Xi kaebus Tartu linnavalitsuse vastu seoses eluruumi valdusest väljanõudmise ja korterist väljatõstmisega Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot Xi pangakontole nr EE221700017003510302 käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel.
3.Jätta rahuldamata taotlus kolmanda isiku kaasamiseks.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimed ning aadress tähemärgiga Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4; § 21 lg 4).
ASJAOLUD
1.X esitas 4. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega järgmises sõnastuses: 1) Tuvastada Tartu linnasekretär Jüri Möldri tegevuse (toimingu) õigusvastasus, et ta ilma Tartu linna pädeva haldusorgani haldusaktita või muu otsuseta esitas Tartu Maakohtule hagi munitsipaalüürnik Xi ja tema pereliikme Yi vastu, et nad munitsipaaleluruumist Q Tartus välja tõstetaks ja eluruum valdusest välja nõutaks. 2) Tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse pädev haldusorgan või eluasemekomisjon ei ole võtnud seisukohta ja teinud linnasekretärile ettepanekut algatada kohtumenetlus Tartu linna omandis oleva Q eluruumi Xi ja Yi valdusest väljanõudmise ja selle kasutamise eest tekkinud võla nõudes või ainult eluruumi valdusest väljanõudmise nõudes; 3) Kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni andma haldusakti selle kohta, kas Tartu linna omandis olev Q eluruum tuleb Xi ja Yi valdusest välja nõuda ja kas tuleb teha linnasekretärile ettepanek algatada vastav kohtumenetlus;
4) Kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni võtma haldusaktiga seisukoha, kas kohtuotsuse alusel väljatõstetavate isikute Xi ja Yi suhtes tuleb teha ja esitada täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avaldus ning kas tuleb linnasekretärile teha volitus esitada vastav avaldus täitemenetluses. Kaebaja taotleb ka Eesti Vabariigi kaasamist menetlusse kolmanda isikuna.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et kaebus on ajendatud kaebaja ja Tartu linna vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest Tartu Linnavalitsuse 15. detsembri 2017. a teate alusel ning sellele järgnenud nõuetest eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.
4.Kohus märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-19-15949 jõustunud kohtuotsus, millega kohus rahuldas Tartu linna hagi Xi ja Yi vastu täies ulatuses ning kohustas kostjaid vabastama ning Tartu linnale üle andma Tartus Q asuv eluruum ning otsustas, et kui kostjad keelduvad selle eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et 15. detsembri 2017. a avaldusega on Tartu linn üürilepingu kehtivalt üles öelnud ja kaebajal on kohustus eluruum vabastada (Tartu Maakohtu viidatud otsus asjas nr 2-19-15949; Tartu Ringkonnakohtu 6. aprilli 2022. a määrus samas tsiviilasjas).
5.Kaebaja palub nõudega nr 1 tuvastada Tartu linnasekretär Jüri Möldri tegevuse (toimingu) õigusvastasus, mis seisneb selles, et ta esitas ilma Tartu linna pädeva haldusorgani haldusaktita või muu otsuseta Tartu Maakohtule hagi kaebaja ja tema pereliikme korterist väljatõstmiseks ja korteri valdusest väljanõudmiseks.
