N.R. Energy Osaühingu kaebus Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuste tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust
Menetlusosalised
Kaebaja – N.R. Energy Osaühing, esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Vastustaja – Tapa vald, esindaja Margit Halop
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.R. Energy Osaühingu kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.N.R. Energy Osaühing (edaspidi ka kaebaja) esitas 12.02.2020 Tapa vallale (edaspidi ka vastustaja) projekteerimistingimuste taotluse (I kd, tl 8–12) ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita kaugküttevõrku Tapa linnas aadressil Pikk tn 1 asuv kiriku koguduse maja, aadressil Pikk tn 3 asuv ärihoone ning aadressil Jaama tn 1 asuv Grossi Toidukaubad kauplus.
2.Tapa Vallavalitsus tagastas 06.03.2020. a kirjaga nr 7-6/20/541-1 (I kd, tl 27–27p) N.R. Energy Osaühingu 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotluse ehitusseadustiku (EhS) § 30 alusel põhjusel, et projekteerimistingimuste väljastamine taotluses soovitud viisil ei ole võimalik. Kirjas on toodud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Taotluses välja pakutud lahendus on vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga. Tapa kesklinnas aastatel 2017–2018 teostatud suurte ehitustööde käigus oleks olnud otstarbekas rajada kõik kommunikatsioonid, sh kaugküttetorustikud, kuid võrguettevõtja ega aadressil Jaama tn 1 asuva kinnistu omanik ei ilmutanud tol hetkel vastavat huvi. N.R. Energy Osaühing ei ole esitanud Tapa Vallavalitsusele kaugküttesüsteemide arendamise kava, mis tuleb esitada iga aasta 1. juuniks ning mis peab käsitama järgmist 3 aastat (Tapa Vallavolikogu 31.01.2013. a määruse nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“ (määrus nr 79) § 13). Tapa Vallavalitsus palus N.R. Energy Osaühingul esitada kirjalik kinnitus selle kohta, et võimalike uute tarbijate liitumine Tapa linna kaugküttevõrguga ei sea ohtu seniste tarbijate varustuskindlust.
3.N.R. Energy Osaühing esitas Tapa vallale 13.03.2020 projekteerimistingimuste taotluse (II kd, tl 19–23) ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita kaugküttevõrku Tapa linnas aadressidel E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9 ja 1. Mai pst 28 asuvad eramud ning aadressil 1. Mai pst 30 asuv kortermaja.
4.N.R. Energy Osaühing esitas 27.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 või juhul, kui kohus leiab, et tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, teha kindlaks selle õigusvastasus; ning kohustada Tapa valda jätkama vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-571).
5.Tapa Vallavalitsus tagastas 03.04.2020 N.R. Energy Osaühingu 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse seda läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise kohta saadeti kaebajale Ehitisregistrist teade (II kd, tl 24), milles on toodud järgmised põhjendused. E. Vilde tn 15 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti. Lembitu pst 9 elamu püstitamiseks on väljastatud ehitusluba, aga elamu küttesüsteem on projektis õhkvesi soojuspump. 1. Mai pst 30 elamu küttesüsteemi muutmiseks ei ole esitatud ehitusteatist ja ehitusprojekti. 1. Mai pst 28 elamu ümberehitamiseks ei ole esitatud ehitusprojekti ja loataotlust.
6.Halduskohus võttis 16.04.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy Osaühingu kaebuse Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsuse nr 7-6/20/541-1 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-571).
7.N.R. Energy Osaühing esitas Tartu Halduskohtule 04.05.2020 kaebuse Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsuse (13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse tagastamine) tühistamiseks või juhul, kui kohus leiab, et tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, selle õigusvastasuse kindlaks tegemiseks, ning Tapa valla kohustamiseks jätkama vaidlusaluste projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-822).
3-20-571
8.Tapa vald esitas 18.05.2020 vastuse kaebusele haldusasjas nr 3-20-571.
9.Halduskohus võttis 09.06.2020. a määrusega menetlusse N.R. Energy Osaühingu kaebuse Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust (haldusasi nr 3-20-822). Sama määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-20-571 ja nr 3-20-822 ühte menetlusse, jättes asja numbriks 3-20-571; jättis rahuldamata kaebaja 15.04.2020 ja 04.05.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotlused ning määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 16.12.2020.
10.Tapa vald esitas 20.07.2020 vastuse kaebusele endises haldusasjas nr 3-20-822.
11.Kohus tühistas 08.12.2020. a määrusega asjas määratud kohtuistungi aja, lähtudes vastustaja 07.12.2020. a taotluses toodud asjaoludest ning sellest, et istungit taotlenud pool loobus istungi korraldamise soovist.
12.Halduskohus jättis 23.11.2021. a määrusega rahuldamata vastustaja alternatiivselt esitatud taotlused asja menetluse peatamiseks lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-1313 ja menetluse lõpetamiseks ning kaebaja taotluse asja liitmiseks haldusasjadega nr 3-20-1862 ja nr 3-20-1864. Sama määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate dokumentide esitamiseks.
13.Vastustaja esitas kohtule 09.12.2021 vastused kohtu 23.11.2021. a määruses esitatud küsimustele.
14.Kaebaja esitas 09.12.2021 kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse ning 16.12.2021 oma vastuväited vastustaja 09.12.2021. a seisukohtadele.
