Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 5. novembril 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 5. novembrist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 4. novembril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X’i (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 46 alusel. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Armeenia Vabariigi kodanik X (puudutatud isik) saabus koos abikaasaga 3. novembril 2022 kell 14:45 Koidula piiripunkti ja esitas suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isik vajab enda sõnul rahvusvahelist kaitset lähtuvalt asjaolust, et tema tervislik seisund on halb ja teda on tahetud mürgitada ja tulistada 2017. või 2018. aastal. Isik peeti samal päeval VRKS alusel kinni. Puudutatud isik koos abikaasaga on ka varasemalt Eestis rahvusvahelist kaitset
3-22-2366 taotlenud (2016. aastal). Lisaks on puudutatud isik varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset ka mitmetes teistes riikides.
1.2.Puudutatud isiku varasem tegevus 2016. aastal kinnitab, et tema puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isik lahkus koos abikaasa ja lastega 2016. aastal omavoliliselt majutuskeskusest ja peeti Läti Vabariigis kinni. Eestisse naastes üritas puudutatud isik koos lastega veel kahel korral omavoliliselt lahkuda. Puudutatud isik paigutati seejärel kinnipidamiskeskusesse. Tulenevalt asjaolust, et X on juba varasemalt Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse ajal majutuskeskusest omavoliliselt lahkunud ja kahel korral proovinud lahkuda, puudub PPA-l alus arvata, et isik uue rahvusvahelise kaitse menetluse ajal majutuskeskuses viibib ning soovib menetlustoiminguteks kättesaadav olla. Lisaks nähtub varasema menetluse materjalidest, et olenemata rahvusvahelise kaitse protseduurist reisis puudutatud isik ka teistes riikides rahvusvahelist kaitset taotledes omavoliliselt teise Euroopa riiki. PPA hinnangul annab isiku varasem käitumine alust arvata, et isik võib proovida ka seekord omavoliliselt majutuskeskusest lahkuda. Puudutatud isiku puhul esineb seega arvestatav põgenemisoht. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad PPA hinnangul täiendavat täpsustamist, sest tema esialgsetest ütlustes nähtub üksnes, et tal on halb tervislik seisund ja teda on tahetud väidetavalt mürgitada ja tulistada. PPA hinnangul võib tervislikel põhjustel esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus olla põhjendamatu, kuid 48 tunni jooksul ei ole võimalik seda välja selgitada. Lisaks tuleb arvestada, et esimeste menetlustoimingute tegemisel ei ole puudutatud isik olnud kuigi koostööaldis ja tema tegevuses ilmnes viiteid pahatahtlikkusele. Nimelt suhtles puudutatud isik ametnikega esmalt vene keeles, siis aga asus väitma, et ei saa vene keelest aru ja vajab armeenia keele tõlki. Hiljem muutis puudutatud isik uuesti oma lähenemist ja menetlus viidi läbi vene keeles. Puudutatud isik sai varasemas 2016. aastal toimunud rahvusvahelise kaitse menetluses ja ka kohtumenetluses vene keelest aru. PPA hinnangul on väheusutav, et varasemalt vene keelt osanud isik enam vene keelt ei valda. PPA hinnangul on tegemist pahatahtliku menetluse takistamisega. Seetõttu esineb vajadus puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
1.3.PPA hinnangul on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus. Selles normis peetakse silmas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Puudutatud isiku passist nähtub, et talle on ajavahemikul 2019-2022 väljastatud mitmes teises riigis (Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Leedus) sisenemiskeelud. PPA hinnangul teab puudutatud isik Schengeni riikidesse sissepääsemise aluseid ning seda, et seadusliku viibimisaluse puudumisel väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. PPA hinnangul on isik teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on isik esitanud rahvusvahelise kaitse just lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.
1.4.Esineb vajadus puudutatud isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel, sest isiku sõjaväepilet tõendab tema seotust ja tausta Armeenia sõjaväega. Isik on viibinud pikemalt mitmes Eesti suhtes ebasõbralikus riigis (Venemaa, Valgevene), mistõttu on vajalik tema kinnipidamine, et kontrollida, kas ta kujutab endast julgeolekuohtu.
