Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 26.01.2023, Tartu 3-20-571 N.R. Energy OÜ kaebus Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsuste tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust Tartu Halduskohtu 13.01.2022. a otsus N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – N.R. Energy OÜ, esindaja advokaat Piret Kergandberg Vastustaja – Tapa vald, esindaja Margit Halop
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.01.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta N.R. Energy OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 26.01.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
N.R. Energy OÜ esitas 12.02.2020 Tapa vallale projekteerimistingimuste taotluse ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita kaugküttevõrku Tapa linnas aadressil Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 asuvad hooned. Tapa Vallavalitsus tagastas 06.03.2020. a kirjaga nr 7-6/20/541-1 projekteerimistingimuste taotluse ehitusseadustiku (EhS) § 30 alusel põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamine
taotluses soovitud viisil on ilmselgelt võimatu. Vallavalitsuse põhjenduste kohaselt on taotluses välja pakutud lahendus vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga. Tapa kesklinnas aastatel 2017–2018 teostatud suurte ehitustööde käigus oleks olnud otstarbekas rajada kõik kommunikatsioonid, sh kaugküttetorustikud, kuid võrguettevõtja ega kinnistu omanikud ei ilmutanud tol hetkel selleks mingit huvi. N.R. Energy OÜ ei ole esitanud Tapa Vallavalitsusele kaugküttesüsteemide arendamise kava, mis tuleb esitada iga aasta 1. juuniks ning mis peab käsitama järgmist 3 aastat (Tapa Vallavolikogu 31.01.2013. a määruse nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramineˮ § 13). Vallavalitsus lisas, et kokku on leppimata soojustorustiku ehitamise kulude kandmise ja omandi ning liitumistasuga seotud küsimused. Vallavalitsus palus taotlejal esitada kirjalik kinnitus selle kohta, et võimalike uute tarbijate liitumine Tapa linna kaugküttevõrguga ei sea ohtu seniste tarbijate varustuskindlust. N.R. Energy OÜ esitas Tapa vallale 13.03.2020 projekteerimistingimuste taotluse ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita kaugküttevõrku Tapa linnas aadressidel E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9 ja 1. Mai pst 28 asuvad eramud ning aadressil 1. Mai pst 30 asuv kortermaja. N.R. Energy OÜ esitas 27.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 või juhul, kui kohus leiab, et tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, teha kindlaks selle õigusvastasus, ning kohustada Tapa valda jätkama vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-571). Tapa Vallavalitsus tagastas 03.04.2020 N.R. Energy OÜ 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse seda läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise kohta saadeti kaebajale ehitisregistrist teade, milles on toodud järgmised põhjendused: E. Vilde tn 15 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti; Lembitu pst 9 elamu püstitamiseks on väljastatud ehitusluba, aga elamu küttesüsteem on projektis õhk-vesi soojuspump; 1. Mai pst 30 elamu küttesüsteemi muutmiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti; 1. Mai pst 28 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusprojekti ja loataotlust. Halduskohus võttis 16.04.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy OÜ kaebuse Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust. N.R. Energy OÜ esitas Tartu Halduskohtule 04.05.2020 kaebuse Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsuse (13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse tagastamine) tühistamiseks või juhul, kui kohus leiab, et tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, selle õigusvastasuse kindlaks tegemiseks, ning Tapa valla kohustamiseks jätkama vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-822). Halduskohus võttis 09.06.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy OÜ kaebuse Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust. Sama määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-20-571 ja nr 3-20-822 ühte menetlusse, jättes asja numbriks 3-20-571. N.R. Energy OÜ palus kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.
1) 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus Vastutaja 06.03.2020. a otsus on haldusakt, kuna sellega on sisuliselt otsustatud haldusakti andmisest keeldumine. Vastustaja hindas kaugküttetorustiku rajamise perspektiivi ja põhjendas edasisest menetlusest keeldumist sisuliste argumentidega (nt torustiku ehitamise mõju kaalumine Tapa kesklinna ümberkujundamise projektile; varustuskindluse ohule viitamine; liitujatele ja kaebajale etteheidete tegemine plaanidest teavitamata ja koostöö tegemata jätmisega seoses jne). Seega pole täidetud EhS §-st 30 tulenev ilmselge võimatuse tingimus. Tagastamiseks oleks pidanud taotluse puhul esinema ilmselged ja formaalsed vead, mille tõttu ei saa projekteerimistingimusi anda. Kaugküttevõrgu haldamine ja arendamine on kaebaja kui võrguettevõtja, mitte vastustaja kohustus ja pädevuses (kaugkütteseaduse (KKütS) § 10 lg 1, § 14 lg 3, vallavolikogu määruse nr 79 § 13 lg 1). Kaugküttetorustiku ehitamiseks sõlmib võrguettevõtja liitujaga eraõigusliku liitumislepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu jm kokkulepped. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on väljastada projekteerimistingimused, kui lepingupoolte tegevus vastab seadusele. Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistud asuvad Tapa kaugküttepiirkonnas. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ega ülesandeks ei ole ehitusettevõtja määramine, kahe eraõigusliku isiku vahelise tasu määramine ega ka nendevahelisi omandisuhteid puudutavate kokkulepete tegemine. Projekteerimistingimuste taotluses on valitud sobiv lahendus ja see ei ohusta mingil viisil varustuskindlust ega kvaliteeti. Liitumistorustiku ehitamine ei ole vastuolus Tapa kesklinna ümberkujundamise projektiga ning on võimalik maa all suletud meetodil ilma Tapa kesklinnas sõiduteede katet lõhkumata. Kaebaja oli valmis katma kõik liitumise ja ehitamisega seotud kulud. Kokku oleks saanud leppida ka võimalike kahjude korvamises, kui vastustaja oleks täitnud ärakuulamiskohustust. Kaebaja esitas Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistuid puudutava projekteerimistingimuste taotluse ka 11.09.2018. Seega teadis vastustaja juba 2018. a nende kolme objekti huvist kaugküttevõrguga liituda. Liitujatel puudus kohustus anda kaugküttega liitumise soovist teada enne 2014. a, kui kinnitati Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava. Samuti tuleb liitumiseks esitada sooviavaldus võrguettevõtjale (KKütS § 10 lg 1), mitte kohalikule omavalitsusele. Kaebajal ei olnud kohustust esitada vastustajale volikogu määruse nr 79 §-s 13 nimetatud kaugküttesüsteemide kava. Selles sättes nimetatud nõue puudutab ainult soojustrasse. Oleks ebaloogiline, kui võrguettevõtja peaks ennustama ette igat liitumist järgmise kolme aasta jooksul. Kõnealuse kava esitamata jätmine ei ole aluseks EhS § 30 rakendamiseks. Tapa Vallavalitsusel on olnud pidev ja väga hea ülevaade kaebaja kui võrguettevõtja muredest, töödest ja plaanidest. Varustuskindluse tuvastamine on võrguettevõtja, mitte kohaliku omavalitsuse kohustus (KKütS § 10 lg 1), ning seadusest vastava kinnituse esitamise kohustust ei tulene. Samuti puudub vallal õiguslik alus nö projekteerimistingimuste väljastamisega kaubelda või määrata projekti rahastaja, ehitaja, liitumistasu ja omanikud. Vastustaja käitumine on vastuoluline ja valikuline, kuna teisi kinnistuid puudutavas osas on projekteerimistingimusi väljastatud. Vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust. 2) 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotlus 03.04.2020. a otsus on haldusakt, kuna vastustaja vaatas projekteerimistingimuste taotluse sisuliselt läbi, mida kinnitab kasvõi taotluse lahendamise aeg. Projekteerimistingimuste väljastamine ei olnud ilmselgelt võimatu. Argument, et projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud ennatlikult, kuna enne tulnuks esitada hoonesisese ümberehitamise ehitusteatis ja ehitusprojekt, ei saa olla aluseks EhS § 30 kohaldamisele. Ükski õigusakt ei keela torustiku projekteerimistingimuste taotluse esitamist enne hoonesisese ehitusteatise esitamist. Loogiline järjekord on selline, et enne taotletakse torustiku
projekteerimistingimused ning alles hiljem tegeletakse hoonesiseste küsimustega. Projekteerimistingimused sätestavad üldised alused kaugküttetorustiku projekteerimiseks ja alles nende saamisel hakatakse koostama trassi projekti. On arusaamatu, miks peaksid liitumistaotluse esitanud isikud jätma liitumisvõimaluse kasutamata. Taotluse esitamine on selge liitumishuvi väljenduseks. 3) Vastustaja ei proovinud väidetavalt kokku leppimist vajavaid asjaolusid kaebajaga läbi rääkida projekteerimistingimuste menetluste käigus ega ole esitanud kohtule ka ratsionaalseid põhjendusi, miks seda ei üritatud. Tartu Halduskohus jättis 13.01.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
10.1.Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused on loetletud EhS §-s 32. Vastustaja välja toodud põhjused projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmisel jagunevad ennekõike kaheks: soojustorustiku asukoha mitteotstarbekus ning asjaolu, et hoonete küttesüsteemi muutmiseks ei olnud väljastatud lube. Lisaks viitas vastustaja 06.03.2020. a kirjas vajadusele leppida kokku, kes rahastab ehitamise, kes ehitab ja kellele ehitatavad kaugküttetorustikud kuuluvad, samuti vajadusele arutada läbi liitumistasuga seotud küsimused. Need asjaolud, millele vastustaja tugines, ei mahu kohtu hinnangul EhS §-s 32 toodud aluste alla.
10.2.EhS §-s 30 sätestatust ning selle eesmärkidest tuleneb, et projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine on selle sätte alusel võimalik ennekõike siis, kui taotluse lahendamist takistavaid puudusi ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning esineb ilmselge alus taotluses soovitud tingimustel projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks. Sellist tõlgendust toetab sättes tehtud viide EhS § 26 lg-le 1 ja § 27 lg-le 1. Projekteerimistingimuste väljastamise ilmselge võimatus erineb puudustest taotluses sellepoolest, et puudusi on võimalik kõrvaldada, näiteks esitada täiendavaid dokumente. Ilmselge võimatuse puhul aga täiendava tähtaja andmine ei aita, kuna ka siis ei ole võimalik asuda taotlust menetlema (vt EhS eelnõu seletuskiri, lk-d 57–58 (kättesaadav Riigikogu veebilehel); samuti Tartu Halduskohtu 03.07.2020. a otsus asjas nr 3-19-1361, p 16). Seega ei tähenda asjaolu, et EhS §-s 30 on viidatud kahele selgele näitele selle sätte kohaldamisala kohta, seda, et taotluse saanud asutus ei saaks projekteerimistingimuste andmise ilmselget võimatust sisustada muude asjaoludega. Seejuures on pädeval asutusel õigus lähtuda selle sätte sisustamisel muu hulgas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja kohustuste täitmise vajadusest.