15.Vastustaja esitas 16.12.2021 vastuväited kaebaja esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.N.R. Energy Osaühing palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel. 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus
16.1.Vastutaja 06.03.2020. a otsus on haldusakt, kuna sellega on sisuliselt otsustatud haldusakti andmisest keeldumine. Vastustaja on hinnanud kaugküttetorustiku rajamise perspektiivi ja põhjendanud edasisest menetlusest keeldumist sisuliste argumentidega (nt torustiku ehitamise mõju kaalumine Tapa kesklinna ümberkujundamise projektile; varustuskindluse ohule viitamine; liitujatele ja kaebajale etteheidete tegemine plaanidest teavitamata ja koostöö tegemata jätmisega seoses jne). Täidetud ei olnud EhS §-st 30 tulenev ilmselge võimatuse tingimus. Tagastamiseks oleks pidanud taotluse puhul esinema ilmselged ja formaalsed vead, mille tõttu ei saa projekteerimistingimusi anda.
16.2.Kaugküttevõrgu haldamine ja arendamine on kaebaja kui võrguettevõtja, mitte vastustaja kohustus ja pädevuses (kaugkütteseaduse (KKütS) § 10 lg 1, § 14 lg 3, määruse nr 79 § 13 lg 1). Kaugküttetorustiku ehitamiseks sõlmib võrguettevõtja liitujaga eraõigusliku liitumislepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu jm kokkulepped. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on väljastada projekteerimistingimused, kui lepingupoolte tegevus vastab seadusele. Samuti on kohaliku omavalitsuse ülesanne määrata kaugküttepiirkond. Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistud asuvad Tapa kaugküttepiirkonnas. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ega ülesandeks ei ole ehitusettevõtja määramine, kahe eraõigusliku isiku vahelise tasu määramine ega ka nendevahelisi omandisuhteid puudutavate kokkulepete tegemine. Nii Grossi toidupoe, kogudusehoone kui ka ärihoone puhul on liitumist oodatud juba vähemalt üle 4 aasta.
3-20-571
16.3.Projekteerimistingimuste taotluses on valitud sobiv lahendus ja see ei ohusta mingil viisil varustuskindlust ega kvaliteeti. Liitumistorustiku ehitamine ei ole vastuolus Tapa kesklinna ümberkujundamise projektiga ning on võimalik maa all suletud meetodil ilma Tapa kesklinnas sõiduteede katet lõhkumata. Kaebaja oli valmis katma kõik liitumise ja ehitamisega seotud kulud. Kokku oleks saanud leppida ka võimalike kahjude korvamises, kui vastustaja oleks täitnud ärakuulamiskohustust. Kaebaja esitas Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistuid puudutava projekteerimistingimuste taotluse juba ka 11.09.2018. Seega teadis vastustaja juba 2018. aastal nende kolme objekti huvist kaugküttevõrguga liituda. Liitujatel puudus kohustus anda kaugküttega liitumise soovist teada juba enne 2014. aastat, kui kinnitati Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava. Samuti tuleb liitumiseks esitada sooviavaldus võrguettevõtjale (KKütS § 10 lg 1), mitte kohalikule omavalitsusele.
16.4.Kaebajal ei olnud kohustust esitada vastustajale määruse nr 79 §-s 13 nimetatud kaugküttesüsteemide kava. Selles sättes nimetatud nõue puudutab ainult soojustrasse. Oleks ebaloogiline, kui võrguettevõtja peaks ennustama ette igat liitumist järgmise kolme aasta jooksul. Kõnealuse kava esitamata jätmine ei ole ka aluseks EhS § 30 rakendamiseks. Tapa Vallavalitsusel on olnud pidev ja väga hea ülevaade kaebaja kui võrguettevõtja muredest, töödest ja plaanidest.
16.5.Varustuskindluse tuvastamine on võrguettevõtja, mitte kohaliku omavalitsuse kohustus (KKütS § 10 lg 1), ning seadusest vastava kinnituse esitamise kohustust ei tulene. Samuti puudub vallal õiguslik alus n-ö projekteerimistingimuste väljastamisega kaubelda või määrata projekti rahastaja, ehitaja, liitumistasu ja omanikud.
16.6.Vastustaja käitumine on vastuoluline ja valikuline, kuna teisi kinnistuid puudutavas osas on projekteerimistingimusi väljastatud. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust.
16.7.Kaebaja poolt pakutud liitumislahendused lähtuvad tarbimise ja trassi hüdraulikast. Ainult võrguettevõtja omab informatsiooni, millise magistraali külge on võimalik uut tarbimist liita, et võrgu terviku hüdraulika annaks välja ja tarbijad ei kannataks. 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotlus
16.8.03.04.2020. a otsus on haldusakt, kuna vastustaja vaatas projekteerimistingimuste taotluse sisuliselt läbi, mida kinnitab kas või taotluse lahendamise aeg.
16.9.Projekteerimistingimuste väljastamine ei olnud ilmselgelt võimatu. Argument, et projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud ennatlikult, kuna enne tulnuks esitada hoonesisese ümberehitamise ehitusteatis ja ehitusprojekt, ei saa olla aluseks EhS § 30 kohaldamisel. Ükski õigusakt ei keela torustiku projekteerimistingimuste taotluse esitamist enne hoonesisese ehitusteatise esitamist. Loogiline järjekord on selline, et enne taotletakse torustiku projekteerimistingimused ning alles hiljem tegeletakse hoonesiseste küsimustega. Projekteerimistingimused sätestavad üldised alused kaugküttetorustiku projekteerimiseks ja alles nende saamisel hakatakse koostama trassi projekti. On arusaamatu, miks peaksid liitumistaotluse esitanud isikud jätma liitumisvõimaluse kasutamata. Taotluse esitamine on selge liitumishuvi väljenduseks. Üldist
16.10.Vastustaja ei proovinud kokku leppimist vajavaid asjaolusid kaebajaga läbi rääkida projekteerimistingimuste menetluste käigus ega ole esitanud kohtule ratsionaalseid põhjendusi, miks seda ei üritatud.
