TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-11606 tõendavad dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Tallinna Linnakohtu 23.01.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/28-6425/03 määrati XXXX ́le eestkostjaks XXXX. Harju Maakohtu 26.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-11606 pikendas kohus XXXX üle seatud eestkostet ja XXXX eestkostja XXXX ametiaega tähtajaga viis aastat alates määruse tegemisest. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on XXXX ja XXXX vestlusele tuginedes seisukohal, et XXXX suhtes eestkoste pikendamise vajadus puudub (tl 65-66). XXXXon kohtule 04.11.2016 esitatud kirjalikus arvamuses märkinud, et ta ei soovi hakata eestkostjaks oma vennale XXXX ́le oma vanuse tõttu. XXXXleiab, et eestkoste pikendamine XXXX suhtes on vajalik, kuna ta siiski ei tule oma rahaliste tehingute tegemisega ja asjaajamisega iseseisvalt toime. Eestkostjaks on nõus hakkama XXXXteine vend XXXX(tl 70). XXXX on 04.11.2016 kirjalikus seisukohas märkinud, et ta soovib hakata oma venna eestkostjaks, kuna tema õde XXXX ei soovi eestkostja ülesannete täitmist jätkata. XXXX leiab samuti, et eestkoste pikendamine XXXX suhtes on vajalik, kuna ta ei tule oma rahaliste tehingute tegemisega ja asjaajamisega iseseisvalt toime (tl 71). XXXX ́le RÕA korras määratud esindaja arvamuse kohaselt ei ole eestkoste vajadus ära langenud ning eestkostet tuleb pikendada. Siiani on eestkoste puudutatud isiku üle seatud kõigi tema asjade ajamiseks. Esindaja arvates tuleb eestkostja ülesandeid kitsendada. Eestkostja ülesandeks peaks jääma puudutatud isiku esindamine asjaajamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, samuti teiste juriidiliste isikutega (tl 72-74).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse, XXXX ning XXXX arvamuse ning XXXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX üle seatud eestkostet esindamisega asjaajamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, samuti teiste juriidiliste isikutega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda

2-11-11606 vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tallinna Linnakohtu 23.01.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/28-6425/03 määrati XXXX ́le eestkostjaks XXXX. Harju Maakohtu 26.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-11606 pikendas kohus XXXX üle seatud eestkostet ja XXXX eestkostja XXXX ametiaega tähtajaga viis aastat alates määruse tegemisest. XXXX Kohus ei pidanud käesoleval ajal XXXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda (TsMS § 528 lg 2 p 1). Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-8711, p 19). PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Seega sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkostevajadus. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud. Sellest lähtudes saab ka TsÜS § 8 lg 3 järgi juhul, kui isikule on määratud eestkostja, eeldada, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tallinna linna arvamusest nähtuvalt võttis eestkosteasutuse esindaja 18.10.2016 telefoni teel ühendust eestkostjaga. Eestkostja sõnul ei ole eestkoste enam vajalik, kuna XXXX pidavat saama oma eluga hakkama elades üksi oma korteris. Eestkostja ei soovi ka oma vanuse tõttu enam eestkostja ülesannete täitmist jätkata, kui eestkoste pikendamise peaks osutuma vajalikuks. 19.10.2016 tegi eestkosteasutuse esindaja koos kolleegidega kodukülastuse XXXX juurde. Eestkostetav oli just vahetult enne kodukülastust tulnud poest, oli hoolitsetud välimusega ja viisakalt riides, korterisse sisse aga linnaosa töötajad ei lasknud, küsimustele vastas adekvaatselt. Eestkoste perioodil ei ole XXXX ́ga probleeme olnud, naabrid ega korteriühistu ei ole tema kohta kaebusi esitanud, korterivõlga ei ole. XXXX ei pea samuti vajalikuks enda suhtes eestkoste pikendamist, kuna saab oma elukorraldamisega hakkama.

