OÜ E-TEHNO kaebus Transpordiameti 30.08.2021 leppetrahvi nõude nr 4-2/21/1219-8 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ E-TEHNO, seaduslik esindaja Ülo Heinsoo Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Sigrid Rahkema
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.01.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet ja E-Tehno osaühing (e-äriregistri andmetel OÜ E-TEHNO) sõlmisid 28.06.2017 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/020 (edaspidi haldusleping).
2.Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane) koostas 30.08.2021 OÜ-le E-TEHNO „Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/020 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõude“ nr 4-2/21/1219-8 (edaspidi leppetrahvi nõue), milles nõuti OÜ-lt E-TEHNO halduslepingu rikkumise eest leppetrahvi 300 eurot (punkt 23).
Leppetrahvi nõude kohaselt teostas OÜ E-TEHNO 02.07.2021 sõiduki Toyota Avensis (edaspidi sõiduk) korralise ülevaatuse. Ülevaatuse kontrollkaardile kanti otsus „tehniliselt korras“ ilma ühegi puuduseta. Vihje alusel haldusjärelevalvemenetluse läbiviimise tulemusena tuvastas Transpordiamet ülevaatuse videosalvestise alusel järgmised halduslepingu rikkumised: 1) Määruse 771 lisa 4 punkt 3.4 (OV)2, 3.5 (OV) – videosalvestiselt nähtub, et tuuleklaasipuhasteid ja tuuleklaasipesurit ei käitatud ning jäeti kontrollimata nende töökõlblikkus; 2) Määruse 77 lisa 4 punkt 4.6 (OV) – videosalvestiselt nähtub, et tagurdustulelaterna proovilülitust ei tehtud ja jäeti kontrollimata tagurdustulelaterna seisund, toimimine ja vastavus nõuetele; 3) Määruse 77 lisa 4 punkt 6.2.3 (EOV)3, 7.3.2 (OV) – videosalvestiselt nähtub, et tagumist parempoolset ust ei avatud ja jäeti kontrollimata ukse ning ukseluku korrasolek; 4) Määruse 77 lisa 4 punkt 7.1.2 (OV) – videosalvestiselt nähtub, et tagumise istme parempoolset turvavööd ei kontrollitud. Transpordiamet põhjendas, et halduslepingu punkti 6.5 kohaselt võib rikkumise tuvastamisel nõuda leppetrahvi kuni 9600 eurot. Kuna sõiduki ülevaatusel jäeti osaliselt tegemata halduslepinguga ettenähtud sõiduki kontrollimised ja selle tulemusena ei kajasta ülevaatuse otsus liikluses osaleva sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ettenähtud mahus, siis on põhjendatud nõuda leppetrahvi 300 eurot.
3.OÜ E-TEHNO vaie jäeti Transpordiameti 07.10.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/23412-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.OÜ E-TEHNO (edaspidi kaebaja) esitas 05.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse leppetrahvi nõude tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Viitega Transpordiametile esitatud vaidele selgitas kaebaja, et leppetrahv ei ole õiglane ning haldusorgan ei ole leppetrahvi määramisel käitunud oodatava hoole ja õiglusega ning tegelikke asjaolusid välja selgitanud. Trahvi määramise aluseks toodud ülevaatusel esinenud puuduseid ei ole võimalik järelevalve toimingu aluseks oleva video põhjal 100% veendumusega kinnitada.
5.1.1.Videosalvestise korduval ülevaatamisel on tuvastatav, et tagumist parempoolset ust võidi avada ajavahemikus 11:26:17 kuni 11:26:30, kui ülevaataja möödus tagumisest uksest, kuid asjaolu ei ole videost hästi tuvastatav. Sõidukiomanik kasutas nimetatud ust ka enne sõiduki üleandmist ülevaatuseks, mistõttu ülevaataja veendus ka juba siis ukse töökorras.
5.1.2.Videost on võimalik aru saada, et läbi viidi tagurdustulede seisundikontroll, sest kell 11:26:54 on näha tagauksel tagurpidikäigutule lülituse valgushelk enne sõiduki liikuma hakkamist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“.
