Eve Pettai-Kogeri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks korrektse koondamishüvitise aluseks oleva palgateatise koostamiseks ja välja maksmata koondamishüvitise maksmiseks ning Sotsiaalkindlustusameti
5.jaanuari 2022. a otsuse nr 1 tühistamiseks ning pensioni ümber arvutamiseks kohustamiseks Kaebaja Eve Pettai-Koger, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja I Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Vastustaja II Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eve Pettai-Kogeri kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. veebruaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA - vastustaja I) vabastas 18. detsembri 2021. a käskkirjaga nr 1.9-2.1/158p Eve Pettai-Kogeri (kaebaja) koondamise tõttu teenistusest. Nimetatud käskkirjaga otsustati muu hulgas kaebajale maksta koondamishüvitis 10 kuu ametipalga ulatuses ning määrati kindlaks politseiteenistuse staaž.
2.Vastustaja I koostas 29. detsembril 2021 palgateatise maksekuupäevaga 30. detsember 2021, millel näidati kaebajale makstavad summad ja nende aluseks olevad andmed. Teatise kohaselt oli kaebaja ametipalgaks 1505 eurot, tasandustasu suuruseks 519 eurot, teenistusastmetasu suuruseks 76 eurot, puhkusehüvitise suuruseks 766 eurot 4 senti ning vabastamise hüvitise (koondamishüvitis) suuruseks 15 810 eurot.
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA - vastustaja II) määras 5. jaanuari 2022. a otsusega nr 1 kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni alates 1. jaanuarist 2022 eluaegselt. Pensioni suuruseks määrati 1067 eurot 18 senti ning määramisel võeti aluseks kaebaja ametipalk suuruses 1581 eurot.
4.Kaebaja esindaja esitas 31. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada PPA-d koostama korrektne palgateatis, näidates selles ametipalga õige suurus (2100 eurot) ja sellest lähtuv kinnipeetava tulumaksu summa ning maksta kaebajale täiendavalt välja veel maksmata koondamishüvitis. Samuti palub kaebaja tühistada SKA 5. jaanuari 2022. a otsuse nr 1 ning kohustada SKA-d arvutama kaebaja pension ümber lähtuvalt korrektsest ametipalga suurusest.
5.Tartu Halduskohus võttis 3. veebruari 2022. a määrusega menetlusse Eve Pettai-Kogeri kaebuse PPA kohustamiseks korrektse koondamishüvitise aluseks oleva palgateatise koostamiseks ja välja maksmata koondamishüvitise maksmiseks ning SKA 5. jaanuari 2022. a otsuse nr 1 tühistamiseks ning pensioni ümber arvutamiseks kohustamiseks. PPA ja SKA esitasid 7. märtsil 2022 kohtule kirjalikud vastused kaebusele.
6.Tartu Halduskohus määras 21. novembri 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esindaja esitas 22. detsembril 2022 kohtule täiendavad seisukohad ning menetluskulude väljamõistmise taotluse. Vastustajad täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.
7.1.PPA on koondamishüvitise suuruse kindlakstegemisel ja väljamaksmisel ning SKA pensioni suuruse arvutamisel lähtunud ebaõigest ametipalga suurusest. Koondamishüvitise arvutamise ja pensioni määramise aluseks on võetud palgaastme järgne palk ja teenistusastmetasu, kuid mitte kaebajale pidevalt makstud tasandustasu. Kaebaja hinnangul on talle makstud diferentseeritud ametipalka ja seaduse kohaselt tuleb sellisel juhul lähtuda diferentseeritud ametipalgast. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS)1 § 70 lg 3 kohaselt loetakse diferentseeritud palgamäära selle politseiametniku astmepalgaks. PPVS redaktsioon, mis kehtis ajavahemikul 15. juuli 2021 kuni 28. jaanuar 2022. Kõik kohtuotsuses sisalduvad viited PPVS-le viitavad sellel ajavahemikul kehtinud redaktsioonile.
3-22-252
7.2.Kaebaja palgateatisel märgitud Põhipalk/astmepalk 1505 eurot, mis vastas kaebaja palgaastmele ja tasandustasu 519 eurot moodustavad kokku kaebaja astmepalga. Kaebaja astmepalk peaks seega olema 1505+519=2024 eurot. Ametipalga suuruse saamiseks tuleb sellele astmepalgale liita PPVS § 70 lg 2 alusel teenistusastmetasu (76 eurot), mille tulemusena on õige ametipalga suurus 2100 eurot. Palgateatisel märgitud hüvitise suurus ei ole seega õige, sest 15 810 euro suuruse hüvitise asemel peaks hüvitise suuruseks olema 21 000 eurot. Kaebajale tuleb seetõttu koostada uus palgateatis lähtudes korrektsest ametipalgast ning maksta välja summa, mille võrra ta sai hüvitist vähem. Eeldatavasti on selleks summaks 5190 eurot, millelt tuleb kinni pidada tulumaks.