16.11.Vastustaja poolt pärast vaidlusaluseid otsuseid esitatud põhjendused tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta ning hinnata vaidlusaluste otsuste õiguspärasust, lähtudes ainuüksi viimastes esitatud põhjendustest.
3-20-571
17.Tapa vald ei pea kaebust põhjendatuks ning palub selle jätta järgmistel põhjustel rahuldamata. 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus
17.1.Projekteerimistingimuste tagastamine ei ole haldusakt, vaid tegemist on kohaliku omavalitsuse tegevusega ehk toiminguga HMS § 106 lg 1 mõistes. Vastustaja selgitas oma 06.03.2020. a kirjas enne projekteerimistingimuste väljaandmist lahendamist vajavaid asjaolusid, ilma milleta ei ole tingimuste väljaandmine võimalik. Kaebajale on olnud nimetatud selgitused arusaadavad, sest ta on pärast seda avaldanud soovi kohtumiseks. Kaebajal säilis vabadus esitada projekteerimistingimuste taotlus, arvestades eelneva taotluse tagastamise põhjuseid.
17.2.Soojustrassi ei ole võimalik rajada kaebaja soovitud asukohta. Vastustaja on seda kaebajale selgitanud ning esitanud trassi rajamise võimalikud asukohad koos põhjendustega. - Pikk tn 1 kinnistul asuvasse kogudusehoonesse ehitatava tarbijapaigaldise saab ühendada kaugküttevõrguga kinnistusiseselt, kuna ühendustorustik on kinnistul olemas. - OG Elektra AS Tapa kaubanduskeskuse hoonesse ehitatava tarbijapaigaldise ühendamine linna kaugküttevõrguga on kõige otstarbekam teostada mööda Kesk tänavat. Seejuures ühendamine linna kaugküttevõrguga võiks toimuda Kesk ja Turu ristmikul. Niisugune variant annab võimaluse ka hoonete Kesk 3 ja Jaama tn 4 ühendamiseks linna kaugküttevõrguga. Samuti tuleb kinni pidada põhimõttest, et magistraal- ja jaotustorustikud asuvad avalikul maal ning tarbijatorustikud võivad kulgeda erakinnistutel. - Pikk tn 3 kinnistu ühendamiseks on kaebaja pakkunud välja lahenduse, mis hõlmab Kivilo tänavat ja Pikk tn 2a parklat. Kivilo tänav ja Pikk tn 2a parkla on rajatud 2017–2018 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditega ning garantiiperiood objektidel on 5 aastat. Seega on Tapa Vallavolikogu määruse nr 44 kohaselt välistatud Pikk tn 2a parklal ja Kivilo tänaval garantiiperioodil igasugused kaevetööd. Lisaks on Pika tänava ja Pikk tn 2a parkla all palju erinevaid kommunikatsioone. Kivilo tänaval on võimalik rajada torustik tänava all ainult suletud meetodil, kuid peab arvestama asjaoluga, et juhul, kui tänavakatend saab kannatada, tuleb tänav taastada kogu laiuses ja pikkuses lõigul Rohelise ja Pika tänavate vahel. Taastamistööde ulatus ja finantseerimine peavad olema eelnevalt kokku lepitud.
17.3.Linnalises keskkonnas tuleb kohalikul omavalitsusel kui pädeval asutusel leida kõige otstarbekam lahendus rajatise projekteerimiseks. Kaebaja ei saa otsustada trassi asukohta ega nõuda selle rajamisvõimalust tema poolt otsustatud marsruuti pidi. Projekteerimisel tuleb kinni pidada põhimõttest, et magistraal- ja jaotustorustikud asuvad avalikul maal ning tarbijatorustikud võivad kulgeda erakinnistutel. See annab võimaluse rohkemate uute liitujate ühendamiseks kaugküttevõrguga ühe torustiku rajamise tulemusel. Kaebaja soovib torustikud rajada põhiosas eraisikutele kuuluvatele kinnistutele, mis ei ole põhjendatud, sest eraisikutega tuleb saavutada torustiku talumiseks servituudi seadmise kokkulepped.
17.4.Lisaks rajatise asukohale tuleb täpsustada rajatava trassi ehitamise finantseerimise ja trassi omandi küsimus. Kaebaja kasutab Tapa vallale kuuluvaid soojustrasse rendilepingu alusel, kuid samas on osa Tapa linnas asuvaid soojustrasse ka kaebaja omandis. Vältimaks edaspidiseid segadusi omandi küsimustes (mis on juba tekkinud), peavad eelnimetatud asjaolud enne uue soojustrassi rajamist olema läbi räägitud ja fikseeritud.
17.5.Kaebaja poolt 14.05.2020 kohtumenetluses esitatud ülevaade ei asenda määruse nr 79 §-s 13 nimetatud kava ega plaani. Kava peab sisaldama kokkuvõtet tehtud töödest ja investeeringutest; planeeritavaid tegevusi ja investeeringuid, mis hõlmavad soojatootmisvahendeid, sh katlamaja, kütusemahuteid/hoidlaid ja võrke (soojustorustikke).