Oluline rike või puudus vastavalt määruse nr 77 lisale nr 4 (vt lk 27).
Ohtlik rike või puudus vastavalt määruse nr 77 lisale nr 4 (vt lk 27).
2 (7)
5.1.3.Videosalvestiselt on kell 11:29 tuuleklaasil selgelt nähtavad tuuleklaasipuhastite jäljed, mis saavad tuuleklaasile tekkida ainult siis, kui klaasipuhastid on käitatud. Video võrdlus kinnitab selgelt, et jäljed tekkisid ülevaatuse käigus.
5.2.Ülevaatuspunkti videosalvestised vastavad täna ettenähtud nõuetele. Transpordiamet tõi menetluses suuliselt välja, et kaebajale on tehtud ettekirjutusi teistes ülevaatuspunktides ja märkusi seoses salvestistega, kuid et kaebaja ei ole neile reageerinud. Kõnealusele Laagri ülevaatuspunktile pole aga tehtud ühtegi märkust, sealjuures on järelevalvespetsialist korduvalt seal viibinud ega ole teinud tähelepanekuid kaamerate asukohtade ja töökorralduse kohta. Kaebaja ise on teinud muudatusi kaamerate seadistustes, et tagada parem ülevaade ülevaatuse korraldusest (nt eelsalvestuse aja pikendamine 5 sekundilt 300 sekundile, liikumise tuvastamise tundlikkuse suurendamine 50% võrra võrreldes nõutuga). Trahvi nõudmisel ei ole vastustaja teinud ettepanekuid, mis võimaldaks ülevaatuse tööd paremini jälgida.
5.3.Leppetrahvi nõudes toodud puudused ei seondu ülevaatuse, vaid salvestise kvaliteediga. Kaebaja on veendunud, et ülevaataja ei jätnud kontrolle tegemata, aga need ei ole salvestiselt tuvastatavad. Pole mõistetav, miks ülevaataja pidanuks jätma välja tavapärased kontrollid. Kontrolltoimingute puudumine salvestiselt ei saa olla trahvi aluseks, sest ei tõenda, et toimingut ei teostatud. Vastustaja oleks pidanud veenduma puuduste faktilises olemasolus, kuid täiendavaid kontrollimeetmeid ei võetud. Vaidemenetluses olnuks võimalik saada teavet sõidukiomanikult.
5.4.Trahvinõue on ebaproportsionaalne, kuivõrd vastustaja kodulehelt leitavate ettekirjutuste puhul on näha, et kui ülevaatusest pole üldse videosalvestist esitatud, on trahvinõue 200 eurot (nt BSN Auto OÜ Sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/015 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõue 17.08.2021 nr 4-2/21/1389-1; GoBus AS 02.09.2021 nõue nr 4-2/21/1495-1). Jääb mulje, et lihtsam on jätta video esitamata ja saada väiksem trahvinõue kui olukorras, kus ei suudeta videost selgelt välja lugeda kontrolli läbiviimist, kuigi kontroll on teostatud. Trahvide määramise protsess pole läbipaistev ja jätab trahvi suuruse ametniku suvaks. Vaides esitatud trahvinõude proportsionaalsuse hindamise küsimuse jättis vastustaja tähelepanuta, andes ebapiisava vastuse. Karistus peab lisaks olema läbipaistev, mõistetav, asutusi võrdselt kohtlev. Kaebajale ei ole antud võimalust muuta mõistliku tähtaja jooksul konkreetse tehnoülevaatuspunkti töökorraldust vigade avastamisel, vaid rakendati kohe leppetrahvi.
