Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-20
Haldusasi
X kaebus varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – esindaja HJ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahandusministeerium,
volitatud
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-20 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-20 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 155 lg 5). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) maksis X-le Harju Maakohtu 15.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-29561 kinnitatud kompromissi alusel mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot ja varalise kahju hüvitist 16 595 eurot (nelja aasta ametipalk). Määrusega kinnitatud kompromissis märgiti, et hüvitiste maksmisel peab MTA hüvitiste summast kinni „tasumisele kuuluva tulumaksu“. MTA pidas hüvitistelt kinni tulumaksu 7649 eurot ja 95 senti.
2.X esitas 14.12.2015 MTA-le taotluse tagastada kinni peetud tulumaks, leides, et hüvitistelt peeti tulumaks kinni alusetult. MTA jättis 12.01.2016 otsusega nr 6-4/00297-30-1 taotluse rahuldamata.
3-22-20
3.X esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 12.01.2016 otsus nr 6-4/00297-30-1 ja kohustada MTA-d tagastama kinni peetud tulumaks. Kaebuse kohaselt ei ole makstud hüvitiste puhul tegu maksustatava tuluga tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 tähenduses ning tulumaksu kinnipidamine oli õigusvastane.
4.Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsusega asjas nr 3-16-336 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsusega jäeti X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
5.Riigikohus rahuldas 14.11.2017 otsusega asjas nr 3-16-336 kaebuse osaliselt ja kohustas MTA-d 20 000 eurolt kinni peetud tulumaksu X-le välja maksma (resolutsiooni p-d 1–4). Riigikohus mõistis MTA-lt X kasuks välja menetluskulu 248 eurot (resolutsiooni p 5). Riigikohus leidis, et varalise kahju hüvitis tuli tulumaksuga maksustada, kuna tegemist oli hüvitisega saamata jäänud tulu eest (TuMS § 12 lg 1). Kaebajale maksti mittevaralise kahju eest hüvitist, kuna tema tervist kahjustati. Selles osas ei ole tegemist tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. X tasus haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu 450 eurot ning kuna kaebus rahuldati umbes 55% ulatuses, tuleb vastustajalt X kasuks välja mõista 248 eurot.
6.MTA kinnitas 01.03.2018 X 28.02.2018 esitatud uute eeltäidetud andmetega 2014. a tuludeklaratsiooni. Viidatud deklaratsioonis oli märgitud tulumaksukohustus 3484,95 eurot tulu liigiga „muud tulud” ja maksumäär 21%.
7.X esitas 29.03.2018 MTA-le taotluse õigusvastaselt määratud ja tasutud tulumaksu 3484,95 eurot tagastamiseks koos seadusest tulenevate intressidega.
8.MTA jättis 30.04.2018 otsusega nr 6-4/00297-33 X taotluse rahuldamata. X esitas 30.05.2018 halduskohtule kaebuse MTA 30.04.2018 otsuse nr 6-4/00297-33 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks tagastada tulumaks. X tasus kaebuselt riigilõivu 105 eurot. Samuti tasus ta riigilõivu 105 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2019 otsusega asjas nr 3-18-1076 kaebuse rahuldamata (otsus jõustus 10.03.2020).
9.X esitas 23.11.2021 Rahandusministeeriumile taotluse hüvitada varaline kahju, mis koosneb: 1) tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel makstud varalise kahju hüvitiselt tasutud tulumaksust 3484,95 eurot koos intressidega ning 2) haldusasjades 3-16-336 ja 3-181076 tasutud riigilõivudest. Lisaks taotles X 3484,95 euro äravõtmisega riigi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Kaebaja väidete kohaselt tekitati talle kahju sellega, et tulumaks peeti kinni. TuMS on ebaselge ja diskrimineeriv ning kahjustab maksumaksjat. Riigi kohustus on pandud maksumaksjale ja see on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ning ausa menetluse, võrdse kohtlemise, võimude lahususe ja menetlusökonoomia põhimõtetega. Kaebaja asetati põhiseadusevastasesse olukorda. Põhiseaduse (PS) § 113 nõuab, et maks oleks sätestatud seadusega, TuMS § 12 sellele ei vasta. Kaebaja pidi kohtuasjades tasuma riigilõivu 412 eurot. Hüvitise õigusvastase vähendamise tõttu tunneb kaebaja stressi, diskrimineerimist, jõuetust, petmist, valetamist, skeemitamist jms negatiivseid ilminguid. Tegemist on mittevaralise kahjuga ja see tuleb hüvitada 5000 euro ulatuses.