3-20-571 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotlus
17.6.Vastustaja 03.04.2020. a otsus ei ole haldusakt, vaid toiming.
17.7.E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistutel asuvate hoonete puhul on tegemist suurema kui 60 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga elamutega, mille küttesüsteemi muutmiseks on vaja ehitusprojekti ja esitada ehitisteatis. Kohalik omavalitsus peab lähtuma otstarbekuse põhimõttest. Kui liitumistorustike väljaehitamisel ei teki tegelikku liitumist ja tarbimist, tekivad reserveeritud võimsused, mis jäävad kauaks kasutuseta seisma ega anna võimalust uute tegelike tarbijate liitumiseks kaugküttevõrguga. Kui kohalik omavalitsus väljastab taotlejale projekteerimistingimused, tekitab see taotlejal õigustatud ootuse ka torustike projekteerimiseks ja rajamiseks (ehitusloa väljastamiseks).
17.8.Kaebaja soovib rajada 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistutele torustiku läbi kahe kinnistu Vilde tänavalt. 1. Mai puiestee all on juba kaugküttetorustik olemas, mille kaudu on samal tänaval paiknevate elamute ühendamine oluliselt lihtsam ja odavam.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus võtab esmalt seisukoha vaidlustatud Tapa valla tegevuse õigusliku olemuse osas (I), esitab seejärel ülevaatlikult projekteerimistingimuste taotluse tagastamise õiguspärasuse eeldused (II), hindab Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsuste õiguspärasust (III, IV, V) ning jaotab viimasena menetluskulud (VI). I
19.Kohus leiab, et Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuste (I kd, tl 27–27p; II kd, tl 24) näol on tegemist haldusaktidega.
20.HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
21.Vastustaja on tuginenud projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmisel EhS §-le 30. Kuigi 03.04.2020 kaebajale edastatud teates ei ole sellele sättele viidatud, on vastustaja tuginemine EhS §-le 30 ka 03.04.2020. a kirjaga projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel vastustaja hilisematest seisukohtadest selgelt järeldatav. Selliselt on oma 04.05.2020. a kaebuses (II kd, tl 15–17p) mõistnud vastustaja tegevust ka kaebaja.
22.EhS § 30 sätestab järgmist: „Pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine EhS § 26 lõikes 1 või § 27 lõikes 1 sätestatud alust.“ EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 27 lg 1 näeb ette projekteerimistingimuste väljastamise võimaluse erandjuhtudel ka siis, kui detailplaneering on olemas.
23.Kaebaja leiab, et vastustaja vaatas tema projekteerimistingimuste taotlused sisuliselt läbi ning otsustas haldusaktide andmisest keeldumise. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused on loetletud EhS §-s 32. Selle sätte kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui 1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule; 3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele;
3-20-571 4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) EhS § 31 lg 4 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik; 7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 8) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või 9) projekteerimistingimusi soovitakse anda lisaks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Praegusel juhul jagunevad vastustaja välja toodud põhjused projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmisel ennekõike kaheks: soojustorustiku asukoha mitteotstarbekus ning asjaolu, et hoonete küttesüsteemi muutmiseks ehk hoonete ümberehitamiseks ei olnud väljastatud lube. Lisaks eeltoodule viitas vastustaja 06.03.2020. a kirjas vajadusele leppida kokku, kes rahastab ehitamise, kes ehitab ja kellele ehitatavad kaugküttetorustikud kuuluvad, samuti vajadusele arutada läbi liitumistasuga seotud küsimused. Need asjaolud, millele vastustaja on tuginenud, ei mahutu kohtu hinnangul EhS §-s 32 toodud aluste alla.
24.Tartu Ringkonnakohus selgitas oma 12.11.2020. a otsuses haldusasjas nr 3-19-1361, et tulenevalt EhS §-st 30 ei järgne projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmisele enam menetlustoiminguid, s.t sellega projekteerimistingimuste andmise menetlus lõpeb. Seega ei ole pärast projekteerimistingimuste läbi vaatamata jätmise otsuse tegemist taotlejal enam võimalik saavutada taotluse esitamise eesmärki – projekteerimistingimuste andmist. Sellisena on taotluse läbi vaatamata jätmisel taotleja õiguste suhtes regulatiivne toime, mistõttu on taotluse läbi vaatamata jätmise otsusel haldusakti tunnused (HMS § 51 lg 1). (Vt Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2020. a otsuse nr 3-19-1361 p 14) Kohtu hinnangul tuleb ka praeguses asjas lähtuda viidatud ringkonnakohtu seisukohast. Vastustaja otsused olid suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele HMS § 51 lg 1 tähenduses, kuna projekteerimistingimuste taotluste läbi vaatamata jätmise otsustega lõppes nende konkreetsete taotluste ja neis märgitud andmete (vt EhS § 29 lg 2) alusel projekteerimistingimuste andmine. Sarnaselt on pidanud Riigikohus oma praktikas haldusaktiks ka detailplaneeringu algatamisest keeldumist (vt Riigikohtu 24.10.2007. a otsus nr 3-3-1-51-07, p 10 ja 03.05.2007. a määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21).
25.Seega on praeguses asjas asjakohasteks nõueteks lisaks kohustamisnõuetele Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a projekteerimistingimuste tagastamise otsuste tühistamise nõuded. Kuna haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud tühistamisnõuetega, ei pea kohus vajalikuks jätta tuvastamisnõudeid HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. II
26.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõutele. Haldusakt antakse üldjuhul kirjalikus vormis ning kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt, sealjuures kohaldatakse elektroonilise haldusakti suhtes kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3).
