E. K.u kaebus Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusele nr 40 „Saue valla üldplaneeringu kehtestamine“
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – E. K., esindaja vandeadvokaadi abi Iivi Otto Vastustaja – Saue vald, esindaja Anni Lehtmaa Kolmandad isikud - A. K., E. N., G. N.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. K.u kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.01.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E. K.ule kuuluvad Harjumaal, Saue vallas, Hüüru külas asuv Kopli 2 kinnistu (katastritunnus 72601:001:0001; edaspidi: Kopliluha kinnistu), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja Saue vallas, Hüüru külas, Pääsukese tn 10 asuv kinnistu (katastritunnus 72601:001:0002; edaspidi: Pääsukese tn 10 kinnistu), mille sihtotstarve on 100% elamumaa.
2.Saue Vallavolikogu kehtestas 11.07.2017 korraldusega nr 495 „Kopliluha kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ (edaspidi: DP). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kopliluha kinnistu kruntimine ning sihtotstarbe muutmine osaliselt elamu-, sotsiaal- (üldkasutatav maa 100%) ning transpordimaaks ning ehitusõiguse määramine kuni 2 üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Korraldusega moodustati transpordimaa krunt planeeritava uue kergliiklustee rajamiseks ning
Pääsukese tee tänava lõppu planeeritavatele elamukruntidele juurdepääsu tagamiseks, mis liidetakse hiljem Pääsukese tänava transpordimaaga. Samuti moodustati sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt (sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa), kus paikneb kinnistu omanikule kuuluv olemasolev tenniseväljak. Ülejäänud maa-ala (suurusega ca 17 900 m2) jääb jätkuvalt maatulundusmaaks, kuhu ehitusõigust ei määrata.
3.E. K. esitas 14.05.2018 ning 15.03.2021 Saue valla üldplaneeringu eskiisile ettepaneku sooviga muuta Kopliluha kinnistu sihtotstarve elamumaaks. E. K. soovis Kopliluha kinnistu u 1,8 h suurusele alale rajada viis kahepere elamut ja ühe tootmishoone. E. K. palus Kopliluha kinnistule määrata ärimaa juhtotstarve ning Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve.
3.Saue Vallavolikogu kehtestas 28.06.2021 otsusega nr 40 Saue valla üldplaneeringu (edaspidi: ÜP).
4.Tallinna Halduskohtule saabus 30.07.2021 E. K.u kaebus Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsuse nr 40 tühistamiseks osas, millega on jäetud määramata ärimaa juhtotstarve Saue vallas, Hüüru külas asuvale Kopli 2 kinnistu (katastritunnus 72601:001:0001) maa-alale ja osas, millega on jäetud määramata elamumaa juhtotstarve Saue vallas, Hüüru külas, Pääsukese tn 10 asuva kinnistu (katastritunnus 72601:001:0002) maa-alale, Saue valla kohustamiseks otsustama uuesti 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Hüüru külas asuva Kopli 2 kinnistu (katastritunnus 72601:001:0001) maa-alale üldplaneeringuga ärimaa juhtotstarbe määramise üle ja Saue vallas, Hüüru külas, Pääsukese tn 10 asuva kinnistu (katastritunnus 72601:001:0002) maa-alale elamumaa juhtotstarbe määramise üle, alternatiivselt Saue valla kohustamiseks otsustama uuesti hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Saue vallas, Hüüru külas asuva Kopli 2 kinnistu (katastritunnus 72601:001:0001) maa-alale üldplaneeringuga juhtotstarbe määramise üle ja Saue vallas, Hüüru külas, Pääsukese tn 10 asuva kinnistu (katastritunnus 72601:001:0002) maa-alale üldplaneeringuga juhtotstarbe määramise üle.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.ÜP on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi osas, millega on jäetud määramata ärimaa juhtotstarve Kopliluha kinnistu maa-alale ning elamumaa juhtotstarve Pääsukese tn 10 kinnistu maaalale.
6.Kaebaja on ÜP menetluses korduvalt (14.05.2018, 02.08.2020, 15.03.2021) esitanud arvamusi ja ettepanekuid, kuid vastustaja ei ole nendele vastanud, millega on rikutud planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lg 8 ja § 87 lg 9. Kaebaja arvamuste ja ettepanekute nõuetekohane menetlemine oleks lõplikku otsust mõjutanud.
7.Kaebaja palus Kopliluha kinnistu maa-alale määrata ärimaa juhtotstarve, arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses Paldiski maanteest. Samuti palus määrata Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses Paldiski maanteest ja elamute ehitamisel arvestatakse Vääna jõe ääres oleva ehituskeeluvööndiga. Vastustaja kaebajaga ei nõustunud. Samas ei esitanud kaebaja seisukohti menetlemiseks Rahandusministeeriumile, millega vastustaja rikkus PlanS § 90 lgt 1. Eelnevast tulenevalt ei täitnud rahandusminister PlanS § 90 lg 3 p 2 sätestatud nõuet kuulata kaebaja ära ning teostada järelevalve kaebaja arvamuste arvestamata jätmise põhjendatuse üle.
8.Riigimaantee laius kaebaja kinnistu naabruses on juba praegu 45 m, mis võimaldab sinna mahutada vajadusel ka neljarealise riigimaantee. Maantee laiendamine kaebajale kuuluvale Kopliluha kinnistule oleks vähetõenäoline, sest kaebaja kinnistust Keila suunas paikneb maanteest kagus (u 65 m kaugusel Kopliluha kinnistu piirist) olemasolev ärihoone (Paldiski mnt 351), mille kaugus maanteest on vaid 3 m ja kaebaja kinnistute lähikonnas on paljud kinnistud hoonestatud nii, et hooned on maanteest vaid u 15 m kaugusel. Lisaks on rajatud maanteest kaebaja kinnistu suunas kergliiklustee. Kaebaja ärakuulamine oleks võimaldanud leida realistliku kompromissi, kuidas
määrata vähemalt osale Kopliluha kinnistu juhtotstarbeks ärimaa ning saavutada Pääsukese tn 10 kinnistule terves ulatuses elamumaa juhtotstarbe määramine.
