Petromaks-Nõlva Sadam OÜ kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.12.2022 käskkirja nr 251 tühistamiseks Kaebaja Petromaks-Nõlva Sadam OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Vastustaja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja IS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Petromaks-Nõlva Sadam OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Petromaks-Nõlva Sadam OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.01.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Petromaks-Nõlva Sadam OÜ esitas 25.02.2021 taotluse Nõlva sadama sadamaregistris registreerimiseks. Transpordiamet leidis, et taotluses on puudus, kuna puudusid andmed sadama akvatooriumi määramise kohta.
2.Petromaks-Nõlva Sadam OÜ esitas 02.11.2021 Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taotluse Nõlva sadamale akvatooriumi määramiseks, kuid MKM teavitas 01.12.2021 kirjaga Petromaks-Nõlva Sadam OÜ-d, et Transpordiamet keeldus oma 24.11.2021 vastusega kooskõlastuse andmisest akvatooriumi määramisele. Petromaks-Nõlva Sadam OÜ esitas Transpordiameti 24.11.2021 keeldumise peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.12.2022 otsusega
3-23-35 kaebuse ning kohustas Transpordiametit kaebaja sadamale akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma. Otsus jõustus 10.01.2023.
3.MKM keeldus 20.12.2022 käskkirjaga nr 251 akvatooriumi määramisest Transpordiameti kooskõlastuse puudumise tõttu.
4.Kaebaja esitas 05.01.2023 halduskohtule kaebuse käskkirja nr 251 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada käskkirja kehtivus kuni kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebus on perspektiivne, sest käskkiri nr 251 tugineb üksnes Transpordiameti kooskõlastuse puudumisele, kuid halduskohus tuvastas 09.12.2022 kohtuotsuses kohustamiskaebuse eeldusena Transpordiameti 24.11.2021 arvamuse õigusvastasuse ja kohustas Transpordiametit kaebaja akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma. Seega käskkirja nr 251 eelduseks olev menetlustoiming on õigusvastane. Kaebajale teadaolevalt ei plaani Transpordiamet 09.12.2022 kohtuotsust vaidlustada ja see jõustub 10.01.2023. Pole välistatud, et olenemata halduskohtu 09.12.2022 otsusest Transpordiamet kooskõlastuse andmist uuesti ei kaalu, sest on olemas halduse lõppakt käskkirja nr 251 näol. Sisuliselt puudub pooleliolev menetlus. Selle riski vältimiseks ja kaebaja õiguste kaitseks tuleb käskkirja nr 251 kehtivus peatada. Risk saabub koheselt 10.01.2023. Kui Transpordiamet jätaks vahepeal kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamata, jääks kaebaja õigused tegeliku kaitseta ja haldusasja 3-21-3008 menetlus muutuks mõttetuks. MKM on kuid ignoreerinud kaebaja 26.09.2022 taotlust tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 korraldus nr 780 Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramise kohta. Kaebaja taotles vastava korralduse kehtetuks tunnistamist mh seoses Nõlva sadamale akvatooriumi määramise taotlusega. Kui käskkiri nr 251 jääb kohtumenetluse ajaks kehtima, siis pole välistatud, et MKM teeks Paljassaare sadama akvatooriumi muutmise otsuse, lähtudes formaalselt ja faktiliselt ebaõigest eeldusest, et olemasoleva akvatooriumi kõrvale teist akvatooriumi ei taotleta. See kahjustaks kaebaja huve ja subjektiivseid õiguseid, sest kaebaja taotles akvatooriumi määramist osaliselt just tänase Paljassaare sadama akvatooriumi alale ja mõlemal akvatooriumil oleks ühine sissesõidutee. Kaebaja huviks ei ole mitmeid erinevaid haldusasju algatada, kuid MKM-i senist tegevust arvestades on see risk reaalne. Käskkirja nr 251 jätkuv kehtimine ei ole avalikes huvides. Avalikes huvides ja hea halduse tavaga olnuks kooskõlas, kui MKM poleks halduskohtu 09.12.2022 otsust arvestades käskkirja üldse andnud või oleks selle ise tühistanud. Samuti olnuks mõistlik lahendada samaaegselt ka Paljassaare sadama akvatooriumi muutmise taotlus. MKM-i tegevusest jääb mulje, et eesmärgiks on kaebaja taotluse rahuldamata jätmine.
5.MKM palus 09.01.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MKM-ile oli halduskohtu 09.12.2022 otsus teada, kuid käskkirja nr 251 andes ei saanud sellega arvestada, sest kohtuotsus oli jõustumata ja Transpordiametil on õigus seda vaidlustada kuni 09.01.2023. Käskkirja andmise hetkeks ei olnud Transpordiamet uut seisukohta seoses kooskõlastamisega kujundanud, seega on käskkiri nr 251 kehtiv haldusakt ja puudub alus selle muutmiseks. Kooskõlastuse andmata jätmine on siduv ja MKM-i jaoks pole asjaolud muutunud.