7.3.Siseministri 27. detsembri 2016. aasta käskkirjaga nr 1-3/160 kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhendi (edaspidi palgajuhend) p 4.6.2 sätestab tõesti, et tasandustasu makstakse politseiametnikule ametipalgast kõrgema palgataseme tagamiseks. Erinevalt PPA-st leiab kaebaja, et sellest formuleeringust ei saa järeldada, et tasandustasu puhul on tegemist lisatasuga. Punkti sõnastusest nähtuvalt makstakse seda palgataseme tagamiseks, st tegemist on pidevalt ilma lisatingimusteta makstava tasuga ehk palga osaga. Seevastu lisatasu makstakse palgale ajutiselt lisaks, kui esinevad seda õigustavad tingimused. Kuivõrd nn tasandustasu on makstud pidevalt, siis vastab see pigem põhipalga tunnustele. Lisatasu makstakse täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ja muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa. Tasandustasu ei saa lugeda muutuvpalgaks ega lisatasuks. Tasandustasu lugemine palga diferentseerimise vahendiks vastaks ka politseiametniku õigustatud ootusele, et hüvitiste ja pensioni määramisel lähtutakse pidevalt makstud tasust, mida isik on harjunud saama täpselt samamoodi kui ametipalka. Kui palgajuhend peaks toetama vastustaja positsiooni, siis tuleb see vastuolu tõttu teiste aktidega jätta kohaldamata
7.4.SKA võttis samuti pensioni suuruse kindlaksmääramisel aluseks ebaõige ametipalga suuruse, mistõttu on ka kaebajale määratud pension väiksem. Ametipalga õiget suurust arvestades peaks pensioni suuruseks olema 1417 eurot 50 senti, vaidlustatud otsusega nr 1 määrati pensioni suuruseks aga 1067 eurot 18 senti.
7.5.Kaebaja peab vajalikuks märkida, et Eesti Töötukassa 3. jaanuari 2022. a otsusega määrati talle koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses ning selle otsuse tegemisel võeti hüvitise arvutamise aluseks kaebaja palk, mis hõlmab ka tasandustasu.
8.Vastustaja I palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Kaebajale kuulus väljamaksmisele koondamishüvitis 10 kuu ametipalga ulatuses. Politseiametniku ametipalga moodustavad astmepalk koos teenistusastmetasuga (PPVS § 70 lg 2, palgajuhend p 2.3.1). Astmepalk on ametikoha palgaastmele kehtestatud palgamäär või diferentseeritud palgamäär (PPVS § 70 lg 3, palgajuhend p 2.3.2). Kaebaja palgaastmele vastav palgamäär oli kehtestatud siseministri 2. mai 2013. a määruse nr 18 „Politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“ (edaspidi määrus nr 18)2 lisas 1. Määruse nr 18 § 1 lg 2 kohaselt võib palgamäärasid diferentseerida politseiametnike ametikohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel vastavuses Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhendiga ning Sisekaitseakadeemia töötasustamise korraga. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt võib politseiametnikule maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest ning samuti § 1 lõikes 2 sätestatud alustel vastavuses Politsei- ja Piirivalveameti palgajuhendiga ning Sisekaitseakadeemia töötasustamise korraga. PPVS § 70 lg 61 alusel kehtestatud palgajuhendi p 4.1.6 kohaselt võib politseiametniku palk lisaks ametipalgale sisaldada tasandustasu. Palgajuhendi p 4.6.2 kohaselt makstakse tasandustasu politseiametnikule ametipalgast kõrgema Määruse nr 18 redaktsioon, mis kehtis ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 2. jaanuar 2022. Kõik kohtuotsuses sisalduvad viited määrusele nr 18 viitavad sellel ajavahemikul kehtinud redaktsioonile.
3-22-252 palgataseme tagamiseks. Seega on tasandustasu puhul tegemist lisatasuga palgajuhendi p 4 tähenduses, mitte diferentseeritud palgamääraga. Kaebajale väljamakstud tasu puhul on tegemist palgajuhendi p 2.3 kohase politseiametniku palgaga (astmepalk, teenistusastmetasu ja lisatasuna tasandustasu). Tasandustasu ei ole võimalik aga käsitleda ametipalgana PPVS § 70 lg 2 tähenduses ega arvestada koondamishüvitise koosseisu PPVS § 97 lg 1 p 4 tähenduses. Sama põhimõte kehtib ka muude lisatasude puhul.