9.Kaebaja omandiõigust on oluliselt riivatud. Vastustaja keeldumine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna nähtuvalt ÜP kaardilt ja ÜP skeemilt asub Kopliluha kinnistu valdavalt väljaspool teekaitsevööndit, kuid jääb alale, mis on märgitud kui “planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor“. Samas ei tekita ÜP kaardile kantud maantee ja selle kaitsevöönd ehituskeeldu ega piirangut, vaid on üksnes illustratiivne.
10.Kopliluha kinnistust üle poole asub väljaspool teekaitsevööndit. Õigusaktidest tulenevaid piiranguvööndeid ei saa omavalitsus suurendada. Paldiski mnt katastriüksus on vaadeldavas kohas u 45 m laiune (Maa-Ameti kaardi järgi 47 m). Puudub alus oletada, et riik hakkaks nii laia kinnistut laiendama olukorras, kus maanteest Kopliluha kinnistu poole asub olemasolev kõnnitee või kergliiklustee ja kinnistust Keila suunas asub olemasolev ärihoone jõe kaldal (Hüüru veski). Olemasoleva kõnnitee või kergliiklustee ja maantee vahel on praegu u 8 m vaba ruumi. Teisel pool Paldiski mnt on 17 m vaba ruumi. Kaherealise maantee ühe sõidusuuna laius on u 10 m, mistõttu oleks võimalik arvestada 25 meetri laiuse ala vajadusega + 5 m eraldusribale.
11.Vastustaja on rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, sest teistele Paldiski mnt ääres asuvatele ja Kopliluha kinnistuga analoogsete maadele on vastustaja pidanud ärimaa juhtotstarbe määramist võimalikuks. Paldiski mnt ääres asub ÜP-s osaliselt ärimaa juhtotstarbega alaks määratud Tuisu kinnistu, mis on vaid u 83 m lai ja seetõttu võrreldav Kopliluha kinnistuga, mille laius on 86 m.
12.Tõele ei vasta Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni väide, nagu võiks Maanteeamet planeerida eritasemelist teed Hüüru tiheasustusala keskmesse. ÜP kaardil puudub Kopliluha kinnistu naabruskonnas vastav tingmärk.
13.Vastustaja ei ole ÜP-s Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale tervikuna elamumaa juhtotstarbe määramisest keeldumist põhjendanud ning sellel puudub õiguslik alus. Pääsukese tn 10 kinnistu sihtotstarbeks nii katastris kui kinnisturaamatus on 100% elamumaa. Pääsukese tn 10 kinnistu osas kehtib DP. DP dokumentidest nähtub detailplaneeringu põhijoonisel olev elamumaa, mis ei ole õigesti üle kantud ÜP kaartidele. Samas Pääsukese tn 10 kinnistu ümber ja vahetus naabruses asuvate kinnistute juhtotstarbeks on määratud kogu ulatuses elamumaa. Lisanduv elamu või elamud üksnes täiendaksid juba olemasoleva Hüüru tiheasustusalal asuva elamuala struktuuri. Pääsukese tn 10 kinnistule võimalikud ehitatavad elamud ei hakkaks maanteele paiknema lähemal kui nt Veski tee 1 või Veski tee 2 kinnistutele paiknevad olemasolevad elamud või üle maantee asuvad olemasolevad elamud. Vastustaja ei ole arvesse võtnud juba väljakujunenud olustikku (vt ka Riigikohtu 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 13). Ka on Pääsukese tn 10 kinnistule elamu rajamisel võimalik tagada Vääna jõe kaldal oleva kallasraja läbitavus tulenevalt looduskaitseseadusest. Elamumaa määramine vaid osale Pääsukese tn 10 kinnistust võib tekitada olukorra, kus abihoonete või hooviala kasutust võidakse asuda piirama. ÜP kaardilt ja skeemilt on näha, et üle jõe Keila suunas paikneb elamumaa maanteele lähemal Pääsukese tn 10 kinnistul määratust.
14.Kaebaja on huvitatud oma maaüksuste väärtustamisest, st hoonestamisest. Kaebajale kuuluvate kinnistute maakasutuse juhtotstarbe määramata jätmine piirab kaebaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Kuigi üldplaneeringuga ei ole keelatud seada piiranguid maakasutusele, ei tohi seda teha põhjendamatult ja alusetult ning kaebaja seisukohti ära kuulamata ja kaalutlemata. Samuti ei tohi kohelda sama piirkonna maaomanikke sarnastes oludes erinevalt.
15.ÜP on kaalutluste puudumise tõttu materiaalselt õigusvastane. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusreegleid. Vastustaja on jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja planeeringumenetluse käigus esitatud arvamused ja ettepanekud ja ning ei ole sisuliselt analüüsinud haldusakti adressaadi põhjendatud huve. Puuduvad kaalutlused, miks Kopliluha kinnistuga ja Pääsukese tn 10 kinnistuga analoogsete teiste kinnistute
maa-alale on olnud võimalik vastavalt ärimaa juhtotstarve ja elamumaa juhtotstarve määrata. Puudub avalik huvi, miks ei ole võimalik Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarvet ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarvet määrata. Avalikkus soosib piirkonnas kaebaja pakutud arenguid. Vastustaja keeldumise napisõnalised põhjendused kaebajale edastamata tabelites on otsitud, sisuliselt põhjendamata ja õigusliku aluseta. Vastustajal ei olnud keeldumiseks sisulist alust ega õiguslikku põhjendust.