10.3.Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsus Vastustaja tugines taotluse läbi vaatamata jätmisel ennekõike sellele, et taotlusele lisatud eskiisil märgitud soojustorustiku asukoht ei ole otstarbekas ning see on vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga. Seda, milline on otstarbekam torustiku kulgemine, vastustaja 06.03.2020. a kirjas ei selgitanud ning tegi seda hiljem, näiteks halduskohtule 27.04.2020 esitatud seisukohtades (I kd, tl 60–62p). On usutav, et vastustaja lähtus samadest seisukohtadest ka projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel. Juba 06.03.2020. a otsuses viitas vastustaja vajadusele arutada liitumistaotluste rahuldamise võimalikkust selleks moodustatud töögrupis. Samuti esitas vastustaja oma täiendavad seisukohad torustike otstarbekamate asukohtade kohta 09.04.2020. a kirjas (I kd, tl 65–66). On usutav, et oma täiendavates kirjades (sh 06.05.2020 kaebajale esitatud ettepanekus (I kd, tl 122– 122p)) ja kohtumenetluses selgitas vastustaja pelgalt lahti oma nägemust torustiku kulgemisest, millest lähtus juba 06.03.2020. a otsuse tegemisel. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada, et see ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga (EhS § 26 lg 3 p 2). Vastavalt EhS § 26 lg 4 p-le 3 määratakse
projekteerimistingimustega asjakohasel juhul muuhulgas hoone või olulise rajatise asukoht. EhS §-de 30 ning 26 lg 3 p 2 ja lg 4 p 3 koosmõjus rakendamisel sai vastustaja jõuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja 12.02.2020. a taotluse alusel ei olnud ilmselgelt võimalik, kuna see ei oleks olnud taotluses soovitud torustiku asukoha tõttu otstarbekas ja kooskõlas avaliku huviga. Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus leida rajatise asukoha osas kõigi puudutatud isikute õigusi ja olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus (RKHK 11.10.2019. a otsus asjas nr 3-15-2232, p 11). Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine ning oma territooriumil igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine on kohaliku omavalitsuse ühtedeks tegevuspõhimõteteks (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p-d 1 ja 2). Samuti on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks valla või linna teede korrashoiu korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Olukorras, kus vastustaja nägi kaebaja taotlust saades ette, et selle taotluse alusel väljastatavate projekteerimistingimuste alusel ehitamine on raskendatud tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu määruse nr 44 § 8 lg-s 2 sätestatud võimalusest keelduda kaeveloa väljastamisest ning pidas kinnistute ühendamist kaugküttevõrguga otstarbekamaks ja avalike huvidega enam kooskõlas olevaks muul viisil, oli tal ka põhjust asuda seisukohale, et taotluses soovitud viisil on projekteerimistingimuste andmine ilmselgelt võimatu. Kaebaja viidatud KKütS § 10 lg-st 1 ja § 14 lg-st 3 ega volikogu määruse nr 79 § 5 lg-st 2 (võrguettevõtja kohustus ühendada võrgu tehniliste võimaluste piires võrguga liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised) ei tulene vastustajale kohustust väljastada igal juhul tarbijapaigaldiste võrku ühendamise eesmärgil projekteerimistingimusi ilma selleks täiendavaid tingimusi seadmata. Vastavalt KKütS § 1 lg-le 2 peavad kaugküttevõrgus soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ning võrguga liitumine olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Osaliselt kattub nimetatud sättega volikogu määruse nr 79 § 1 lg 2. Eeltoodust tuleneb muuhulgas põhimõte, et kohaliku omavalitsuse üksuses võrguettevõtja poolt võrgu kaudu soojuse jaotamine ja sellega seotud tegevused peavad olema asukoha omavalitsusega kooskõlastatud. Võrguettevõtja kohustusele oma tegevus kohaliku omavalitsusega kooskõlastada viitab volikogu määruse nr 79 § 13 lg 4 ning kaudselt tuleneb see kohustus ka KOKS § 6 lg-st 1, mille kohaselt on üheks kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oma üksuse piires elamu- ja kommunaalmajanduse (sh kaugküttega varustamise) korraldamine. Koostöö tegemine hõlmab endas kohtu hinnangul poolte vahel selle kokkuleppimist, kelle poolt ja kelle kuludega torustikud rajatakse, kellele hakkavad torustikud kuuluma ning kas ja millist liitumistasu liitujatelt võtta. Tegemist on kommunaalmajanduse korraldamise ülesandega seotud küsimustega ning ka need peavad olema lahendatud avalikke huve ja omavalitsusüksuse territooriumil asuvate isikute õigusi võimalikult suurel määral arvesse võttes. Vastavalt KOKS § 3 p-le 7 tuleb kohalikul omavalitsusel rajada enda tegevus muuhulgas selliselt, et avalike teenuste osutamine toimuks soodsaimatel tingimustel. Kohtule esitatud materjalid (poolte vahel vahetatud kirjad ja nende lisad) kinnitavad vastustaja seisukohta, et kaebaja ei ole teinud vastustajaga konstruktiivset koostööd Tapa linna kaugküttevõrgu arendamiseks. Vastustaja 16.06.2020. a kirjast kaebajale (II kd, tl 36–40) nähtub Tapa valla selge seisukoht, et kaebaja ei ole Tapa kaugküttetorustike rentnikuna ja võrguettevõtjana majandanud jaotusvõrku heaperemehelikult, ei ole taganud jaotusvõrgu kasutamisel selle tehnilist ohutust ega selle ohutust kolmandatele isikutele ning ei ole informeerinud õigeaegselt Tapa valda kõikidest jaotusvõrgu kasutamisega seotud asjaoludest ega ole täitnud kohalikke õigusakte (eelkõige volikogu määrust nr 79). Esitatud materjalidest ei ilmne, et poolte vahel oleks toimunud enne 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotluse
esitamist arutelusid seoses sellega, milline oleks kõige parem võimalus Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks. Eelnevalt käsitletud vastustaja põhjendused on piisavad, et lugeda kaebaja 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus EhS § 30 alusel õiguspäraselt tagastatuks.
10.4.Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsus Kaebajale 03.04.2020 ehitisregistrist e-kirjaga saabunud teade on ilmsete vormiliste puudustega haldusakt. Teates on viidatud küll projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise põhjustele iga taotlusega hõlmatud kinnistut puudutavas osas, kuid puudub viide selle andmise faktilisele ja õiguslikule alusele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2), samuti vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Vastustaja pidas E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 30 ja 1. Mai pst 28 kinnistute liitumist kaugküttevõrguga enneaegseks, kuna hoonete küttesüsteemi muutmiseks selliselt, et see oleks sobiv kaugküttevõrguga liitumiseks, ei olnud esitatud vastavaid ehitisteatisi, ehitusprojekte ega loataotlusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus selliseid põhjendusi esitades otstarbekuse põhimõttest ehk sisuliselt vajadusest mitte ehitada liitumistorustikke välja olukorras, kus need võivad jääda kauaks kasutuseta seisma ning takistada uute tegelike tarbijate liitumist kaugküttevõrguga. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludega arvestamist pidada EhS § 30 kohaldamisel ja projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel lubatavaks. Kaebaja esitas kohtule projekteerimisfirma EMP A&I OÜ projekteerija selgituse (II kd, tl 25), mille kohaselt on see kõigi osapoolte jaoks kallim ja aeglasem lahendus, kui enne teha ehitusprojekt hoone ümberehituse jaoks ja taotleda sellele ehitusluba ning alles siis taotleda projekteerimistingimusi trassi projekteerimiseks. Trassi projekti koostamisel võib selguda, et tingimustele vastavat trassi ei olegi võimalik teha või on selle maksumus ebamõistlikult kõrge. Halduskohus leidis, et see seisukoht saab kohalduda üksnes olukorras, kus isikute soovi kaugküttevõrguga liitumiseks saab pidada kindlaks. Praegusel juhul on kaebaja kohtule küll kinnitanud, et kinnistute omanikel on liitumissoov olemas, kuid asja materjalidest ei saa siiski kõigi nende kinnistutega seoses sellise soovi esinemist tõsikindlalt järeldada. Vastustaja esitatud 1. Mai pst 28, E. Vilde tn 15 ja Lembitu pst 9 kinnistute omanike vastused vastustaja 2021. a detsembris tehtud päringutele seoses kaugküttevõrguga ühinemise sooviga kinnitavad kaudselt vastustaja hinnangut, et nendel kinnistutel asuvate hoonete liitumist kaugküttevõrguga ei saanud juba 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse esitamise ajal pidada kindlaks, hoolimata sellest, et 03.04.2020. a teate kohaselt on selline järeldus tehtud hoone küttesüsteemide mittevastavusest kaugküttevõrguga liitumiseks. Kohtumenetluses viitas vastustaja lisaks eeltoodud põhjendustele ka sellele, et 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistute ühendamiseks kaugküttevõrguga esineb kaebaja pakutust oluliselt lihtsam ja odavam võimalus. Kui kaebaja on soovinud rajada torustiku läbi kahe teise kinnistu Vilde tänaval, siis vastustaja hinnangul saab kinnistud kaugküttevõrguga ühendada samal tänaval olemasoleva torustiku kaudu. Arvestades, et kaebaja 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse tagastamine oli kohtu hinnangul kooskõlas EhS §-ga 30 ja koosmõjus kohtumenetluses esitatud põhjendustega piisaval määral põhjendatud, ei saanud 03.04.2020. a otsuse vormivead praegusel juhul mõjutada asja otsustamist. Seega puudub HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt alus haldusakti tühistamiseks.
