OÜ Vaseten kaebus Keskkonnaameti 05.11.2021 lageraiete registreerimisest keeldumise otsuste tühistamiseks, Keskkonnaameti 25.11.2021 käskkirja nr 1-1/21/210 „Vaideotsus“ tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata metsateatised uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Vaseten, esindaja v.adv Vesse Võhma Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.Utsali kinnistu asub Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndis (keskkonnaregistri kood KLO1101522), kus kehtib looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr 10 „Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi: kaitseeeskiri) erisustega.
3.KeA tegi 05.11.2021 metsateatiste kohta lageraie registreerimisest keeldumise otsused. Otsuste kohaselt ei ole lageraie lubatud, kuna moodustub lageraie ala, mis ületab lubatud lageraie langi suurust ja seega on raied vastuolus kaitse-eeskirjaga (§ 15 lg 3 p 1). Lageraiet on võimalik kavandada, kui alaga piirnevad uuenemata raiesmikud on raiejärgselt uuenenud. Kaitse-eeskirjaga sätestatud kaitsekorra kohaselt tuleb lageraie tegemisel arvestada, et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina. KeA arvestab langi pindala arvutamisel lisaks lageraiesse kavandatud metsaeraldise pindalale ka sama metsaeraldisega piirneva raiesmiku pindala. Kavandatav lageraie piirneb uuenemata raiesmikega. Piirnevatel aladel on 2021. a sügisel tehtud lageraied ning vahetult peale raiet istutatud kuused. Sügisel istutatud kuused ei ole veel juurdunud, taimede kasvamaminekut ja elujõulisust ei saa vahetult peale istutust hinnata. Elujõulised on taimed, mille aastakasv on vähemalt 10 cm („Metsamajanduse alused,“ E. Laas, V. Uri, M. Valgepea). Hetkel ei ole eraldised nõuetekohaselt uuenenud. Kavandatava lageraie lubamisega moodustub koos piirneva uuenemata raiesmikega lubatust suurem lageraie ala. MS § 41 lg-dest 7 ja 8 tulenevalt peab KeA hindama metsateatisega kavandatud tegevuse õigusaktide nõuetele vastavust ning kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeAl õigus selle registreerimisest keelduda.
4.OÜ Vaseten esitas KeA-le 15.11.2021 vaide, milles taotles otsuste kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuste tegemist lageraie metsateatiste registreerimiseks.
5.KeA jättis 25.11.2021 vaideotsuses (käskkiri nr 1-1/21/210) vaide rahuldamata ning luges vaideotsuse p-s 3 „Vaideotsuse põhjendused“ esitatud selgitused kavandatud lageraie registreerimisest keeldumise otsuste täiendavateks selgitusteks. Vastavad põhjendused olid järgmised: 1) Metsaseaduse (MS) § 29 lg-st 9 juhindudes arvestatakse langi pindala arvutamisel lisaks lageraiesse kavandatud metsaeraldise pindalale ka sama metsaeraldisega piirneva raiesmiku pindala. Haanja looduspargi piiranguvööndis ei tohi konkreetsel eraldisel kavandatava lageraielangi ja sama eraldisega piirneva ning uuenemata raiesmiku kogupindala ületada 1 ha. Eeskirja § 16 lg 2 kohaselt peavad metsa uuenenuks lugemisel puud olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. 2) KeA metsahoiu vanemspetsialist on 01.11.2021 teostanud eraldistel 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 metsauuendusekspertiisi, mille käigus tuvastati, et eraldistel 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 on 2021. a sügisel teostatud lageraie ning vahetult peale raiet istutatud kuused. Puudub vaidlus, et eraldistele 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 on 2021. a sügisel istutatud vähemalt 1000 kuuske hektarile ja taimede kõrgus on vähemalt 0,5 m. Samuti puudub vaidlus, et metsa ümberistutatud taimed olid istutamise hetkel elujõulised. 