5.5.Kokkuvõtvalt pole arvestatud, et video ei anna täielikku ülevaadet kogu ülevaatusprotsessist ning tegelikult on toimingud teostatud ja videost järeldatavad; järelevalvet pole läbi viidud piisava korrektsusega ega rakendatud uurimisprintsiipi tõe väljaselgitamiseks; trahvi määramine pole läbipaistev ning kaebajale pole selgitatud trahvi määramise põhimõtteid ja arvestuse alust; pole arvestatud, et tegemist on antud ülevaatuspunkti esmakordse rikkumise fikseerimisega, mille heastamiseks viis kaebaja läbi omaalgatusliku kordusülevaatuse, mis kinnitas sõiduki tehnilist korrasolekut; pole arvestatud, et kaebaja on ülevaatuspunktides parandanud videosalvestiste kvaliteeti ning need on nõutavast paremal tehnilisel tasemel; trahv on ebaproportsionaalne.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Leppetrahvi nõue on õiguspärane. Ülevaatuse eesmärgiks on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine (määruse nr 77 § 1 lg 4). Liiklusohutus ja keskkonnakaitse on olulised õigushüved ja avalik huvi nende tagamiseks on ülekaalukalt olulisem kaebaja huvist. Kaebaja on nõustunud 28.06.2017 sõlmitud halduslepingu tingimustega ning võetud haldusülesannet peab isik kõrgendatud hoolsuskohustusega täitma. Kaebaja väited, et etteheidetud rikkumisi ei toimunud, on paljasõnalised ja tõendamata (vt ka vaideotsuse punkt 2).
3 (7)
Mh ei vastanud kaebaja Transpordiameti 18.08.2021 päringule, milles paluti täpsustada videosalvestiselt kellaajad, millal teostati kontrollid, mille tegemist kaebaja väidab.
6.1.1.Transpordiametile edastatud videosalvestiselt ei ole nähtav tagumise parempoolse ukse avamine. Ei saa nõustuda, et ülevaataja uksest möödumist võiks tõlgendada tagumise parempoolse ukse kontrollimisena. Kaebaja väidetest selgub, et ta ei ole ka ise päris kindel toimingu teostamises.
6.1.2.Videosalvestiselt ei ole üheselt ega takistamatult nähtav tagurdustulelaterna kontroll. Transpordiamet ei aktsepteeri olukorda, kus nõutud ülevaatuse toimingute tegemist peab eeldama peegelduse vms järgi, vaid tegevused peavad olema selgelt ja üheselt nähtavad.
6.1.3.Videosalvestiselt ei ole nähtav tuuleklaasipuhastite ja –pesurite kontroll. Asjaolu, et tuuleklaasipuhastite jäljed on tuuleklaasil, ei anna õigust mööda vaadata halduslepingu punktist
6.2.Transpordiameti 18.08.2021 täiendavas päringus märgiti, et kaebaja tähelepanu on korduvalt salvestusseadme nõuetele juhitud (28.08.2020, 29.04.2021, 25.06.2021). Lisaks on kaebajale vastatud vaideotsuse punktis 4. Salvestusseadmete nõuded on esitatud ning neid on selgitatud halduslepingu punktis 4.23 (vt ka viide 12.07.2021 videosalvestise esitamise nõudes), 18.08.2021 täiendavas päringus, leppetrahvi nõude punktis 9 ja vaideotsuse punktis 6.
6.3.Vastustaja ei nõustu, et leppetrahvi nõudes viidatud puudused ei ole seotud ülevaatuse kvaliteediga (vt vaideotsuse punkt 5). Ülevaatust tuleb teostada täies mahus, et veenduda sõiduki vastavuses nõuetele, ning täiemahuline kontroll peab nähtuma videosalvestiselt.
6.4.Leppetrahv on oluliselt väiksem halduslepinguga võimaldatud maksimummäärast. Vastustaja on leppetrahvi määramisel kaalunud tuvastatud puuduste olulisust ja kaebaja initsiatiivikust olukorra parendamiseks. Leppetrahv on proportsionaalne. Videosalvestiselt pole tuvastatav nelja kontrolltoimingu teostamine kategoorias, kus puuduse esinemine on liiklusohutuse seisukohalt oluline. Leppetrahvide määramisel arvestatakse kõiki teadaolevaid asjaolusid, samuti ettevõtte poolt rakendatud meetmeid ja koostööd. Iga läbiviidav menetlus on erinev, seega on ka määratud summad erinevad.