16.Vastustaja on rikkunud haldusakti motiveerimiskohustust. ÜP otsuses puuduvad põhimotiivid, miks kaebaja ettepanekute ja arvamustega ei ole nõustutud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
17.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. E. K. omandas Kopli 2 Pääsukese tn 10 kinnistu kooseisus 05.05.2015 ja on sellest ajast alates maaga toiminguid teinud, kas vahetult või temale kuulunud osaühingu kaudu. Ajal, mil E. K. vaidlusaluse maa omanikuks sai, oli kogu vaidlusaluse maa sihtotstarve maatulundusmaa ning kehtis Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneering (edaspidi: Saue valla üldplaneering), millega ei olnud (sellel hetkel) Kopli 2 kinnistu ja Pääsukese tn 10 kinnistu koosseisus olevale maale juhtotstarvet määratud. Lisaks seadusest tulenevale 50 m teekaitsevööndile oli määratud nimetatud üldplaneeringuga täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Seega pidi E. K. juba maa omandamisel olema teadlik sellele üldplaneeringuga juhtotstarbe määramata jätmisest ja selle suhtes kehtivatest piirangutest. E. K.ul ei saanud tekkida põhjendatud ootust, et tal avaneb tulevikus võimalus maa juhtotstarvet muuta.
18.Kaebaja oli DP lahendusest teadlik ja nõustus sellega. Kuigi Saue valla üldplaneeringuga ei olnud Kopli 2 kinnistu osale elamumaa juhtotstarvet määratud, pidas Saue Vallavalitsus siiski võimalikuks Kopli 2 kinnistust kahe elamukrundi moodustamist. DP on kehtiv ja enamjaolt ellu viidud ning ülejäänud maa-ala hoonestamist DP ei võimalda. Elamumaa sihtotstarbega Pääsukese tn 9 katastriüksuse (72601:001:0005) ehitusõigus on realiseeritud. Pääsukese tn 10 kinnistule on väljastatud ehitusluba Saue Vallavalitsuse 20.01.2021 korralduse nr 78 “Ehituslubade väljastamine” punkti 1.6 alusel.
19.Ka ÜP-ga ei ole Kopli 2 kinnistule ja Pääsukese tn 10 kinnistu teepoolsele osale juhtotstarvet määratud. Lisaks seadusest tulenevale 50 m teekaitsevööndile on määratud täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Pääsukese tn 10 kinnistul on elamumaa juhtotstarve määratud väljapoole 50+20 m vööndit, mis arvestab DP-ga määratud elamu ehitusõigust. Täiendav ehituskeeluvöönd oli kehtestatud Saue valla üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtiva piirangu jätkumisega ning mingeid uusi kitsendusi Kopli 2 kinnistule ja Pääsukese tn 10 kinnistule ÜP-ga ei seatud.
20.Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon arutas 11.09.2019 koosolekul eraisikute ja äriühingute ettepanekuid koostatavale Saue valla üldplaneeringule. Kõikide esitatud ettepanekute kohta koostati tabel, millesse märgiti ettepaneku esitaja, ettepaneku sisu, vallavalitsuse seisukoht ning Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni seisukoht (E. K.u 14.05.2018 ettepanek on tabelis järjekorranumbriga 1). Saue Vallavalitsus saatis 25.03.2020 E. K.ule e-kirja. Lisaks teavitati 25.03.2020 e-kirjas ka Saue valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, mis toimus ajavahemikul 09.04.2020-08.05.2020 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalikest aruteludest, mis toimusid 26.05.2020, 27.05.2020, 02.06.2020 ja 03.06.2020.
21.Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon arutas 09.09.2020 koosolekul ettepanekuid Saue valla üldplaneeringule. Saue Vallavalitsus saatis 18.09.2020 E. K.ule vastuse ettepanekule.
22.ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul, mis toimus 11.03.2021 veebikoosolekuna, oli registreerunud ja osales ka E. K., kus ta seisukohti ei esitanud. Avalikul arutelul ei osalenud Kopli 2 kinnistu ja Pääsukese tn 10 kinnistu teised omanikud.
23.E. K. esitas 15.03.2021 Saue vallavalitsusele ÜP osas ettepaneku, milles palus määrata Kopli 2 kinnistule ärimaa juhtotstarve arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses Paldiski maanteest ning Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses Paldiski maanteest ja elamute ehitamisel arvestatakse Vääna jõe ääres oleva ehituskeeluvööndiga. E. K. palus ettepanekute mittearvestamisel lugeda olukord lahendamata planeeringuvaidluseks ja kaasata teda järelevalve käigus toimuvale osapoolte ärakuulamisele. E. K. ei esitanud ettepanekut avalikul väljapanekul ega avalikul arutelul. Kuigi pöördumine oli esitatud hilinemisega, kanti tema 15.03.2021 ettepanek siiski tabelisse “Arvamusavaldused vahetult enne ja pärast Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu”.
24.Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni 24.03.2021 koosolekul arutati esitatud ettepanekuid, sh E. K.u oma, ning selle arutelu tulemus kanti tabelisse. Saue Vallavalitsus saatis arvamusavaldusi esitanud isikutele 25.03.2021 kirja.
