Roby Koik Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/155 punktide 1.13 ja 1.14 kehtivuse peatamiseks
Kohtuasi Menetlusosalised
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku 08.09.2022-07.01.2023 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas määruses andmesubjektide nimed tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotluse esitajale Tartu Vanglasse.
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 08.01.2023 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 p 1.13 ja p 1.14 jõustumise peatamiseks. Kinnipeetav X leiab, et tema õigusi rikub helistamise piiramine ning vanglal puudub põhjus ja õigus kohustada selgitama soovi helistamiseks. Taotleja leiab, et piirangud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning tekitavad talle ebamugavusi ja kannatusi. Xi volitatud esindaja on Y, kelle õigusi on samuti rikutud.
2.Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus koos K-Raha väljavõttega (01.06.2022-04.01.2023). Muid tõendeid ei olnud taotlusele lisatud. Kohus tegi 09.01.2023 kohtunõude Tartu Vanglale, paludes esitada asjakohased menetlusdokumendid ning seisukoht Xi esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta.
3.Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtule 12.01.2023 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega.
Vangla on seisukohal, et Xi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. X viibib alates 31.10.2022 Tartu Vanglas. X on vanglale esitanud vaide vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.13, 1.14 ja 1.11 vaidlustamiseks ja vaidemenetlus on hetkel pooleli. Xil on S5 eluosakonnas võimalik telefoni kasutada päeva jooksul 4 tunni vältel, mil eluosakond on avatud. Tartu Vangla ei ole kuidagi piiranud kinnipeetavatel helistamist päevakavas ettenähtud ajal. Xil, on jätkuvalt võimalik telefoni kasutada ja helistada ajal, mil eluosakond on avatud. Xi taotlusest ei nähtu, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed temale saabuvad sellega, kui ta peab helistamiseks kodukorras reguleeritud korralisest ajast erinevalt esitama põhjendatud taotluse. Põhjendustes ei tule välja tuua neid põhjuseid, millisel eesmärgil või millisel põhjusel kinnipeetav ametiasutusse helistada soovib, vaid kirjeldus helistamise pakilisuse kohta ehk miks ei ole võimalik helistada kodukorras helistamiseks ettenähtud ajal. Juhul, kui kodukorrast sätestatud ajast erinevalt soovivad helistada mitu kinnipeetavat, siis helistamise pakilisuse põhjendustest lähtuvalt on võimalik vanglal määrata ka helistamise järjekorda. Kohtu seisukoht Menetlusabi taotluse lahendamine
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost (K-Raha) taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o ajavahemiku 08.09.2022-07.01.2023 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja sissetulekud on ebapiisavad, et riigilõivu summas 20 eurot tasuda. Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-15, p 51). Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrusega nr 124 kehtestati 2023. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot (Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrus nr 124 § 1). Seega kuulub kinnipeetava puhul 2023. aastal kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 36,25 eurot (s.o 5% 725 eurost). Menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu eest võib kokku arvestada maha kinnipeetava puhul 145 eurot (4*36,25) vältimatuteks kulutusteks. 2022. aastal võis vältimatute kulutustena kinnipeetava kuusissetulekust maha arvata 32,70 eurot. Kuna käesolevas asjas jääb menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud aeg suures osas eelmisesse kalendriaastasse, siis peab kohus põhjendatuks arvata kaebaja sissetulekust vältimatute kulutustena maha 33 eurot ühe kuu kohta, seega 132 eurot nelja kuu kohta. Taotleja sissetulekud vaadeldaval perioodil olid 260 eurot, millest kuulub maha arvamisele vahekontole deponeeritud kinnipidamised ning kinnipidamised vabanemisfondi, s.o kokku 172 eurot. Eelnevale tuginedes, ületab esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.
5.Kohus annab taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.Tartu Vangla teatel on taotleja esitanud kohtueelselt Tartu Vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile. Vaie registreeriti vanglas numbriga 1-11/4-1 (vastus kohtunõudele lisa 2).
Vangla kinnitusel, on vaie hetkel veel Tartu Vanglas menetluses (ettevalmistava menetluse läbiviimine) ja seda ei ole Justiitsministeeriumile jõutud edastada. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav vastavalt HKMS § 249 lg-le 2. Kohus vaatab Xi taotluse sisuliselt läbi. Kui vangla tagastab vaide, rahuldab osaliselt või jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras vastavalt VangS § 11 lg-le 5.
7.X taotleb temale esmase õiguskaitse tagamist ning Tartu vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.13 ja 1.14 jõustumise peatamist. Kohus mõistab, et taotluse esitaja tahe on peatada Tartu Vangla kodukorra punktide, millega seatakse tingimused helistamisele 60 minutit päevas ja erakorraliste kõnede põhjendamise nõuded, kehtivus tema suhtes. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et sisulist tähendust pole asjaolul, kas kinnipeetav vaidlustab tühistamisnõudega vangla direktori käskkirja, millega direktor muudab kodukorras kinnipeetava õigusi puudutavaid sätteid, või vangla kodukorra vastavaid sätteid (vt RKHK 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 11). Vaidega vaidlustab X Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 punkte 1.13, 1.14 ja 1.11. Kohtu hinnangul on, eeltoodule tuginedes, taotlus peatada Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/155 punktide 1.13 ja 1.14 kehtivus taotleja suhtes sobiv abinõu. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustava haldusakti kehtivuse või täitmise.