11.Rahandusministeerium vastas 30.11.2021 kirjaga, et kaebajale on vastavalt Riigikohtu otsusele kaebaja nõutud summa välja makstud. Kuna Rahandusministeerium ei ole vaidlusega seotud, edastati taotlus vastamiseks MTA-le.
12.X esitas 03.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Rahandusministeeriumilt varalise kahju hüvitamist 3484,95 euro ulatuses koos intressidega. 2(6)
3-22-20 Samuti nõudis kaebaja Rahandusministeeriumilt kohtuasjades kantud riigilõivude 412 euro hüvitamist ning mittevaralise kahju eest hüvitist 5000 eurot. Haldusasjades nr 3-16-336 ja 3-18-1076 tunnistas riik, et TuMS on ebaselge. Riik pole esitanud ühtegi seaduslikku alust, mis oleks õigustanud kaebajalt vara äravõtmist avalikes huvides. TuMS § 12 lg 1 alusel ei olnud õigust kaebaja vara ära võtta ja tema õigusi riivata. Rikutud on PS §-i 113, kuna TuMS § 12 lg 1 ei ole piisav õiguslik alus. Rahandusministeerium pole taganud kaebajale konventsioonides ettenähtud õigusi. Rahandusministeerium vastutab oma haldusala tegevuse eest. Kaebaja ei saanud puudulike normide tõttu vara tagasi.
13.Tallinna Halduskohus lõpetas 18.01.2022 määrusega asja menetluse osas, milles kaebaja nõudis Rahandusministeeriumilt 3484,85 eurot koos intressidega (resolutsiooni p 1). Ülejäänud osas halduskohus tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Kohus selgitas, et kaebuses esitatud nõuet hüvitada 3484,85 eurot koos intressidega on kohtud menetlenud kohtuasjades nr 3-16336 ja 3-18-1076. Seetõttu tuleb selle nõude osas menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 1 alusel. Nõue mõista Rahandusministeeriumilt välja kohtuasjades tasutud riigilõivud tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude väljamõistmiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu hinnangul ei saanud tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissiga makstud varalise kahju hüvitiselt tulumaksu tasumine tekitada kaebajale mittevaralist kahju.
14.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist.
15.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 07.03.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus lõpetas asjas menetluse 3484,95 euro ja intresside nõudes, jättis Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muutis selles osas halduskohtu määruse põhjendusi ja saatis tühistatud osas asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas halduskohus ekslikult kaebuses esitatud 3484,95 euro suuruse hüvitamisnõude menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kohtud ei ole haldusasjades nr 3-16-336 ja 3-18-1076 lahendanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet. Viidatud haldusasjades lahendasid kohtud tühistamis- ja kohustamisnõudeid. Seega ei ole HKMS § 43 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 152 lg 1 p 1 kohaldamise kõik eeldused täidetud ning sellel alusel ei olnud õige lõpetada 3484,95 euro suuruse kahjunõude menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud õige tagastada kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna avaliku võimu kandja on kaebajale väljamõistetud hüvitiselt tulumaksu kinni pidanud, ei ole õige asuda seisukohale, et avaliku võimu kandja tegevusega pole kaebaja õigustesse üldse koormavalt sekkutud HKMS § 44 lg 1 mõttes. Sõltumata sellest, kas halduskohus on pädev lahendama kaebaja nõuet hüvitada kohtumenetluses tasutud riigilõiv 412 eurot, on kohtul õigus kaebuse viimati nimetatud nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Samal kaalutlusel on kohtul õigus tagastada ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kuna kaebaja nõuab kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist 412 euro ulatuses, on selle nõude osas varaliselt hinnatava hüve riive intensiivsus väike HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 133 lg 1 mõttes. Kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tõenäoline, et kaebaja nõue hüvitada varaline kahju 412 eurot kuuluks rahuldamisele. Ringkonnakohus selgitas, et ka kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude osas ei ole tõenäoline. Vastustaja on tegutsenud kaebajalt tulumaksu kinnipidamisel 3(6)
3-22-20 TuMS § 12 lg 1 alusel. Tulumaksu kinnipidamise õiguspärasust on kohtud kahes haldusasjas kontrollinud. Samuti on kohtud hinnanud TuMS § 12 lg 1 põhiseaduspärasust. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 10.05.2022, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse.