6.5.Järgitud on haldusmenetluse seaduse §-dest 6 ja 40 tulenevat uurimispõhimõtet ning ärakuulamiskohustust (12.07.2021 haldusjärelevalvemenetluse algatamine, 15.07.2021 edastatud menetlustoimingu protokoll ülevaatuse kohta selgituse küsimiseks, 18.08.2021 täiendav päring, 09.09.2021 virtuaalkoosolek kaebajaga). Kaebaja hakkas tegutsema alles pärast leppetrahvi nõude saamist, korraldades kordusülevaatuse. Vastustaja 18.08.2021 täiendavale päringule vastamata jätmise tõttu ei olnud vastustaja teadlik, mida kaebaja plaanib ette võtta. Haldusleping on sõlmitud kaebajaga, mitte tema eraldiseisvate töökohtadega, ehk nõudeid tuleb järgida kõigis töökohtades. Kui salvestusseadmete miinimumnõuded ei taga korrektset halduslepingu täitmist, saab seadmeid ja nende seadistusi alati täiustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebus jääb rahuldamata.
4 (7)
8.Kohus nõustub leppetrahvi nõudes4 ning vaideotsuses5 esitatud põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2, samuti § 169 lg 1). Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.
9.Kohus leiab, et leppetrahvi nõudes kirjeldatud tähtsust omavad asjaolud ja sätted on asjakohased (leppetrahvi nõude punktid 2 kuni 20.4), kuid eelkõige tuleb rõhutada halduslepingu6 punktide 4.23 ja 4.26 rikkumist.
9.1.Viidatud punkt 4.23 näeb ette: „Teostaja kohustub salvestusseadmed paigaldama selliselt, et salvestistelt on takistamatult jälgitavad ülevaataja poolt ülevaatusruumis M, N, O3 ja O4 kategooria sõidukiga tehtavad tegevused selliselt, et sõiduk on nähtav eest, tagant ja külgedelt. Muuhulgas peavad salvestusseadmed olema paigaldatud selliselt, et salvestiselt on tuvastatav ka sõiduki registreerimismärk./.../“. Punkti 4.26 kohaselt: „Teostaja kohustub teostama M, N, O3 ja O4 kategooria sõidukile ülevaatust ainult lepingu punktis 2 nimetatud ülevaatuspunktis töötava salvestusseadme vaateväljas (v.a. punktis 4.27. kirjeldatud juhtudel) ning säilitama ülevaatuse salvestist 3 kuud.“.
9.2.Kokkuvõetult pidi kaebaja tagama, et ülevaatuse videosalvestiselt oleks kogu ülevaatuse käik täielikult ja takistamatult jälgitav. Kuna ülevaatuse esmane eesmärk on tagada, et liiklusesse ei lastaks nõuetele mittevastavaid ja ohtlikke sõidukeid, siis selle eesmärgi tagamiseks ongi kohtu hinnangul halduslepinguga seatud salvestisele nõuded, mille täitmisel saab mh järelevalveasutus olla vaieldamatult kindel, et kõik nõutavad kontrollitoimingud teostati. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja leppetrahvi nõudes käsitletud 02.07.2021 sõiduki ülevaatusel videosalvestisele seatud nõudeid korrektselt ei täitnud, sealjuures tunnistab ta, et sõiduki osas teostatavad kontrollitoimingud, mille tegemata jätmist talle ette heidetakse, ei ole videosalvestiselt tuvastatavad (nt kaebuse lk 2 viimane lõik). Kaebaja tugineb sellele, et tegelikult kontrollitoimingud teostati, see on salvestiselt tuletatav ning järeldatav ja salvestise põhjal ei saa olla veendunud, et etteheidetavaid kontrollitoiminguid ei teostatud. Selline käsitlus on vastuolus halduslepingu, millega kaebaja on nõustunud ning millele alla kirjutanud, punktidega 4.23 ja 4.26. Kui kõik kontrollitoimingud pole salvestiselt selgelt ja takistamatult tuvastatavad, siis sellega on juba halduslepingut rikutud. Vastustajale ei saa ette heita tegelike asjaolude välja selgitamata jätmist ja uurimisprintsiibi rikkumist, kui salvestiselt ülevaatuse jälgitavuse täies ulatuses tagamine oli kaebaja enda kohustus. Kohus nõustub vastustaja 07.12.2021 vastuses kirjeldatu pinnalt (vt punkt 2.6 alapunkt 2), et vastustaja tegi juhtumiga seoses omaltpoolt piisavad uurimistoimingud ning võimaldas kaebajale ärakuulamisõiguse realiseerimist, paludes mh 18.08.2021 täiendavas päringus7 kaebajal täpsustada videosalvestiselt kellaajad, millal tehti kontrollitoimingud, mille tegemata jätmist talle ette heidetakse. Kaebaja sellele päringule ei vastanud, millest järeldus, et ka kaebaja ise ei suutnud salvestiselt vastavate toimingute tegemist tuvastada.