10.5.Nii 12.02.2020. a kui ka 13.03.2020. a taotluse puhul ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine ja talle taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks tähtaja andmine võimaldanud kõrvaldada projekteerimistingimuste taotluste tagastamise aluseks olevaid asjaolusid. Pärast kaebuse esitamist kaebaja ja vastustaja vahel toimunud kirjavahetusest ilmneb selgelt, et kaebaja ei nõustunud vastustaja tingimuste ega kompromissiga. Sellises olukorras ei saa omistada määravat kaalu sellele, et vastustaja ei teatanud enne taotluste tagastamist kaebajale menetlemisest keeldumiste põhjuseid ega andnud tähtaega võimalike projekteerimistingimuste
väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Asjas kogutud tõendid kinnitavad vastustaja poolt kaebaja taotlustele antud hinnangut, et nende alusel projekteerimistingimuste andmine oli ilmselgelt võimatu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebused rahuldada. Kaebaja põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt.
11.1.Vastustaja 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsused on materiaalselt õigusvastased. Vastustajal ei olnud õigust tagastada kaebaja taotlusi EhS §-le 30 tuginedes, s.t vaidlustatud haldusaktid põhinevad valel õiguslikul alusel. Vastustaja oleks pidanud taotlused sisuliselt läbi vaatama ja viima läbi nõuetekohase haldusmenetluse. Tartu Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõigust, jättes materiaalselt õigusvastased teated tühistamata. Halduskohtu hinnangud, et otstarbekuse põhimõttest lähtudes on vastustajal õigus tagastada projekteerimistingimuste taotlused EhS §-le 30 tuginedes ja et vastustaja kohtumenetluses antud põhjendusi tuleb haldusaktide õiguspärasuse hindamisel arvestada, on ekslikud. Kaebaja nõustub, et EhS § 30 ei sätesta ammendavat loetelu alustest, millistel juhtudel on pädeval asutusel õigus taotlus tagastada. EhS § 30 kohaldamiseks võib anda aluse ka muu EhS § 26 lg-st 1 ja EhS § 27 lg-st 1 erinev asjaolu, millest nähtub, et projekteerimistingimuste väljastamine on ilmselgelt võimatu. Selline muu alus ei saa olla aga mis tahes sisuline asjaolu. Tegemist peab olema puudujäägi või takistusega, mis on niivõrd ilmselge, et puudub vajadus või võimalus taotlusi sisuliselt läbi vaadata. Haldusmenetluse reeglite kohaselt peab haldusorgan võtma taotluse menetlusse, kui taotluse vead saab parandada või haldusorganil tekib täiendavaid küsimusi, s.t tingimuste andmise võimatus ei ole ilmselge (RKHK 16.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-53-09, p 21). Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustaja ei asunud kaebaja taotlusi haldusmenetluses sisuliselt läbi vaatama, mistõttu võis vastustaja kaebaja taotluste kohta teha tagastamise otsuse EhS § 30 alusel. Sellest, et kaebusega vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu EhS § 32 kohaseid keeldumise aluseid, ei saa järelduda, et vastustaja ei ole taotluste sisulise kontrollimiseni jõudnud. Näiteks hindas vastustaja 06.03.2020. a teates taotlusele lisatud eskiisi Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks ja leidis, et eskiisis toodud lahendus ei ole otstarbekas, mistõttu tegi ta kaebajale ettepaneku ühendada viidatud hooned kaugküttevõrguga taotluses toodust erinevalt. Optimaalsema lahenduse tuvastamine ongi küsimuse sisuline lahendamine. Tegemist ei saa olla ilmselgelt taotlusest nähtuva asjaoluga. Kui küsimuse lahendamiseks on vajadus kaalutleda, hinnata ja täiendavalt uurida erinevaid asjaolusid, on tegemist küsimuse sisulise lahendamisega. Olukorras, kus kõikide asjaolude ja tingimuste lubatavuse hindamiseks on vaja koostada analüüs, tulebki haldusorganil taotluse läbivaatamiseks haldusmenetlus algatada. Ka EhS § 26 lg-tes 3 ja 4 nimetatud asjaoludega arvestamine on kaebaja hinnangul võimalik vaid taotluse sisulise läbivaatamise korral. Nimetatud tingimuste olemusest nähtub, et haldusorgan ei saa nimetatud asjaoludega arvestada asja sisuliselt analüüsimata. Ka 03.04.2020 teate osas antud selgitustest nähtub, et vastustaja asus kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama. Vastustaja selgitas, et tagastas taotluse, kuna taotluses nimetatud kinnistute osas ei olnud esitatud ehitusteatisi, ehitusprojekte ega loataotlusi. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et lähtus taas otstarbekuse põhimõttest ehk sisulisest vajadusest mitte ehitada liitumistorustikke välja olukorras, kus need võivad jääda kauaks kasutuseta seisma ning takistada uute tegelike tarbijate liitumist kaugküttevõrguga. Ülaltoodust nähtub, et otstarbekuse põhimõttest lähtumine on võimalik üksnes asja sisulisel läbivaatamisel.
