VRKS § 361 lg 1, 2VRKS § 362 lg 5VRKS § 363 lg 3VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja number
3-22-2367
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Keijo Lindeberg
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 04.01.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Armeenia kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, leides, et on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused on järgmised:
1.1.Isik saabus Eestisse 03.11.2022 Venemaa Föderatsioonist. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et temaga kaasas olnud abikaasa tervis on halb. Isik peeti kinni. Rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu toimus 29.11.2022.
1.2.Isik on koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega saabunud Eestisse ja taotlenud rahvusvahelist kaitset ka 03.05.2016. Toona pandi perekond elama Vao keskusesse. PPA tegi isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse 26.05.2016. Perekond lahkus omavoliliselt Vao keskusest 21.06.2016 ja peeti 22.06.2016 kinni Lätis. Perekond saadeti tagasi Eestisse ja majutati Vägeva majutuskeskusesse. Isik paigutati Tartu Maakohtu 30.06.2016
3-22-2367 määruse nr 2-16-10024 alusel SA Viljandi Haiglasse tahtest olenematule ravile, sest ta lahkus omavoliliselt statsionaarist ja keeldus ravist. 16.08.2016 määrusega lõpetati isiku sundravi ning ta vabanes ravilt. Isik avaldas 25.08.2016 soovi loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest ning naasta koduriiki. Perekond naasis 26.08.2016.
1.3.Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 9 ja 6.
1.4.Isiku üldsõnalised selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täpsustamist. Isiku esialgsetest ütlustest nähtub, et tema abikaasal on halb tervislik seisund ja teda on üritatud mürgitada ja tulistada. Isiku sõnul on tema tegelik sihtriik Eesti ja põhjus siia tulekuks oli soov saada uuesti mehe tervise jaoks arstiabi. Isiku ütlusi peab kontrollima päritolumaa infoga.
1.5.Isik on korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kus talle on väljastatud sisenemiskeelud. Seega isik teab, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. Isiku sõnul on ta korduvalt varem rahvusvahelist kaitset taotlenud. Seega ta teab, et rahvusvahelise kaitse taotlemisega saab ta menetluse ajaks riiki siseneda. Isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud sisenemiseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isiku esialgselt väljendatud reisieesmärgi järgi tuli ta Eestisse tagasi mehele ravi saamiseks. Isik on teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on ta esitanud rahvusvahelise kaitse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.
1.6.Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada. Isik on varem lahkunud omavoliliselt majutuskeskusest, kuhu ta oli elama määratud, samuti statsionaarselt ravilt, keeldudes ravist. PPA-l puudub usaldus isiku vastu ja ta võib ka seekord proovida omavoliliselt majutuskeskusest lahkuda. PPA kahtlusi süvendab asjaolu, et isik takistab pahatahtlikult menetlustoimingute läbiviimist ega soovi koostööd teha.
2.PPA jäi 04.01.2023 kohtuistungil oma taotluse juurde. Põgenemisoht esineb eelkõige tulenevalt VSS § 68 p-st 9. Isiku käitumine kohtuistungil näitab koostöötahte puudumist. Isikuga on vaja läbi viia täiendav vestlus.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta ei ole nõus osalema kohtuistungil, kui tema esindajat pole kohal. Isik lahkus kohtuistungilt.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus vaatas PPA taotlused haldusasjades nr 3-22-2366 ja 3-22-2367 läbi ühisel kohtuistungil, kuna puudutatud isikud on abikaasad, nende poolt eelnevalt haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses antud selgitused on sisult seotud ja olemuselt identsed ning isikud on Tartu Halduskohtu 05.11.2022 istungil avaldanud soovi olla koos abikaasaga.