25.Kooskõlas PlanS § 90 lg-ga 1 edastati koostatav Saue valla üldplaneering 25.03.2021 kirjaga heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Mh oli Rahandusministeeriumile kättesaadav Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll koos lisadega, mille hulka kuulus ka protokolli lisaks 2 olev tabel “Arvamusavaldused vahetult enne ja pärast Saue valla ÜP avalikku arutelu” E. K.u ettepaneku ning Saue Vallavalitsuse ja Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni vastava seisukohaga. E. K.u ärakuulamisele kutsumata jätmine on olnud Rahandusministeeriumi valik. Tõenäoliselt ei kaasanud Rahandusministeerium E. K.u ärakuulamisele põhjusel, et vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 teostab Rahandusministeerium järelevalvet ainult avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidete üle, kuid E. K.u 15.03.2021 vastuväide laekus ligi kolm kuud pärast vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Saue Vallavalitsus saatis 04.11.2020 E. K.ule ja teistele Saue valla üldplaneeringule ettepaneku esitanud isikutele kirja, milles sisaldus üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku teade. Avalik väljapanek toimus 26.11.2020-26.12.2020. Rahandusministeerium kiitis Saue valla üldplaneeringu heaks 17.06.2021 kirjaga.
26.Tõele ei vasta, et Saue vald ei ole E. K.u pöördumistele vastanud ja teda valla seisukohtadest teavitanud. Kuna ettepanekuid üldplaneeringule oli palju, siis menetluse selguse ja avalikkusele parema ülevaate andmise huvides koondati kõik ettepanekud vastavasse tabelisse. Iga ettepaneku kõrval oli ka valla seisukoht. Vastuskirjades viidati konkreetsele tabelile. Vastuskirjad olid seotud ka üldplaneeringu menetlusetappidest teavitamisega. E. K.u 14.05.2018 kirjale registreerimisnumbriga 5-1/1/2018-17 vastas Saue Vallavalitsus 25.03.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018102. Vastuskirjas sisaldus konkreetne viide ettepanekule ja vallapoolsele seisukohale koos üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teatega. E. K.u 02.08.2020 kirjale registreerimisnumbriga 5-5/4567 vastas Saue Vallavalitsus 18.09.2020 kirjaga, milles sisaldus konkreetne viide ettepanekule ja vallapoolsele seisukohale ning 04.11.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018-212, milles sisaldus üldplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku teade. Kaebaja väide, et ta ei saanud nimetatud teadet kätte, on paljasõnaline. Kuivõrd nimetatud kirjast nähtuvalt suunati kaebaja Saue valla kodulehele informatsiooni saamiseks, siis on mõistlik eeldada, et asjast huvitatud isik otsib ise võimalusi vastusega tutvumiseks. E. K.u 15.03.2021 kirjale registreerimisnumbriga 5-1/1/2018-292 vastas Saue Vallavalitsus 25.03.2021 kirjaga nr 5-1/1/2018-296, milles samuti sisaldus konkreetne viide ettepanekule ja vallapoolsele seisukohale. Vallapoolse 25.03.2020 vastuse kättesaamist oma 14.05.2018 kirjale tunnistab E. K. ka ise oma 02.08.2020 saadetud kirjas, kus ta tsiteerib valla seisukohti.
27.ÜP kehtestamise otsuses on põhjendusena viidatud ÜP avalikustamise ning selle eelsetele ja järgsetele tabelitele, sest kõiki ettepanekuid ja valla seisukohti polnud mahukuse tõttu otstarbekas otsusesse lisada. ÜP otsuses on selge viide otsuse motivatsiooni osaks olevale avaliku arutelu protokollile ja selle lisale 2, milles sisaldub ka E. K. 15.03.2021 ettepanek ning valla seisukoht.
Otsuses sisalduvad ainult olulisemat avalikku huvi puudutanud vastuväited ja seisukohad. Kõik esitatud ettepanekud ning vastavad vallavalitsuse seisukohad on protokollis ja selle lisades toodud.
28.Kopli 2 kinnistule ärimaa juhtotstarbe kehtestamise küsimuses tuleb arvestada asjaoluga, et kinnistu laiusest 50+20 meetri mahalahutamisel jääks n-ö kaalumise alla kitsas (ca 30 m) laiune riba, millega külgnevad olemasolevad elamud. Nii kitsale ribale ärihoonete ehitamine oleks ebamõistlik ning paratamatult tekitaks mõjusid kõrvalasuvatele elamutele. Saue valla üldplaneeringu esmastes lähteseisukohtades on märgitud (punktis 7.1): „Äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune kõrghaljastusala.“. Antud juhul ei jääks ärimaa ja elamumaa eraldamiseks võimalust. Teised Paldiski mnt äärde kavandatud ärimaa juhtotstarbega alad on Kopli 2 kinnistust enamasti laiemad (150-200 m laiused), mis võimaldab neid ka tegelikkuses ärimaana kasutada. Erinevalt Kopli 2 kinnistust ei külgne need alad ka lähedal asuvate elamutega.
29.Elamumaa juhtotstarve Pääsukese tn 10 kinnistul on kavandatud väljapoole 50+20 m vööndit, mis arvestab kehtiva detailplaneeringuga määratud elamu ehitusõigust. Kaebuses viidatud Veski tee 1 ja 2 kruntidel on juba varasemast ajast elamu ehitusõigus olemas ja elamudki olemas. Neile elamumaa juhtotstarbe määramine on põhjendatud. Seega on kaebaja väited kinnistuomanike ebavõrdse kohtlemise osas asjakohatud. Ei ole mõistlik kavandada uusi elamuid teeäärsesse teest lähtuvate kahjulike mõjudega piiranguvööndisse.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
30.A. K., E. N. ja G. N. toetasid E. K. kaebust ning palusid kaebuse rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning sama sätte lg 3 alusel kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjendus tuleb esitada haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis viidatakse (HMS § 56 lg 1 teine lause). Kohtul peab olema võimalik veenduda põhjenduste ehtsuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
32.E. K. on esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja omandas ühisomandina Kopliluha kinnistu 06.11.2017 100% maatulundusmaana ning Pääsukese tn 10 kinnistu ühis- ning kaasomandina 31.01.2020 100% elamumaana (esmakordselt omandas nimetatud kinnistud 05.05.2015). Nimetatud ajal kehtis Saue valla üldplaneering, millega ei olnud kaebajale kuuluvatele kinnistutele juhtotstarvet määratud. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 9 (“Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine”, lk 17) on märgitud: “Üldplaneeringu kaardile on kantud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed: [...] Tallinn-Paldiski maantee - 2005 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena Tallinnast JuulikuTabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani. Laiendamisvõimaluse säilitamiseks olemasoleva laiusega lõigul on lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile üldplaneeringuga ette nähtud ka täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Maanteeameti loal” (dtl 208). Seega oli kaebaja teadlik põhjustest, miks ei olnud vaadeldavatel kinnistutel määratud juhtotstarvet.