11.2.Vaidlustatud haldusaktid on formaalselt õigusvastased.
11.2.1.Vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Kaebaja hinnangul ei võinud kohus arvestada tagantjärele esitatud seisukohtadega. Vastustaja tagastas kaebaja taotlused põhjusel, et nendes esitatud lahendus on vastustaja hinnangul ebaotstarbekas. Vastustaja ei selgitanud vaidlustatud teadetes, milline oleks tema hinnangul otstarbekaim lahendus, vaid tegi seda hiljem esitatud seisukohtades. Halduskohus arvestas põhjendamatult näiteks seda, et asja materjalidest ei saa E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. mai pst 28 ja 30 kinnistute omanike liitumise soovi esinemist tõsikindlalt järeldada. Kinnistute omanikelt 2021. a detsembris kogutud seisukohad ei saa põhjendada 2020. a tehtud tagastamise otsuseid. Ka arvestas kohus põhjendamatult vastustaja kohtumenetluses antud selgitustega, et 1. mai pst 28 ja 30 kinnistute ühendamiseks kaugküttevõrguga esineb kaebaja pakutust oluliselt lihtsam ja odavam võimalus. Kohus selgitas, et kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi on võimalik arvesse võtta muu hulgas juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (RKHK 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Halduskohus jättis tähelepanuta, et Riigikohus on viidatud põhimõtet kohaldades rõhutanud, et tegemist saab olla üksnes erandliku olukorraga (RKHK 28.05.2021. a otsus asjas nr 3-18-1511/30, p 18-19; 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-129-12, p 20).
11.2.2.Vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust. Vastustaja oli asunud kaebaja taotlusi sisuliselt läbi vaatama. Taotluste sisulisel läbivaatamisel oleks vastustaja pidanud läbi viima avatud menetluse, mille käigus oleks vastustaja pidanud kaebaja muu hulgas ka nõuetekohaselt ära kuulama. Vastustaja jättis kaebaja alusetult ära kuulamata ja rikkus sellega HMS § 40.
11.2.3.HMS § 58 kohaldamine ei ole antud juhul võimalik. Praegusel juhul ei esinenud HMS §-s 58 sätestatud olukorda. Ei ole välistatud, et kui vastustaja oleks läbi viinud nõuetekohase avatud menetluse, sh kuulanud ära ka kaebaja selgitused torustiku asukoha otstarbekuse kohta, oleks taotlus teisiti lahendatud. Lisaks, kuna kaebajale ei olnud teada põhjused, miks on eskiisil toodud lahendus ebaotstarbekas või milline lahendus on vastustaja hinnangul see, mis oleks otstarbekas, ei olnud kaebajal võimalik eskiisis välja käidud lahenduse osas ka selgitusi anda või vastustaja püstitatud küsimustele menetluses vastata. Ei saa välistada, et kui menetlus oleks läbi viidud nõuetekohaselt, oleks lõpplahendus olnud teine. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et EhS §-st tulenev muu alus ei saa olla mis tahes sisuline asjaolu ning et tegemist peab olema puudujäägi või takistusega, mis on niivõrd ilmselge, et puudub vajadus või võimalus taotlusi sisuliselt läbi vaadata ja eelkõige saavad selleks olla formaalsed vead. Kaebaja seisukoht ei ole õige, sest kõrvaldatav on pigem just formaalne puudus või takistus, mida on võimalik täiendava tähtaja andmisega kõrvaldada. Praeguses vaidluses on projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamisest keeldumise peamiseks asjaoluks kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus leida rajatiste asukoha osas avalikke huve arvestades parim lahendus. Vastustaja ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et ka parima või optimaalsema lahenduse tuvastamine on küsimuse sisuline lahendamine ja tegemist ei saa olla ilmselgelt taotlusest nähtava asjaoluga. Taotlustele lisatud plaanidest nähtub selgelt rajatiste asukoha soov ja paiknemine ning tundes kohalikke olusid, on vastustajal ilma sisulise uurimiseta selge, kas rajatisi on võimalik soovitud viisil rajada või mitte. Kaebaja arvates rikkus vastustaja HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamiskohustust. Halduskohus selgitas, et tulenevalt poolte kirjavahetusest ei oleks 12.02.2020 ja 13.03.2020 esitatud taotluste puhul kaebaja eelnev ärakuulamine ja talle taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks mõistliku tähtaja andmine võimaldanud kõrvaldada projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et jääb apellatsioonkaebuses esitatu juurde. Vastustaja oleks pidanud kaebaja taotlused sisuliselt läbi vaatama kohase haldusmenetluse raames, järgides seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Kui vastustaja oleks nõuetekohases haldusmenetluses tuvastanud EhS §-st 32 tuleneva keeldumise aluse, oleks ta saanud projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda. Taotluste sisulisel läbivaatamisel ei ole võimalik neid seejärel läbi vaatamata tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas toodud väited ei anna alust halduskohtu 13.01.2022. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsused on materiaalselt õigusvastased, kuna vallal ei olnud õigust tagastada kaebaja taotlusi EhS § 30 alusel. EhS § 30 sätestab, et pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine käesoleva seadustiku § 26 lõikes 1 või § 27 lõikes 1 sätestatud alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et EhS § 30 ei sätesta ammendavat loetelu alustest, millistel juhtudel on pädeval asutusel õigus taotlus tagastada ning EhS § 30 kohaldamiseks võib anda aluse ka muu, EhS § 26 lg-st 1 ja EhS § 27 lg-st 1 erinev asjaolu, millest nähtub, et projekteerimistingimuste väljastamine on ilmselgelt võimatu. EhS § 30 kolmandas lauses kasutatud sõna „eelkõige“ viitab sellele, et samas lauses kirjeldatud olukorrad ei ole ammendav loetelu juhtumitest, millal projekteerimistingimuste andmine on selle sätte mõistes ilmselgelt võimatu. EhS §-s 30 kasutatud termin „ilmselgelt võimatu“ on ringkonnkohtu hinnangul määratlemata õigusmõiste, mille sisustamise õigus on konkreetsest olukorrast lähtudes kohaliku omavalitsuse üksusel, kes otsustab projekteerimistingimuste andmise üle. Määratlemata õigusmõiste sisustamine allub kohtulikule kontrollile (RKHK 01.10.2020. a otsus asjas nr 3-18-207, p 21).