8.2.Politseipensioni arvutamisel võetakse aluseks määruse nr 18 lisas 1 kehtestatud palgaastmetele vastavad palgamäärad ja teenistusastmetasu (PPVS § 1112 lg 1). Arvesse ei võeta mitte ühtegi muud tasu ega diferentseeringut. PPA politseiametnike palgamäärasid ei diferentseerita. Selline on olnud PPA senine praktika ja riigi palgapoliitika.
8.3.Eesti Töötukassa 3. jaanuari 2022. a otsuse puhul ei ole tegemist asjakohase tõendiga, sest koondamishüvitise ja kindlustushüvitise arvutamise ja maksmise õiguslikud alused on erinevad. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 142 lg 1 p 2 kohaselt makstakse koondamise korral kindlustushüvitist töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses ehk vastavuses palgajuhendi p-ga 2.3 (politseiametniku palgast keskmine).
8.4.Vastustaja märgib, et Riigikogu menetluses oleva politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE muudetakse politseipensioni arvutamise põhimõtteid ning pärast seadusemuudatuse jõustumist võetakse politseipensioni arvutamisel arvesse politseiniku kogupalk (palgamäär + teenistusastmetasu + tasandustasu + regioonitasu). Teise muudatusena kaotatakse politseinike suuremad koondamishüvitised.
9.Vastustaja II ei nõustu kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata.
9.1.SKA 3. mai 2019. a otsusega nr 07373 määrati kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 1. maist 2019 eluaegselt 922 eurot 50 senti kuus. 3. jaanuaril 2022 esitas kaebaja uue avalduse pensioni määramiseks alates 1. jaanuarist 2022. Avalduse esitas kaebaja elektrooniliselt ning lisas e-kirjas, et PPA edastab palgaandmed. PPA 4. jaanuari 2022. a teatise kohaselt soovis pensioni taotleja võtta pensioni määramise aluseks viimase ametikoha, s.o eriasjade uurija, palgamääraga 1505 eurot 9. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu 76 eurot, mis on määratud politseikapteni teenistusastme eest. SKA 5. jaanuari 2022. a otsusega nr 1 määrati kaebajale ümber arvutatud politseiametniku väljateenitud aastate pension alates
9.2.PPVS § 1113 lg 21 sätestab, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja PPVS § 1111 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Eeltoodud sätte alusel arvutati kaebaja pension ümber ja määrati uues suuruses. Aluseks võeti PPA-lt saadud andmed nagu kaebaja soovis.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja leiab, et tema koondamishüvitise arvestamise aluseks võetud ametipalk on arvutatud valesti ning seetõttu on PPA maksnud talle koondamishüvitist vähem, kui oleks pidanud. Samuti on SKA, lähtudes ebaõigest ametipalgast, määranud kaebajale ümber arvutatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni väiksemas määras, kui oleks pidanud. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebaja ametipalk ning sellest tulenevalt ka koondamishüvitis ning pension on määratud õigesti.
3-22-252
11.Vaidlus puudub selles, et kaebajale koondamishüvitise arvutamisel tuli lähtuda tema ametipalgast (PPVS § 97 lg 1 p 4). Koondamishüvitise suuruseks oli praegusel juhul kaebaja 10 kuu ametipalk. Ametipalga moodustavad politseiametniku astmepalk koos teenistusastmetasuga (PPVS § 70 lg 2). Teenistusastmetasu suuruses vaidlus puudub. Vaidlus seisneb selles, kuidas määratleda kaebaja astmepalka.
12.PPA ja SKA otsuse tegemise ajal nägi PPVS § 70 lg 3 ette, et politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär. PPA on kaebaja astmepalga määratlemisel lähtunud määruse nr 18 lisas 1 toodud palgamääradest. Kaebaja palgaaste oli 9 ning sellele vastav palgamäär 1505 eurot. Kaebaja leiab, et tema põhipalk/astmepalk 1505 eurot ja sellele lisanduv tasandustasu 519 eurot moodustavad kokku diferentseeritud palgamäära, mis loetakse PPVS § 70 lg 3 kohaselt politseiametniku astmepalgaks.