1.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. PPA hinnangul ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub usaldus puudutatud isiku vastu. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
1.6.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde ja leidis, et kõik taotluses viidatud õiguslikud alused on asjakohased.
3-22-2366
2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil riiki sisenemist ja rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid asjaolusid. Puudutatud isik langes lähtuvalt oma tegevusest Armeenias tagakiusamise ohvriks, tema tervislik seisund on mürgitamise tagajärjel halvenenud. Puudutatud isikut ja tema abikaasat kiusatakse pidevalt taga ega võimaldata normaalselt elada. Venemaal ei saanud puudutatud isik koos abikaasaga tööd ja ka see tingis vajaduse edasiliikumiseks ja rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. See kõik on tekitanud stressi ja raskusi. Puudutatud isikule ja tema abikaasale ei ole tagatud inimväärikust austavaid tingimusi. Majutuskeskusest 2016. aastal lahkumine oli tingitud nii raskete tingimuste esinemisest kui ka vähesest teadlikkusest. Rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis 2016. aastal oli kurnav ja tekitas terviseprobleeme. Põgenemisohtu ei esine, sest puudutatud isik ei kavatse omavoliliselt lahkuda. Puudutatud isik ei soovi, et ta paigutataks kinnipidamiskeskusesse, paigutamise korral tahab kindlasti abikaasaga koos olla.
3.Kohus vaatas PPA taotluse X’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks läbi 5. novembril 2022 toimunud kohtuistungil koos PPA taotlusega tema abikaasa kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi nr 3-22-2367). Kohus tegi istungil teatavaks kohtumääruse resolutsiooni, millega otsustas PPA taotluse rahuldada. Resolutsioon tõlgiti puudutatud isikule suuliselt armeenia keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 näeb ette, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Isiku kinnipidamise alused on sätestatud VRKS § 361 lg 2 p-des 1-7. Kõik selles sättes nimetatud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe sättes nimetatud aluse ilmnemisest. Kinnipidamiseks peab esinema vältimatu vajadus.
6.PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4, 5 ja 6. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Samuti on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine lubatud siis, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5) või kui isiku kinnipidamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6).
3-22-2366
7.VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Nende toimingute tegemise vajadus ei saa aga üksi õigustada kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 361 lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingute tegemine on võimalik ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Viidatud määruse punktis 12 selgitas Riigikohus ka seda, et seadus jätab seaduse kohaldaja otsustada, millega põhjendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist selleks, et tagada VRKS § 361 lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 sätestatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada põgenemisohuga, hoolimata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine eeldab esmalt, et esineb vajadus rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on eesmärgiks takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on esmajoones silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, nagu tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 4. augusti 2022. a määrus asjas nr 3-22-903, p 13). Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluses väljendatud asjaolud rahvusvahelise kaitse saamiseks on üldsõnalised ning väheusutavad. Praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades on PPA-l vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid asjaolusid. Sellisteks välja selgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla puudutud isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles täpselt seisneb tagakiusamine ja väidetav oht nii Venemaa Föderatsioonis kui ka Armeenia Vabariigis. Kohtuistungil väljendatud põhjused on väheveenvad ning sedavõrd üldised, et vajavad edasises PPA menetluses kindlasti täpsustamist. Asjaolude täpsustamine eeldab isikute kättesaadavust ja valmisolekut menetlusele kaasa aidata ning selles aktiivselt osaleda. Kohtul puudub veendumus, et puudutatud isik oleks ametivõimudele vabaduses viibides piisavalt kättesaadav ning koostööaldis.
9.PPA tugineb põgenemisohu tuvastamisel sellele, et isiku hoiakutest ja varasemast tegevusest sarnases rahvusvahelise kaitse menetluses aastal 2016 järeldub, et ta ei ole koostööaldis ning on varasema tegevusega näidanud, et võib majutuskeskusest omavoliliselt lahkuda ega ole lahkumiskohuste täitmisest huvitatud. Seega tugineb PPA põgenemisohu puhul väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9, millest saab lähtuda ka rahvusvahelise kaitse menetluses (VRKS § 361 lg 21).
