Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 21.12.2022, Tartu 3-22-2366 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 05.11.2022. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik – X, esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2022. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Xi taotlus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Armeenia Vabariigi kodanik X saabus koos abikaasaga 03.11.2022 kell 14:45 Venemaa Föderatsioonist Koidula piiripunkti, kus esitas suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Politseija Piirivalveamet (PPA) pidas isiku 48 tunniks kinni.
PPA esitas 04.11.2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kuna esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 4-6 sätestatud alused. Taotluse põhjendused olid järgmised. 1) Puudutatud isik vajab enda sõnul rahvusvahelist kaitset, kuna tema tervislik seisund on halb ja teda taheti mürgitada ja tulistada 2017. või 2018. aastal. Puudutatud isik on ka varasemalt koos abikaasaga Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud (2016. a). Lisaks on isik varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ka mitmetes teistes riikides. 2) Puudutatud isiku varasem tegevus 2016. a kinnitab, et tema puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik lahkus koos abikaasa ja lastega 2016. a omavoliliselt majutuskeskusest ja ta
peeti kinni Läti Vabariigis. Eestisse naastes üritas puudutatud isik veel kahel korral omavoliliselt lahkuda. Puudutatud isik paigutati seejärel kinnipidamiskeskusesse. Tulenevalt asjaolust, et isik on varasemalt Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse ajal majutuskeskusest omavoliliselt lahkunud ja kahel korral proovinud lahkuda, puudub PPA-l alus arvata, et isik uue rahvusvahelise kaitse menetluse ajal majutuskeskuses viibib ning soovib menetlustoiminguteks kättesaadav olla. Lisaks nähtub varasema menetluse materjalidest, et olenemata rahvusvahelise kaitse protseduurist reisis puudutatud isik ka teistes riikides rahvusvahelist kaitset taotledes omavoliliselt teise Euroopa riiki. 3) Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad PPA hinnangul täiendavat täpsustamist, sest tema esialgsetest ütlustes nähtub üksnes, et tal on halb tervislik seisund ja teda on tahetud väidetavalt mürgitada ja tulistada. PPA hinnangul võib tervislikel põhjustel esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus olla põhjendamatu. Lisaks tuleb arvestada, et esimeste menetlustoimingute tegemisel ei ole puudutatud isik olnud kuigi koostööaldis ja tema tegevuses ilmnes viiteid pahatahtlikkusele. Nimelt suhtles puudutatud isik ametnikega esmalt vene keeles, siis aga asus väitma, et ei saa vene keelest aru ja vajab armeenia keele tõlki. Hiljem muutis puudutatud isik uuesti oma lähenemist ja menetlus viidi läbi vene keeles. Puudutatud isik sai 2016. a toimunud rahvusvahelise kaitse menetluses ja ka kohtumenetluses vene keelest aru. On väheusutav, et varasemalt vene keelt osanud isik enam vene keelt ei valda. PPA hinnangul on tegemist pahatahtliku menetluse takistamisega. Seetõttu esineb vajadus puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. 4) PPA hinnangul on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus. Puudutatud isiku passist nähtub, et talle on ajavahemikul 2019-2022 väljastatud mitmes teises riigis (Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Leedus) sisenemiskeelud. PPA hinnangul teab puudutatud isik Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. PPA hinnangul on isik teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse just lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. 5) Puudutatud isiku kinnipidamiseks esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alus, sest isiku sõjaväepilet tõendab tema seotust Armeenia sõjaväega. Isik on viibinud pikemalt mitmes Eesti suhtes ebasõbralikus riigis (Venemaa, Valgevene), mistõttu on vajalik tema kinnipidamine, et kontrollida, kas ta kujutab endast julgeolekuohtu. 6) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub usaldus puudutatud isiku vastu. