Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-21-2546 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-21-2546 Videost on võimalik aru saada, et läbi viidi tagurdustulede seisundikontroll, sest kell 11:26:54 on näha tagauksel tagurpidikäigutule lülituse valgushelk enne sõiduki liikuma hakkamist. Videosalvestiselt on kell 11:29 tuuleklaasil selgelt nähtavad tuuleklaasipuhastite jäljed, mis saavad tuuleklaasile tekkida ainult siis, kui klaasipuhastid on käitatud. Video võrdlus kinnitab selgelt, et jäljed tekkisid ülevaatuse käigus. Ülevaatuspunkti videosalvestised vastavad ettenähtud nõuetele. Transpordiamet tõi menetluses suuliselt välja, et kaebajale on tehtud ettekirjutusi teistes ülevaatuspunktides ja märkusi seoses salvestistega, kuid kaebaja ei ole neile reageerinud. Kõnealusele Laagri ülevaatuspunktile pole tehtud ühtegi märkust, sealjuures on järelevalvespetsialist korduvalt seal viibinud ega ole teinud tähelepanekuid kaamerate asukohtade ega töökorralduse kohta. Kaebaja on teinud muudatusi kaamerate seadistustes, et tagada parem ülevaade ülevaatuse korraldusest (nt eelsalvestuse aja pikendamine 5 sekundilt 300 sekundile, liikumise tuvastamise tundlikkuse suurendamine 50% võrra võrreldes nõutuga). Trahvi nõudmisel ei ole vastustaja teinud ettepanekuid, mis võimaldaks ülevaatuse tööd paremini jälgida. Leppetrahvi nõudes toodud puudused ei seondu ülevaatuse, vaid salvestise kvaliteediga. Kaebaja on veendunud, et ülevaataja ei jätnud kontrolle tegemata, aga need ei ole salvestiselt tuvastatavad. Pole mõistetav, miks ülevaataja pidanuks jätma välja tavapärased kontrollid. Kontrollitoimingute puudumine salvestiselt ei saa olla trahvi aluseks, sest ei tõenda, et toimingut ei teostatud. Vastustaja oleks pidanud veenduma puuduste faktilises olemasolus, kuid täiendavaid kontrollimeetmeid ei võetud. Vaidemenetluses olnuks võimalik saada teavet sõiduki omanikult. Trahvinõue on ebaproportsionaalne, kuivõrd vastustaja kodulehelt leitavate ettekirjutuste puhul on näha, et kui ülevaatusest pole üldse videosalvestist esitatud, on trahvinõue 200 eurot (nt BSN Auto OÜ sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/015 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõue 17.08.2021 nr 4-2/21/1389-1; GoBus AS 02.09.2021 nõue nr 4-2/21/1495-1). Jääb mulje, et lihtsam on jätta video esitamata ja saada väiksem trahvinõue kui olukorras, kus ei suudeta videost selgelt välja lugeda kontrolli läbiviimist, kuigi kontroll on teostatud. Trahvide määramise protsess pole läbipaistev ja jätab trahvi suuruse ametniku suvaks. Vaides esitatud trahvinõude proportsionaalsuse hindamise küsimuse jättis vastustaja tähelepanuta, andes ebapiisava vastuse. Karistus peab olema läbipaistev, mõistetav, asutusi võrdselt kohtlev. Kaebajale ei ole antud võimalust muuta mõistliku tähtaja jooksul konkreetse tehnoülevaatuspunkti töökorraldust vigade avastamisel, vaid rakendati kohe leppetrahvi.

Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Leppetrahvi nõue on õiguspärane. Ülevaatuse eesmärgiks on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine (määruse nr 77 § 1 lg 4). Liiklusohutus ja keskkonnakaitse on olulised õigushüved ja avalik huvi nende tagamiseks on ülekaalukas. Kaebaja on nõustunud 28.06.2017 sõlmitud halduslepingu tingimustega ning võetud haldusülesannet peab isik kõrgendatud hoolsuskohustusega täitma. Kaebaja väited, et etteheidetud rikkumisi ei toimunud, on paljasõnalised ja tõendamata. Mh ei vastanud kaebaja Transpordiameti 18.08.2021 päringule, milles paluti täpsustada videosalvestiselt kellaajad, millal teostati kontrollid, mille tegemist kaebaja väidab. Transpordiametile edastatud videosalvestiselt ei ole nähtav tagumise parempoolse ukse avamine. Ei saa nõustuda, et ülevaataja uksest möödumist võiks tõlgendada tagumise parempoolse ukse kontrollimisena. Kaebaja väidetest selgub, et ta ei ole ka ise päris kindel toimingu teostamises.