2-11-11606 XXXXja XXXX kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on eestkoste pikendamine XXXX suhtes vajalik, kuna ta ei tule oma rahaliste tehingute tegemisega ja asjaajamisega iseseisvalt toime. XXXX esindaja vestles XXXX ́ga 03.11.2016, kes kinnitas, et viimastel aastatel ei ole eestkostetavaga mingeid probleeme olnud. Ta elab vaikselt oma korteris, korraldab oma igapäevaelu ise ilma eestkostja abita. Puudutatud isik käib ise poes, valmistab ise sooja toitu. Puudutatud isikul on raskusi teiste inimestega suhtlemisel, on tulnud ette, et ta ei luba enda korterisse sisse ka eestkostjat ja teisi sugulasi. Samas käib tihti muuseumites ja kirikus, loeb palju raamatuid. Puudutatud isikul võlgnevusi ei ole, korteri majandamiskulud, samuti telefoniarved tasutakse püsimaksekorraldustega. XXXX sõnade kohaselt oskab puudutatud isik rahaga ökonoomselt ringi käia. Oma vaimuhaigust ta ei tunnista, peab ennast terveks. XXXX ei soovi eestkostjana jätkata, kuid nad on pere seltsis otsustanud, et nende vend XXXX annab oma nõusoleku eestkostja ülesannete täitmiseks. Esindaja tegi eelnevalt telefoni teel kokkulepitult visiidi 04.11.2016 puudutatud isiku koju. Korterisse sissepääsemisel mingeid probleeme ei tekkinud. Puudutatud isik selgitas, et ta elab eraklikku elu ega soovi teistega suhelda. Oma igapäevatoimetustega saab ta üksi hakkama ning selles osas mingit abi ei vaja. Igakuuliselt on tema käsutuses 125 eurot, mille ta saab korteri ühe toa väljaüürimisest, sellest pidavat piisama. Pangakaarti tal ei ole ning oma pangakonto seisuga kursis ei ole. Teab, et kommunaalmaksud lähevad tema kontolt otse. Puudutatud isik väitis, et ta ei soovi eestkoste lõpetamist. Ta nimelt ei saa ise hakkama asjaajamisega ametiasutustes. Praeguseks on kõik tema isikut tõendavad dokumendid aegunud, ise ta neid asju ajada ei oska ega soovi. Puudutatud isik teatas, et oma õe XXXX ́ga ei ole tal head läbisaamist, kuid on nõus sellega, et ta jätkaks eestkostjana. Kui esindaja teatas puudutatud isikule, et tema õde keeldub eestkostja ülesannetest, leidis puudutatud isik, et veel parem on, kui tema eestkostjaks määratakse tema vend XXXX. Vestluse ajal oli puudutatud isik selgel teadvusel, rahulik, küsimustele vastas napisõnaliselt ja adekvaatselt. Mingeid luulumõtteid ja hallutsinatsioone, mis on omased paranoidsele skisofreeniale, ei olnud täheldada. Puudutatud isik orienteerub õigesti enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Küll on aga tunnetatav tahteaktiivsuse alanemine, kartlikkus ja umbusklikkus. Puudutatud isiku sotsiaalsed oskused ja kogemused on nõrgad. XXXX esindaja leiab, et arvestades asjas leiduvaid andmeid ja kohtumisel puudutatud isikuga isiklikult kogetut, tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik saab ilma kõrvalise abita üksinda elades hästi hakkama igapäevase olme ja eneseteenindusega, samuti raha planeerimise ja mõistliku kulutamisega. Samas on selge ning ka puudutatud isik ise tunnistab seda, et ta vajab abi asjaajamisel ja suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, pangaga jms. s.t. oma isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsel. Esindaja hinnangul on selles eluvaldkonnas puudutatud isiku teovõime piiratud ning eestkoste õigustatud. Eeltoodust tulenevalt asub puudutatud isiku esindaja seisukohale, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning eestkostet tuleb pikendada. Kohus on seisukohal, et eestkoste jätkumine XXXX üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik osaliselt, sest XXXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt tal esinevast vaimuhaigusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisiga. Kuigi ekspert on 04.01.2012 ekspertiisiaktis leidnud, et XXXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu kestavalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet (sh teostama valimisõigust) ning eestkostja ülesandeks tuleks jätta kõik tehingud, on kohtu hinnangul XXXX siiski võimeline oma vaimse seisundi tõttu aru saama oma tegude tähendusest. XXXX

2-11-11606 esindaja arvamusest nähtuvalt saab XXXX ilma kõrvalise abita üksinda elades hästi hakkama igapäevase olme ja eneseteenindusega, samuti raha planeerimise ja mõistliku kulutamisega. XXXX ise tunnistab seda, et ta vajab abi asjaajamisel ja suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, pangaga jms. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et XXXX on suuteline ise oma igapäeva elu korraldama ja igapäevaseid tehinguid tegema, välja arvatud asjaajamisel ameti- ja muudes asutustes. PKS § 197 lg 1 ja 2 võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. XXXXon kohtule teatanud, et ta ei soovi hakata eestkostjaks oma vennale XXXX ́le oma vanuse tõttu. XXXX oli nõus enda määramisega XXXX eestkostjaks. Samuti avaldas XXXX esindajale, et veel parem on, kui tema eestkostjaks määratakse tema vend XXXX. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX tuleb vabastada XXXX eestkostja ülesannetest. Eestkostjaks tuleb määrata XXXX. XXXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. XXXX ́le määratud eestkostja ülesandeks on XXXX esindamine asjaajamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, samuti teiste juriidiliste isikutega. Nimetatud kohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-1-87-11, mille kohaselt sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkoste vajadus. XXXX ́l on eestkoste vajadus osaliselt. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Kui isikule on jäetud õigus teha tehinguid igapäeva elus ja teda ei ole valimisõiguse tähenduses tunnistatud teovõimetuks, siis ei ole isiku teovõimet täiel määral piiratud ning kohus peab andma eestkoste seadmisel hinnangu ka isiku võimele saada aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX on võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna XXXX tuleb isesesisvalt toime igapäevaelu toimingutega, siis tema suhtes säilib valimisõigus. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 04.01.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab

2-11-11606 eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kohus kohustab XXXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. jaanuaril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.