16.Tallinna Halduskohtu 27.06.2022 määrusega jäeti kaebaja kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 2). Kaebajal tuli muu hulgas täpsustada, kas talle tekitati kahju MTA tegevusega, millega jäeti kogu tulumaks kaebajale tagastamata, või TuMS § 12 lg-ga 1, mille alusel MTA pidas tulumaksu kinni (resolutsiooni p 2.1), samuti tuli kaebajal tasuda kaebuselt riigilõiv 104,55 eurot (resolutsiooni p 2.2). Kohus hoiatas, et puuduse kõrvaldamata jätmisel kohtu määratud tähtajaks tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult (resolutsiooni p 3).
17.Kaebaja selgitas 28.07.2022 menetlusdokumendis, et kaebajale tekitati kahju MTA ja Rahandusministeeriumi tegevusega, alternatiivselt Riigikohtu lahendiga nr 3-16-336, alternatiivselt TuMS-ga, alternatiivselt Harju Maakohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-09-29561, millega kinnitati kompromiss. Tsiviilkohtumenetlus muutus ebaausaks, riivates Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 6. Kohus peab määrama kaebuse nõude, mis kõige paremini kaitseb kaebaja huve. Kaebaja on ära näidanud kahju tekkimise asjaolud. Kaebaja keeldus tasumast riigilõivu 104,55 eurot. Halduskohtu tegevus on pahatahtlik, diskrimineeriv ja takistab juurdepääsu tõhusale kohtumenetlusele ilma asjakohase mõjuva põhjuseta. Halduskohus nõuab riigilõivu tasumist, kuna tegemist on kahju hüvitamise kaebusega. Kaebaja nõue on seotud püsiva tervisekahjustusega, varalise kaotusega ja töötasuga. Töötasu ja tervisekahju hüvitamise nõuded on riigilõivuvabad. Seetõttu seab riigilõivu tasumise nõue kaebaja halvemasse olukorda kui pelgalt tervisekahju ja palgatulu nõudvad isikud. Kaebaja riigilõivuvabastus võib tuleneda riigilõivuseaduse § 1 lg 1 p-dest 1, 7 ja 12. Tsiviilasjas oli hagi riigilõivuvaba. Haldusasjades nr 3-16-336 ja 3-18-1076 tuli sama sisuga nõude esitamisel tasuda riigilõivu. Kui riigilõivuvabastust ei saa kohaldada, ei ole põhjendatud riigilõivu täies mahus tasumine. Kaebaja on palju kannatanud isik. Arvestades, et riik ei ole seni seadnud kaebajat varalisse olukorda, kus ta oleks, kui talle ei oleks tekitatud tervisekahjustust, mille eest on vastutav riik, on riigilõivu nõue ebamõistlik.
17.Tallinna Halduskohus tagastas 01.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. On ebaselge, millisel alusel kaebuse nõue põhineb. Kaebaja keeldub riigilõivu tasumisest.
18.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 01.09.2022 määruse tühistamise nõudes. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused. Kohus jättis täielikult tähelepanuta ja kaalumata kaebaja seisukohad, rikkudes sellega selgitamiskohustust.
4(6)
3-22-20 Õige vastustaja kindlakstegemine on kohtu ülesanne. Kui kohus leiab, et mõne vastustaja vastu esitatud nõue ei ole perspektiivitu, ei saa ta kaebust tagastada. Halduskohus ei ole vastustajat välja selgitanud. Kaebaja on esitanud etteheited riigi tegevusele tervikuna. Halduskohus ei selgitanud kaebajale menetlusabi võimalusi. Samuti ei põhjendanud halduskohus, miks kaebuselt tuleb riigilõivu tasuda, vaatamata kaebaja väidetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.X ei ole määruskaebust digitaalselt allkirjastanud, kuid on varem sama haldusasja raames samalt e-posti aadressilt ringkonnakohtuga suhelnud. Seetõttu ei kahtle ringkonnakohus määruskaebuse esitaja isikusamasuses (HKMS § 52 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
20.Halduskohus tagastas kaebuse, sest vaidluse ese on jätkuvalt ebaselge ja kaebaja keeldus riigilõivu tasumisest.
21.Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kohus vaatab asja läbi siiski üksnes kaebuses nõutud ulatuses ega saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2). Kaebuses tuleb märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37, samuti kaebuse faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p-d 5‒7).
22.Ringkonnakohus tõdes 07.03.2022 määruses, et Rahandusministeeriumile esitatud taotlusest ega halduskohtule esitatud kaebusest pole võimalik üheselt järeldada, millisel alusel kaebaja kahjunõue põhineb, st kas kaebajale tekitati väidetavat kahju MTA tegevusega, millega jäeti kogu tulumaks kaebajale tagastamata, või TuMS § 12 lg-ga 1, mille alusel MTA pidas tulumaksu kinni. Ringkonnakohus selgitas, et halduskohus saab kaebaja tegeliku tahte välja selgitada ja kaebaja esitatud asjaolude alusel nõude õiguslikult kvalifitseerida.