27.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Vastavalt HMS § 57 lg-tele 1 ja 2 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise
3-20-571 võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kuid selle puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).
28.EhS lisa 1 kohaselt on auditikohustusliku surveseadme, sh soojustorustiku rajamisel vajalik ehitusluba. EhS 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Vastustaja on praegusel juhul pidanud võimalikuks lähtuda soojustorustiku rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamisel planeerimisseaduse § 125 lg-s 5 sätestatud erandist, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel lubada ilma detailplaneeringut koostamata laiendada seda teenindavaid rajatisi, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna välja kujunenud keskkonda, arvestades sealjuures piirkonna hoonestuslaadi. Seega, kuna vastustaja ei pidanud kummagi vaidlusaluse projekteerimistingimuste taotluse puhul vajalikuks detailplaneeringu olemasolu, ei esinenud EhS §-s 30 näitena toodud taotluse läbi vaatamata jätmise alust, s.o olukorda, kus ei esine EhS § 26 lg-s 1 sätestatud alust.
29.EhS §-s 30 sätestatust ning selle eesmärkidest tuleneb, et projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine on selle sätte alusel võimalik ennekõike siis, kui taotluse lahendamist takistavaid puuduseid ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning esineb ilmselge alus taotluses soovitud tingimustel projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks. Sellist tõlgendust toetab sättes tehtud viide EhS § 26 lg-le 1 ja § 27 lg-le 1. Projekteerimistingimuste väljastamise ilmselge võimatus erineb puudustest taotluses seepoolest, et puuduseid on võimalik kõrvaldada, näiteks esitada täiendavaid dokumente. Ilmselge võimatuse puhul aga täiendava tähtaja andmine ei aita, kuna ka siis ei ole võimalik asuda taotlust menetlema. (Vt EhS eelnõu seletuskirja1 lk-d 57–58, samuti Tartu Halduskohtu 03.07.2020. a otsus nr 3-19-1361, p 16) Seega ei tähenda asjaolu, et EhS §-s 30 on viidatud kahele selgele näitele selle sätte kohaldamisala kohta, veel seda, et taotluse saanud asutus ei saaks projekteerimistingimuste andmise ilmselget võimatust sisustada muude asjaoludega. Seejuures on kohtu hinnangul pädeval asutusel õigus lähtuda selle sätte sisustamisel muu hulgas EhS §-st 26 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja kohustuste täitmise vajadusest. III Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a otsus
30.Tapa Vallavalitsus tagastas 06.03.2020. a otsusega (I kd, tl 24–24p) kaebaja nimel ja EMP A&I OÜ poolt 12.02.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotluse (I kd, tl 8–12p) ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, et liita Tapa linna kaugküttevõrguga tarbijapaigaldised kinnistutel Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1. Vastustaja tugines ennekõike sellele, et taotlusele lisatud eskiisil märgitud soojustorustiku asukoht ei ole otstarbekas ning on vastuolus Tapa kesklinnas kaks aastat tagasi ellu viidud ümberkujundamise projektiga. Samuti viitas vastustaja sellele, et talle ei ole olnud teada kaebaja kavatsused, kuna viimane ei ole esitanud vastavalt Tapa Vallavolikogu määruse nr 79 §-le 13 Tapa Vallavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. juuniks Tapa linna kaugküttesüsteemide arendamise kava. Veel viitas vastustaja mitmele kokkuleppimist vajavale asjaolule – näiteks
3-20-571 soojustorustiku ehitamise kulude kandmise ja omandi ning liitumistasuga seotud küsimused, ning tegi ettepaneku liitumistaotluste arutamiseks töögrupi moodustamiseks.
31.Kaebaja 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlusele lisatud eskiisi (Id, tl 8) kohaselt soovib kaebaja rajada Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks kaugküttetorustiku selliselt, et see saaks alguse Roheliselt tänavalt ja suunduks kinnistule Pikk tn 1, kus liidetakse kogudusemaja. Seejärel kulgeks torustik kinnistul Pikk tn 1, ületaks seejärel Kivilo tänava ja kulgeks kinnistul Pikk tn 3, kus liidetakse Pikk tn 3 hoone. Seejärel suunduks torustik kinnistult Pikk tn 3 üle Pika tänava ja Pikk tn 2a parkla Jaama tn 1 hoonesse. Vastustaja ei pea torustiku selliselt kulgemist otstarbekaks ning pidas vajalikuks teha kaebajale ettepaneku ühendada kõnealused hooned kaugküttevõrguga kaebaja taotluses toodust erinevalt. Seda, milline näeb välja vastustaja hinnangul otstarbekam torustiku kulgemine, ei ole vastustaja 06.03.2020. a kirjas selgitanud, ning on neid asjaolusid avanud hiljem, näiteks kohtule 27.04.2020 a esitatud seisukohtades (I kd, tl 60–62p; vt ka käesoleva otsuse p 17.2). Kohtu hinnangul on aga usutav, et vastustaja lähtus samadest seisukohtadest ka projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel. Juba 06.03.2020. a otsuses viitas vastustaja kaebaja pakutud asukoha ebaotstarbekusele ja vajadusele arutada liitumistaotluste rahuldamise võimalikkust selleks moodustatud töögrupis. Samuti esitas vastustaja oma täiendavad seisukohad torustike otstarbekamate asukohtade kohta kaebaja 06.03.2020. a kirjale vastuseks esitatud 09.04.2020. a kirjas (I kd, tl 65–66). Eeltoodut arvestades on seega usutav, et oma täiendavates kirjades (sh 06.05.2020 kaebajale esitatud ettepanekus (I kd, tl 122–122p)) ja kohtumenetluses selgitas vastustaja pelgalt lahti oma nägemust torustiku kulgemisest, millest lähtus juba 06.03.2020. a otsuse tegemisel.