8.Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktiga 1.13 muudeti Tartu Vangla kodukorra punkti 13.8.2.1. ja sõnastati see järgmiselt: „13.8.2.1. Inspektor-kontaktisik võib kinnipeetavale anda loa riigiasutusse, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale helistamiseks väljaspool kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega. Selleks tuleb kinnipeetaval esitada põhjendatud taotlus vanglateenistuse ametnikule.“ Põhjendusena märgiti, et muudatusega täpsustub ametnik, kelle pädevuses on otsustada erakorralise telefoni kasutuse lubamist. Taotluses peab sisalduma erakorralise telefonikasutuse põhjendus ehk siis helistamise pakilisuse kirjeldust, et seda ei ole võimalik lükata korralisele telefoni kasutuse päevale. Regulatsiooniga tagatakse ametnike helistamise korraldamisele kuluva tööajaressursi otstarbekas kasutamine ning võimalikult võrdne telefonikasutus kõigile kinnipeetavatele, kes lukustatud eluosakondades viibivad. Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/115 punktiga 1.14 lisati Tartu Vangla kodukorda punkt 13.12 järgnevas sõnastuses: „13.12. Kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile. Põhjendatud vajadusel võib inspektorkontaktisik kinnipeetava telefoni kasutamist ühekordselt pikendada.“ Piirang on vajalik selleks, et tagada vanglas piiratud tehniliste ja tööjõu tingimustes kinnipeetavatele võrdsed võimalused telefoni kasutamiseks. Telefoni kasutamisele ajalise piirangu seadmine vähendab võimalust, et kinnipeetaval ei ole võimalik kaas kinnipeetavate tõttu telefoni kasutada. Lisaks annab regulatsioonis võimaluse telefoni kasutuse piirangu ajutiseks muutmiseks, et tagada kinnipeetavale helistamise võimalus erakorralise vajaduse tekkimise korral. Vangla sisekorraeeskirja ja kodukorra regulatsioonist lähtuvalt on kinnipeetaval õigus kasutada telefoni vähemalt ühel korra nädalas 10 minuti jooksul, mistõttu päevase maksimaalse kõneaja limiidi sätestamine eeltoodud õiguse realiseerimisele mõju ei avalda.
9.Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
10.Tartu Vangla kinnitusel paikneb X alates 31.10.2022 Tartu Vanglas ja sellest perioodist on ta paiknenud S-hoone 5. eluosakonnas (S5 eluosakond). S5 eluosakond on vangla selgitusel avatud eluosakond, kus päevakava kohaselt (kodukorra lisa 1.3) on helistamine võimalik ajal, mil eluosakond on avatud ehk kell 08.30–10.00, 13.10–14.40 ja 18.00–19.00. Seega on S5 eluosakonnas võimalik telefoni kasutada päeva jooksul 4 tunni vältel, mil eluosakond on avatud.
11.Vangla märgib vastuses kohtunõudele, et juba alates 25.10.2022 muutus Tartu Vanglas helistamisega seonduv töökorraldus ning kinnipeetavate kõneajale seati ajaline limiit (igapäevaselt 60 minutit). Tartu Vangla kodukorda jõuti selline töökorralduse muudatus sisse viia 19.12.2022. a käskkirjaga n r 1-1/115. Kinnipeetavatel, sh Xil, on jätkuvalt võimalik telefoni kasutada ja helistada ajal, mil eluosakond on avatud. Kui varasemalt oli kinnipeetaval võimalik helistada päevakavas ettenähtud ajal ilma igasuguste ajaliste piiranguteta, siis alates 25.10.2022 on kinnipeetavatele väljastatud kõnekaardid seadistatud selliselt, et igal kinnipeetaval on võimalik päeva jooksul helistada 60 minuti ulatuses. Juhul, kui kinnipeetav on ära kasutanud päevaseks helistamiseks antud 60 minutit ja tal tekib erakorraline ja põhjendatud vajadus samal päeval veel helistada, siis on vanglal võimalik tema kõneaega täiendavalt pikendada. Vangla põhjendas, et selline muudatus on tingitud kinnipeetavate võrdse kohtlemise vajadusest. Kinnipeetavaid on eluosakonnas rohkem kui telefone ning igapäevane aeg helistamiseks on paratamatult piiratud. Selleks, et kõigil kinnipeetavatel oleks võimalus telefoni kasutada, ongi kõnekaardid seadistatud selliselt, et kinnipeetav saab helistada 60 minuti ulatuses. Selline korralduslik muudatus hoiab ära selle, et üks või mitu kinnipeetavat kasutavad telefoni sedavõrd pikka aega, et teistel kinnipeetavatel selleks võimalust ei avanegi. Nii näiteks on S5 eluosakonnas kolm telefoni, aga kinnipeetavaid eluosakonnas oli 09.01.2023. a seisuga 36 ja 11.01.2023. a seisuga 33, mis võrdse telefoni kasutamise korral teeks 20–23 minutit kinnipeetava kohta. Seega, kui eluosakonnas mõni kinnipeetav soovib kasutada telefoni kahe tunni vältel või enamgi, siis kahaneb teiste kinnipeetavate võimalus helistada veelgi. Kinnipeetavate seas ei ole heaks tavaks teiste kinnipeetavate peale kaevata ega neid kahjustada võivaid selgitusi anda, mistõttu ei pruugi ka probleemid telefoni kasutamisega üldse vanglaametnikeni jõudagi. Vähendamaks ja ennetamaks selliste olukordade tekkimist ongi vangla seadistanud kinnipeetavate kõnekaardid 60 minutile, et tagada kõigile kinnipeetavatele võrdsemad võimalused helistamiseks. See aga ei tähenda, et Xil ei oleks üldse võimalik helistada. Tartu Vangla on seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda helistamist piiramatult kogu päeva vältel ning kehtivast õigusest ei tulene vanglale ka piiranguid või keelde sellise limiidi seadmiseks.