9.3.Kohus veendus videosalvestise põhjal vastustaja leppetrahvi nõudes tuvastatud rikkumistes, kontrollides mh kaebaja väidetud kellaaegu vaidlusaluste kontrollitoimingute teostamise osas. Puutuvalt parempoolse ukse ja turvavöö kontrollimisse on ühes kaamerapildis täpselt selle koha peal katkestus, mil kaebaja oletas, et võidi kontrollida parempoolset ust ja turvavööd (11:26:17 kuni 11:26:30). Teise kaamera töös katkestust ei esine, kuid parempoolne uks ei ole kaamera vaateväljas ehk pole võimalik tuvastada parempoolse ukse ega turvavöö kontrollimist. Kaebuse lisa 2 (leitav kaebuse digikonteinerist „/../30.08.2021 Väljaminev kiri/../“). Kaebuse lisa 4 (leitav kaebuse digikonteinerist „/../07.10.2021 Väljaminev kiri/../“).
Kaebuse lisa 5 (leitav kaebuse digikonteinerist „MNT ja E-Tehno (1).asice“).
Tuginemine sellele, et sõidukiomanik kasutas nimetatud ust ka enne sõiduki üleandmist ülevaatuseks, mistõttu ülevaataja veendus ka juba siis ukse töökorras, on vastuolus halduslepingu punktiga 4.28, mille kohaselt ei ole enne ülevaatuse algust tehtud kontrollimise toimingute tulemused arvestatavad. Samuti ei kajastu ülevaatuse eelne kontroll videosalvestisel. Puutuvalt tagurdustulle, siis lisaks sellele, et tagurdustulelaterna proovilülituse tegemine ei ole selgelt tuvastatav, ei nähtu ka, et tulesid oleks vaatlusega kontrollitud (vt määruse nr 77 lisa 4 punkt 4.6). Tagurdustulelaterna väidetava kontrollimise ajal ei olnud sõiduk tagantvaates kaamera vaateväljas, kuigi halduslepingu punktide 4.23 ja 4.26 koosmõjus pidanuks olema. Tagurdustulelaternat saanuks mõistlikult ja nõuetekohaselt kaamera vaateväljas kontrollida pärast sõiduki edasi liigutamist (nt pärast kella 11:27). Salvestiselt ei nähtu tuuleklaasipuhastite ja -pesuri kontrolli ning ka kaebaja väidetud jäljed klaasil ei võimalda seda selgelt tuvastada. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, millal enne kella 11:29 saanuks olla see hetk, kui tuuleklaasipuhastit kasutati. Seega kohus nõustub vastustajaga, et ülevaatus ei olnud nõuetekohaselt salvestatud ja sellest järelduvalt ei saa olla veendunud nende kontrollitoimingute teostamises, mis salvestiselt selgelt ei nähtunud (vt leppetrahvi nõude punkt 20). Järelikult on kaebajapoolsed rikkumised õigesti tuvastatud.