3) Eelnevale vaatamata ei ole eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 eeskirja § 16 lg 1 kohaselt uuenenud. Istutuse tulemuslikkust ei saa hinnata vahetult peale taimede metsa ümberistutamist – st enne, kui taimed ei ole metsas juurdunud ja kasvama hakanud, ei saa anda hinnangut, kas taimed on elujõulised. Seega ei saa anda hinnangut, kas ala on eeskirja § 16 lg 1 kohaselt uuenenud. Ka Eesti Metsaülikooli lektori A. Jääratsi seisukoha järgi ei saa taimede elujõulisust hinnata kuu möödudes peale raiestikule istutamist, eriti sügisistutuse puhul, kui taim on kasvu juba lõpetanud (vaideotsuse lk 4). Metsauuenduse kordamineku määramise minimaalne periood on vähemalt pool vegetatsiooni perioodi (Nilsson et al 2019. „Early growth of planted Norway
2(9)
3-21-2885 spruce and Scots pine after site preparation in Sweden“). Elujõulisust (vitality) määratakse minimaalselt juuni alguses ja seejärel augustis (Luoranen at al 2019. „Duration Limits on Field Storage in Closed Cardboard Boxes before Planting of Norway Spruceand Scots Pine Container Seedlings in Different Planting Seasons“). Juurestiku kasvu potentsiaali ja elujõulisust määratakse kevadel, kui ainevahetus on aktiviseerunud (Riikkonen et al 2020. „An Assessment of Storability of Norway Spruce Container Seedlings in Freezer Storage as Affected by Short-Day Treatment“). 4) Vaide esitaja väitel istutati taimed perioodil 20.09.2021–10.10.2021. Oktoobris istutatud taimedel (potikuused ja männid) on juurte kasvupotentsiaal uuel vegetatsiooni perioodil kõige madalam, võrreldes augusti ja septembri istutustega. Elujõulisust ja potentsiaali määratakse istutusjärgsel kasvuperioodil (Luoranen 2018. „Autumn versus spring planting: the initiation of root growth and subsequent field performance of Scots pine and Norway spruce seedlings“). 5) Puudub vaidlus, et taimed olid elujõulised enne metsa ümberistutamist ning et taimed olid mullapotis juurdunud. Hindamaks, kas taimed on kasvama hakanud ja elujõulised, peavad need juurduma oma looduslikus kasvukohas. Nõustuda ei saa väitega, et pidevalt plusskraadides olnud õhutemperatuuri tõttu perioodil 20.09.2021–05.11.2021 olid külmakerked välistatud. Pidevad plusskraadid istutamise perioodil ei välista külmakergitust. Metsauuendusaladel korduv järjestikustel öödel toimuv kergitamine ja päeval sulatamine kisub taimed osaliselt või täiesti mullast lahti (E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. „Metsamajanduse alused“). Sügisese istutuse üks ohtudest ongi külmakergitus. On oluline, et taimed jõuaksid juurduda enne sügiskülmasid, kuid ka siis on külmakergituse oht olemas ning see on ka peale istutust. Eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 jäävad jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpi, kus mulla lähtekivimiks on liivsavi-, saviliiv- või rähkmoreen, seega ei ole välistatud külmakergituse oht (Erich Lõhmus. „Eesti metsakasvukohatüübid“). KeA saab kõige varem 2022. a hilissuvel anda hinnangu metsaistutuse tulemuslikkusele ja otsustada, kas eraldised nr 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 on eeskirja § 16 lg 1 kohaselt uuenenud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.OÜ Vaseten esitas 14.