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht. Kohtu hinnangul ei hõlma VSS § 68 p-s 9 märgitud alus üksnes käimasolevat menetlust, vaid isikust lähtuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, kui puudutatud isik on varasemas sarnases menetluses omavoliliselt majutuskeskusest lahkunud ja üritanud teise riiki suunduda. Vaidlust ei ole selles, et 2016. aastal paigutati puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajal majutuskeskusesse, kust ta korra omavoliliselt lahkus ja üritas hiljem Eestisse tagasi jõudes veel kahel korral lahkuda. Nimetatud asjaolud viitavad selgelt sellele, et puudutatud isik on võimeline tahte korral omavoliliselt majutuskeskusest
3-22-2366 lahkuma. Samuti nähtub PPA taotlusest, et puudutatud isik on varem lahkunud ka teises riigis sarnast kaitset taotledes. Samuti arvestab kohus sellega, et puudutatud isik osales ka eelmisel korral rahvusvahelise kaitse menetluses koos abikaasaga ja nad üritasid Eestist lahkuda koos. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik on korduvalt üritanud taotleda rahvusvahelist kaitset ka teistes riikides ning võib olla aldis lahkuma esimeste tema jaoks mittesobilike tingimuste esinemise korral riigist. Senises rahvusvahelise kaitse menetluses on puudutatud isiku käitumine olnud ka mõnevõrra menetlust takistav lähtuvalt sellest, et isik on üritanud salata vene keelest arusaamise võimet ja üritanud armeenia keele tõlgi nõudmise ja seejärel sellest loobumisega esimeste menetlustoimingute tegemist raskendada. 2016. aasta rahvusvahelise kaitse menetluses ja ka sellega seondunud kohtumenetluses mõistis puudutatud isik vene keelt. Kohus nõustub PPA-ga, et väheusutav on möödunud ajavahemiku jooksul vene keele oskuse vähenemine sedavõrd, et isik enam piisavalt vene keelest aru ei saa. Pealegi nähtub taotlusest, et esmalt suhtles puudutatud isik ametnikega vene keeles ja alles hiljem asus väitma, et vene keelt ei oska. Selline tegevus viitab puudutatud isiku pahatahtlikkusele ja asjaolule, et ta üritab menetlustoimingute kiiret tegemist takistada, mis omakorda seab kahtluse alla puudutatud isiku tegeliku eesmärgi – saada kiiresti rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute tegemisel haldusmenetluses viitab sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning isik võib edasist menetlust jätkuvalt takistada. Sellises olukorras puudub kohtul usk, et puudutatud isiku motivatsioon rahvusvahelise kaitse menetluses osalemiseks ning tema kättesaadavus järgnevate menetlustoimingute tegemiseks oleks kõrge. Kohtu hinnangul ei kinnita ka puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluses väljendatud üldsõnalised põhjendused rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavust ja see suurendab veelgi ohtu, et puudatud isik ei pruugi menetluse lõpuni riigis viibida ja võib enne otsuse tegemist riigist lahkuda. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades saab isikust lähtuvat põgenemisohtu pidada arvestatavaks ja tuginemine VSS § 68 ple 9 on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole siiski praeguses menetluses VSS § 68 p-s 6 sätestatud alusele tuginemine põhjendatud, sest isikule ei ole tehtud lahkumisettekirjutust ning teda ei ole lahkumiskohustuse täitmiseks kinni peetud.
11.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et ka kohtuistungil tuli kohtul puudutatud isikule ja tema abikaasale korduvalt teha märkusi kohtuistungil osalemise korra mittejärgimise kohta. Puudutatud isiku käitumine kohtuistungil (pidev vahele segamine ja kohtu selgitustest hoolimata sellise tegevuse jätkamine) viitab samuti sellele, et tema võime korda järgida on kasin.
12.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel on puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav.
13.Kohus ei nõustu PPA-ga, et esineb alus puudutatud isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 6 alusel.