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta langes lähtuvalt oma tegevusest Armeenias tagakiusamise ohvriks, tema tervislik seisund on mürgitamise tagajärjel halvenenud. Puudutatud isikut ja tema abikaasat kiusatakse pidevalt taga. Venemaal ei saanud puudutatud isik koos abikaasaga tööd ja ka see tingis vajaduse edasiliikumiseks ja rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Puudutatud isikule ja tema abikaasale ei ole tagatud inimväärikust austavaid tingimusi. Majutuskeskusest 2016. a lahkumine oli tingitud nii raskete tingimuste esinemisest kui ka vähesest teadlikkusest. Rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis 2016. a oli kurnav ja tekitas terviseprobleeme. Põgenemisohtu ei esine, sest puudutatud isik ei kavatse omavoliliselt lahkuda.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 05.11.2022. a määrusega PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 05.11.2022 kuni
kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus tegi kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 09.11.2022. Halduskohus põhjendas loa andmist järgmiselt. 1) PPA-l on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid asjaolusid. Asjaolude täpsustamine eeldab isikute kättesaadavust ja valmisolekut menetlusele kaasa aidata ning selles aktiivselt osaleda. Puudub veendumus, et puudutatud isik oleks ametivõimudele vabaduses viibides piisavalt kättesaadav ja koostööaldis. 2) Puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht. Isikust lähtuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, kui puudutatud isik on varasemas sarnases menetluses omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud ja üritanud teise riiki suunduda. Vaidlust ei ole selles, et 2016. a paigutati puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajal majutuskeskusesse, kust ta korra omavoliliselt lahkus ja üritas hiljem Eestisse tagasi jõudes veel kahel korral lahkuda. Samuti arvestab kohus sellega, et puudutatud isik osales ka eelmisel korral rahvusvahelise kaitse menetluses koos abikaasaga ja nad üritasid Eestist lahkuda koos. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik on korduvalt üritanud taotleda rahvusvahelist kaitset ka teistes riikides ning võib olla aldis lahkuma esimeste tema jaoks mittesobilike tingimuste esinemise korral riigist. Senises menetluses on isiku käitumine olnud ka mõnevõrra menetlust takistav, sest ta on üritanud salata vene keelest arusaamist ja üritanud armeenia keele tõlgi nõudmisega menetlustoimingute tegemist raskendada. 2016. a mõistis isik vene keelt. Selline tegevus viitab isiku pahatahtlikkusele ja asjaolule, et ta üritab menetlustoimingute kiiret tegemist takistada, mis omakorda seab kahtluse alla isiku tegeliku eesmärgi – saada kiiresti rahvusvahelist kaitset. Isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel viitab, et tema koostöötahe ei ole kõrge ja ta võib edasist menetlust jätkuvalt takistada. Ka ei kinnita rahvusvahelise kaitse taotluses väljendatud üldsõnalised põhjendused rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavust ja see suurendab ohtu, et isik võib enne otsuse tegemist riigist lahkuda. Asjaolusid kogumis arvestades saab isikust lähtuvat põgenemisohtu pidada arvestatavaks. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav. Alust isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 6 alusel ei esine. 3) Puudub veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Ilmnenud ei ole asjaolusid, mis annaks alust pidada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine, mistõttu ei takista isiku kinnipidamist ka tema väidetavad terviseprobleemid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X esitas 14.11.2022 määruskaebuse (venekeelse) Tartu Halduskohtu määruse peale, märkides, et ta ei nõustu kohtu otsusega, millega anti luba tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Määruskaebuse esitaja väitel vajavad nad abikaasaga intervjuud ja abi haiglast. Nad tulid jalgratastega Eesti piirile, et paluda võtta nad vastu kui põgenikud, kuna neile esineb oht.
6.Tartu Ringkonnakohtusse saabus 24.11.2022 Xi riigi õigusabi Ringkonnakohus rahuldas 25.11.2022. a määrusega riigi õigusabi taotluse.
taotlus.
Tartu
7.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 06.12.2022 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 09.11.2022. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse esitaja arvates on halduskohtu määrus põhjendamatu ning arvestatud ei ole kaebaja ütluste ega tegelike asjaoludega.