32.Vastustaja hinnangul tooks taotleja soovitud viisil soojustorustiku rajamine kaasa kaks aastat tagasi uue katte saanud tänavate kahjustada saamise ohu (ka suletud meetodi kasutamisel). Samuti pidas vastustaja hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks soojustorustiku rajamisel vajalikuks arvestada seda, et torustiku rajamine annaks võimalikult paljudele teistele kinnistutele tulevikus võimaluse kaugküttevõrguga liituda ning võrguga ühendamine ei toimuks uute torustike rajamisega põhjendamatult (nt kui hoonesse rajatava tarbijapaigaldise saab ühendada juba kinnistul asuva ühendustorustikuga, nagu kinnistul Pikk tn 1 asuva kogudusehoone puhul).
33.Vastavalt EhS § 26 lg 4 p-le 3 määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul muu hulgas hoone või olulise rajatise asukoht. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada, et see ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga (EhS § 26 lg 3 p 2).
34.Kohus leiab, et EhS §-i 30, § 26 lg 3 p-i 2 ja lg 4 p-i 3 koosmõjus rakendades sai vastustaja jõuda seisukohale, et projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja 12.02.2020. a taotluse alusel ei olnud ilmselgelt võimalik, kuna see ei oleks olnud taotluses soovitud asukoha tõttu otstarbekas ja kooskõlas avaliku huviga. Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus leida rajatise asukoha osas kõigi puudutatud isikute õigusi ja olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus (vrd Riigikohtu 11.10.2019. a otsus asjas nr 3-15-2232, p 11). Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine ning oma territooriumil igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine on kohaliku omavalitsuse ühtedeks tegevuspõhimõteteks (KOKS § 3 p-d 1 ja 2). Samuti on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks valla või linna teede korrashoiu korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Olukorras, kus vastustaja nägi kaebaja taotlust saades ette, et selle taotluse alusel võimalikult väljastatavate projekteerimistingimuste alusel ehitamine on raskendatud tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu määruse nr 44 § 8 lg-s 2 sätestatud võimalusest keelduda kaeveloa väljastamisest ning pidas kinnistute ühendamist kaugküttevõrguga otstarbekamaks ja avalike huvidega enam kooskõlas olevaks muul viisil, oli tal kohtu hinnangul ka põhjust asuda
3-20-571 seisukohale, et taotluses soovitud viisil on projekteerimistingimuste andmine ilmselgelt võimatu. Kohtu hinnangul ei tulene kaebaja viidatud KKütS § 10 lg-st 1 ja § 14 lg-st 3 ega määruse nr 79 § 5 lg-st 2 (võrguettevõtja kohustus ühendada võrgu tehniliste võimaluste piires võrguga liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised) vastustajale kohustust väljastada igal juhul tarbijapaigaldiste võrku ühendamise eesmärgil projekteerimistingimusi ilma selleks täiendavaid tingimusi seadmata.
35.Vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal tuli rajatavate liitumistorustike asukoha kindlaksmääramisel teha vastustajaga koostööd. Vastavalt KKütS § 1 lg-le 2 peavad kaugküttevõrgus soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused ning võrguga liitumine olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Osaliselt kattub nimetatud sättega Tapa Vallavolikogu määruse nr 79 § 1 lg 2. Eeltoodust tuleneb muu hulgas põhimõte, et kohaliku omavalitsuse üksuses võrguettevõtja poolt võrgu kaudu soojuse jaotamine ja sellega seotud tegevused peavad olema asukoha omavalitsusega kooskõlastatud. Võrguettevõtja kohustusele oma tegevus kohaliku omavalitsusega kooskõlastada viitab ka vastustaja viidatud Jõhvi Vallavavolikogu määruse nr 79 § 13 lg 4 ning kaudselt tuleneb see kohustus ka KOKS § 6 lg-st 1, mille kohaselt on üheks kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oma üksuse piires elamu- ja kommunaalmajanduse (sh kaugküttega varustamise) korraldamine. Koostöö tegemine hõlmab endas kohtu hinnangul poolte vahel selle kokkuleppimist, kelle poolt ja kelle kuludega torustikud rajatakse, kellele hakkavad torustikud kuuluma ning kas ja millist liitumistasu liitujatelt võtta. Tegemist on kommunaalmajanduse korraldamise ülesandega seotud küsimustega ning ka need peavad olema lahendatud avalike huve ja omavalitsusüksuse territooriumil asuvate isikute õiguseid võimalikult suurel määral arvesse võetult. Vastavalt KOKS § 3 p-le 7 tuleb kohalikul omavalitsusel rajada enda tegevus muu hulgas selliselt, et avalike teenuste osutamine toimuks soodsaimatel tingimustel.