3(9)

3-21-2546 Videosalvestiselt ei ole üheselt nähtav tagurdustulelaterna kontroll. Transpordiamet ei aktsepteeri olukorda, kus nõutud ülevaatuse toimingute tegemist peab eeldama peegelduse vms järgi, vaid tegevused peavad olema selgelt ja üheselt nähtavad. Videosalvestiselt ei ole nähtav tuuleklaasipuhastite ja –pesurite kontroll. Asjaolu, et tuuleklaasipuhastite jäljed on tuuleklaasil, ei anna õigust mööda vaadata halduslepingu p-st

3-21-2546 halduslepingut rikutud. Vastustajale ei saa ette heita tegelike asjaolude välja selgitamata jätmist ja uurimisprintsiibi rikkumist, kui salvestiselt ülevaatuse jälgitavuse täies ulatuses tagamine oli kaebaja enda kohustus. Vastustaja tegi juhtumiga seoses piisavad uurimistoimingud ning võimaldas kaebajale ärakuulamisõiguse realiseerimist, paludes mh 18.08.2021 täiendavas päringus kaebajal täpsustada videosalvestiselt kellaajad, millal tehti kontrollitoimingud, mille tegemata jätmist talle ette heidetakse. Kaebaja sellele päringule ei vastanud, millest järeldus, et ka kaebaja ise ei suutnud salvestiselt vastavate toimingute tegemist tuvastada. Kohus veendus videosalvestise põhjal vastustaja leppetrahvi nõudes tuvastatud rikkumistes, kontrollides mh kaebaja väidetud kellaaegu vaidlusaluste kontrollitoimingute teostamise osas. Parempoolse ukse ja turvavöö kontrollimisega seoses nähtub ühes kaamerapildis täpselt selle koha peal katkestus, mil kaebaja oletas, et võidi kontrollida parempoolset ust ja turvavööd (11:26:17‒11:26:30). Teise kaamera töös katkestust ei esine, kuid parempoolne uks ei ole kaamera vaateväljas ja pole võimalik tuvastada parempoolse ukse ega turvavöö kontrollimist. Tuginemine sellele, et sõidukiomanik kasutas nimetatud ust ka enne sõiduki üleandmist ülevaatuseks, mistõttu veendus ülevaataja juba siis ukse töökorras, on vastuolus halduslepingu p-ga 4.28, mille kohaselt ei ole enne ülevaatuse algust tehtud kontrollimise toimingute tulemused arvestatavad. Samuti ei kajastu ülevaatuse-eelne kontroll videosalvestisel. Seoses tagurdustule kontrolliga ‒ lisaks sellele, et tagurdustulelaterna proovilülituse tegemine ei ole selgelt tuvastatav, ei nähtu ka, et tulesid oleks vaatlusega kontrollitud (vt määruse nr 77 lisa 4 p 4.6). Tagurdustulelaterna väidetava kontrollimise ajal ei olnud sõiduk tagantvaates kaamera vaateväljas, kuigi halduslepingu p-de 4.23 ja 4.26 koosmõjus pidanuks olema. Tagurdustulelaternat saanuks mõistlikult ja nõuetekohaselt kaamera vaateväljas kontrollida pärast sõiduki edasi liigutamist (nt pärast kella 11:27). Salvestiselt ei nähtu tuuleklaasipuhastite ja -pesuri kontrolli ning ka kaebaja väidetud jäljed klaasil ei võimalda seda selgelt tuvastada. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, millal enne kella 11:29 saanuks olla see hetk kui tuuleklaasipuhastit kasutati. Ülevaatus ei olnud nõuetekohaselt salvestatud ja sellest järelduvalt ei saa olla veendunud nende kontrollitoimingute teostamises, mis salvestiselt selgelt ei nähtunud (vt leppetrahvi nõude p 20). Järelikult on rikkumised õigesti tuvastatud. Kaebaja väiteid sellest, et sisuliselt kontrolli teostati; puudused esinevad vaid videosalvestise kvaliteedis; kaebaja kaamerate seadistused on nõutust paremad ja Laagri ülevaatuspunktile pole kaamerate osas märkusi tehtud, on käsitletud vaideotsuse p-des 2, 4 ja 5 (vt ka vastustaja vastuse p-d 2.1, 2.2, 2.4 ja 2.6 alap-d 1 ja 5). Kui järelevalveametnik on Laagri ülevaatuspunktis viibinud ega ole kaamerate paigutuse kohta märkusi teinud, ei saa sellest järeldada, nagu oleks kaebaja salvestiste korrektsus leidnud kinnitust. Pelgalt kaamerate paigutuse nägemine ei anna järelevalveametnikule selgust sellest, millise kvaliteediga on ülevaatuse videosalvestis ja kas igal ülevaatusel teostatakse kõiki toiminguid kaamerate vaateväljas. Kui vaidemenetluses oleks küsitud teavet sõidukiomanikult, ei oleks see muutnud asjaolu, et kõigi kontrollitoimingute teostamises ei saanud videosalvestise põhjal veenduda, nagu nõuab haldusleping. Asjaolu, et kaebaja videosalvestiste kvaliteet on nõutavast paremal tehnilisel tasemel, ei vabasta halduslepingu p-de 4.23 ja 4.26 täitmise kohustusest. Kuna kaebaja on ülevaatuse teostamise ja salvestamise nõuetest teadlik, oli piisavalt põhjendatud esitada leppetrahvi nõue ettekirjutuse tegemise asemel (vaideotsuse p-d 6 ja 7, vaideotsuse p 2.3). Asjaolu, et kaebaja teiste ülevaatuspunktidega seoses on tehtud ettekirjutusi ja märkusi videosalvestiste kohta, kinnitab täiendavalt kaebaja teadlikkust salvestisele esitatavatest nõuetest. Oluline on vastustaja vastuse p-s 2.2 tehtud viide sellele, et 18.08.2021 täiendava päringu kohaselt on kaebaja tähelepanu juhitud salvestusseadmete nõuetele 28.08.2020, 29.04.2021 ja 25.06.2021. Kaebajal on küll erinevaid tegevuskohti, kuid ettekirjutused või märkused on siiski tehtud talle kui juriidilisele isikule, ning on õigustatud