1) Puudutatud isik ei nõustu kohtu hinnanguga, et VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestatud alusel on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav. Puudutatud isik ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et isiku poolt kohtuistungil väljendatud põhjused on väheveenvad ning üldised. Kaebaja saab aru, et isiku esitatud põhjendused vajavad täpsustamist, kuid selleks ei ole teda vaja kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada. Kaebaja kavatseb endaga seotud menetluses igati kaasa aidata ja kättesaadav olla. Halduskohtu poolt märgitu, et kohtul puudub veendumus, et kaebaja oleks ametivõimudele vabaduses viibides piisavalt kättesaadav ning koostööaldis, on subjektiivne ja ei ole põhjendatud. 2) Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kohtu seisukohaga, et kaebajaga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht. Halduskohus arvestas alusetult isiku varasemat käitumist, kuna kohus ei ole tookordseid asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud. Praeguses asjas ei saa toetuda puudutatud isiku kunagisele käitumisele, seda enam, et kohtule ei ole täpselt teada, mis põhjusel kaebaja siis nii käitus (kui üldse selliselt käitus). Põgenemisohu osas ei ole tuginemine VSS § 68 p-le 9 põhjendatud. Põgenemise ohu esinemise kriteeriumid on küll kirjeldatud VSS §-s 68, aga kui esineb VSS § 68 nimetatud asjaolu, ei saa siiski põgenemise ohu olemasolu tuvastamisel lähtuda ainult selles sättes loetletud alustest. 3) Asjaolu, et puudutatud isik on korduvalt rahvusvahelist kaitset taotlenud ka teistes riikides, ei saa olla aluseks tema põgenemisohu hindamisel. Kohtu arvamus, et kaebaja võib riigist lahkuda temale mittesobilike tingimuste esinemise korral, on subjektiivne ja põhjendamata. 4) Halduskohus ei hinnanud isikuga seotud asjaolusid õigesti ning jõudis valede järeldusteni. Halduskohus ei hinnanud isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate asjaolude esinemist. 5) Kuna armeenia keel on isiku emakeel, siis oluliste juriidilise sisuga dokumentide ja vestluste korral on oluline asjast detailselt aru saada ja kõike mõista, mistõttu on isik palunud tõlkeid armeenia keelde. Halduskohtu arvamus, et isik takistab sellega menetlust, on meelevaldne ja põhjendamata. Puudutatud isikul on õigus suhelda oma emakeeles, eriti kui see puudutab keerulisi teemasid. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tavainimesele on juriidiline keel raskesti arusaadav. 6) Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tulemuslik. Isik leiab, et temal võiks lubada elada varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. Isik võib kinnitada, et varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses elamise ajal täidab ta kõik vastustaja poolt esitatavad nõudmised.
8.PPA palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Tartu Halduskohus 05.11.2022. a määrus, millega anti luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Praeguses asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Halduskohus kohaldas õigesti VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p 4, tuvastades, et isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus ning kinnipidamine on kooskõlas lg-s 1 nimetatud põhimõtetega. Tartu Halduskohus põhjendas 09.11.2022. a määruses ammendavalt puudutatud isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajalikkust ning hindas kinnipidamise proportsionaalsust ning vastustaja nõustub halduskohtuga täielikult. PPA ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et isiku suhtes puudub põgenemisoht. Tulenevalt asjaolust, et X on juba varasemalt Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse ajal ühe korra omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud ja kahel korral proovinud omavoliliselt lahkuda, puudub PPA-l alus arvata, et isik praeguse rahvusvahelise kaitse menetluse ajal majutuskeskuses viibib ning menetlustoiminguteks kättesaadav soovib olla. Isiku esitatud passis on väljastatud sisenemiskeelud 29.01.2019 Poolas, 09.02.2019 Rumeenias, 2021. a septembris Bulgaarias ja 26.09.2022 Leedus. Seega on isik
korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kuid on saanud sisenemiskeelud seadusliku viibimisaluse puudumise tõttu. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et isik teab Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. PPA-le teadaolevalt on isik rahvusvahelist kaitset taotlenud Poolas, Hollandis, Saksamaal ja Eestis ning isiku sõnade kohaselt ka Valgevenes, Lätis ja Moldovas. Isiku sõnade kohaselt pole ta rahvusvahelist kaitset neis riikides saanud. Arvestades asjaolu, et isik on korduvalt mitmetes riikides rahvusvahelist kaitset palunud, on PPA hinnangul isikul teada, et rahvusvahelise kaitse taotlemisega saab ta menetluse ajaks riiki siseneda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse kohaselt palub puudutatud isik tühistada Tartu Halduskohtu 09.11.2022. a määruse. Praeguses asjas tegi halduskohus 05.11.2022. a määrusega teatavaks määruse resolutsiooni ning 09.11.2022. a määrusega tegi lisaks teatavaks määruse kirjeldava ja põhjendava osa. Ringkonnakohus on varasemalt (nt 10.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-1839, p 10) leidnud, et kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse resolutsiooni ega ka hilisemat kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsust ei käsitleta eraldiseisva otsustusena, vaid ühe ja sama otsusena. Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde. Seega tuleb Tartu Halduskohtu
05.ja 09.11.2022. a määrusi käsitada ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 09.11.2022. a määrusena vormistatud dokumendis. Loa andmise otsustas halduskohus 05.11.2022. a määrusega. Eelnevat arvestades tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust selliselt, et puudutatud isik taotleb Tartu Halduskohtu 05.11.2022. a määruse tühistamist.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu 30.01.2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).
13.Praeguses asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et isik tuli kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuses möönis isik ka ise, et tema esitatud põhjendused vajavad täpsustamist. Määruskaebuses on küll
märgitud, et puudutatud isik ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et isiku poolt kohtuistungil väljendatud põhjused on väheveenvad ning üldised, kuid vastuväite kinnituseks ei ole esitatud mitte ühtegi põhjendust.