14.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik esitas koos abikaasaga piiripunkti saabudes koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 361 lg 2 p 5 seab kinnipidamise eelduseks kaks tingimust, mis peavad esineme samaaegselt: 1) välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud; 2) on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
14.1.PPA on analüüsinud taotluses ainult teist tingimust ja kohtu hinnangul ka veenvalt näidanud, et puudutatud isiku motivatsioon koheselt piiripunkti saabudes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks võis peaasjalikult olla tingitud soovist vältida piiril koheselt
3-22-2366 sisenemiskeelu saamist. Kuna puudutatud isiku passi andmetest nähtub, et ta on varem korduvalt üritanud siseneda teistesse riikidesse ja saanud siis kohe piiril sisenemiskeelu ning tal on ulatuslik rahvusvahelise kaitse menetlustes osalemise kogemus, siis võib pidada usutavaks, et puudutatud isik soovis rahvusvahelise kaitse taotlusega vältida piiril sisenemiskeelu saamist. Nimetatud asjaolu viitab tõepoolest sellele, et isik soovis nii vältida enda kohest tagasisaatmist.
14.2.PPA on VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginedes aga jätnud täielikult tähelepanuta sätte esimese tingimuse, mille kohaselt on see alus kohaldatav vaid siis, kui välismaalane on Eestist lahkumise kohustuse menetluses kinni peetud. VRKS § 361 lg 2 p 5 sõnastust muudeti lähtuvalt Riigikohtu praktikast asjades nr 3-19-1068 ja 3-20-2119, milles rõhutati, et VRKS § 361 lg 2 p 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. VRKS § 361 lg 2 p 5 uus sõnastus jõustus
16.augustil 2022 ning selle sõnastus on nüüd paremini Riigikohtu praktikas kujundatud seisukohtadega kooskõlas. Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri kinnitab, et sätte sõnastuse muutmise vajadus oli tingitud just sellest tõlgendusest. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik peeti koos abikaasaga kinni VRKS alusel. Seega ei ole PPA pidanud puudutatud isikut kinni Eestist lahkumise kohustuse menetluses ehk VSS alusel. Sisenemiskeelu saamise vältimise eesmärk ei ole võrdsustav isiku lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks isiku kinnipidamisega. Sellest tulenevalt ei ole VRKS § 361 lg 2 p-s 5 alus puudutatud isiku suhtes kohaldatav.
15.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-le 6 tuginemine. Kohtupraktikas on rõhutatud, et isiku kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi ning nii avaliku korra kaitsmise vajadus kui ka oht julgeolekule peab olema märkimisväärne ehk suur (vt Riigikohtu 17. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-19-1068 (p-d 20-21), Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2022. a määrus asjas nr 322-468 (p 13)). Kohtule esitatud taotluses ja lisamaterjalides puudub asjakohane analüüs selle kohta, kas isikust lähtuv väidetav julgeolekoht on märkimisväärne. Kohus möönab, et isikute sõjaväeline taust võib tekitada küsimuse julgeolekuohu esinemise kohta, kuid taotluse põhjendus on üldsõnaline ega kinnita piisavalt kahtlust, et puudutatud isikust lähtuda võiv julgeolekuoht on hetkel suur. Üksnes teise riigi sõjaväekohuslaseks olemine ning Eesti Vabariigi vastu eelduslikult negatiivselt meelestatud riikides eelnev viibimine ei ole piisav, et piirata isiku vabadusõigust selle sätte alusel.
16.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et puudutatud isiku kinnipidamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, aga mitte VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 6 alusel. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning kuna PPA taotluses välja toodud asjaolud kinnitavad isikust lähtuvat põgenemisohtu ning praegusel hetkel ei ole alust pidada ka isiku koostöötahet kuigi suureks, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks oma eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Ka ei ole isiku puhul ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine, mistõttu ei takista tema kinnipidamist ka tema väidetatud terviseprobleemid.
3-22-2366
17.Kohtule praeguseks teadaolevaid asjaolusid arvestades on X’i paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 5. novembrist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.