5(9)

3-21-2546 eeldada, et isik teeb neist järeldused kõigi oma ülevaatuspunktide suhtes (vt ka vastustaja vastuse p 2.6 alap 4). Leppetrahvi nõue 300 eurot on proportsionaalne ning sümboolne summa, arvestades maksimummäära 9600 eurot (halduslepingu p 6.5, vt ka vaideotsuse p 8). Asjakohased on vaideotsuse p-i 3 põhjendused, mille järgi kaebaja teostas samale sõidukile 10.09.2021 küll tehnokontrolli, kuid alles pärast leppetrahvi nõude saamist ning siis, kui sõiduk oli juba kaks kuud liikluses osalenud. Erinevus kaebaja ning BSN Auto OÜ ja GoBus AS-i juhtumite vahel ei seisne pelgalt salvestise esitamises või mitteesitamises. Hinnatud on ka äriühingute käitumist üldisemalt. Ehkki kaebaja viitas 15.07.2021 arvamuse ja vastuväidete esitamisel sellele, et üritatakse korrigeerida tööprotsessi klienditeenindust halvendamata, et kõik vajalikud toimingud jääksid tulevikus kaamerate vaatevälja, siis teisalt rikkumisi ei tunnistatud ja osutati Transpordiameti suhtumise muutustele. Vastuseks vastustaja 18.08.2021 täiendavale päringule ja selgitustele ei vastanud kaebaja midagi. Ka eelkirjeldatud asjaolud paigutuvad ettevõtte „initsiatiivikuse“ alla, mida leppetrahvi määramisel arvestati (vaideotsuse p-d 3 ja 8) ‒ kaebaja käitumisest ei nähtunud initsiatiivi olukorra parandamiseks. Vaideotsuse p-st 8 nähtuvalt on trahvisumma määramise kaalutluseks ka asjaolu, et kontrollitoimingud, mille tegemist videosalvestise alusel polnud võimalik tuvastada, kuulusid kategooriatesse, kus puuduse esinemine on liiklusohutuse seisukohalt oluline. Kokkuvõtvalt on vastustaja erinevates menetlusdokumentides piisavalt põhjendanud leppetrahvi kujunemise aluseid ja kaalutlusi, mille alusel leppetrahv määrati. Kaalutlused leppetrahvi nõudes võinuks olla põhjalikumad, kuid arvestades suhteliselt väikest leppetrahvi summat, on põhjendused (eelkõige vaideotsuses) praegusel juhul piisavad ja asjakohased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-2546 tõendite asjakohasus ja nende alusel trahvinõude esitamine kontrollitav. Kui videosalvestiselt ei nähtu või ei nähtu selgelt kontrollitoimingute tegemine, ei välista see iseenesest toimingute tegemist. Trahvinõue on esitatud aga selle eest, et sõiduki ülevaatusel jäeti osaliselt tegemata halduslepinguga ette nähtud sõiduki kontrollimised (neli puudust). Seega oli järelevalvemenetlus vastuoluline. Kahtluste korral puudus alus trahvi määramiseks. Asjas jäi uurimata põhjus, miks ülevaataja tegevused ei olnud selgelt nähtavad olukorras, kus kaebaja väitis, et ülevaatuse maht täideti. Halduskohus nõustus vastustajaga ja tugines seega ebaõigetele põhjendustele. Ka halduskohus on trahvinõude alust vääralt mõistnud, leides, et kaebaja on rikkunud halduslepingut osas, mis puudutas videosalvestisi, mitte ülevaatuse kvaliteeti. Kohus ei ole mõistnud ka seda, et videosalvestise tagamise eesmärgiks ei olnud pelgalt ülevaatajate lepinguline kohustus lepingupartneri ees, vaid vastavalt