14.Määruskaebuse esitaja arvates ei ole PPA ja kohus piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb kaebaja põgenemise oht. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nii PPA kui halduskohus põhjendasid selgelt ja asjakohaseid näiteid tuues, miks esineb nende hinnangul puudutatud isiku põgenemise oht. PPA tugines taotlust esitades muu hulgas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-le 9, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA kirjeldas isiku varasemat käitumist nii rahvusvahelise kaitse menetluses Eestis 2016. a kui ka teistes riikides. Halduskohus leidis, et põgenemisohu hindamisel on praegusel juhul tuginemine VSS § 68 p-le 9 põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis. Halduskohus võttis õigesti arvesse isiku riiki saabumise asjaolusid ning samuti isiku hoiakuid ja tema varasemat käitumist, mis ei anna alust arvata, et isik käitub tulevikus õiguskuulekalt, sh jääb Eestisse ja järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud seisukohad ja refereeritud kohtupraktika alust kahelda halduskohtu järelduses, et põgenemisoht õigustab praegusel juhul isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse.
15.Määruskaebuse kohaselt ei saa puudutatud isik nõustuda halduskohtu hinnanguga, et VSS § 68 p-s 9 märgitud alus hõlmab lisaks käimasolevale menetlusele ka seda, et puudutatud isik on varasemas sarnases menetluses omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud ja üritanud teise riiki suunduda. Halduskohus on isiku varasema käitumise antud menetluses alusetult aluseks võtnud, kuna kohus ei ole tookordseid asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud. Puudutatud isik leiab, et praeguses asjas ei saa toetuda tema kunagisele käitumisele, seda enam, et kohtule ei ole täpselt teada, mis põhjusel ta siis nii käitus. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et isikust lähtuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, kui puudutatud isik on varasemas sarnases menetluses omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud ja üritanud teise riiki suunduda. Põgenemisohu hindamisel varasemat käitumist arvestades piisab varasema põgenemise fakti kindlakstegemisest. Halduskohtu istungil esitatud põhjendused, mille kohaselt oli majutuskeskusest 2016. a lahkumine väidetavalt tingitud nii raskete tingimuste esinemisest kui ka vähesest teadlikkusest, ei muuda praeguses menetluses isiku põgenemise ohule antud hinnangut.
16.Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus hindas ainult seadusest tulenevaid piiranguid, kuid jättis arvestamata tegelike eluliste asjaoludega. Samuti ei hinnanud halduskohus isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis, sh ohtu maandavate asjaolude esinemist. Kuna määruskaebuses ei ole nimetatud ühtegi konkreetset asjaolu, mida kohus ei ole arvestanud, siis on tegemist paljasõnaliste ja umbmääraste väidetega ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
17.Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne. Määruskaebuses on viidatud Riigikohtu seisukohale, et VRKS § 361 lg 1 p-des 1-5 ja 7 loetletud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusse paigutamist ega VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Määruskaebuse esitaja arvates ei
ole puudutatud isiku kinnipidamine PPA eesmärkide saavutamiseks vältimatu. Isik leiab, et tal võiks lubada elada varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas; perioodiline registreerimine; elukohast lahkumisest teavitamine; isikut tõendava dokumendi hoiule andmine; nõustamisele ilmumine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt ei piisa sellest, et järelevalvemeetme kohaldamine on objektiivselt võimalik, vaid see peab olema ka tõhus eesmärgi saavutamiseks, milleks praegusel juhul on eelkõige rahvusvahelise kaitse menetluse ajal isiku kättesaadavuse tagamine. Leebema järelevalvemeetmena isiku varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamiseks ei piisa isiku kinnitusest, et seal elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised.
18.Riigikohus on selgitanud, et piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Riigikohus leidis, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (samas, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks asuda teistsugusele seisukohale.
19.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.11.2022. a määruse muutmata.
20.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 4 teise lause järgi ei anta muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. Arvestades, et isikut esindab kohtumenetluses advokaat, tõlgendab ringkonnakohus tõlkekulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et puudutatud isik soovib enda vabastamist kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest. Määruskaebuses ei ole täpsustatud, millisesse keelde tõlkimist isik taotleb. Ringkonnakohus peab praegusel juhul piisavaks ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Kuivõrd ringkonnakohus lahendab määruskaebuse kirjalikus menetluses ja tagab määruse vene keelde tõlkimise kohtute tõlketeenistuse poolt, siis ei teki isikul selliseid tõlkekulusid, mille eest ta peaks tasuma ja millest vabastamiseks menetlusabi taotlema. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus isiku taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
21.VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Ringkonnakohus asendab käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.