13.PPA on kaebaja astmepalga määratlemisel lähtunud õigesti kaebaja palgamäärast 1505 eurot. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebajale makstud tasandustasu oli oma olemuselt lisatasu, mida sai maksta määruse nr 18 § 3 lg 1 alusel vastavuses PPA palgajuhendiga (tl 29-32). Palgajuhendi p 2.3 sätestab, et politseiametniku palk koosneb ametipalgast koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Palgajuhendi p 4.1.7 kohaselt võib politseiametniku palk lisaks ametipalgale sisaldada tasandustasu. Punkti 4.6 „Lisatasu maksmine“ alapunkti 4.6.2 kohaselt makstakse tasandustasu politseiametnikule ametipalgast kõrgema palgataseme tagamiseks. Seega ei ole tasandustasu üks ametipalga komponentidest, vaid seda makstakse politseiametnikule lisatasuna. Palgajuhend otsesõnu diferentseeritud palgamäära kohaldamist politseiametnike puhul ette ei näe ning sellele viitab ka PPA, märkides
7.märtsil 2022 kohtule esitatud vastuse p-s 32, et PPA-s politseiametnike palgamäärasid ei diferentseerita. Palgajuhendi p 4.2.1 kohaselt kehtestatakse politseiametniku ametikoha palgaaste ja palgamäär määruse nr 18 ja juhendi lisa „Põhitöödele kehtestatud palgaastmed“ (tl 33-38) alusel. Kaebaja kui eriasjade uurija palgaaste oli selle lisa kohaselt 9 ja vastav palgamäär seega 1505 eurot.
14.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa asja lahendamisel jätta PPA palgajuhendit kohaldamata. PPA palgajuhend on kehtestatud siseministri 27. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 1-13/160 ning tegemist on haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõistes üldkorraldusega. Asja materjalide pinnalt saab järeldada, et kaebaja koondamise ajal oli palgajuhend kehtiv. Kui kaebaja leidis, et tasandustasu kehtestamine oli õigusvastane, siis oli tal võimalik eelnimetatud käskkirja vaidlustada, kui talle hakati maksma tasandustasu. Eeltoodu tõttu ei ole ka asjakohane kaebaja viide sellele, et tal oli õigustatud ootus, et koondamishüvitise ja pensioni määramisel lähtutakse pidevalt makstud tasust. Hüvitise ja pensioni määramise aluseks on ametipalk ning PPVS-i ja palgajuhendi kohaselt moodustavad ametipalga astmepalk koos teenistusastmetasuga. Palgajuhend ei näe ette, et tasandustasu oleks astmepalga hulgas, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida ka õigustatud ootust, et tema koondamishüvitise või pension arvestamise aluseks võetakse summa, mis on samas suurusjärgus talle väljamakstava politseiametniku palgaga. Lisaks tuleb selles osas arvestada, et kaebajale määrati pension esmakordselt juba SKA 3. mai 2019. a otsusega nr 07373 (tl 57) ning pensioni arvutamise aluseks võeti kaebaja viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär ja teenistusastmetasu. Eelduslikult maksti ka sellel ajal kaebajale tasandustasu, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks talle 2019. aastal määratud pensioni suurust vaidlustanud.
15.Vastustaja 7. märtsi 2022. a vastuse juurde lisatud palgajuhendi seletuskirjast (tl 39-40) nähtub, et 1. aprillil 2013 uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumisel muutus ametnike
3-22-252 palga maksmise regulatsioon. Ametnikele kehtestati põhipalk ning lõpetati eraldi lisatasude maksmine teenistusaastate, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte eest. Lisatasu täiendavate ülesannete täitmise, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte oskuse eest viidi ametniku põhipalga hulka, sest palgareformi tulemusel ei võinud ametniku palk väheneda. Ka politseiametnikele maksti lisatasusid avaliku teenistuse seaduse alusel ning nii ametnike kui politseiametnike üheks palgakomponendiks oli lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest. Oma olemuselt oli see tasu, mida maksti kokkuleppepalga tagamiseks, sest palgaastmele vastav palgamäär ei võimaldanud suuremat palka maksta, lisatasu saamiseks täiendavaid ülesandeid täitma ei pidanud. Politseiametnike palgasüsteem põhipalga kehtestamist sarnaselt ametnikega ei võimaldanud, sest politseiametniku palk koosneb muuhulgas astmepalgast koos teenistusastmetasuga, mis on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks. Pärast uue ATS-i jõustumist jätkati politseiametnikele lisatasu maksmist täiendavate ülesannete täitmise eest kahel erineval juhul: 1) palga säilitamiseks, kui politseiametnik tegelikult täiendavaid ülesandeid ei täida (palga osa) ning 2) tegelikult täiendavate ülesannete täitmise eest (perioodiline lisatasu). Ebaselguste vältimiseks ning selleks, et oleks võimalik eristada, millist lisatasu makstakse tegelikult täiendavate ülesannete täitmise eest ning millist lisatasu palga säilitamiseks, täiendati palgajuhendit terminiga „tasandustasu“.
