1.X , X , X ja X esitasid 11.01.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad kohustada Viru Vanglat võimaldada helistamised vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ja perekonnaliikmetele helistamise ajal, mil kambriuksed on päevakavad sätestatud aegadel kinni või kohustada tagama päevakavas sätestatud aegadel kambriväliseks liikumiseks ettenähtud aegadel helistamiseks teine telefon ning lõpetada helistamiste piiramine. Taotlejad põhjendavad, et Eesti kõikides vanglates on kinnipeetavatele tagatud kambriväline liikumine osakonnas VangS § 8 lg 1 ja VSkE § 8 lg 1 alusel päeva jooksul 8 tundi. Osakondadesse on paigutatud 2-3 telefoni, mida kinnipeetavad kasutavad kambriväliseks liikumiseks ettenähtud aegadel helistamiseks (VangS § 28 lg 1) VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele, lähedastele, sõpradele jne. Liikumine on tagatud järjestikku 8 tundi. Viru Vangla 2. üksuse kinnipeetavatele võimaldatakse kambriväline liikumine üksnes 4 tundi päeva jooksul 12 tunniste sessioonidena ehk taotlejatele nt kl 10:55-12:00, 15:05-17:05, 18:55-19:55 ning korraga on seal 12 inimest. Osakonnas on tehniliselt tagatud helistamiseks kaks telefoni (ja vajadusel on võimalik tagada veel täiendavalt telefone), kuid taotlejatel lubatakse kasutada ainult ühte telefoni ning teist telefoni ei luba valvuritel kasutada anda 2. üksuse juht T. Salomets. Eeltoodud kambriväliste liikumiste aegadel on helistamise aeg jagatud kõikide kinnipeetavate vahel võrdselt ning taotlejad saavad helistada igaüks hommikul ca 5 minutit,
3-23-95 lõunal ca 10 minutit ja õhtul ca 5 minutit, mille hulka tuleb arvestada veel numbrite valimise ja kõne ooteajad. Taotlejate sõnul ei piisa sellest ajast helistamiseks VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ja perekonnaga suhtlemiseks ning kinnipeetavad on sunnitud helistamise aegasid üksteisega vahetama. Taotlejate arvates ei ole telefoni kasutamise piirangud absoluutselt põhjendatud ning see tegevus tuleb lugeda õigusvastaseks, mistõttu paluvad nad kohtul sekkuda ning lõpetada ühe ametniku õigusvastane, kiuslik, inimväärikust alandav, diskrimineeriv tegevus ning taotlejate era- ja perekonnaelu sidemete lõhkumine ja kaitseõiguse teostamise piiramine. Taotlejad märgivad, et esitasid 08.01.2023 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaided, milles vaidlustasid Viru Vangla tegevust helistamiste ja teise telefoni kasutamise piiramist ning taotlesid ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat võimaldama helistamised taotluste alusel ka kambrite kinnioleku ajal või kohustada tagama kambrite lahtioleku ajal teise telefoni kasutamine. Taotlejad on esitanud ka menetlusabi taotluse ning paluvad vabastust riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega ja taotluse kiire lahendamise vajadusega.
2.Viru Vangla leidis 19.01.2023. a vastuses kohtunõudele, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning palub see rahuldamata jätta. Viru Vangla edastas ühes vastusega kohtule
2.üksuse juhi T. Salometsa 19.01.2023. a õiendi helistamise korralduse kohta vanglas, taotlejate kõnelogid alates 01.-19.01.2023 ning taotlejate poolt antud vaidlusega seoses vanglale esitatud vaided.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lahendab esmalt menetlusabi taotluse (I) ning seejärel võtab seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
4.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-i 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 näeb ette, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
5.Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde taotlejate vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemiku 11.09.2022–10.01.2023 kohta. Konto väljavõtetest nähtuvalt saab riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused X , X i ja X i puhul täidetuks lugeda (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). X konto väljavõttest küll nähtub tema suutlikkus riigilõivu tasuda, kuid kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lg 1), ei ole praegusel juhul menetlusökonoomiat arvestades otstarbekas temalt riigilõivu tasumist nõuda. Samuti ei ole sel põhjusel otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejatele menetlusabi ja vabastab nad HKMS § 110 lg 1 p-i 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. II
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
3-23-95 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
7.Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vanglale samasisulise ettekirjutuse, mida taotlejad ka põhinõudena vanglale esitatud vaietes taotlevad. Üldjuhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada vaide või kaebuse esitamise aegne olukord ning vältida selle halvenemist vaide- ja kohtumenetluse ajal. Olukorras, kus vaide ja kaebuse esemeks on haldusorgani kohustamise nõue, on samasisulise kohustuse panemine esialgse õiguskaitse korras (ehk sisuliselt kaebuse etteulatuv rahuldamine) võimalik vaid väga erandlikel juhtudel ning selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul sellised erandlikud asjaolud esineksid.
8.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1 kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal. Kui kinnipeetav tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kui avatud osakond on lukustatud, määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord.