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada KeA 05.11.2021 lageraiete registreerimisest keeldumise otsused metsateatiste nr 50000559068, 50000559066, 50000559058, 50000559052, 50000559054, 50000559014, 50000559012 ja 50000559056 suhtes, KeA 25.11.2021 vaideotsus ning kohustada KeA-d metsateatiste registreerimiseks metsaregistris (täiendavad seisukohad 04.03.2022, 17.01.2023). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Eraldise 3 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027590 kohaselt on eraldise 0,17 hektarile istutatud kuuseistikuid arvestusega 1500 istikut hektari kohta. Eraldise 4 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027589 kohaselt on eraldise 0,19 hektarile istutatud 1600 istikut hektari kohta. Eraldise 5 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027591 kohaselt on eraldise 0,54 hektarile istutatud kuuseistikuid arvestusega 1400 istikut hektari kohta. Eraldise 8 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027592 kohaselt on eraldise 0,48 hektarile istutatud kuuseistikuid arvestusega 1450 istikut hektari kohta. Eraldise 16 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027595 kohaselt on eraldise 0,32 hektarile istutatud kuuseistikuid arvestusega 1133 istikut hektari kohta. Eraldise 23 metsauuendusekspertiisi akti nr 10000027593 kohaselt on eraldise 1 hektarile istutatud kuuseistikuid arvestusega 1560 istikut hektari kohta. Puudub vaidlus, et kõik istutatud kuused on vähemalt 0,5 m kõrgused ja paiknevad ühtlaselt kogu uuendataval alal ning et metsa ümberistutatud taimed olid istutamise hetkel elujõulised. 2) Põhjendamatu ja tõendamata on seisukoht, et kuna kuused on istutatud sama aasta sügisel ning vahetult peale raiet, ei ole võimalik hinnata nende elujõulisust põhjusel, et sügisel istutatud kuused ei ole veel juurdunud ning et vahetult peale taime ümberistutamist ei saa hinnata istutuse tulemuslikkust. 3(9)
3-21-2885 3) OÜ Vaseten istutas 50 cm kõrgused potikuuse istikud eraldistele vahetult pärast raietööde lõppu. Raietööd toimusid Utsali kinnistu eraldisel 3 alates 08.09.2021, eraldisel 4 alates 07.09.2021, eraldisel 5 alates 07.09.2021, eraldisel 8 alates 07.09.2021, eraldisel 16 alates 07.09.2021, eraldisel 23 alates 07.09.2021. Raiesmikele kuuseistikute istutamine toimus perioodil 20.09.2021–10.10.2021. Kuuseistikud olid kasvatatud seemnepartiist, mis vastas keskkonnaministri 01.07.2016 määruse lisas 2 esitatud kvaliteedinõuetele. Kuna tegemist oli mullapallidega poti-istikutega, olid istikud juurdunud juba enne ümberistutamist. 4) Perioodil 20.09.2021–05.11.2021 oli kõnealuses piirkonnas õhutemperatuur pidevalt plusskraadides (sh öösiti) ning pinnas ei külmunud (dtl 45–51). Lisaks on kinnistutel jänesekapsa- ja sinilille kasvukohatüüpi pinnas, mis soodustab kuuseistikute kasvu ja välistab külmakerked. Kuna nii istutamisperioodil (20.09.2021–10.10.2021) kui ka sellele järgneval perioodil (kuni 05.11.2021 läbiviidud metsauuenduse kontrollimiseni) ei olnud pinnase külmumisi toimunud, olid külmakerked välistatud. Seega oli 20.09.2021–10.10.2021 ümberistutatud istikutel võimalik täiendavalt juurduda ilma külmakerketa vähemalt 26–46 päeva, so ca 4–6,5 nädalat. 5) Asjatundja PhD A. Jääratsi seisukohast nähtub järgmine selgitus: „Taimede elujõulisust saab määrata vegetatsiooniperioodil või selle lõppedes... Samas see väide on jällegi mitmeti mõistetav... taimlas oli ju vegetatsiooniperiood ära?