2(5)
3-23-35 Kaebajal puudub igasugune alus ja vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ei nähtu, milliseid kaebaja õigusi kahjustaks või pöördumatuid tagajärgi tooks endaga kaasa olukord, kus esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kaebaja kirjeldab hüpoteetilisi tagajärgi. Kui kaebaja taotleb akvatooriumi piiride määramist, ei muuda kaebaja taotluse rahuldamata jätmine reaalset olukorda olemasolevas akvatooriumis. Kaebajal puudub kiireloomuline vajadus peatada käskkirja kehtivus.
6.Tallinna Halduskohus jättis 09.01.2023 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kokkuvõetult soovib kaebaja saavutada, et Transpordiamet ja MKM (nt Paljassaare sadama akvatooriumi muutmise taotluse menetluses) ei teeks käskkirja nr 251 kehtivusest lähtuvalt enam uusi ning ilmselt kaebaja suhtes negatiivseid otsuseid, mida tuleks taas halduskohtus vaidlustada. Võimalike uute haldusotsuste vaidlustamine võib küll olla ebameeldiv ja kulukas, kuid see ei kujuta endast pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Sellest, et MKM andis käskkirja nr 251, ei muutu asjaolu, et Tallinna Halduskohus tuvastas 09.12.2022 kohtuotsuses haldusasjas 3-21-3008 kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusena Transpordiameti kooskõlastuse andmata jätmise õigusvastasuse ja kohustas Transpordiametit kooskõlastamist uuesti kaaluma. Kohtuotsuse jõustumisel on see täitmiseks kohustuslik. Seda ei muuda ka asjaolu, et otsuse alusel on antud lõplik haldusakt. Kui selgub lõplikult, et Transpordiameti 24.11.2021 kooskõlastuse andmata jätmine oli õigusvastane ja et Transpordiamet peab uuesti kooskõlastamist kaaluma, siis ei jää kehtima ka õigusvastase 24.11.2021 arvamuse põhjal tehtud otsused. Haldusorgan peab asjaolude olulisel muutumisel haldusmenetluse uuendama (vt haldusmenetluse seaduse § 44) ning enda otsuse(d) vajadusel ümber hindama. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tagajärge, et kaebaja kaotaks võimaluse oma õigusi kaitsta. Kui Paljassaare sadama akvatooriumi muutmise taotluse menetluses tehakse otsus lähtuvalt asjaoludest, mis hiljem muutuvad (nt käimasolevatest kohtuvaidlustest tulenevalt), siis tuleb otsuse tegijal samuti menetlus uuendada ja otsused vajadusel ümber hinnata. MKM-le võib ette heita hea halduse põhimõtte rikkumist, kuivõrd vaatamata teadmisele, et halduskohus hindas käskkirja nr 251 eelduseks oleva Transpordiameti menetlustoimingu õigusvastaseks ja kohustas Transpordiametit kooskõlastuse andmist uuesti kaaluma, otsustas MKM siiski käskkirja nr 251 vastu võtta. Seejuures tuginedes ka asjaoludele, mida kohus õiguspäraseks ei pidanud. Kohtule ei nähtu, et pärast Nõlva sadamale akvatooriumi määramise taotluse esitamisest ja sedavõrd pikka ootamist oleks halduskohtu 09.12.2022 otsuse tegemise järgselt esinenud sellised asjaolud, mis tingisid vajaduse võtta otsus vastu enne haldusasja nr 321-3008 kohtuvaidluse lõppu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Petromaks-Nõlva Sadam OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4. Kohus pole arvestanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei rikuks vähimalgi määral avalikku huvi ega kolmanda isiku õigusi. Avalikes huvides ei ole olukord, kus vaidlustatud haldusakti aluseks oleva toimingu õigusvastasus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Hea halduse tavaga on vastuolus, kui haldus teeb teadvalt õigusvastasele, kuid formaalselt kehtivale 3(5)
3-23-35 haldusaktile tuginedes järgnevad otsused. Kuna formaalselt on 20.12.2022 käskkiri kehtiv, siis puudub alus eeldada, et MKM sellele edaspidi toimingute tegemisel ei tugine. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lähtuks vastustaja eeldusest, et Nõlva sadamale akvatooriumi määramise menetlus on lõppenud, mistõttu ei pea Paljassaare sadama akvatooriumi muutmisel arvestama olemasoleva akvatooriumi kõrvale teise akvatooriumi taotlemisega. See aga kahjustaks kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja on taotlenud akvatooriumi määramist osaliselt just tänase Paljassaare akvatooriumi alale ja mõlemal akvatooriumil oleks ühine sissesõidutee. Vastustaja võimalike uute otsuste vaidlustamine tekitab kulu ning ei ole kooskõlas menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõttega. Samas pole vastustaja Nõlva sadamale akvatooriumi määramise menetlust uuendatud ega ühtegi uut otsust oodata, mistõttu ka uute otsuste vaidlustamise võimalus ei taga kaebaja õigusi mõistlikult. Kuna Nõlva sadamale akvatooriumi määramise menetlus on käskkirjaga lõppenud, siis on risk, et Transpordiamet ei hakka Nõlva sadamale akvatooriumi määramist uuesti kaaluma, mistõttu jääksid kaebaja õigused kaitseta ning haldusasja nr 3-21-3008 menetlus muutuks mõttetuks.