15.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja poolt taotletavate soojatrasside projekteerimisala asub Tapa linna kaugküttepiirkonnas, kus tarbijapaigaldise omanikul on võimalik liituda kaugküttevõrguga (KKütS § 10 lg 1). Soojatorustik on vajalik kaugkütteteenuse osutamiseks. Kaugkütte (soojusmajanduse) korraldamise ülesanne on pandud kohalikele omavalitustele. Vastavalt KOKS § 6 lg-le 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu hulgas elamu- ja kommunaalmajandust (mis omakorda hõlmab ka kaugkütte korraldamist kohaliku omavalitsuse määratud kaugküttepiirkonnas). Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttetorustik kuulub suuremas osas Tapa valla ainuosaluses olevale äriühingule OÜ Tapa Vesi, kes on soojusenergia jaotamiseks nimetatud soojustorustiku kaudu sõlminud rendilepingu kaebajaga. Lepingu kehtivustähtaeg oli 31.07.2020. Tapa Vallavolikogu 31.01.2013. a määruse nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“ (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/402042015063) § 4 lg 2 kohaselt isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga ning uued liitujad ühendatakse kaugküttevõrguga vastavalt sellele, kuidas on läbi räägitud tehnilised tingimused ja liitumistasuga seonduv. Sama määruse § 5 lg 2 ning KKütS § 10 lg 1 kohaselt tuleb uute võrguga liitujate taotluste puhul
hinnata varasema liitujate varustuskindlust ja nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et selle hindamisel on oluline tähtsus trassi asukoha valikul. Mõlema vaidlustatud otsuse puhul oli projekteerimistingimuste taotluse tagastamise põhjuseks ka asjaolu, et kaebaja poolt taotlustes esitatud keskküttetrassi kulgemise asukoht ei ole otstarbekas. Kaebaja esitatud projekteerimistingimuste taotlusele lisatud eskiisi kohaselt saanuks rajatav kaugküttetorustik alguse Roheliselt tänavalt ja suunduks kinnistule Pikk 1 (MPEÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus), kus sellele liidetakse kogudusemaja. Seejärel kulgeks torustik mõnikümmend meetrit kinnistul Pikk 1 ja seejärel ületaks Kivilo tänava (uue kattega) ja kulgeks kinnistul Pikk 3, kus liidetakse sellega Pikk 3 hoone. Seejärel suundub torustik kinnistult Pikk 3 üle Pika tänava ja Pikk 2a parkla (uue kattega) hoonesse Jaama 1. Kaebaja soovib seega kaugküttetorustikud rajada põhiosas eraisikutele kuuluvatele kinnistutele, mis ei ole vastustaja seisukohalt põhjendatud, sest eraisikutega tuleb saavutada torustiku talumiseks servituudi seadmise kokkulepped. Vastustaja leidis, et kaugküttetorustikud tuleks maksimaalselt rajada linna maale. Vastustaja pidas võimalikuks Pikk 1, Pikk 3 ja Jaama 1 kinnistute liitumist kaugküttevõrguga, kuid leidis, et trasside rajamine taotluses esitatud viisil ei ole see otstarbekas ega võimalik. Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul muuhulgas kindlaks ka hoone või olulise rajatise asukoht. Seega tuleb linnakeskkonnas kohalikul omavalitsusel kui pädeval asutusel leida kõige otstarbekam lahendus rajatise projekteerimiseks ning kaebaja ei saa ise otsustada trassi asukohta ega nõuda selle rajamisvõimalust just tema poolt kirjeldatud marsruuti pidi. Seetõttu tegi vastustaja kaebajale ettepaneku arutada eelnevalt läbi trassi rajamise võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi, muid olulisi ja avalikke huve arvestades optimaalseim lahendus.
15.2.Vastustaja leidis näiteks, et Pikk 1 kinnistul asuva kogudusehoone tarbijapaigaldise liitmine kaugküttevõrguga oleks otstarbekam ja lihtsam kinnistusiseselt, sest samal kinnistul asuv kiriku peahoone on juba ühendatud Rohelise tänava kaugküttetorustikuga, mistõttu on ühendustorustik kinnistul olemas ning samal kinnistul paiknevasse kogudusehoonesse ehitatava tarbijapaigaldise saab ühendada olemasoleva kaugküttevõrguga. Jaama 1 asuva OG Elektra AS Tapa kaubanduskeskuse hoonesse ehitatava tarbijapaigaldise ühendamine linna kaugküttevõrguga oleks vastustaja hinnangul kõige otstarbekam teostada mööda Kesk tänavat, kuna selline variant annab võimaluse ka hoonete Kesk 3 ja Jaama 4 ühendamiseks linna kaugküttevõrguga. Vastustaja märkis veel, et kinni tuleb pidada põhimõttest, et magistraal- ja jaotustorustikud asuvad avalikul maal ning üksnes tarbijatorustikud võivad kulgeda erakinnistutel. See on säästlikum variant, sest annab võimaluse rohkemate uute liitujate ühendamiseks kaugküttevõrguga ühe torustiku rajamise tulemusel. Pikk 3 kinnistu osas välja pakutud lahendus on vastustaja hinnangul vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga, kuna aastatel 2017-2018 teostati kesklinnas suured ehitustööd ning vastustaja peab muuhulgas jälgima, et ehitustööde käigus ei kahjustataks kesklinna tänavaid ja platse. Tapa Vallavolikogu 26.11.2018. a määruse nr 44 „Tapa valla kaevetööde eeskiri“ (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/406122018023) § 8 lg 2 kohaselt ei väljastata kaevetööde luba juhul, kui kaevataval maa-alal on tee või tänava pealiskatendi ehitamisest möödunud vähem kui kaks aastat või kaevataval maa-alal on kehtiv garantiiperiood. Vastustaja selgitas, et Kivilo tänav ja parkla Pikk 2a on rajatud 2017-2018 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfonid (ÜF) vahenditega ning garantiiperiood objektidel on 5 aastat, mistõttu on välistatud Pikk 2a parklas ja Kivilo tänaval garantiiperioodil igasugused kaevetööd. Kivilo tänaval on võimalik rajada torustik tänava alla ainult suletud meetodil, kuid ka seejuures peab arvestama asjaoluga, et juhul, kui tänavakatend saab kannatada, tuleb tänav taastada kogu laiuses ja pikkuses Rohelise ja Pika tänavate vahel, kuid selline taastamistööde ulatus ja finantseerimine peavad olema eelnevalt kokku lepitud.