“ (dtl 52). A. Jäärats on oma vastuses seega selgitanud, et taimede elujõulisust saab määrata vegetatsiooniperioodil või selle lõppedes ning vegetatsiooniperioodina saab vaadelda ka taimlas toimuvat vegetatsiooniperioodi. KeA on vaideotsuse p-s 3.15 tunnistanud, et metsa ümberistutatud taimed olid ümberistutamise hetkel elujõulised ega ole tõendanud, et elujõulised istikud oleksid muutunud pärast ümberistutamist mitte-elujõulisteks. Istikud olid kasvatatud 2018. a seemnepartiist (dtl 43–44), tegu oli 3aastaste istikutega, mis olid üle 0,5 m kõrged, so aastakasv üle 10 cm. KeA varasem praktika, mille kohaselt loeti ümberistutatud 0,5 m kõrgused potikuused elujõuliseks juba 10 päeva pärast istutamist, oli põhjendatud. 6) Vaideotsuse viited Rootsi ja Soome asjatundjate seisukohtadele ei ole asjakohased, kuna vaidlusalused istikud olid kasvatatud ja ümber istutatud Eestis, so erinevas keskkonnas. Lisaks pärinevad KeA viidatud allikad elujõulisuse määramise kohta perioodist 2018–2020 ehk ajast, millal KeA praktika oli teistsugune. 7) KeA seisukoht on vastuolus varasema praktikaga sarnases olukorras. OÜ Vaseten esitas 01.05.2019 KeA-le metsateatise nr 50000219598 lageraie tegemiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Omelku 176 kinnistu eraldisel 5 pindalaga 0,9 ha. KeA metsahoiu spetsialist M. Avikson leidis 07.05.2019 teostatud välitööde käigus, et eraldisega 5 piirnenud eraldisele 2 (0,8 ha) istutatud kuused ei ole kogu alal veel saavutanud metsa uuenenuks lugemiseks nõutavat minimaalset kõrgust, mistõttu KeA keeldus 09.05.2019 metsateatise registreerimisest (dtl 54– 55). Seejärel istutas OÜ Vaseten eraldisele 2 täiendavalt 200 potikuuse istikut (0,5 m kõrgust) ning esitas 21.05.2019 Omelku 176 kinnistu eraldisele 5 lageraie tegemiseks uue metsateatise, mille KeA 28.05.2019 registreeris (dtl 57). Seega leidis KeA 2019. a maikuus, et 0,5 m kõrgused ümberistutatud potikuused olid ca 10 päeva pärast metsa ümberistutamist elujõulised. Kaebajale teadaolevalt ei olnud tegu üksikjuhtumiga. Puudub mõistlik seletus, miks varasem praktika järsku 2021. a sügisel muutus. 8) KeA 05.11.2021 kontrolli teostamiseni Utsali kinnistul oli kuuskede ümberistutamisest möödunud 26–46 päeva ning ilmad olid soojad. Eeltooduga on tõendatud, et OÜ Vaseten poolt perioodil 20.09.2021–10.10.2021 ümberistutatud vähemalt 0,5 m kõrgused istikud olid 05.11.2021 elujõulised. Seega olid kõik vaidlusalused raiesmikud nõuetekohaselt uuenenud ja eeskirja § 16 lg-te 1 ja 2 nõuded täidetud. Niisiis ei ületa Utsali kinnistul tegelik lageraie ala eraldistel 3, 11, 15, 20, 22, 24, 26, 32 ühte hektarit ning Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1 nõue on täidetud. Seega puudus KeA-l õigus nende registreerimisest keelduda.
4(9)
3-21-2885 9) Metsa majandamise eeskirja § 16 lg 2 ei näe ette, et metsa uuendamisel peaks puude elujõulisust hindama korduvalt. Puudub mõistlik seletus, miks istutamise hetkel elujõulisi taimi ei ole võimalik 26–46 päeva pärast ümberistutamist lugeda jätkuvalt elujõulisteks. Kuna on tõendatud, et külmakerkeid ei saanud olla, sest pinnas ei olnud külmunud, puudusid kuni 05.11.2021 takistused istikute täiendavaks juurdumiseks. 10) Hiljem kuivanud taimede tuvastamine ei kinnita, et taimed ei oleks 05.11.2021 olnud elujõulised. Alati jääb risk, et elujõulised taimed võivad hiljem kuivada või muul viisil hävida. Vastutustundlik metsaomanik istutab sel juhul kuivanud puude asendamiseks uued istikud, mida on 03.09.2022 teinud ka kaebaja.