23.Kaebaja 28.07.2022 menetlusdokumendist ei selgu kaebaja tahe täpsemini, sest kaebaja on nimetanud kahju põhjustajatena MTA ja/või alternatiivselt Rahandusministeeriumi ja/või alternatiivselt Riigikohtu ja/või Harju Maakohtu ja/või alternatiivselt seadusandja. Kaebaja leidis, et kohus peab ise valima kaebajale kaebaja õiguste kaitseks sobivama nõude. Kaebuse nõue hüvitada kaebajale tekitatud kahju on küll selge ja õige vastustaja peab kindlaks tegema halduskohus (HKMS § 18 lg 1), samuti ei pea kaebaja ära näitama õigusnormi, millel tema nõue tugineb (vt nr Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2022 otsus asjas nr 3-20-1033, p 23), ent see, kuidas kaebajale kahju tekkis ja milles see seisneb, tuleb ära näidata kaebajal (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2).
24.Olukorras, kus kaebaja on vastuseks halduskohtu määrusele, millega kaebus jäeti käiguta, selgitanud faktilisi asjaolusid, mis kaebajale kahju tekkimiseni viisid, oleks halduskohtul olnud õige jätta kaebus veel kord käiguta ja püüda kaebuse alust veel täpsustada. Kuna kaebaja ei ole näidanud, milliste Rahandusministeeriumi toimingute või haldusaktidega kaebajale kahju tekitati, samuti ei ole õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eeldused täidetud, sest tuvastatud ei ole Harju Maakohtu kohtuniku ega Riigikohtu kohtunike kuritegu asjade 5(6)
3-22-20 lahendamisel (riigivastutuse seaduse § 15 lg 1), oleks halduskohus saanud kaebajat suunata ka kõige perspektiivikamate nõuete esitamise juurde.
25.Kaebuse aluse ebapiisava selgitamisega seotud küsimused ei ole määruskaebuse lahendamisel siiski määravad. Kaebaja ei ole tasunud halduskohtu määratud tähtajaks riigilõivu vaatamata halduskohtu selgitustele. HKMS § 104 lg-st 2 tuleneb, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja sai määruse, millega halduskohus jättis kaebuse käiguta, kätte 13.07.2022 ning seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 28.07.2022.
26.Ekslik on kaebaja seisukoht, et kaebus on riigilõivuvaba. Kaebaja taotleb muu hulgas varalise kahju hüvitamist. Tulumaksunõuet ei saa samastada palga alusetult maksmata jätmisega. Nende nõuete esitamise olulisus on isiku jaoks erineva tähtsusega, sest palganõude esitamiseta võib isik jääda sissetulekust üldse ilma, tulumaksuvaidluste puhul ei ole maksuga hõlmatud aga kogu sissetulek. Seetõttu on nende nõuete kohtule esitamisel riigilõivu maksmise erinevused põhjendatud. Nõue MTA, Rahandusministeeriumi või kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks ei saa olla tervisekahju hüvitamise nõue, sest tervisekahju üle toimus vaidlus tsiviilasjas nr 2-08-29561. Tervisekahju hüvitamiseks makstud rahasummalt tulumaksu maksmise kohustuse üle käiv vaidlus ei ole tervisekahju hüvitamise vaidlus RLS § 22 lg 1 p 12 tähenduses.
27.Kaebaja heidab ette, et halduskohus ei selgitanud kaebajale menetlusabi võimalusi. See väide on õige, ent halduskohtu menetlusviga ei ole too kaasa määruskaebuse rahuldamist. Kaebaja on halduskohtusse pöördunud enne praeguses asjas kaebuse esitamist kokku 15 kaebusega. Kaebajale ei saanud olla menetlusabi taotlemise võimalus riigilõivu tasumisest vabastamiseks teadmata. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja on menetlusabi saamise normidest HKMS-s teadlik. Määruskaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks majanduslikel põhjustel menetlusabi vajadus. Määruskaebuses avaldab kaebaja, et ta tasuks riigilõivu nõutud määras, kui kohus selgitaks, miks riigilõivu sellise kaebuse esitamisel nõutakse. Eeltoodu ei viita majanduslikele põhjustele, mis takistaksid kaebajal nõutavas summas riigilõivu tasumist.
28.Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.