33.Kaebaja esitas 14.05.2018 taotluse ning 02.08.2020 ja 15.03.2021 kordas taotlust määrata Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarve, arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses Paldiski maanteest. Samuti määrata Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve arvestusega, et maantee kaitsetsooni ei hoonestata 50 m laiuse kaitsevööndi
ulatuses Paldiski maanteest ja elamute ehitamisel arvestatakse Vääna jõe ääres oleva ehituskeeluvööndiga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vastustaja ei nõustunud vastavate ettepanekutega ning ÜP-ga kaebaja taotletud ulatuses juhtotstarbeid ei määranud. Kaebaja heidab esmalt vastustajale ette, et vastustaja on rikkunud PlanS § 82 lg-st 2 ning § 87 lg-st 9 tulenevat kohustust teatada oma põhjendatud seisukoha arvamuste ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kaebaja on seisukohal, et tema arvamuste ja ettepanekute nõuetekohane menetlemine oleks lõplikku otsust mõjutanud.
34.ÜP avalik väljapanek toimus ajavahemikul 26.11.2020-26.12.2020. Kaebaja eelnevat ei vaidlusta. Saue vald korraldas ÜP avaliku arutelu 11.03.2021 veebikoosolekuna, kus oli registreerunud ja osales ka kaebaja (dtl 521). Seega oli kaebaja teadlik avaliku arutelu toimumise ajast.
35.Kaebaja esitas 14.05.2018 e-kirjaga Saue vallale ettepaneku. Ettepanekus avaldas kaebaja soovi muuta Kopliluha katastriüksuse (72601:001:0001) sihtotstarve elamumaaks ning jagada see viieks või kuueks krundiks, millest ühele ehitataks tootmishoone ja ülejäänutele kahe korteriga elamud (dtl 388). Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon arutas 11.09.2019 koosolekul eraisikute ja ettevõtete ettepanekuid koostatavale Saue valla üldplaneeringule ning asus E. K. ettepaneku osas seisukohale, et tulenevalt Paldiski maantee üha suurenevast liikluskoormusest ning sellega seotud perspektiivsest maantee laiendamise vajadusest tuleb säilitada maantee servast 100 m laiune hoonestamata vöönd, et tagada maantee laiendamise ja maanteelt lähtuvate mõjude takistamise võimalikkus. Seetõttu ei ole võimalik kinnistule määrata elamumaa juhtotstarvet (dtl 394, vt ka dtl 396). Saue Vallavalitsus saatis 25.03.2020 kaebajale e-kirja, kus teavitas, et vastus kaebaja pöördumisele on kättesaadav valla veebilehel https://sauevald.ee/koostatav-uldplaneering.1 Lisaks teavitati Saue valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ning avalike arutelude aegadest. (dtl 415). Kaebaja väidab, et ta ei kasuta(nud) e-posti: [email protected]. Kuivõrd kaebaja tõi vastava väite välja alles 13.12.2021 esitatud menetlusdokumendis ning millele vastustajal ei olnud enam võimalik vastuväiteid esitada, loeb kohus, et seisukoht on esitatud hilinemisega ning jätab tähelepanuta (09.11.2021 määruse kohaselt oli menetlusosalistel võimalus esitada täiendavaid seisukohti kuni 03.12.2021). Nimetatud väite oleks kaebaja saanud esitada varasema menetluse jooksul (vt HKMS § 51 lg 4).
36.Kaebaja pöördus uuesti 02.08.2020 e-kirjaga Saue valla poole, kus mh soovis, et suurendataks Pääsukese tn 10 elamumaa juhtotstarbega ala (dtl 417-418). Nimetatud pöördumisele vastas Saue vallavanem 13.09.2021, kus selgitas, et kaebaja küsimust arutatakse veelkord (dtl 417). Saue Vallavalitsus on 18.09.2020 e-kirjaga (dtl 427) edastanud kaebajale lingi, kust oli võimalik leida E. K.u 02.08.2020 ettepanekule järgnev seisukoht (punktis 80): “Antud kinnistu osas on vallavalitsuse ning maa- ja planeeringute komisjoni seisukohad tõesti varasemalt olnud erinevad. Kuna üldplaneeringu kehtestab kokkuvõttes siiski volikogu, tuleb volikogu komisjoni seisukohta lugeda ülemaks vallavalitsuse omast. Olemasolevast teekaitsevööndist laiema puhverala (hoonestamata jääva ala) määramine on vajalik üldplaneeringus ettenähtud perspektiivse 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ning sellest tulenevate trassitäpsustuste, eritasandiliste ristmike ja nende rampide, kogujateede, müratõkkeseinte vms rajatiste tarbeks maa reserveerimiseks. Paldiski maantee osas puudub Maanteeametil eskiisprojekt (sh pole määratletud eritasandiliste ristmike ega ristete asukohad), mistõttu ongi enne selle koostamist vajalik hoida piisava laiusega trassikoridor hoonetest vabana, seda eriti tiheasustusalade piires, kus maakasutus on niigi intensiivne. Vastava tingimuse on Maanteeamet esitanud ka üldplaneeringu kooskõlastamise käigus, millest tulenevalt on seletuskirja täiendatud tingimusega, et põhimaanteedest 150 m kaugusel ning perspektiivsete liiklussõlmede aladel 250 m raadiuses tuleb kavandatav ehitustegevus kooskõlastada Maanteeametiga. Kopliluha
vt fail Eraisikute/ettevõtete ettepanekud Saue valla üldplaneeringule, tabelis vt tulp „Maa- ja planeeringute komisjoni seisukoht“.