10.Kaebaja väiteid sellest, et sisuliselt kontrolli teostati; puudused esinevad vaid videosalvestise kvaliteedis; kaebaja kaamerate seadistused on nõutust paremad ja et Laagri ülevaatuspunktile8 pole kaamerate osas märkusi tehtud, on käsitletud vaideotsuse punktides 2, 4 ja 5 (vt ka vastustaja vastuse punkte 2.1, 2.2, 2.4 ja 2.6 alapunktid 1 ja 5) ning kohus nõustub viidatud põhjendustega neid kordamata. Kui järelevalveametnik on Laagri ülevaatuspunktis viibinud ega ole kaamerate paigutuse kohta märkusi teinud, ei saa sellest veel järeldada, nagu oleks kaebaja salvestiste korrektsus kinnitust leidnud. Pelgalt kaamerate paigutuse nägemine ei anna järelevalveametnikule selgust sellest, millise kvaliteediga on ülevaatuse videosalvestis ja kas igal ülevaatusel teostatakse kõiki toiminguid kaamerate vaateväljas. Kohus lisab ka, et kui vaidemenetluses oleks küsitud teavet sõidukiomanikult, siis ei oleks see muutnud asjaolu, et kõigi kontrollitoimingute teostamises ei saanud videosalvestise põhjal veenduda, nagu haldusleping nõuab. Samuti on positiivne, et kaebaja videosalvestiste kvaliteet on nõutavast paremal tehnilisel tasemel, kuid see ei vabasta halduslepingu punktide 4.23 ja 4.26 täitmise kohustusest.
11.Kaebaja tõstatas ka kaalutlusõiguse teostamise ning trahvi proportsionaalsuse küsimused.
11.1.Kaebaja leiab sisuliselt, et rikkumise tuvastamisel tulnuks kaaluda ettekirjutuse tegemist leppetrahvi nõudmise asemel, kuid kohus nõustub vaideotsuse punkte 6 ja 7 (vt ka vastustaja vastuse punkti 2.3) arvestades Transpordiametiga, et kuna kaebaja on ülevaatuse teostamise ja salvestamise nõuetest teadlik, siis oli piisavalt põhjendatud esitada leppetrahvi nõue ettekirjutuse tegemise asemel. Asjaolu, et kaebaja teiste ülevaatuspunktidega seoses on tehtud ettekirjutusi ja märkusi videosalvestiste kohta (vt nt vaideotsuse punkt 4), on kohtu hinnangul asjakohane ka praegusel juhul, sest see kinnitab täiendavalt kaebaja teadlikkust salvestisele esitatavatest nõuetest. Oluline on veel vastustaja vastuse punktis 2.2 tehtud viide sellele, et 18.08.2021 täiendava päringu kohaselt on kaebaja tähelepanu salvestusseadmete nõuetele juhitud 28.08.2020, 29.04.2021 ja 25.06.2021. Kaebajal on küll erinevaid tegevuskohti, kuid ettekirjutused ja/või märkused on siiski tehtud talle kui juriidilisele isikule, ning on õigustatud eeldada, et isik teeb neist järeldused kõigi oma ülevaatuspunktide suhtes (vt ka vastustaja vastuse punkti 2.6 alapunkt 4). Nagu otsuse eelmises punktis käsitletud, siis sellest, et Laagri ülevaatuspunktis käinud vastustaja ametnik ei teinud kaamerate asetuse kohta märkusi, ei kinnita veel videosalvestiste korrektsust.