7.KeA jääb 14.02.2022 vastuses oma vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) KeA arvestab langi pindala arvutamisel lisaks lageraiesse kavandatud metsaeraldise pindalale ka sama metsaeraldisega piirneva raiesmiku pindala (MS § 29 lg 9). Seega liidetakse langi pindala arvutamisel kokku konkreetsel eraldisel kavandatud lageraie ulatus hektarites ja sama eraldisega piirneva raiesmiku ulatus hektarites. Lageraie kavandamisel Haanja looduspargi piiranguvööndis tähendab eeltoodu seda, et konkreetsel eraldisel kavandatava lageraielangi ja sama eraldisega piirneva ning uuenemata raiesmiku kogupindala ei või ületada 1 ha. 2) Metsateatisega nr 50000559068 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel nr 3 (1,0 ha). Eraldisel 3 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikega eraldistel 4 (0,19 ha), 5 (0,54 ha), 8 (0,48 ha) ja eraldise 3 edelaosas pindalal 0,17 ha. Eraldisel 3 lageraie lubamisega moodustuks kokku 2,16 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p-ga
1.Metsateatisega nr 50000559066 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 11 (0,72 ha). Eraldisel 11 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikega eraldistel 4 (0,19 ha), 5 (0,54 ha), 16 (0,32) ja eraldise 3 edelaosas pindalal 0,17 ha. Eraldisel 11 lageraie lubamisega moodustuks kokku 1,94 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga
1.Metsateatisega nr 50000559058 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 15 (0,34 ha). Eraldisel 15 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikega eraldistel 16 (0,32 ha) ja eraldisega 18 (0,51 ha) kus on metsaregistris registreeritud lageraie. Eraldisel 15 lageraie lubamisega moodustuks kokku 1,17 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. Metsateatisega nr 50000559052 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 20 (1,0 ha). Eraldisel 20 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikuga eraldisel 23 (1,0 ha). Eraldisel 20 lageraie lubamisega moodustuks kokku 2,0 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. Metsateatisega nr 50000559054 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 22 (0,35 ha). Eraldisel 22 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikuga eraldisel 23 (1,0 ha). Eraldisel 22 lageraie lubamisega moodustuks kokku 1,35 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. Metsateatisega 50000559014 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 24 (0,34 ha). Eraldisel 24 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikuga eraldisel 23 (1,0 ha). Eraldisel 24 lageraie lubamisega moodustuks kokku lageraie ala 1,34 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. Metsateatisega 50000559012 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 26 (0,65 ha). Eraldisel 26 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikuga eraldisel 23 (1,0 ha). Eraldisel 26 lageraie lubamisega moodustuks kokku 1,65 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. Metsateatisega nr 50000559056 kavandati lageraiet Utsali kinnistu eraldisel 32 (0,38 ha). Eraldisel 32 kavandatud lageraie piirneb uuenemata raiesmikuga eraldisel 23 (1,0 ha). Eraldisel 32 lageraie lubamisega moodustuks kokku 1,38 ha suurune lageraie ala, mis on vastuolus kaitse eeskirja § 15 lg 3 p-ga 1. 3) Vastustaja ei vaidle, et ümberistutatud taimed olid istutamise hetkel elujõulised, kuna ka turustada on lubatud vaid elujõulisi taimi ning turustatavad metsataimed peavad olema kvaliteetsed (Keskkonnaministri 01.07.2016 määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada 5(9)