kinnistu osas pole välistatud mingil kujul maavajadus liiklussõlme jaoks (st pole teada, kuhu ja milline tuleb Hüüru tiheasumit ning Hüüru-Saue teed teenindav eritasandiline ristmik), samuti tuleb arvestada jõe lähedust, mis seab omad piirangud. Paldiski maantee puhul pole tegemist mitte teekaitsevööndi laiendamisega, vaid üldplaneeringuga seatava PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase kitsendusega (üldplaneeringu seletuskiri p 10: Laiendamisvõimaluse säilitamiseks olemasoleva laiusega lõigul on lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile üldplaneeringuga ette nähtud ka täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Maanteeameti loal). Arvestades tee laiendamiseks mõeldud vööndi laiuseks kokku minimaalselt 70 meetrit, siis allesjääv ca 30 m laiune riba Kopliluha kinnistust oleks ärimaa juhtotstarbeks kavandamiseks liiga kitsas, kuna äritegevus toimuks vahetult olemasolevate elamukruntide kõrval ning võiks elanikele kaasa tuua liigseid häiringuid, lisaks jääb üles küsimus eelpoolmainitud võimaliku maavajaduse osas ristmike tarbeks. Elamumaa juhtotstarvet aga pole mõistlik antud alale määrata maanteelt lähtuvate negatiivsete mõjude tõttu. Siinkohal ei saa lähtuda praegusest olukorrast (1+1 tee, kiirus 50 km/h), vaid tuleb arvestada perspektiivse 2+2 teega (projektkiirus min 90 km/h), kus mõjud on oluliselt suuremad.” Tabelis on märgitud, et Saue vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon nõustus vallavalitsuse seisukohaga ühehäälselt (7 häält). Seega on kaebajale antud põhistatud vastus pöördumisele. Nimetatud kiri on lisaks e-posti aadressile xxxxxxx edastatud ka e-posti aadressile xxxxxxx (dtl 503506).
37.Peale 11.03.2021 toimunud üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelu esitas kaebaja 15.03.2021 Saue vallavalitsusele üldplaneeringu osas ettepaneku (dtl 527-530). Kaebajale teavitati eelnevalt, et küsimusi võib saata peale avaliku arutelu toimumist kuni 14.03.2021 (dtl 524). Seega esitas kaebaja pöördumise vallale hilinemisega.
38.Vaatamata eelnevale teavitati 25.03.2021 kaebajat, et tema pöördumise osas on võetud seisukoht ning edastati vastav link, kust see oli leitav (dtl 545-546). Komisjon nõustus vallavalitsuse keelduva ettepanekuga, kus leiti, et Pääsukese tn 10 kinnistule on elamu ehitusõigus juba varem määratud. Täiendavaid elamumaid jõe ja teekaitsevööndi lähedusse ei ole võimalik kavandada teelt lähtuvate häiringute ning juba kehtiva üldplaneeringuga määratud täiendava 20 m ehituskeeluvööndi tõttu (dtl 540-541). Arvestades eelnevat menetluskäiku on kaebajale antud piisvalt võimalusi seisukohtade esitamiseks ning kaebaja pöördumistele on ka vastatud.
39.Riigikohtu halduskolleegium on 10.10.2002 otsuses nr 3-3-1-42-02 märkinud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel peab kohalik omavalitsus piisavalt põhjendama, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid ei ole aktsepteeritud. Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Samuti on kolleegium leidnud, et ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-154-03). Kolleegium on oma praktikas asunud ka seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki pooltja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-8708 (p 18) jt).
40.ÜP otsuses on viide, et „Materjali mahukuse tõttu sisalduvad ettepanekud ja vastuväited koos käesoleva otsuse motivatsiooni osaks olevate vallapoolsete kaalutluste ja põhjendustega järgmistes üldplaneeringu menetlusdokumentides, mis on saadaval valla veebilehel koos teiste üldplaneeringu dokumentidega (vallapoolset motivatsiooni vt vastavate dokumentide
tulpades Vallavalitsuse seisukoht ning Maa- ja planeeringute komisjoni seisukoht): 1) Arvamusavaldused üldplaneeringu avalikul väljapanekul (ajavahemik 26.11 – 26.12.2020); 2) Enne ja pärast avalikku väljapanekut laekunud arvamusavaldused; 3) Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll ning selle lisad 2 ja 3 (Lisa 2. Arvamusavaldused vahetult enne ja pärast Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ning Lisa 3. Arvamusavaldused Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul)“. Seega on üheselt arusaadav, kust on haldusakti põhjendused leitavad. Vastavad põhjendused on leitavad valla kodulehel ÜP-d käsitleval lehel ka praegusel ajal2. Eelnevad põhjendused on ka varasemalt kaebajale tehtud teatavaks ning mida kohus käsitles eelnevates punktides.