36.Kohtule esitatud materjalid (ennekõike poolte vahel vahetatud kirjad ja nende lisad) kinnitavad vastustaja väljendatud seisukohta, et kaebaja ei ole teinud vastustajaga konstruktiivset koostööd Tapa linna kaugküttevõrgu arendamiseks. Näiteks nähtub vastustaja 16.06.2020. a kirjast kaebajale (II kd, tl 36–40), et 2018. aastal proovis kaebaja alustada tegevusi Tapa linna Taara pst–Võidu pst kaugküttetorustiku rajamiseks ja seda paralleelselt Tapa Vesi OÜ-le kuuluva töökorras ja toimiva torustikuga. Vastustaja kinnitusel ei informeerinud kaebaja Tapa valda nendest plaanidest, vaid esitas 03.09.2018 ilma eelneva aruteluta hulga projekteerimistingimuste taotlusi kaugküttetorustiku projekteerimiseks (kirja lk 2). Viidatud kirjast nähtub ka Tapa valla selge seisukoht, et kaebaja ei ole Tapa kaugküttetorustike rentnikuna ja võrguettevõtjana majandanud jaotusvõrku heaperemehelikult, ei ole taganud jaotusvõrgu kasutamisel selle tehnilist ohutust ega selle ohutust kolmandatele isikutele ning ei ole informeerinud õigeaegselt Tapa valda kõikidest jaotusvõrgu kasutamisega seotud asjaoludest ega ole täitnud kohalikke õigusakte (eelkõige Tapa Vallavolikogu määrus nr 79) (vt kirja lk 9). Kirjadele suurel hulgal lisatud dokumendid toetavad vastustaja seisukohti. Esitatud materjalidest ei ilmne, et poolte vahel oleks toimunud enne 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotluse esitamist arutelusid seoses sellega, milline oleks kõige parem võimalus Pikk tn 1, Pikk tn 3 ja Jaama tn 1 kinnistutel asuvate hoonete kaugküttevõrguga ühendamiseks.
37.Õigusaktidega ei ole vastuolus vastustaja seisukoht, et torustikud tuleks võimalikult suures mahus rajada munitsipaalmaale. Kui arvestada, et see annab tulevikus torustike hooldamiseks paremad võimalused, välistab omandiküsimustega seotud talumiskohustused ning annab võimaluse rohkemate uute liitujate ühendamiseks kaugküttevõrguga ühe torustiku rajamise
3-20-571 tulemusel, on tegemist kaugküttevõrgu efektiivse toimimise seisukohalt asjakohase argumendiga.
38.Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud vastustaja põhjendused piisavad, et lugeda kaebaja 12.02.2020. a projekteerimistingimuste taotlus EhS § 30 alusel õiguspäraselt tagastatuks. IV Tapa Vallavalitsuse 03.04.2020. a otsus
39.Kaebaja esindajale saabus 03.04.2020 Ehitisregistrist e-kirjaga teade (II kd, tl 24) selle kohta, et tema 13.03.2020 esitatud projekteerimistingimuste taotlus tagastati läbi vaatamata.
40.Kohus leiab, et tegemist on ilmsete vormiliste puudustega haldusaktiga. Teates on viidatud küll projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise põhjustele iga taotlusega hõlmatud kinnistut puudutavas osas, kuid selles puudub viide selle andmise faktilisele ja õiguslikule alusele (HMS § 56 lg 2), samuti vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1).
41.Kaebaja soovis 13.03.2020. a taotlusega projekteerimistingimuste väljastamist liitumistorustike ehitamiseks E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 30 ja 1. Mai pst 28 kinnistutel asuvate hoonete ühendamiseks kaugküttevõrguga. Vastustaja pidas nende kinnistute liitumist kaugküttevõrguga enneaegseks, kuna hoonete küttesüsteemi muutmiseks selliselt, et see oleks sobiv kaugküttevõrguga liitumiseks, ei olnud esitatud vastavaid ehitisteatisi, ehitusprojekte ega loataotlusi. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus selliseid põhjendusi esitades otstarbekuse põhimõttest ehk sisuliselt vajadusest mitte ehitada liitumistorustikke välja olukorras, kus need võivad jääda kauaks kasutuseta seisma ning takistada uute tegelike tarbijate liitumist kaugküttevõrguga.
42.Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludega arvestamist pidada praegusel juhul EhS § 30 kohaldamisel ja projekteerimistingimuste taotluse tagastamisel lubatavaks. Nagu kohus eespool selgitas, on kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmisel kohustus lähtuda kõigi kohaliku omavalitsuse üksuse elanike õiguste tagamise ja avalike teenuste soodsaimatel tingimustel osutamise põhimõtetest (KOKS § 3 p-d 2 ja 7). Kommunaalmajanduse korraldamise ülesande raames vastutab kohalik omavalitsusüksus ka kaugkütte toimimise eest ning kaugkütteteenusega tuleb tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus (KKütS § 1 lg 2) (vt ka Riigikohtu 13.02.2013. a määrus nr 3-3-1-49-12, p 23). Seega on vastustaja eesmärgid antud juhul projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel kooskõlas õigusaktidega.
43.Kaebaja on kohtule esitanud projekteerimisfirma EMP A&I OÜ projekteerija selgituse (II kd, tl 25), milles viimane märgib, et kõigi osapoolte jaoks on kallim ja aeglasem lahendus, kui enne teha ehitusprojekt hoone ümberehituse jaoks ja taotleda sellele ehitusluba ning alles siis taotleda projekteerimistingimusi trassi projekteerimiseks. Selle selgituse järgi võib trassi projekti koostamisel selguda, et tingimustele vastavat trassi ei olegi võimalik teha või on selle maksumus ebamõistlikult kõrge. Kohus leiab, et see seisukoht saab kohalduda üksnes olukorras, kus vastustaja saab pidada isikute soovi kaugküttevõrguga liitumiseks kindlaks. Praegusel juhul on kaebaja kohtule küll kinnitanud, et E. Vilde tn 15, Lembitu pst 9, 1. Mai pst 30 ja 1. Mai pst 28 kinnistute omanikel on liitumissoov olemas, kuid asja materjalidest ei saa siiski kõigi nende kinnistutega seoses sellise soovi esinemist tõsikindlalt järeldada.