5.1.Halduskohtu pädevuses on haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamine avalikõigusliku suhte raames (HKMS § 4 lg 1; § 5 lg 1 p 6). Hagi esitamine maakohtule, isegi kui seda teeb kohaliku omavalitsuse üksuse esindajana linnasekretär, ei ole avalik-õiguslik toiming, mille õigusvastasuse saaks halduskohus tuvastada. Hagi vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9, § 11 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse kogu tegevus ei toimu avalik-õiguslikus vormis, vaid näiteks talle kuuluva vara kasutaja ja käsutajana võib ka kohaliku omavalitsuse üksus (linn või vald) tegutseda eraõigusliku õigussuhte poolena eraõiguslikus vormis. Kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-801, p 17). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24. märtsi 2015. a määrusasjas nr 3-3-4-1-15, p 9; erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16). Üheks selliseks olukorraks on ka näiteks linnale
2(5)
3-23-24
kuuluva munitsipaaleluruumi üürilepingu pinnalt kujunenud suhted ja vastavate vaidluste lahendamine. Kaebaja on eluruumi üürilepingu ülesütlemisega seonduvaid kaebusi esitanud ka halduskohtule (haldusasjad nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-21-772, 3-19-1543, 3-19-1114, 3-19-67, 3-21-926). Halduskohus on viidatud haldusasjades kaebused tagastanud kas kaebajal kaebeõiguse või halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajale on kohtumäärustes korduvalt selgitatud, et üürilepingu kui tsiviilõigusliku lepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Maakohtu pädevusse kuulub ka eraõigusliku lepingu ülesütlemisele järgnevalt eluruumi vabastamise ja eluruumist väljatõstmise nõudes esitatud hagi läbivaatamine (vt 31. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-1549; tl 94-97).
5.2.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg-st 1 tuleneb, et valda või linna avalik-õiguslik juriidilise isikuna esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. KOKS § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus linnavalitsus. KOKS § 55 lg 4 p 6 järgi esindab valda või linna kohtus valla- või linnasekretär või volitab selleks teisi isikuid. Hagi esitanud linnasekretäri esindusõiguse olemasolu kontrollib maakohus vastavalt TsMS § 226 lg-le 1 ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Halduskohtul ei ole pädevust kontrollida, kas tsiviilasjas hagi esitanud linnasekretäril on tsiviilkohtumenetluses esindusõiguse jaatamiseks eeldused täidetud. Nagu ilmneb 31. märtsi 2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-15949 (põhjenduste p 4) (tl 94p) on maakohus tunnustanud linnasekretäri esindusõigust.
6.Kaebaja palub nõudes nr 2 tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse pädev haldusorgan või eluasemekomisjon ei ole võtnud seisukohta ja teinud linnasekretärile ettepanekut algatada kohtumenetlus Tartu linna omandis oleva eluruumi Xi ja Yi valdusest väljanõudmise ja selle kasutamise eest tekkinud võla nõudes või ainult eluruumi valdusest väljanõudmise nõudes. Kohtul puudub pädevus korraldada linnavalitsuse sisemist töökorraldust, sh seda, milline menetlus või otsustusprotsess tuleb läbi viia otsustamaks linnale eraõiguslikust lepingulisest suhtest tulenevate õiguste realiseerimiseks. Kui seadusest või selle alusel antud üldaktidest ei tulene konkreetset menetluskorda, on kohaliku omavalitsuse üksuse enda pädevuses otsustada, kuidas ta korraldab oma tegevust eraõiguslikes suhetes, sh kas ja millised struktuuriüksused või ametnikud linnasekretärile kohtusse pöördumise ja menetluses osalemise otsustamiseks sisulised seisukohad ette valmistavad ning millises menetluses ning vormistuses see toimub. Halduskohus võib küll teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (HKMS § 5 lg 1 p 6), kuid halduskohus ei ole pädev halduskohtumenetluses tuvastama asjaolusid, mis on kaebaja hinnangul olulised tema ja Tartu linna vahelises eraõigussuhtes toimuva vaidluse lahendamiseks ning mida hinnatakse asja tsiviilkohtumenetluses lahendades. Seega puudub halduskohtul ka selle nõude lahendamiseks pädevus. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks eeltoodud põhjendustele halduskohtu pädevusest ei ole kaebaja väited kohtusse hagi esitamiseks vajalikest haldusaktidest nüüdseks enam ka tsiviilasja nr 2-19-15949 lõpptulemust arvestades asjakohased.