3-21-2885 lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“, § 12 lg 1). 4) Eeskirja § 16 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske ning puud peavad olema elujõulised. Eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 ei ole eeskirja § 16 lg 1 kohaselt uuenenud vaatamata sellele, et kõikidel aladel on tuvastatud üle 1000 taime hektari kohta ja taimede kõrgus on vähemalt 0,5 m ning taimed olid metsa ümberistutamise hetkel elujõulised. Selleks, et hinnata, kas ala on eeskirja § 16 kohaselt uuenenud, ei saa lähtuda vaid sellest, et taimed olid metsa istutamise hetkel elujõulised. Taimed peavad juurduma ja kasvama hakkama looduslikus keskkonnas, st taimedel peab looduslikus keskkonnas tekkima uus aastakasv. Metsauuendamise tulemuslikkuse hindamisel loetakse elujõuliseks taimed, mille aastakasv on vähemalt 10 cm. Metsataimede elujõulisust tuleb hinnata kahel korral: esiteks peavad metsa istutatud taimed olema elujõulised, mitteelujõulisi taimi metsa istutamiseks turustada ei tohi; teiseks hinnatakse elujõulisust peale seda, kui istutatud taimed on metsas juurdunud ja kasvama hakanud (taimedel on tekkinud uus aastakasv). Teisel korral hinnatakse istutuse tulemuslikkust. Vahetult peale taimede metsa ümberistutamist ei saa hinnata istutuse tulemuslikkust, seega ei saa anda hinnangut, kas ala on eeskirja § 16 kohaselt uuenenud. 5) Vaidemenetluse ajal küsis KeA Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektor PhD A. Jääratsi arvamust. A. Jääratsilt sai KeA kinnitust, et taimede elujõulisust ei saa hinnata kuu möödumisel peale raiesmikule istutamist, eriti sügisistutuse puhul, kui taim on kasvu juba lõpetanud. Metsauuenduse kordamineku määramise minimaalne periood on vähemalt pool vegetatsiooni perioodi. Elujõulisust määratakse minimaalselt juuni alguses ja seejärel augustis. Juurestiku kasvu potentsiaali ja elujõulisust määratakse kevadel, kui ainevahetus on aktiviseerunud. Oktoobris istutatud taimedel (potikuused ja männid) on juurte kasvupotentsiaal uuel vegetatsiooni perioodil sootuks kõige madalam. A. Jääratsi viidatud uuringud on asjakohased. 6) Külmakergitus on niiske või märja liivsavi-, savi- või turbamulla jäätudes mulla kerkimine ning sulades tagasi vajumine, seejuures toimub mulla kandevõime nõrgenemine. Metsauuendusaladel (noortes kultuurides) korduv järjestikustel öödel toimuv kergitamine ja päeval sulamine kisub taimed osaliselt või täiesti mullast lahti. Külmakergituse oht on veel juurdumata ja nõrgalt juurdunud taimede puhul. Asjaolu, et istutamise perioodil ja vahetult peale taime istutamist oli pidevalt (ka öösiti) plusskraadid, välistab külmakergituse ohu üksnes istutamise perioodil, kuid ei välista külmakergitust istutamisele järgneval talvel. Sügisese istutuse puhul ongi üheks taimi ohustavaks teguriks külmakergitus. Sügisese istutuse puhul on oluline, et taimed jõuaksid juurduda enne sügiskülmasid, kuid ka siis on külmakergituse oht olemas. Arvestades, et eraldised 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 jäävad jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpi, kus mulla lähtekivimiks on liivsavi-, saviliiv- või rähkmoreen, ei ole välistatud külmakergituse oht. 7) KeA saab kõige varem 2022. a hilissuvel anda hinnangu metsaistutuse tulemuslikkusele ja otsustada, kas eraldised nr 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 on uuenenud. KeA seisukoht on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. Kuniks KeA kaitseala valitsejana ei ole veendunud, et metsauuendus on kordaläinud, ei saa kavandatud raieid lubada, kuna puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. 8) KeA möönab, et on varasemalt eksinud ala uuenenuks määramisel. Vaatamata sellele ei saa kaebaja nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist (vt ka Riigikohtu lahendid haldusasjades 3-3-1-53-04, 3-3-1-23-06).
8.KeA esitas 09.01.2023 vastuseks kohtunõudele selgitused ja 29.08.2022 teostatud metsauuendusekspertiisi aktid nr 10000031721, 10000031722, 10000031723, 10000031724, 10000031725, mille kohaselt on hinnatud eraldistel nr 4 (0,19 ha), 5 (0,54 ha), 8 (0,48 ha), 16
6(9)
3-21-2885 (0,32 ha) ja 23 (1,0 ha) metsauuenduse tulemuslikkust ja leitud, et nõuetekohaselt on uuenenud eraldised nr 4 ja 8 ning nõuetekohaselt ei ole uuenenud eraldised nr 5, 16 ja 23. Viimaste puhul on lisatud märkus, et istutatud kuuskedest palju taimi on täielikult kuivanud, osad taimed kolletunud okastega ja osadel taimedel okste kaupa okkad kuivanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohtu menetluses on lageraiete metsateatiste registreerimisest keeldumise otsuste ja vaideotsuse tühistamisnõuded ja kohustamisnõue KeA kohustamiseks vaadata metsateatised uuesti läbi.