44.Vastustaja on kohtule esitanud 1. Mai pst 28, E. Vilde tn 15 ja Lembitu pst 9 kinnistute omanike vastused vastustaja 2021. a detsembris tehtud päringutele seoses kaugküttevõrguga ühinemise sooviga. 1. Mai pst 28 kinnistu omanik ei olnud oma liitumise soovis kindel (II kd, tl 66), E. Vilde tn 15 kinnistu omanik soovib seda teha üksnes kaebajaga sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel (II kd, tl 68) ning Lembitu pst 9 kinnistu omanik kinnitas, et ei soovi
3-20-571 kaugküttevõrguga liitumist (II kd, tl 70). Eeltoodu kinnitab kaudselt vastustaja hinnangut, et nendel kinnistutel asuvate hoonete liitumist kaugküttevõrguga ei saanud juba 13.03.2020 projekteerimistingimuste taotluse esitamise ajal pidada kindlaks, hoolimata sellest, et 03.04.2020. a teate kohaselt on selline järeldus tehtud hoone küttesüsteemide mittevastavusest kaugküttevõrguga liitumiseks.
45.Kohtumenetluses on vastustaja lisaks eeltoodud põhjendustele viidanud sellele, et 1. Mai pst 28 ja 1. Mai pst 30 kinnistute ühendamiseks kaugküttevõrguga esineb kaebaja pakutust oluliselt lihtsam ja odavam võimalus. Kui kaebaja on soovinud rajada torustiku läbi kahe teise kinnistu Vilde tänaval, siis vastustaja hinnangul saab kinnistud kaugküttevõrguga ühendada juba samal tänaval olemasoleva torustiku kaudu.
46.Kohus leiab, et ka 03.04.2020. a otsust puudutavas osas on kohtul võimalik arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Kohtule ei ole vastustaja toodud põhjendusi arvestades usutav, et ta ei lähtunud juba kaebaja 13.03.2020. a taotluse tagastamisel põhimõttest, et torustike rajamine peab olema otstarbekas ja teenima maksimaalsel võimalikul määral avalikke huve. Kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust võib arvesse võtta muu hulgas juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 29.11.2012. a otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
47.Arvestades, et kaebaja 13.03.2020. a projekteerimistingimuste taotluse tagastamine oli kohtu hinnangul kooskõlas EhS §-ga 30 ja koosmõjus kohtumenetluses esitatud põhjendustega piisaval määral põhjendatud, ei saanud 03.04.2020. a otsuse vormivead praegusel juhul mõjutada asja otsustamist. Samuti ei saanud vormivigadest tulenevalt kahjustatud kaebaja võimalus kohtumenetluses oma õigusi selle aktiga seonduvalt kaitsta. Seega puudub HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt alus haldusakti tühistamiseks. V
48.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et nii 12.02.2020. a kui ka 13.03.2020. a taotluse puhul ei oleks kaebaja eelnev ärakuulamine ja talle taotlusega seotud asjaolude selgitamiseks mõistliku tähtaja andmine võimaldanud kõrvaldada projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Seda kinnitab pärast kaebuse esitamist kaebaja ja vastustaja vahel toimunud kirjavahetus (vastustaja 06.05.2020. a kiri nr 4-10/20/840-1 (I kd, tl 122–122p), kaebaja 07.05.2020. a vastus viimati nimetatud kirjale (I kd, tl 119–120p) ja vastustaja 19.05.2020. a kiri nr 4-10/20/840-3 (II kd, tl 85–87p)). Sellest kirjavahetusest ilmneb selgelt, et kaebaja ei olnud valmis vastustaja poolt esitatud tingimusi täitma ega seega projekteerimistingimuste väljastamist takistavaid asjaolusid kõrvaldama. Sellises olukorras ei saa omistada määravat kaalu sellele, et vastustaja ei teatanud enne taotluste tagastamist kaebajale kavandatavate keeldumiste põhjuseid ega andnud talle tähtaega projekteerimistingimuste väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid vastustaja poolt kaebaja projekteerimistingimuste taotlustele antud hinnangut, et nende alusel projekteerimistingimuste andmine oli ilmselgelt võimatu.
49.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus Tapa Vallavalitsuse 06.03.2020. a ja 03.04.2020. a otsuste tühistamiseks ja Tapa valla kohustamiseks jätkama projekteerimistingimuste väljastamise menetlust rahuldamata. VI
50.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.
51.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3-20-571
52.Kaebaja on tasunud praeguse kohtuasja menetluses riigilõivu kokku 60 eurot (30 eurot kaebustelt tasutud riigilõiv ja 30 eurot esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõiv). Samuti on tal tekkinud kohustus kanda esindaja kulusid kokku 9451,47 euro ulatuses (Advokaadibüroo LEXTAL teenused 7237,47 eurot ja Advokaadibüroo WALLESS teenused 2214 eurot). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad need menetluskulud tema enda kanda.
53.Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.