Avaliku huviga ei ole kooskõlas võimaldada kaebajal rajada torustik koos võimalusega lõhkuda hiljuti rajatud uued linna tänavad. 1. Mai pst-ga seotult märkis vastustaja, et projekteerimistingimuste taotlusele oli lisatud eskiis, millelt nähtub soojatorustike asukoha skeem ning 1. Mai pst 28 ja 30 kinnistutele soovis kaebaja torustiku rajada läbi kahe kinnistu Vilde tänavalt. Vastustaja leidis, et 1. Mai puiestee all on juba kaugküttetorustik olemas, mille kaudu on samal tänaval paiknevate elamute ühendamine kaugküttetorustikuga oluliselt lihtsam ja odavam.
15.3.Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et nende andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning projekteerimistingimustega määratakse muuhulgas olulise rajatise asukoht (EhS § 26 lg 3 p 2; lg 4 p 3). Riigikohus on 13.02.2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-12 muuhulgas asunud seisukohale, et KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kommunaalmajanduse korraldamise ülesanne jääb linnale ka siis, kui linna kaugküttevõrgu kaudu jaotab soojust äriühing. Kaugkütteteenusega tuleb tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus (KKütS § 1 lg 2). KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kommunaalmajanduse korraldamise ülesande raames vastutab kohalik omavalitsusüksus ka kaugkütte toimimise eest. Kaugküttevõrgu näol on tegemist piiratud ressursiga, mille dubleerimine ei pruugi olla võimalik või majanduslikult otstarbekas (vrd kolleegiumi
15.novembri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-10, p 14). Käesolevas vaidluses selgitas vastustaja nii kaebajale kui ka halduskohtule korduvalt, miks ei ole võimalik soojatrassi rajada kaebaja projekteerimistingimuste taotlustes soovitud asukohta ning esitas trassi rajamiseks võimalikud asukohad koos põhjendustega. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et lisaks rajatise asukohale tuleb täpsustada ka rajatava trassi ehitamise finantseerimise ja trassi omandiküsimus lähtuvalt asjaolust, et kaebaja kasutab Tapa vallale kuuluvaid soojustrasse rendilepingu alusel, kuid samas on osa Tapa linnas asuvaid soojustrasse ka kaebaja omandis. Vältimaks edaspidiseid segadusi omandiküsimustes peavad eelnimetatud asjaolud enne uue soojustrassi rajamist olema läbi räägitud ja fikseeritud. KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kommunaalmajanduse korraldamise ülesande raames vastutab kohalik omavalitsusüksus seega kaugkütte toimimise eest ning kaugküttevõrgu näol on tegemist piiratud ressursiga, mille dubleerimine ei pruugi olla võimalik või majanduslikult otstarbekas ja projekteerimistingimuste puhul tuleb samuti arvestada ka avaliku huviga Kui vastustajale oli selle pinnalt teada, et kaebajal ei ole võimalik soojatrassi rajada projekteerimistingimuste taotlustes soovitud asukohta, oli vastustajal õigus seda arvestada juba projekteerimistingimuste taotluste menetlemise või tagastamise üle otsustamisel, vältimaks kaebajal eksliku ootuse tekkimist ning kaebaja ja vastustaja ressursside eesmärgipäratut kulutamist. Ka HMS § 5 lg-st 2 tulenevalt on haldusorganil õigus võimalikult varakult tõrjuda eesmärgipäratud taotlused, vältimaks üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega ei ole halduskohus ringkonnakohtu arvates eksinud, kui leidis, et EhS §-i 30, § 26 lg 3 p-i 2 ja lg 4 p-i 3 koosmõjus rakendades sai vastustaja jõuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja 12.02.2020. a taotluse alusel ja ka seoses 1. Mai pst-l asuvate kinnistutega ei olnud ilmselgelt võimalik, kuna see ei oleks olnud taotluses soovitud trassi asukoha tõttu otstarbekas ja kooskõlas avaliku huviga.
15.4.Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu hinnanguga, et ka muud vastustaja põhjendused (vastuolu Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga; kaugküttesüsteemide arendamise kava esitamata jätmine kaebaja poolt; küsimus võimalike uute tarbijate liitumisel kaugküttevõrguga seniste tarbijate varustuskindluse ohtu seadmisest; hoonete küttesüsteemi muutmiseks vastavate ehitisteatiste, ehitusprojektide ja loataotluste puudumine olukorras, kus E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 30 ja 1. Mai pst 28 kinnistute omanike liitumissoovi esinemist ei saa siiski tõsikindlalt järeldada) olid
piisavad, et lugeda kaebaja projekteerimistingimuste taotlused EhS § 30 alusel õiguspäraselt tagastatuks.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja asus kaebaja taotlusi tegelikult sisuliselt läbi vaatama, mistõttu ei võinud ta enam teha tagastamise otsuseid EhS § 30 alusel. Kaebaja viitab näiteks sellele, et vastustaja hindas 06.03.2020. a otsuses taotlusele lisatud eskiisi Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks ning selgitas 03.04.2020. a otsuse tegemisel, et tagastas taotluse, kuna taotluses nimetatud kinnistute osas ei olnud esitatud ehitusteatisi, ehitusprojekte ega loataotlusi. Ringkonnakohus leiab, et põhjenduste esitamisest haldusaktides selle kohta, miks vastustaja tagastab esitatud projekteerimistaotlused vastavalt EhS §-le 30, ei saa järeldada, et vastustaja asus tegelikult taotlusi sisuliselt läbi vaatama. HMS § 14 lg 6 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata ning teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama (HMS § 14 lg 7). Käesoleval juhul on taotluse tagastamise võimalus sätestatud EhS §-s 30 ning ka selles on märgitud, et taotluse läbi vaatamata jätmist tagastamist tuleb põhjendada. Haldusakti põhjendamine ei ole võimalik ilma vastava taotluse ja selle lisadega tutvumata. Ringkonnakohtu hinnangul on ka ilmselge, et vastustaja on projekteerimistingimuste taotluste kohta seisukohta võttes tuginenud EhS §-le 30 ja kui esineb selles sättes kirjeldatud olukord, on alusetu kaebaja väide, justkui vaatas vastustaja taotlused tegelikult sisuliselt läbi ja jättis need rahuldamata. Vastustaja ei ole vaidlusalustes haldusaktides tuginenud EhS §-s 32 sätestatud alustele projekteerimistingimuste andmisest keeldumise kohta ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalustes haldusaktides toodud põhjendused ei mahu ka sisuliselt EhS §-s 32 sätestatud aluste alla.