10.MS § 41 lg-st 7 tulenevalt kontrollib KeA metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta. Seega on KeA pädevuses metsateatise menetluses kontrollida kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele, st nii MS-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud nõuetele kui ka LKS ning selle alusel antud õigusaktide nõuetele. KeA-l on õigus raie registreerimisest keelduda, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8).
11.Utsali kinnistu jääb kogu ulatuses Haanja looduspargi Tavaala piiranguvööndisse. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja § 15 lg-st 3 tulenevalt on seal uuendusraie lubatud KeA kui kaitseala valitseja nõusolekul. Seejuures tuleb arvestada, et lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina (kaitse-eeskirja § 15 lg 3 p 1).
12.MS § 29 lg 9 kohaselt arvestatakse langi pindala arvutamisel lisaks lageraiesse kavandatud metsaeraldisele ka sama metsaeraldisega piirneva raiesmiku pindala.
13.Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 16 lg 1 kohaselt loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel (lg 2).
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et kõnealuste metsateatistega lageraiesse kavandatud metsaeraldistega piirnevatele eraldistele 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 istutati 2021. a sügisel pärast lageraiete tegemist vähemalt 1000 kuuske hektari kohta, taimede kõrgus oli vähemalt 0,5 m ning taimed olid istutamise hetkel elujõulised. KeA on seejuures tuginenud metsahoiu vanemspetsialisti 01.11.2021 teostatud metsauuendusekspertiisidele eraldistel 3, 4, 5, 8, 16 ja 23 (vaideotsuse p 3.15).
15.Vaidluse all on praegusel juhul küsimus sellest, kas KeA on kaebaja metsateatiste registreerimisest keeldumisel põhjendatult tuginenud asjaolule, et kuivõrd lageraiesse kavandatud metsaeraldised piirnesid raiesmikega, kuhu oli pärast 2021. a sügisel lageraiete tegemist istutatud kuused, mille elujõulisust ei saa aga vahetult peale istutust hinnata, moodustunuks lageraie lubamisega koos piirneva uuenemata raiesmikega lubatust suurem lageraie ala. Seega on vaidlusküsimuseks eelkõige see, kuidas tuleb tõlgendada metsa majandamise eeskirja §-st 16 tulenevat metsa uuenenuks ja puude elujõuliseks lugemise nõuet.
16.KeA on keeldumisel olnud seisukohal, et metsa uuenenuks lugemisel metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 mõttes ei saa lähtuda üksnes sellest, kas taimed olid istutamise hetkel elujõulised või mullapotis juurdunud, põhjendades, et puude lugemisel elujõuliseks peavad need olema juurdunud oma loodulikus kasvukohas. Sellist seisukohta ei saa pidada põhjendamatuks. Tallinna Halduskohus leidis 20.12.2022 otsuses nr 3-21-2909 sisuliselt seda, et nii ettevaatusprintsiibist kui ka objektiiv-teleoloogilisest tõlgendamisest lähtudes tuleb metsa majandamise eeskirja § 16 lg-le 1 omistada laiem tähendus kui üksnes istutusaegse elujõulisuse nõue, sest viimane ei tagaks piisavalt metsa uuenemist uue lageraie tegemise ajaks (vt otsuse pd 17, 20). Sellest seisukohast lähtub kohus ka käesolevas haldusasjas. 7(9)
3-21-2885
17.Sellise tõlgenduse põhjendatust kinnitab ka vaideotsuses viidatud Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse ja metsauuenduse lektori PhD A. Jääratsi arvamus (vt e-kiri dtl 52 ja vaideotsuse p 3.16), milles A. Jäärats on erinevatele allikatele tuginedes leidnud, et eriti sügisistutuse puhul, kus taim on kasvu juba lõpetanud, ei saa potitaime elujõulisust hinnata kohe peale raiestikule istutamist. Sellest arvamusest ei nähtu järeldust, justkui saaks vegetatsiooniperioodi lugeda lõppenuks juba taimlas. Pigem on A. Jäärats vastava mitmetimõistetavuse