41.Kaebaja heidab vastustajale ette, et kaebaja ei edastanud kaebaja seisukohti menetlemiseks Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS § 90 lg-le 1, mille kohaselt esitatakse üldplaneering heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos üldplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. PlanS § 90 lõike 3 punkti 2 kohaselt kuulab valdkonna eest vastutav minister üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamustega ei arvestatud. Seletuskiri täpsustab, et kui isik, kelle üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamust ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkulepet ei saavuta, esitab Rahandusministeerium nendele oma kirjaliku arvamuse vastuväite kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. Seega juhul, kui pärast ärakuulamist vastuväite osas üksmeelele ei jõuta, esitab üldplaneeringu koostamise korraldaja, tuginedes ärakuulamise tulemustele, vastuväite ja selle arvestamata jätmise kohta oma arvamuse. Arvamus peab olema nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud, samas ei saa vaid arvamusele tuginedes jätta planeeringut heakskiitmata, vaid tegemist on seisukohaga, mis on planeeringu koostamise korraldajale tungivalt soovituslik. Planeeringule antavat heakskiitu, mis sarnaneb oma olemuselt küll kooskõlastusega HMS-i mõttes, ei saa siiski sellega üheselt samastada, kuna heakskiitja rolliks on lisaks õiguspärasuse kontrollile ka lepitusmenetluse läbiviimine ehk heakskiidu andmise otsustamisel tuleb ära kuulata avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikud, kelle vastuväiteid arvesse ei võetud ning anda vastuväidete kohta oma seisukoht. Samuti ei saa lugeda heakskiitu vaikimisi antuks, lähtudes HMS § 16 lg–st 2.
42.Asjaolu, mille kohus eelnevalt välja tõi ning mida kaebaja ei vaidlusta, on see, et ÜP avalik väljapanek toimus ajavahemikul 26.11-26.12.2020. Kaebaja esitas ettepanekud ja seisukohad vastavalt 14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021 ning vastustaja on nendele ka vastanud. Seega ei esitanud kaebaja ettepanekuid ega vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal ega ka avaliku arutelu jooksul (11.03.2021-14.04.2021), mistõttu kaebaja etteheited ei ole põhjendanud ning vastustaja ei ole rikkunud PlanS § 90 lg-t 1. Samas toob vastustaja välja, et Rahandusministeeriumile olid kaebaja vastavad seisukohad kättesaadavad.
43.Kaebaja hinnangul on vastustaja keeldumine Kopliluha kinnistu maa-alale ärimaa juhtotstarbe määramisest õigusvastane, kuna Kopliluha kinnistu on valdavalt väljaspool teekaitsevööndit. ÜP kaardile kantud maanteest ja selle kaitsevööndist ei tulene ehituskeeldu ega piirangut, vaid on üksnes illustratiivne. EhS § 71 lg 2 järgi on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Samas tuleneb PlanS § 74 lg-st 3, et üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Vastavalt PlanS § 75 lõikele 2 lähtutakse üldplaneeringuga
https://sauevald.ee/uldplaneering
lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Seletuskiri täpsustab, et üldplaneering võib olla konkreetse ehitise rajamise aluseks, kuid üldplaneering võib olla konkreetsete kitsenduste seadmise aluseks. Juhul kui ehitamiseks on vajalik ka detailplaneeringu koostamine, määratakse üldplaneeringus ära ülesannetes loetletud ehitiste üldised asukohad, kuid nende täpne kavandamine toimub detailplaneeringu alusel. Seega lisaks EhS § 71 lg-le 2, kohaldub ka PlanS § 74.
44.Maanteeamet on 27.04.2018 vastanud kirjaga nr 15-2/18/16894-3 Saue vallale ning teinud ettepanekud Saue valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele. Maanteeamet on punktis 1.2.1. välja toonud, et: „Riigi põhimaantee 8 Tallinn – Paldiski maantee näidata lõigus Tallinn – Keila km 11 – 27 „oluliselt muudetava teelõiguna“.“ Punktis 2.2 märkis Maanteeamet: „Euroopa teedevõrgu teedel (põhimaanteed 4, 11, 8, 9) määrata linnas, alevis ja alevikus riigitee kaitsevööndi ulatuseks 50 m lähtudes asjaolust, et tegemist on Euroopa teedevõrgu teedega.“ Punktis 2.3 märkis Maanteeamet: „Põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski laiendamisvõimaluse säilitamiseks lõigus Harku sõlmest kuni Keilani näha ette (vastavalt kehtivalt Saue valla üldplaneeringule) lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Maanteeameti loal.“ (dtl 572). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 09.05.2018 Saue vallale kirja nr 1.10-17/18-0439/4086 „Saue valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“, milles palus arvestada Maanteeameti 27.04.2018 kirjas tehtud ettepanekutega.
45.Maanteeamet saatis 08.05.2020 Saue vallale kirja „Saue valla üldplaneeringust ja KSH eelnõu avalikust väljapanekust“, mille punktis 1 märkis: „Maanteeameti 27.04.2018 kirja nr 15-2/18/168943 punktis 1.2.1 oleme palunud näidata riigi põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski maantee km 11-27 “oluliselt muudetava teelõiguna”. Avalikul väljapanekul esitatud materjalides seda tehtud ei ole. Soovitame kajastada oluliselt muudetav teelõik sarnaselt “Harju maakonnaplaneering 2030+” kujul.” Punktis 10 märkis Maanteeamet järgmist: “Olete kajastanud planeeringu kaardil riigiteede kaitsevööndeid ning selgitanud seletuskirjas, et kaitsevööndite ulatus on määratud vastavalt kehtivatele õigusaktidega. Maanteeameti 27.04.2018 kirja nr 15-2/18/16894-3 punktis 2.2 oleme palunud Euroopa teedevõrgu teedele (põhimaanteed 4, 8, 9 ja 11) määrata linnas, alevikus ja alevis riigitee kaitsevööndi ulatuseks 50 m mõlemale poole riigiteed. Palume vastavad kaitsevööndi laiendamised kindlasti kanda planeeringu kaardile ning tuua kaitsevööndi laiendamise lõigud eraldiseisvalt välja seletuskirjas (nt tabeli kujul).” Maanteeamet saatis 31.07.2020 Saue vallale kirja “Saue valla üldplaneeringu kooskõlastamisest”, mille punktis 7 märkis: “Palume kanda planeeringu kaardile ning vajadusel täpsustada planeeringu seletavas osas Harju maakonnaplaneeringus määratud perspektiivsete või rekonstrueeritavate, sh oluliselt muudetavate teede maanteekoridorid. Riigitee koridori laiused määrata koostöös Maanteeametiga. Meie hinnangul tuleks tiheasustusaladel määrata perspektiivsete ja oluliselt muudetavate riigiteede teekoridori laiuseks 150 m.”