Aadressil Vae 3, Laagri, Harjumaa asuv ülevaatuspunkt, vt https://etehno.ee/ee/tehno%C3%BClevaatus/laagri-2
6 (7)
11.2.Samuti nõustub kohus, et leppetrahvi nõue 300 eurot on proportsionaalne ning sümboolne summa, arvestades maksimummäära 9600 eurot (halduslepingu punkt 6.5, vt ka vaideotsuse punkti 8). Asjakohased on vaideotsuse punkti 3 põhjendused, mille järgi kaebaja küll teostas samale sõidukile 10.09.2021 tehnokontrolli, kuid alles pärast leppetrahvi nõude saamist ning siis, kui sõiduk oli juba kaks kuud liikluses osalenud ilma, et saanuks olla veendunud selle korrasolekus pärast korralist ülevaatust. Võrdluseks, BSN Auto OÜ puhul, kellele määrati trahv 200 eurot9, tehti sõidukiga, mille ülevaatuse osas videosalvestis puudus, BSN Auto OÜ poolt täiendavaid toiminguid juba järelevalvemenetluse jooksul, mitte alles pärast trahvi nõudmist. Samuti edastas ettevõte Transpordiametile täiendavaid selgitusi ning ülevaate rakendatavatest meetmetest, et juhtunu enam ei korduks. Eelnevat arvestati kergendavate asjaoludena (BSN Auto OÜ-le tehtud otsuse punkt 17). Ka GoBus AS-i 200-eurose leppetrahvi juhtumi10 puhul parandati viga videosalvestise seadistustes järelevalvemenetluse käigus. Lisaks puudub viidatud äriühingute osas näiteks informatsioon, kas neile on salvestiste kohta tehtud varasemalt mitmeid märkusi, nagu kaebajale. Kohtule on arusaadav kaebaja argument, et teda justkui karistatakse salvestise esitamise eest rohkem kui olukorras, kus salvestist üldse ei esitata, kuid eelnevast nähtub, et erinevus kaebaja ning BSN Auto OÜ ja GoBus AS-i juhtumite vahel ei seisne pelgalt salvestise esitamises või mitteesitamises. Hinnatud on ka äriühingute käitumist üldisemalt. Ehkki kaebaja viitas 15.07.2021 oma arvamuse ja vastuväidete11 esitamisel (lk 2) sellele, et üritatakse korrigeerida tööprotsessi, ilma klienditeenindust halvendamata, et kõik vajalikud toimingud jääksid tulevikus kaamerate vaatevälja, siis teisalt rikkumisi ei tunnistatud ja osundati Transpordiameti suhtumise muutustele. Vastuseks vastustaja 18.08.2021 täiendavale päringule ja selgitustele kaebaja midagi ei vastanud. Kohtu hinnangul paigutuvad ka eelkirjeldatud asjaolud ettevõtte „initsiatiivikuse“ alla, mida leppetrahvi määramisel arvestati (vaideotsuse punktid 3 ja 8) ehk kaebaja käitumisest ei nähtunud initsiatiivi olukorra parandamiseks. Eelnev ei tähenda, et äriühingu poolt arvamuse esitamise õiguse kasutamist tuleks hinnata tema kahjuks, kuid praegusel juhul on ilmne, et kaebajal tulnuks tunnistada salvestise puudulikkust. Samuti vaideotsuse punktist 8 nähtuvalt on trahvisumma määramise kaalutluseks asjaolu, et kontrolltoimingud, mille tegemist videosalvestise alusel polnud võimalik tuvastada, kuulusid kategooriatesse, kus puuduse esinemine on liiklusohutuse seisukohalt oluline. Ehk olukorras, kus salvestis on esitatud ja sellelt on tuvastatavad rikkumised olulistes küsimustes, tuleb nende teadaolevate asjaoludega ka leppetrahvi määramisel arvestada (vt vastustaja vastuse punkt 2.5). Kokkuvõtvalt on vastustaja erinevates menetlusdokumentides piisavalt põhjendanud leppetrahvi kujunemise aluseid ja põhimõtteid (kaalutlusi), mille alusel leppetrahv määrati. Kohus möönab, et kaalutlused leppetrahvi nõudes võinuks olla põhjalikumad, kuid arvestades suhteliselt väikest leppetrahvi summat, on põhjendused (eelkõige vaideotsuses) praegusel juhul piisavad ja asjakohased.
12.Kokkuvõtvalt on leppetrahvi nõue õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaebuse lisa 6 (kaebuse digikonteineris „Leppetrahv_BSN_Auto_OÜ.pdf“). Kaebuse lisa 6 (kaebuse digikonteineris „GoBus AS leppetrahv_TRAM.pdf“).
Vastustaja 07.12.2021 vastuse digikonteineris lisa 5.2.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.