välja toonud ja erialakirjanduse põhjal siiski leidnud, et metsauuenduse kordamineku määramise minimaalne periood on vähemalt pool vegetatsiooni perioodi ning elujõulisust, sh juurestiku kasvupotentsiaali määratakse minimaalselt juuni alguses ja seejärel augustis. Kohtule ei nähtu põhjust välisriikide asjatundjate seisukohtadel põhineva arvamuse arvestamata jätmiseks ning ka kaebaja pole põhjendanud, miks tuleks Soome ja Rootsi keskkonda pidada Eestist sedavõrd erinevaks, et nende põhjal tehtud järeldustest ei saaks praegusel juhul lähtuda. Asjaolu, et vastav erialakirjandus pärineb ajast, mil KeA enda halduspraktika praegusest erines, ei saa nendega arvestamist väärata. KeA on tunnistanud, et varasem halduspraktika osutus ekslikuks, mistõttu seda muudeti. Halduspraktika muutmine pole iseenesest õigusvastane. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat ning ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes (Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13). Lisaks on KeA tuginenud ka Eesti autorite seisukohale, milles on välja toodud, et uue uuendusraie tegemiseks eelmise raiestiku kõrvale peaks raiestiku uuendamisaja järel kasvama raiestikul nõutaval hulgal elujõulisi taimi, kusjuures arvesse lähevad taimed, mille aastakasv on vähemalt 10 cm (E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. „Metsamajanduse alused,“ dtl 104).
18.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et pidevalt plusskraadides olnud õhutemperatuuri tõttu perioodil 20.09.2021–05.11.2021 olid külmakerked välistatud ning elujõulisust oleks saanud piisavalt tuvastada juba välitöö tegemise ajal 05.11.2021, mil kuuskede ümberistutamisest oli möödunud 26–46 päeva. Vaideotsuses on asjakohaselt selgitatud, et pidevad plusskraadid istutamise perioodil ei välista külmakergitust, sest külmakergituse oht jääb alles ka peale istutust ning on oluline, et taimed jõuaksid juurduda enne sügiskülmasid (vt vaideotsuse p 3.18).
19.Eelnevast nähtuvalt on kohtu hinnangul õiguspärane KeA järeldus, et hinnangut taimede elujõulisuse ja metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 järgi metsa uuenenuks lugemise osas ei saa anda enne, kui potitaimed ei ole metsas kui looduslikus kasvukohas juurdunud ja kasvama hakanud. Seega ei saanud KeA taimede elujõulisuse hindamisel lähtuda üksnes nende elujõulisusest istutamise hetkel, mistõttu oli õige järeldus, et kavandatava lageraie lubamisega moodustunuks koos piirneva uuenemata raiesmikega lubatust suurem lageraie ala. Praegusel juhul näitavad ka KeA 29.08.2022 välitöö tulemusena koostatud metsauuendusekspertiisi aktid, et vähemalt pooltel eraldistest ei olnud ala nõuetekohaselt uuenenud, sest istutatud kuuskedest palju taimi oli täielikult kuivanud, osad taimed kolletunud okastega ja osadel taimedel okkad okste kaupa kuivanud. Ehkki on tõsi, et taimede kuivamist võivad mõjutada mitmed faktorid, kinnitab eelnev siiski kaudselt KeA halduspraktika muutmise põhjendatust ning järeldust, et puude elujõulisuse hindamisel ei saa olla eesmärgipärane üksnes istutuse või metsateatise esitamise hetkest lähtumine, kui sel ajal puudub võimalus hinnata looduslikus keskkonnas puude juurdumist ja tekkivat aastakasvu.
20.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KeA 05.11.2021 lageraiete registreerimisest keeldumise otsused metsateatiste nr 50000559068, 50000559066, 50000559058, 50000559052, 50000559054, 50000559014, 50000559012 ja 50000559056 suhtes ning KeA 25.11.2021 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõuded jäävad rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
8(9)
3-21-2885
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.