16.Eelkirjeldatud selgitusele viidatakse ka politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE seletuskirjas3. Selle seaduseelnõuga muudeti politseiametnike palgasüsteemi ning seadus jõustus 1. juulil 2022 (s.o pärast käesoleva vaidluse tekkimist). Politseiametniku ametipalga asemel võeti kasutusele termin politseiametniku põhipalk. Seletuskirja kohaselt arvatakse politseiniku põhipalga hulka ametipalk, tasandustasu ja regioonitasu (seletuskirja lk 46). Pärast politseinike palgasüsteemi muudatuste jõustumist arvestatakse politseipensioni arvutamise aluste hulka lisaks ametipalgale ka tasandustasu (seletuskirja lk 47). Muudatusega kaasneb riigile lisakulu, kuna lisaks praegu politseipensioni arvutamise aluseks võetavale astmepalgale ja teenistusastmetasule võetakse tulevikus politseipensioni arvutamisel aluseks ka tasandustasu (seletuskirja lk 175). Kohtu hinnangul nähtub ka eeltoodust, et ametipalga ja tasandustasu puhul oli tegemist erinevate tasu liikidega ja tasandustasu koos ametikoha palgaastmele vastava palgamääraga ei moodustanud kaebaja teenistuses olles ja teenistussuhte lõppemise hetkel tema diferentseeritud palgamäära ega PPVS § 70 lg 3 mõistes politseiametniku astmepalka. Asjaolu, et praeguseks on regulatsiooni muudetud, ei muuda PPA ja SKA tegevust kaebajale koondamishüvitise ja pensioni määramisel õigusvastaseks, sest vaidlustatud otsustuste tegemise ajal kehtis teine õiguslik regulatsioon ning vastustajad on põhjendatult sellest lähtunud.
17.Kohus nõustub PPA-ga, et Eesti Töötukassa 3. jaanuari 2022. a otsus nr 222000096 (tl 9) ei tõenda seda, et kaebaja ametipalk oleks praegusel juhul valesti määratletud. PPVS alusel makstakse politseiametnikule koondamishüvitist lähtudes ametipalga suurusest, kuid TKindlS § 142 lg 1 p 2 alusel makstava kindlustushüvitise määramise aluseks on kahe kuu keskmine töötasu või palk, seega mitte ametipalk. Seetõttu võetigi arvesse erinevad summad, sest seaduse tulenevalt olid hüvitiste määramise tingimused erinevad.
18.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et PPA on kaebaja astmepalga õigesti määratlenud ning koondamishüvitise aluseks oleva palgateatise muutmiseks või uuesti koostamiseks puudub alus. Samuti puudub alus PPA kohustamiseks täiendava koondamishüvitise maksmiseks. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b01595a394631bbb/Politsei+ja+piirivalve+seaduse+ning+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28eriteenistuste+%C 3%BChtlustamine%29
3-22-252 Kaebaja ametipalk (astmepalk 1505 eurot + teenistusastmetasu 76 eurot) oli palgateatise koostamise ajal 1581 eurot ning koondamishüvitiseks makstav 10 kuu ametipalk seega 15 810 eurot. Nii on see märgitud ka palgateatisel (tl 8).
19.Vaidlustatud SKA otsuse tegemise ajal lähtuti politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramisel ja ümberarvutamisel politseiametniku ametipalgast (PPVS §-d 1111 – 1113). PPA poolt SKA-le 4. jaanuaril 2022 edastatud teatise (tl 70) kohaselt soovis kaebaja pensioni määramise aluseks võtta viimase ametikoha palgamäära (s.o 9. palgaaste, 1505 eurot) ja teenistusastmetasu 76 eurot. Nagu eelnevalt viidatud, siis tuleb kaebaja ametipalgana käsitleda summat 1581 eurot. Sellest summast on SKA 5. jaanuari 2022. a otsuses nr 1 pensioni arvutamisel ka lähtunud. Kaebaja ei väida, et pensioni arvutamisel oleks tehtud arvutusvigu ning seda ei nähtu ka kohtule. Seega on SKA 5. jaanuari 2022. a otsus nr 1 õiguspärane ning selle otsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks pension ümber arvutada ei ole alust.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja menetluskulud (õigusabikulud summas 1674 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustajate võimalikud menetluskulud jäävad samuti nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.