liiklusseaduse § 191 lg-le 3 on vastustajal õigus salvestisi kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Seega on see vastustaja abivahend järelevalvemenetluses, kuid selle kasutamine ei asenda haldusmenetluses sätestatud muid põhimõtteid, mida haldusorgan peab kasutama. Kui videosalvestiselt on näha sõiduk neljast küljest, kuid ebaselgeks jäi kontrollmahu täitmine ülevaataja poolt, oleks vastustajal tulnud koguda täiendavaid tõendeid. Vastustaja piirdus üksnes videosalvestise hindamisega ja jättis tähelepanuta kaebaja selgitused. Kuna vastustaja küsis kaebajalt seoses videosalvestisega täiendavalt selgitusi, jäi talle järelikult midagi ebaselgeks. Kuigi kaebaja ei vastanud, oli vastustajal endal võimalik kellaaegu kontrollida. Poolte vahel 09.09.2021 toimunud virtuaalse koosoleku sisu on kohtule avaldamata, mistõttu on tõendamata, et vastustaja uuris koosolekul kaebajalt asjaolusid täiendavalt. Samas jättis vastustaja tähelepanuta talle teadaoleva asjaolu, et selleks ajaks oli sõidukile tehtud korduv ülevaatus ja sõiduk vastas nõuetele. Lepingu rikkumise asjaolusid ja õiguspärase haldusmenetluse läbiviimist peab tõendama vastustaja. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tehti trahvinõue ja mitte ettekirjutus. Kuna vastustaja ei ole põhjendusi esitanud, puudus halduskohtul õigus teha seda haldusorgani asemel. Kohus ei ole arvesse võtnud, et Laagri ülevaatuspunktile ei ole kaamerate asetuse osas märkusi tehtud. 18.08.2021 kiri ei puutu asjasse, kuna selles ei küsitud kaebajalt, mida ta plaanib olukorra parandamiseks teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2546 nr 3-17-1329, p 18). Seda eripära tuleb HMS § 105 lg 1 kohaselt arvestada halduslepingutele võlaõiguslike sätete kohaldamisel. Halduslepingu rikkumise eest leppetrahvi määramiseks haldusaktiga ei ole seaduses ega lepingus tarvis reguleerida leppetrahvi õiguslikku vormi. Leppetrahvi nõudmiseks peab haldusorganil olema sisuline õiguslik alus, mis tuleneb kas seadusest või halduslepingust. Kui selline alus on olemas, võib leppetrahvi määrata ja vastav haldusorgani tahteavaldus on haldusakt, sest see vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele. Kehtivast haldusaktist tuleneva kohustuse vaidlustamiseks peab isik nõudma haldusakti tühistamist. Eelnevast tulenevalt oli Transpordiameti 30.08.2021 leppetrahvi nõue 28.06.2017 halduslepingu nr 17-00132/020 rikkumise eest haldusakt ning halduskohtule oli õigesti esitatud haldusakti tühistamise nõue. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest, kuid sellest ei sõltu akti olemus (vt ka Riigikohtu 24.11.2022 otsuse nr 3-20-120 p 16). Praegusel juhul oli tühistamiskaebus esitatud tähtaegselt.

3-21-2546 hiljem sama sõiduki osas uus ülevaatus ning sõiduk oli tehniliselt korras, asjakohased. Lisaks oli selleks ajaks kaebajale juba esitatud leppetrahvi nõue. Järelevalvemenetlus ei olnud vastuoluline.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.