega, et puuduks kahjulik mõju inimeste tervisele. Maanteelt ei lähtu üksnes mürahäiringud ja ka müra puhul tuleb ÜP kehtestamisel arvestada maantee võimaliku laiendamisega ning lubatud suurima sõidukiiruse olulise tõstmisega, mis mürahäiringuid ilmselgelt suurendaksid.
20.Seonduvalt väitega, et kaebaja ei ole saanud kätte Saue Vallavalitsuse 25.03.2020 teadet (14.09.2021 vastuse lisa 33), mis olevat temale saadetud e-posti aadressil XXX, märgib ringkonnakohus, et vastustaja 14.09.2021 vastuse lisast 34 nähtuvalt edastati 25.03.2020 teade siiski e-posti aadressil YYY, millelt kaebaja oli 14.05.2018 ettepaneku ise esitanud (vt 03.12.2021 vastuse lisa 12) ja mis oli kaebaja kontaktaadressina märgitud mh ettepaneku lisaks olevas 15.01.2018 mürahinnangus (vt kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 3). Lisaks on kaebaja 02.08.2020 kirjast (14.09.2021 vastuse lisa 35; kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 5) arusaadav, et kaebaja oli hiljemalt selleks ajaks tutvunud 25.03.2020 teates viidatud ettepanekute tabeliga (14.09.2021 vastuse lisa 32, p 1). Kuna kaebaja on saanud ÜP menetluses oma ettepanekuid korduvalt esitada ja neile on korduvalt vastatud, siis ei oma 25.03.2020 teate kättesaamise aeg määravat tähtsust. Samuti ei ole oluline, et vallavalitsus esitas volikogu maa- ja planeeringute komisjonile kaebaja 14.05.2018 ettepaneku arutamiseks kokkuvõtlikus tabelis (vt 03.12.2021 vastuse lisad 13 ja 14), mitte aga terviklikul kujul (koos lisadokumentidega), sest 11.09.2019 protokollist nr 9 (14.09.2021 vastuse lisa 31, p 9.1) nähtub üheselt, et komisjon ei nõustunud elamualade paiknemisega 70 m maantee servast, vaid pidas vajalikuks säilitada 100 m laiuse hoonestamata vööndi, sh 30 m lai kaitsehaljastusriba. Vaidlust ei ole selles, et maantee servast arvestatud 100 m vöönd hõlmaks sisuliselt kogu Kopliluha kinnistu. Kuna volikogu komisjoni seisukoht ei sõltunud sellest, millist elamuehitust kavandatakse, siis ei oleks kaebaja pakutud kahepereelamute visuaalne lahendus (vt kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 4) ega mürahinnang ilmselt saanud mõjutada komisjoni seisukoha kujunemist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ÜP kehtestamise otsuse tegemisel on rikutud haldusakti põhjendamise nõudeid (HMS § 56). Tuleb arvestada, et üldplaneering kui haldusakt koosneb nii ÜP kehtestamise otsusest kui ka ÜP kaardist ja seletuskirjast. Seetõttu ei saa vähemasti üldjuhul ÜP kehtestamise otsuse tühistamist HMS §-st 58 tulenevalt tingida see, kui nimetatud otsuses ei ole peetud vajalikuks korrata ÜP põhilahenduses tehtud n-ö valikuid, mis nähtuvad ÜP kaardilt ning mida on selgitatud ja põhjendatud ÜP seletuskirjas. Seejuures ei saa asjaolust, et vaidlustatud otsusest ei nähtu konkreetseid vastuväiteid kaebaja ettepanekutele, üldse järeldada, et nimetatud haldusakt ei sisalda põhimotiive või -kaalutlusi, sest ilmselgelt ei ole kogu Saue valla haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu keskseks küsimuseks olnud 12(13)
3-21-1747 see, kas ja mis tingimustel oleks võimalik hoonestada Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistuid. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks ei olnud otstarbekas kajastada kõigile menetluse käigus tehtud ettepanekutele esitatud vastuväiteid ÜP kehtestamise otsuses, vaid piirduti üksnes kõnealustele dokumentidele viitamisega. Valla vastuväited kaebaja 15.03.2021 ettepanekule on leitavad ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli lisa 2 p-st 11, milles on täiendavalt viidatud varasema tabeli „Eraisikute/ettevõtete ettepanekud üldplaneeringu eskiisi koostamisel“ p-dele 1 ja 80, mis kajastavad vastavalt X 14.05.2018 ja 02.08.2020 ettepanekuid. Viimati nimetatud tabel on samuti ÜP menetlusdokumentide hulgas leitav (vt https://sauevald.ee/uldplaneering). Kuna vastused esitatud ettepanekutele olid (ja on jätkuvalt) menetlusosalistele (ja kõigile) avalikult kättesaadavad, siis on HMS § 56 lg 1 teise lause nõuded täidetud. Dokumentide mahtu ja isikute ettepanekute konkreetsusastet arvestades olnuks nende ÜP kehtestamise otsuses kajastamine selgelt ebaotstarbekas (viidatud tabelite kogumaht 54 lk + neis omakorda viidatud varasemate ettepanekute tabel 80 lk). Vaidlustatud otsuse puudulikku põhjendamist ei saa järeldada sellest, et vastustaja on kohtumenetluses viidanud täiendavatele dokumentidele, milles on kaebaja ettepanekuid varem käsitletud. Oluline on see, et tegemist ei ole olnud sisuliselt uute põhjendustega.
22.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et PlanS § 90 lg 1 ja lg 3 p 2 nõudeid ei ole rikutud, sest kaebaja ei esitanud vastuväiteid ÜP avaliku väljapaneku ajal (26.11.2020–26.12.2020). Tuleb arvestada, et kuigi koostamisel olevale ÜP-le saab esitada ettepanekuid ka varasemates staadiumites, ei ole enne ÜP vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist tegemist siiski avalikkuse ärakuulamisega, vaid üksnes n-ö sisendiga planeeringu koostamise korraldajale. Kui isiku ettepanek ei leia ÜP koostamise korraldaja toetust ja isik leiab, et see rikub tema õigusi, siis tuleb tal esitada sellekohane vastuväide ÜP avalikul väljapanekul. Kaebaja seda ei teinud ja tema väited teabe edastamisest valele aadressile on alusetud. Kaebaja ei esitanud seisukohti ka avaliku arutelu ajal (11.03.2021–14.03.2021) ning seejuures ei seondunud tema 15.03.2021 ettepanek ühegi avalikul väljapanekul esitatud vastuväitega. Seetõttu ei olnud kaebaja täiendav ärakuulamine ÜP järelevalve käigus seaduse kohaselt nõutav. Vastustaja on lisaks selgitanud, et Rahandusministeeriumile esitati ÜP materjalid heakskiitmiseks tervikuna (sh sisaldasid need tabelit, milles kajastus kaebaja 15.03.2021 ettepanek ja valla vastus sellele), mistõttu olnuks järelevalve teostajal vajaduse korral võimalik kaebaja kaasata ÜP heakskiitmise menetlusse. Pole alust eeldada, et järelevalvemenetluses ei tutvutud kõigi esitatud materjalidega.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 20 eurot ja kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 3376,80 eurot (sh käibemaks). Esindajakulu kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on õigusbüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Saue vald, C, Q ja W ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.