8.MKM palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja võimalik õiguste kahjustamine on hüpoteetiline. Määruskaebuses toodud põhjused seonduvad kaebusega (tühistada MKM käskkiri), mitte EÕK vajaduse asjaoludega. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal ei olnud esimese astme kohtulahend jõustunud. Kui olukord muutub, on see aluseks ka MKM-il vaidlustatud käskkiri üle vaadata. Praeguse seisuga ei ole olukord muutunud. Määruskaebuse esitaja põhjendab EÕK vajadust hüpoteetilise riskiga, et Transpordiamet ei täida Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 otsust asjas nr 3-21-3008. MKM hinnangul ei anna see asjaolu alust EÕK kohaldamiseks, sest kohtuotsus on täitmiseks. EÕK ei kohaldu automaatselt iga kaebusega, vaid tegemist on spetsiifilise meetmega, mis eeldab erakorraliste asjaolude esinemist. Antud juhul aga midagi sellist ei esine. Määruskaebuse esitaja põhjendab oma EÕK vajadust ennekõike omapoolse tõlgendusega heast haldusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kui esialgse õiguskaitse vajadus puudub, jäetakse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
10.Kaebaja esitas MKM-le taotluse määrata Nõlva sadamale akvatoorium taotluses märgitud piiripunktides. Tegemist on olukorraga, kus kaebaja taotles uut akvatooriumi olemasoleva Paljassaare sadama akvatooriumi piiresse, kus senini on üks sadama pidaja korraldanud veeliikluse ohutuse tagamist. Vabariigi Valitsus määras 12.12.2005 korraldusega nr 780 Paljassaare sadama akvatooriumi piirid. MKM keeldus 20.12.2022 käskkirja alusel Nõlva sadamale akvatooriumi määramisest taotletud piiripunktides.
11.Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamine ei tooks kaasa hetkel kehtiva õigusliku olukorra muutumist, kuna sadama akvatooriumi koordinaadid ei muutuks.
4(5)
3-23-35
12.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kuna MKM andis vaidlustatud käskkirja, siis on lõppenud haldusmenetlus, mille raames Transpordiamet saaks täita Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 otsust asjas nr 3-21-3008, millega kohus kohustas Transpordiametit kaebaja sadamale akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma. Kaebaja lisab, et tema huviks pole algatada täiendavaid kohtuvaidlusi.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei vabane Transpordiameti jõustunud halduskohtu 09.12.2022 otsusest tulenevast kohustusest kaaluda uuesti kaebaja sadamale akvatooriumi määramise taotluse kooskõlastamistest põhjusel, et enne halduskohtu otsuse jõustumist andis MKM vaidlustatud käskkirja, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata (HKMS § 177 lg 1). Kaebaja õigusi kestvalt piirava käskkirja andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud pärast selle andmist, kui 10.01.2023 jõustus halduskohtu otsus ja Transpordiametil lasub kohustus uuesti otsustada kooskõlastuse andmise küsimus. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus vaidlustatud käskkirja andmise menetlus tuleb lugeda uuendatuks (HMS § 44 lg 1 p 1). Kui uuendatud haldusmenetluses Transpordiamet peaks kooskõlastama kaebaja taotluse, on selle õiguslikuks tagajärjeks see, et MKM otsustab uuendatud haldusmenetluses vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise üle ja ta lahendab kaebaja taotluse uuesti (vt HMS § 44 lg 2). Seega puudub vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamiseks vajadus, et Transpordiamet saaks täita halduskohtu 09.12.2022 otsusest tulenevat kohustust. Samuti on vastustaja vastuses määruskaebusele kinnitanud, et olukorra muutumisel vaadatakse vaidlustatud käskkiri üle.
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et täiendavate haldusaktide vaidlustamise vajadus ei ole selline pöördumatu tagajärg, mis tingiks vajaduse kaitsta kaebaja õigusi esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamisega. Kaebajal on vajadusel võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta võimalike haldusaktide vaidlustamisel ning taotleda esialgset õiguskaitset. Kui haldusakt antakse juba praegu halduskohtus toimuva menetluse kestel, on kaebajal võimalik kaebust ka muuta ja puuduks vajadus algatada uus kohtumenetlus. Seejuures pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses põhistanud täpsemalt seda, millised konkreetsed negatiivsed ja raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuvad kaebajale sellega, kui vaidlustatud käskkiri peaks kohtumenetluse ajal kehtima jääma. Esialgse õiguskaitse vajadus peab olema reaalne ja aitama ära hoida konkreetset õiguste rikkumist. Tegemist ei saa olla hüpoteetilise vajadusega esialgse õiguskaitse järele, määratlemata neid edasisi otsuseid, mis võivad kaebaja õigusi rikkuda.
15.Eeltoodust tulenevalt ei võimalda kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus järeldada, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna esialgse õiguskaitse vajadust taotlusest ei nähtu, puudub tarvidus analüüsida esialgse õiguskaitse kohaldamise teisi eeldusi. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.