Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-22-2366 Jerevanis tulistada 2017. a või 2018. a. Isik peeti kinni. Rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu toimus 17.11.2022. Isikuga toimus vestlus 28.11.2022.

PPA jäi 04.01.2023 kohtuistungil oma taotluse juurde. Põgenemisoht esineb eelkõige tulenevalt VSS § 68 p-st 9. Isiku käitumine kohtuistungil näitab koostöötahte puudumist.

2(5)

3-22-2366 Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta soovib endale määratud esindajat vahetada. Ta ei nõustu istungil osalema, kuni talle pole määratud uut esindajat. Isik lahkus kohtuistungilt.

Puudutatud isiku esindaja põhjendas, et põgenemisoht on sisustamata. Isiku varasem käitumine ei peaks saatma teda kogu elu. PPA ei ole millegi muu kui isiku varasema käitumise põhjal põgenemisohtu tuvastanud. Isiku ebakohane käitumine nii aastal 2016 kui ka Tartu Halduskohtu 05.11.2022 istungil ja käesoleval istungil võis olla põhjustatud tema kultuurilisest taustast ja ootusest, et tema huve peaks alati kaitsma temale sobiv advokaat. Sellisest käitumisest ei saa tuletada põgenemisohtu. Esindaja on isikuga suhelnud, uurinud tema olukorra ja tervisliku seisundi kohta kinnipidamiskeskusest ja õigusteenust kohaselt osutanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

tegemiseks

loa

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Kohtu hinnangul esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Selle sätte eesmärgiks on tagada, et isik oleks asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav. Praegusel juhul viitab ebaselgus seoses isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. PPA on välja toonud, et isikuga on läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu ja täiendav vestlus, kuid isiku antud ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema päritolumaa infoga. PPA selgitas kohtuistungil, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus loodetakse lõpule viia nelja kuu jooksul. Kohus nõustub, et PPA peab kindlaks tegema isiku väidetava mürgitamise ja tulistamise katse kui võimaliku tagakiusuga seonduvad asjaolud ja kontrollima muid isiku rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid väiteid, tema Eestisse tuleku põhjusi jmt. Nende asjaolude selgitamine vajab aega ja eeldab isiku osalust ja kättesaadavust. Eelnevast tulenevalt esineb jätkuvalt kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 4.

Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. VSS § 68 p-d 6

3(5)

3-22-2366 ja 9 seostavad põgenemisohu nii sellega, et välismaalase käitumisest järeldub soovimatus täita lahkumiskohustust, kui ka sellega, et välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. On tõsi, et isikule ei ole hetkel tehtud lahkumisettekirjutust ja teda pole kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on aga taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes kohtuistungil eelkõige VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9.

Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Ka VSS § 68 p-st 9 ei nähtu, et see hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole praegusel juhul põgenemisoht väike, arvestades isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest ja lahkumiskatseid Vägeva keskusest ning korduvalt rahvusvahelise kaitse taotluste esitamisi eri riikides. Nendest ilmneb, et isik on juba varem korduvalt kas loata lahkunud või üritanud lahkuda varjupaigataotlejate keskustest ega pruugi selgi korral menetluse lõpuni PPAle varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav olla või riiki jääda. Samuti võib isik sarnaselt oma käitumisega aastal 2016 asuda vältima enda võimalikku hilisemat väljasaatmist juhul, kui tema taotlus jääb rahuldamata. Isik on väljendanud soovimatust Armeeniasse naasta, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et ta võib selle vältimiseks pakku minna. Kohtu hinnangul annab isiku varasem käitumine praegusel juhul selliseks arvamuseks piisavalt kaaluka aluse.

Lisaks on PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd teha, mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine. Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Ka 04.01.2023 istungil rääkis isik vaheldumis armeenia ja vene keeles. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt segas vahele ega võimaldanud sellega mh ka tõlgil tõlkida, käitus agressiivselt, tõustes vaheldumisi püsti, karjudes mikrofoni ning vehkides kätega, ei vastanud kohtu küsimusele seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud ilma uue esindajata kohtuistungil osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just puudutatud isikule.

4(5)

3-22-2366 selgituste saamiseks kui ka selleks, et vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, mille asukohta võib teada puudutatud isik. Seega ei ole isiku kinnipidamine ülemäärane meede, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.