9.Viru Vangla 2. üksuse juhi T. Salometsa 19.01.2023. a õiendi kohaselt paiknevad taotlejad Viru Vanglas 2. üksuses tugevdatud järelevalvega osakonnas ning päevakava kohaselt on kinnipeetavad avatud 11.00-12.00, 15.05-17.05 ja 18.55-19.55 (V7 idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava). Nimetatud osakonnas paikneb käesoleval hetkel 12 kinnipeetavat, kuid ajas võib see muutuda (toimuvad vangide ümberpaigutused; kinnipeetavad on määratud kartserisse või lukustatud kambritesse ning ei ole päevakava järgselt avatud režiimil). Keskmiselt teeb see päevas 20 minutit ühele kinnipeetavale telefonikõne aega. Kuigi tavaosakondades on kinnipeetavatele helistamiseks mõeldud kaks telefoni (mitte kolm nagu taotlejad seda väidavad), siis tavaosakonnad mahutavad 40-50 kinnipeetavat ning telefone soovib kasutada palju rohkem kinnipeetavaid kui Viru Vangla 2. üksuses. Mitte üheski Viru Vangla osakonnas ei ole tehnilise võimekuse poolest võimalik kasutada korraga rohkem kui kahte telefoni. Mis puudutab kinnipeetavate soovi helistada kinnisel ajal kambritest, siis selles osas on vangla selgitanud, et samal ajal kui V7 idapoolsed kambrid on päevakava järgi suletud, on avatud V7 läänepoolsed kambrid ning osakonna telefon on kasutusel avatud kinnipeetavate poolt. Seeläbi välditakse olukorda, kus kedagi koheldakse teistest erinevalt ja võetakse telefoni kasutamise võimalus üldse ära. V7 osakonnas on ka osakonnasisene nn lõunapoolne osakond, kes kasutab V7 osakonna teist telefoni päevakavas ettenähtud (avatud) ajal. Kui lõunapoolsetes kambrites paiknevad kinnipeetavad telefoni ei kasuta, siis saab seda telefoni kasutada selleks, et võimaldada helistamist lukustatud- või kartserirežiimil paiknevatele kinnipeetavatele kogu
3-23-95 V7 osakonnas. Seega on V7 osakonnas asuvad telefonid vangla väitel sisuliselt kogu aeg hõivatud.
10.Viru Vangla poolt kohtule esitatud taotlejate telefonikõnede väljavõtetest nähtub, et ajavahemikus 01.–19.01.2023 on taotlejad saanud helistada sisuliselt igapäevaselt erinevatel kellaaegadel, mõnel juhul ka mitu korda päevas ning iganädalaselt rohkem kui 10 minutit. Seega on taotlejad saanud helistada oluliselt suuremas ulatuses kui VSkE § 51 lg-s 2 sätestatud miinimum seda ette näeb. Lisaks on T. Salomets 19.01.2023. a õiendis välja toonud, et kui kinnipeetav soovib helistada riigiasutustele, siis vangla selleks takistusi ei sea ning kinnipeetavail on võimalus need kõned teostada ajal, mil nad on päevakava järgselt avatud. Juhul, kui kinnipeetavad soovivad helistada advokaadist esindajatele või volitatud esindajatele kambrite kinnioleku ajal, siis tuleb kinnipeetavail ka põhjendada helistamise vajadust (tuues välja näiteks haldusasja numbri, mille raames kõne on vajalik või esitavad muid tõendeid, et tegemist on advokaadist esindajaga). Sellisel juhul on võimalik lubada kinnipeetavail helistada täiendavalt ka kinnisel ajal kambris ning vangla on seda ka taganud.
11.Arvestades eelkõige seda, et taotlejatele on võimaldatud kasutada telefoni tunduvalt rohkem kui VSkE § 51 lg-s 2 sätestatud miinimum ette näeb ning takistatud ei ole ka VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamine, siis ei ole kohtu hinnangul taotlejate esialgse õiguskaitse vajadus praegusel juhul piisav õigustamaks vangla kohustamist soovitud toimingud esialgse õiguskaitse korras tegema. Kohtule ei nähtu, et taotlust rahuldamata jättes tekiks taotlejatele nende õigusi kahjustavaid pöördumatuid tagajärgi, mida taotlejate jaoks positiivse vaideotsuse või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske.
12.Samuti on seni esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal põhikaebuse rahuldamise eduväljavaated kohtu hinnangul pigem vähesed, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine ka sel põhjusel põhjendatud. Kohus märgib, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Samas peavad piirangud olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2007. a otsuses asjas nr 3-31-54-07). Praegu vanglas oleva helistamise korralduse puhul on igal osakonnas viibival kinnipeetaval võimalik telefoni kasutada enam kui seaduses sätestatud miinimummääras ning kohtule ei nähtu, et ka vangla 2. üksuse tugevdatud järelevalvega osakonna helistamise kord moonutaks kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et lähedastega või asutuste ametiisikute ja kaitsjaga suhtlemine oleks muutunud sisuliselt võimatuks. Viru Vangla on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, et taotlejaid ei kohelda teistes osakondades paiknevate kinnipeetavatega võrreldes ebavõrdselt ning kohus ei näe praegusel juhul taotlejate soodsamaks kohtlemiseks alust. Asja materjalidest nähtuvalt saavad taotlejad mõistlikul määral helistada ka olukorras, kus kasutusel on üks telefon. Taotlejate kõnedele kulutatavast ajast nähtub, et taotlejate võimalus helistada lähedastele ja VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ei saa olla oluliselt piiratud.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X , X i, X i ja X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses taotlejate nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.