5.Kohus selgitas kohtuistungil isikule, et temale riigi õigusabi korras määratud advokaadil ei olnud võimalik kohtuistungil osaleda, kuid kohtuistungi edasilükkamine ei ole seaduses sätestatud tähtaegade tõttu võimalik. Kohus proovis eelnevalt riigi õigusabi korras määratud advokaadiga kohtuistungi aega kooskõlastada, ent büroost saadud teabe kohaselt ei olnud advokaadil võimalik enne 05.01.2023 istungile tulla. Kohus selgitas isikule ka seda, et soovib küsimusi küsida temalt endalt, kuid isik ei soovinud kohtule selgitusi anda ja soovis kohtuistungilt lahkuda. Seega jätkas kohus asja läbivaatamist isiku osavõtuta, kuna isik keeldus edasistele küsimustele vastamast ega soovinud kohtuistungile kauemaks jääda, asja arutamise edasilükkamine kahjustaks aga ebaproportsionaalselt avalikku huvi, sest ei võimaldaks õigeaegselt PPA taotlust lahendada. Kohus selgitab, et ei ole PPA taotluse lahendamisel seotud
2(4)
3-22-2367 riigi õigusabi osutaja seisukohtadega, vaid võtab arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sh isiku enda selgitusi. Praegusel juhul saab kohus tagada isiku õiguste kaitse seisukohast tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise, kuna kohtule on kättesaadavad kõik haldusasjas varem esitatud materjalid, mh kaebaja 04.11.2022 täidetud isikuandmete ankeet ja Tartu Halduskohtu 05.11.2022 kohtuistungi helisalvestis ja protokoll isiku selgitustega. Nendest nähtuvalt ei ole taotluses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle vaidlust. Isiku õiguskaitse on tagatud ka halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusega.
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).
haldustoimingu
tegemiseks
loa
7.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
8.PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
9.Kohtu hinnangul esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Selle sätte eesmärgiks on tagada, et isik oleks asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav. Praegusel juhul viitab ebaselgus seoses isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. PPA on välja toonud, et isikuga on läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu, kuid isiku antud ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema päritolumaa infoga. Isiku esialgsetest ütlustest nähtub, et tema abikaasal on halb tervislik seisund ja abikaasat on tahetud mürgitada ja tulistada. PPA peab kindlaks tegema isiku väidetuga seonduvad asjaolud ja kontrollima isiku rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid väiteid, tema Eestisse tuleku põhjusi jmt. Nende asjaolude selgitamine eeldab isiku osalust ja kättesaadavust. Seega esineb jätkuvalt kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 4.
10.Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. VSS § 68 p-d 6 ja 9 seostavad põgenemisohu nii sellega, et välismaalase käitumisest järeldub tema soovimatus lahkumiskohustust täita, kui ka sellega, et välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. On tõsi, et isikule ei ole hetkel tehtud lahkumisettekirjutust ja teda pole kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on aga taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes kohtuistungil eelkõige VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9.
11.Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Ka VSS § 68 p-st 9 ei nähtu, et see hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole põgenemisoht väike. Kohus arvestab seejuures isiku varasemat loata lahkumist Vao keskusest 2016. a, millest ilmneb, et isik on juba varem loata lahkunud varjupaigataotlejate 3(4)
3-22-2367 keskustest ega pruugi selgi korral menetluse lõpuni PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav olla või riiki jääda. Samuti võib isik asuda vältima enda võimalikku hilisemat väljasaatmist juhul, kui tema taotlus jääb rahuldamata. PPA on põgenemisohu osas välja toonud ka asjaolud seoses isikule ravi osutamisega aastal 2016, mis samuti näitavad, et isik ei ole varem korda järginud ja on kindlaksmääratud kohast omavoliliselt lahkunud ning mis viitavad ohule, et ta võib omavoliliselt lahkuda ka edaspidi. Isik on korduvalt eri riikides esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi. Eelneva tõttu on põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna. Lisaks on PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd teha, mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine. Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust jätkuvalt takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku kohatu käitumine 04.01.2023 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt segas vahele, võimaldamata tõlgil lauseid lõpuni tõlkida, ei vastanud kohtu küsimusele seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud ilma esindajata kohtuistungil osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just puudutatud isikule.
12.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud kaks kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Eelkõige on rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel ebaselge, mis on isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise tegelik põhjus. PPA-l tuleb välja selgitada, kas tegu on isiku tagakiusamisega. Isik peab PPA-le olema menetluse jooksul kättesaadav nii temalt selgituste saamiseks kui ka selleks, et vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, mille asukohta võib teada puudutatud isik. Seega ei ole isiku kinnipidamine ülemäärane meede, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
13.Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
14.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.