46.Maanteeamet saatis 23.10.2020 Saue vallale kirja “Saue valla üldplaneeringu kooskõlastamine tingimisi”, mille punktis 1 märkis: “Samuti tuleb maakonnaplaneeringust üldplaneeringu kaardile üle võtta kõik perspektiivsete või rekonstrueeritavate, sh oluliselt muudetavate teede koridorid.” Seega on Maanteeamet asunud seisukohale, et Tallinn – Paldiski maantee kaitsevööndi ulatus mõlemal pool teed peab tiheasustusaladel olema 50 m. Samuti on Maanteeamet seisukohal, et Tallinn – Paldiski maantee lõiku 11 – 27 km tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna, mille puhul tuleb lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile näha üldplaneeringuga ette täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. Eelnevat arvesse võttes tuli vastustajal jätta vaadeldavad maa-alad oluliselt muudetavateks teelõikudeks. Vaidlustatud üldplaneeringu menetlemise ajal kehtis (kuni 31.12.2020) majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“, mille § 7 üheks põhiülesandeks oli riigiteede planeerimine ja korrashoid (p 2) ning osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel (p 8). Seega ei ole põhjendatud
kaebaja väited selle kohta, et Maanteeametil puudus pädevus vaidlustatud ÜP osas hinnangu andmiseks.
47.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 30.11.2016 otsuses nr 3-3-1-23-16, p-s 17, et kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma. Õige on kaebaja väide, et ÜP seletuskirjas on täpsustatud, et tulenevalt üldplaneeringu üldistusastmest on kaitse- ja piiranguvööndite (teede, jt) piirid ning võimalike perspektiivsete joonehitiste (maantee, raudtee, torujuhe, elektriliin vms) asukohad üldplaneeringu kaardil illustratiivse tähendusega. Kaitse- ja piiranguvööndite (sh ehituskeeluvööndi) täpne ulatus on määratud kehtivate õigusaktidega (sh käesoleva üldplaneeringu seletuskirjaga), joonehitiste trasside asukohad täpsustatakse vastavate planeeringute ja ehitusprojektidega (seletuskirja p 4.1). Samas seletuskirja p 4.2 täpsustab, et ehituskeeluala on ala, kus on uute ehitiste ehitamine reeglina keelatud. Erandina on Saue Vallavalitsuse igakordse otsustuse alusel ja vajadusel piirangu rakendamise üle otsustava pädeva asutuse nõusolekul lubatud ehitada keskkonda vähemõjutavaid ehitisi. Eelnevast saab järeldada, et ÜP-st ei tulene kaebaja kinnistule automaatselt ehituskeelu. Ehitusõigus tuleneb EhS § 12 lg-st 2. Asjaolu, et vastustaja jättis kaebaja taotluse kaebaja soovitud juhtotstarbe määramiseks rahuldamata, ei tähenda, et edaspidine ehitustegevus on välistatud. Ehitusõiguse saamine otsustatakse detailplaneeringu vms alusel.
48.Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teistele Paldiski mnt ääres asuvatele ja Kopliluha kinnistuga analoogsete kinnistute maadele on vastustaja pidanud ärimaa juhtotstarbe määramist võimalikuks (nt Paldiski mnt 305 kinnistu, mille laius on u 125 m ning Tuisu kinnistu, mis on u 83 m laiune). Kaebaja on välja toonud, et Kopliluha kinnistu maa-alast vähemalt ca 30 m (väljapoole maantee kaitsevööndit jääv ala) võiks olla ärimaa juhtotstarbega, mis on piisav, et mahutada alale kaebaja soovitud ärihooned. Kohus nõustub vastustajaga, et 30 m laiune maa-ala ei ole piisav ärihoone püstitamiseks. Saue Vallavolikogu 29.03.2018 otsuses nr 33 „Saue valla üldplaneeringu lähteseisukohad“ p 7.1 järgi on äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vajalik 20-50 m laiune kõrghaljastusala (dtl 243). Kaebaja ei vaidlusta, et kaebaja soovitud ärihoone rajamisel ei ole nimetatud kitsenduse täitmine võimalik.
49.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Pääsukese tn 10 kinnistu on 100% elamumaa ning kinnistu osas kehtib DP. Vastustaja kinnitusel on DP realiseeritud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, tuleneb kohalikule omavalitsusele PlanS § 74 lg-st 3 õigus seada kinnisasjale kitsendusi. Arvestades asjaolusid määras vastustaja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe väljaspoole 50+20 m vööndit. Kuivõrd kaebaja ei eita, et kaebuses viidatud kinnistud on juba hoonestatud, nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud kinnistutele elamumaa juhtotstarbe määramine oli möödapääsmatu. Täiendavate hoonete rajamise võimalust/võimatust ei lahendata üldplaneeringuga viimase üldistuse taseme tõttu. Eelneva põhjal ei nähtu kohtule, et vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi.
50.Kohtu hinnangul on vastustaja 28.06.2021 otsus nr 40 õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks kaebaja taotletud ulatuses. Kuivõrd kohus ei tühista vaidlustatud haldusakti, jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.