3(5)
3-23-24
7.Nõude nr 3 sõnastuses „Kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni andma haldusakti selle kohta, kas Tartu linna omandis olev Q eluruum tuleb Xi ja Yi valdusest välja nõuda [---]“ on kaebaja sisuliselt esitanud ka juba haldusasjas nr 3-22-2382 („Kohustada Tartu Linnavalitsust või selle haldusorganit välja andma haldusakti või muu otsuse, kust oleks näha Tartu linna seisukoht, kas eluruum Q, Tartus tuleb Xi ja Yi valdusest välja nõuda.“). Hoolimata vähesest sõnastuslikust erinevusest on tegemist mõlemas kohtuasjas esitatud identse nõudega. Lisaks hõlmab käesolevas asjas esitatud kohustamisnõue kohustamist anda haldusakt selle kohta, kas tuleb teha linnasekretärile ettepanek algatada vastav kohtumenetlus. Tartu Halduskohus lahendas selle nõude haldusasja nr 3-22-2382 raames 6. jaanuari 2023. a määrusega (hetkel veel jõustumata), mida kaebajal on soovi korral võimalik määruskaebusega kohtumääruses märgitud korras ja tähtajal vaidlustada. Halduskohus leidis viidatud asjas, et halduskohtul puudub pädevus sellise nõude lahendamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt saab halduskohus kohustamisnõude rahuldada, kui haldusorganile tuleneb vastav kohustus kehtivast õigusest ja ta on selle õigusvastselt täitmata jätnud. Halduskohtul puudub pädevus, et sekkuda haldusorgani kui eraõigusliku suhte poole tegevusse ega kohustada teda oma eraõigusliku tegevuse raame tegema toiminguid või andma haldusakte, milleks kehtivast õigusest kohustust ei tule. Kui eraõigusliku vaidluse lahendamisel on asjakohane kontrollida, kas haldusorgan lepingulise suhte poolena on tsiviilõigusliku nõude esitamisele eelnevalt õiguspäraselt käitunud, teeb seda maakohus hagi läbi vaadates. Halduskohtul puudub pädevus kohustada vastustajat otsustama, kas vaidlusalune eluruum tuleb kaebaja valdusest välja nõuda ega ka tegema otsustust vastava kohtumenetluse alustamise osas.
8.Kaebuse nõudes nr 4 palub kaebaja kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni võtma haldusaktiga seisukoha, kas kohtuotsuse alusel väljatõstetavate isikute suhtes tuleb teha ja esitada täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avaldus ning kas tuleb linnasekretärile teha volitus esitada vastav avaldus täitemenetluses. Tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi täitmise küsimused on oma olemuselt samuti eraõiguslikud ning vastavad vaidlused lahendatakse lõppastmes maakohtutes. Tartu linn munitsipaalvara omanikuna on pädev iseseisvalt teostama sissenõudja õigusi täitemenetluses (sh esitada avaldusi täitetoimingu edasilükkamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 44, § 46 lg 1 p-le 1 ja § 48 lg 1 p-le 1) ning halduskohtul puudub pädevus kohustada sissenõudjat tegema täitemenetlusega seotud otsustusi.
9.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eelnevat arvesse võttes tuleb kaebus tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
10.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada HKMS §-s 46 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaegadega.
11.Kaebaja on taotlenud kaasata menetlusse kolmanda isikuna Eesti Vabariik. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus kolmanda isikuna menetlusse isiku, kes ei ole pool, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Käesolevas asjas esitatud nõuded tulenevad kaebaja ja Tartu linna vahelistest õigussuhetest ega puuduta kuidagi Eesti Vabariigi õigusi ega kohustusi. Seetõttu puudub alus kolmanda isiku kaasamiseks ja kohus jätab taotluse rahuldamata. 4(5)
3-23-24
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
12.HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tagastatakse kaebajale tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alusel. Kohus tagastab käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot kaebaja pangakontole, millelt see tasuti (tl 24). Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist mõnele muule kontole, tuleb seda kohtule enne käesoleva määruse jõustumist teatada. Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne.
13.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja tähemärgiga.