12.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 52 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega tuleb VSkE järgi kinnipeetavatele võimaldada helistada vähemalt üks kord nädalas. Praegusel juhul leiab taotluse esitaja, et tema õigusi on rikutud kodukorra muudatusega, mis piirab tal helistada rohkem kui 60 minutit päevas.
13.Kohtu hinnangul ei ole selliste õiguslike ja faktiliste asjaolude valguses põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja õiguste kaitseks. Taotlejale on tagatud vanglas ka võimalus suhelda lähedaste ja ametiasutustega ka kirja teel. Ühele kinnipeetavale piiratud 60 minuti kõneaja võimaldamine ei ole ebaproportsionaalne meede ega saa tekitada taotlejale ebamugavusi või kannatusi, mis paratamatult vanglas viibimisega kaasnevad.
14.Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti 13.9 kohaselt on avatud eluosakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Avatud osakonna lukustamisel võimaldatakse telefoni kasutamine vastavalt vangla võimalustele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Kui kinnipeetaval on avatud sektor lukustamise perioodi ajal vajadus helistada riigiasutusele,
kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus inspektorkontaktisikule. Vangla on selgitanud, et soovib põhjendusi üksnes helistamise pakilisuse kohta, mitte edastatava sõnumi sisu kohta.
15.Eeltoodust tulenevalt on taotluse esitajal võimalik helistada igapäevaselt vähemalt 60 minuti ulatuses ning erakorraliselt või põhjendatud vajaduse korral lubatakse helistamist ka rohkem. 60 minutit kõneaega igapäevaselt on täiesti piisav aeg, et teha nii era- kui ametialaseid telefonikõnesid. Vastuses kohtunõudele märgib vangla, et inspektor-kontaktisiku E. Putrolaineni kinnitusel ei ole X temale ühtegi avaldust kõneaja pikendamiseks esitanud, ka ei ole ükski valvur inspektor-kontaktisikule teada andnud, et X seda sooviks. Xi telefonikõnede väljavõttest (vastus kohtunõudele lisa 3) nähtub, et tal on võimalik igapäevaselt telefoni kasutada ja kaebaja on seda võimalust ka praktiliselt iga päev kasutanud. Vangla kinnitusel on Xile võimaldatud helistamist advokaatidele ja teistele ametiisikutele ka graafikuväliselt, kuid erakõnesid ilma pakilisust põhjendamata ei lubata.
16.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus ei pea hindama kaebuse perspektiivi ja kaaluma erinevaid huve, kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna taotlejale ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega praegusel juhul pöördumatuid tagajärgi, siis puudub vajadus peatada vaidemenetluse ajaks Tartu Vangla direktori 19.12.2022. a käskkirja nr 1-1/155 punktide 1.13 ja 1.14 kehtivus taotleja suhtes. Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jätab kohus taotletud abinõu kohaldamata ja taotluse rahuldamata.
17.Täiendavalt märgib kohus, et taotluse kohtule on omakäeliselt allkirjastanud X ja kohtul puudub alus arvata teisti, ning taotluse on isik esitanud enda õiguste kaitseks. Kohus ei võta seetõttu seisukohta taotleja väidetava volitatud esindaja Y õiguste riive osas. Taotlusele ei ole lisatud tõendeid, et Y oleks volitanud Xit teda kohtus esindama ja esialgset õiguskaitset taotlema. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kui Y leiab, et tema õigusi on Tartu Vangla rikkunud, siis on tal õigus kaebusega või esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole pöörduda, esitades selleks nõuetekohase avalduse viisil, mis mh võimaldab kohtul avalduse esitaja isiku tuvastada. Kuna X on taotluse kohtule esitanud iseseisvalt esindaja vahenduseta, siis toimetab kohus määruse kätte taotluse esitajale, mitte tema väidetavale esindajale. Kohus ei kontrolli Y esindusõigust, sest esindaja vahendusel pole kohtumenetluses toiminguid seni tehtud.
18.Kohus asendab taotluse esitaja ja Yi nimed avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel.
19.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.