17.Kaebaja leiab, et vastustaja jättis ta ära kuulamata ja rikkus sellega HMS § 40. Ringkonnaohus soostub kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enne vaidlustatud otsuste tegemist ära kuulama. Kohtu hinnangul ei esinenud ühtegi HMS § 40 lg-s 3 nimetatud alust kaebaja ära kuulamata jätmiseks. Ka vastustaja ei ole mõne HMS § 40 lg-s 3 sätestatud aluse esinemist väitnud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu siiski, et kaebaja ära kuulamata jätmine oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on ka pärast kohtumenetluses kaebaja seisukohtadega tutvumist jäänud endale kindlaks, et projekteerimistingimuste taotlused tuli läbi vaatamata jätta ja tagastada ning selle seisukohaga on nõustunud ka kohtud. Miski ei viita sellele, et juba haldusmenetluses kaebaja seisukohtade väljendamine oleks tinginud teistsuguste otsuste tegemise. Halduskohus märkis vaidlusaluses otsuses põhjendatult, et nii 12.02.2020. a kui ka 13.03.2020. a taotluse puhul ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine ja talle taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks tähtaja andmine võimaldanud kõrvaldada nende tagastamise aluseks olevaid asjaolusid. Seda kinnitab näiteks vastustaja 09.04.2020. a vastus kaebaja 06.03.2020. a kirjale (I kd, lk 65-66) ja pärast kaebuse esitamist kaebaja ja vastustaja vahel toimunud kirjavahetus (vastustaja 06.05.2020. a kiri (I kd, tl 122–122p), kaebaja 07.05.2020. a vastus viimati nimetatud kirjale (I kd, tl 119–120p) ja vastustaja 19.05.2020. a kiri nr 4-10/20/840-3 (II kd, tl 85–87p)). Sellest kirjavahetusest ilmneb, et kaebaja ei olnud nõus vastustaja poolt esitatud tingimuste ega pakutud kompromissiga. Sellises olukorras ei saa omistada määravat kaalu sellele, et vastustaja ei teatanud enne taotluste tagastamist kaebajale menetlusest keeldumiste põhjuseid ega andnud talle tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ainuüksi ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu ei ole alust vaidlustatud otsuseid tühistada (HMS § 58).
18.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus haldusaktide andmisel põhjendamiskohustust ning halduskohus arvestas põhjendamatult ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitustega. Kaebaja 12.02.2020. a taotluse tagastamine on vormistatud eraldiseisva haldusaktina (kirjana) ja juba selles on toodud põhjendused, miks vastustaja esitatud taotluse EhS § 30 alusel tagastab. Kaebaja poolt 13.03.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotluse tagastamise kohta tuli kaebajale 03.04.2020 ehitisregistrist e-kirjaga teade ja selles oli viidatud taotluse läbi vaatamata jätmise põhjustele iga taotlusega hõlmatud kinnistu osas.
18.1.On tõsi, et vastustaja ei selgitanud vaidlustatud haldusaktides otseselt seda, et taotluste tagastamise aluseks on ka kaebaja pakutud trasside ebaotstarbekus ja vastuolu avaliku huviga, kuid tegi seda hiljem kaebajale ja ka halduskohtule esitatud seisukohtades. 06.03.2020. a otsuses viitas vastustaja siiski kaebaja pakutud asukoha ebaotstarbekusele ja vajadusele arutada liitumistaotluste rahuldamise võimalikkust selleks moodustatud töögrupis. Samuti esitas vastustaja oma seisukohad torustike asukohtade otstarbekuse ja avaliku huvi kohta kaebaja 06.03.2020. a kirjale vastuseks esitatud 09.04.2020. a kirjas. Eeltoodut arvestades on usutav, et oma täiendavates kirjades (sh 06.05.2020 kaebajale esitatud ettepanekus (I kd, tl 122–122p)) ja kohtumenetluses (vastuses kaebusele) selgitas vastustaja üksnes laiemalt lahti oma seisukohti, millest ta lähtus tegelikult juba 06.03.2020. a otsuse tegemisel. Kohtumenetluses on vastustaja viidanud sellele, et 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistute ühendamiseks kaugküttevõrguga esineb kaebaja pakutust oluliselt lihtsam ja odavam võimalus, kuna need kinnistud saab tegelikult kaugküttevõrguga ühendada samal tänaval juba olemasoleva torustiku kaudu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka 03.04.2020. a otsust puudutavas osas on kohtul võimalik arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega, sest pole usutav, et vastustaja ei lähtunud kaebaja 13.03.2020. a taotluse tagastamisel ka sellest põhimõttest, et torustike rajamine peab olema otstarbekas ja teenima maksimaalsel võimalikul määral avalikke huve. Seda enam, et kaebaja taotluses märgitud soojatrassi sellesse kohta projekteerimise ja ehitamise otstarbekuse, võimaluse ja avalike huvidega kooskõlas olemise küsimus oli tõusetunud juba kaebaja 12.02.2020. a taotluse lahendamisel.
18.2.Halduskohus asus eeltooduga seoses põhjendatult seisukohale, et kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi on võimalik arvesse võtta muu hulgas juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (RKHK 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Halduskohus ei jätnud ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta, et Riigikohus on viidatud põhimõtet kohaldades rõhutanud, et tegemist saab olla üksnes erandliku olukorraga (RKHK 28.05.2021. a otsus asjas nr 3-18-1511/30, p 1819; 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Viimati nimetatud otsuse p-s 20 märkis Riigikohus, et peab vajalikuks pehmendada oma varasemat seisukohta, et pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest haldusakti andmisel tegelikult lähtuti ja leidis, et erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Kaebaja poolt viidatud erandlik olukord tähendab Riigikohtu kõnealuse otsuse kohaselt seda, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Nagu eelnevalt märgitud, viitaski halduskohus sellele, et ta on veendunud, et haldusorgan lähtus
kohtumenetluses esitatud põhjendusest (eelkõige otstarbekus ja avalik huvi) tegelikult ka vaidlusaluste haldusaktide andmisel ja põhjendas oma otsuses seda seisukohta.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.01.2022. a otsuse muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.