1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus lõpetas asjas menetluse 3484,95 euro ja intresside nõudes. Jätta Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Saata tühistatud osas asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 155 lg 5).
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) maksis X-le (kaebaja) Harju Maakohtu 15.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-29561 kinnitatud kompromissi alusel mittevaralise kahju hüvitist 20 000 eurot ja varalise kahju hüvitist 16 595 eurot (nelja aasta ametipalk). Määrusega kinnitatud kompromissis märgiti, et hüvitiste maksmisel peab MTA hüvitiste summast kinni "tasumisele kuuluva tulumaksu". MTA pidas hüvitistelt kinni tulumaksu 7649 eurot ja 95 senti.
3-22-20
2.Kaebaja esitas 14.12.2015 MTA-le taotluse tagastada kinni peetud tulumaks, leides, et hüvitistelt peeti tulumaks kinni alusetult. MTA jättis 12.01.2016 otsusega nr 6-4/00297-30-1 taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus MTA 12.01.2016 otsus tühistada ja kohustada MTA-d tagastama kinnipeetud tulumaks. Kaebuse kohaselt ei ole makstud hüvitiste puhul tegu maksustatava tuluga tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 tähenduses ning tulumaksu kinnipidamine oli õigusvastane.
4.Riigikohus rahuldas 14.11.2017 otsusega asjas nr 3-16-336 kaebuse osaliselt ja kohustas MTA-t 20 000 eurolt kinnipeetud tulumaksu kaebajale välja maksma (resolutsiooni p-d 1–4). Riigikohus mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 248 eurot (resolutsiooni p 5). Riigikohus leidis, et varalise kahju hüvitis tuli tulumaksuga maksustada, kuna tegemist oli hüvitisega saamata jäänud tulu eest (TuMS § 12 lg 1). Kaebajale maksti mittevaralise kahju eest hüvitist, kuna tema tervist kahjustati. Selles osas ei ole tegemist tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu 450 eurot ning kuna kaebus rahuldati umbes 55% ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 248 eurot.
5.MTA kinnitas 01.03.2018 kaebaja 28.02.2018 esitatud uute eeltäidetud andmetega 2014. a tuludeklaratsiooni. Viidatud deklaratsioonis oli märgitud tulumaksukohustus 3484,95 eurot tulu liigiga „muud tulud” ja maksumäär 21%.
6.Kaebaja esitas 29.03.2018 MTA-le taotluse õigusvastaselt määratud ja tasutud tulumaksu 3484,95 eurot tagastamiseks koos seadusest tulenevate intressidega. MTA jättis 30.04.2018 otsusega nr 6-4/00297-33 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 30.05.2018 halduskohtule kaebuse MTA 30.04.2018 otsuse nr 6-4/00297-33 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastama tulumaks. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 105 eurot. Samuti tasus ta riigilõivu 105 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2019 otsusega asjas nr 3-18-1076 kaebuse rahuldamata (otsus jõustus 10.03.2020).
7.Kaebaja esitas 23.11.2021 Rahandusministeeriumile taotluse hüvitada varaline kahju, mis koosneb: 1) tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissi alusel makstud varalise kahju hüvitiselt tasutud tulumaksust 3484,95 eurot koos intressidega ning 2) haldusasjades 3-16-336 ja 3-18-1076 tasutud riigilõivudest. Lisaks taotles X 3484,95 euro äravõtmisega riigi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Kaebaja väidete kohaselt tekitati talle kahju sellega, et tulumaks peeti kinni. TuMS on ebaselge ja diskrimineeriv ja kahjustab maksumaksjat. Riigi kohustus on pandud maksumaksjale ja see on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, ausa menetluse, võrdse kohtlemise, võimude lahususe ja menetlusökonoomia põhimõtetega. Kaebaja asetati põhiseadusvastasesse olukorda. Põhiseaduse (PS) § 113 nõuab, et maks oleks sätestatud seadusega, TuMS § 12 sellele ei vasta. Kaebaja pidi kohtuasjades tasuma riigilõivu 412 eurot. Hüvitise õigusvastase vähendamise tõttu tunneb kaebaja stressi, diskrimineerimist, jõuetus, petmist, valetamist, skeemitamist jms negatiivseid ilminguid. Tegemist on mittevaralise kahjuga ja see tuleb hüvitada 5000 euro ulatuses.
8.Rahandusministeerium vastas 30.11.2021 kirjaga, et kaebajale on vastavalt Riigikohtu otsusele kaebaja nõutud summa välja makstud. Kuna Rahandusministeerium ei ole vaidlusega seotud, edastati taotlus vastamiseks MTA-le.
9.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Rahandusministeeriumilt varalise kahju hüvitamist 3484,95 euro ulatuses koos intressidega. Samuti nõudis kaebaja
2(5)
3-22-20 Rahandusministeeriumilt kohtuasjades kantud riigilõivude 412 euro hüvitamist ning mittevaralise kahju eest hüvitist 5000 eurot. Haldusasjades nr 3-16-336 ja 3-18-1076 tunnistas riik, et TuMS on ebaselge. Riik pole esitanud ühtegi seaduslikku alust, mis oleks õigustanud kaebajalt vara äravõtmist avalikes huvides. TuMS § 12 lg 1 alusel ei olnud õigust kaebaja vara ära võtta ja tema õigusi riivata. Rikutud on PS § 113, kuna TuMS § 12 lg 1 ei ole piisav õiguslik alus. Rahandusministeerium pole taganud kaebajale konventsioonides ettenähtud õigusi. Rahandusministeerium vastutab oma haldusala tegevuse eest. Kaebaja ei saanud puuduliku regulatsiooni tõttu vara tagasi.
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 18.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 asja menetluse osas, milles kaebaja nõudis Rahandusministeeriumilt 3484,85 eurot koos intressidega. Ülejäänud osas halduskohus tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Kaebuses esitatud nõuet hüvitada 3484,85 eurot koos intressidega on kohtud menetlenud nii kohtuasjades nr 3-16-336 ja nr 3-18-1076. Seetõttu tuleb selle nõude osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Nõue mõista Rahandusministeeriumilt välja kohtuasjades tasutud riigilõivud tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude väljamõistmiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-08-29561 sõlmitud kompromissiga makstud varalise kahju hüvitiselt tulumaksu tasumine ei saanud kaebajale mittevaralist kahju tekitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Tegemist ei ole korduva kaebusega. Viidatud haldusasjades nõudis kaebaja tulumaksu tagastamist. Praegu käsil olevas asjas nõuab kaebaja kahju hüvitamist, kuna riivatud on kaebaja omandiõigust. Riik ei arvestanud palgatulu kõiki elemente. Kaebaja eest pole sotsiaalmaksu tasutud, mis tagaks kaebajale vanaduses suurema kindlustatuse. Kaebajat koheldi halvemini kui palgatulu saanud inimesi. Omandipiirang on põhiseadusvastane. Kohtumenetluses kantud riigilõiv on kahju. Mittevaralise kahju nõue seondub kohustusega taluda kohtulahendi täitmisel omandi ja eraelu rikkuvat ja inimväärikust alandavat meelevaldsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
13.Kaebaja on seisukohal, et tal ei olnud kohustust tasuda hüvitiselt, mis mõisteti välja saamata jäänud tulu eest, tulumaksu 3484,95 eurot. Seetõttu esitas ta Rahandusministeeriumile nõude hüvitada 3484,95 eurot koos intressidega. Kaebaja hinnangul on talle tulumaksukohustusega tekitatud lisaks mittevaralist kahju 5000 euro ulatuses. Samuti on kaebaja hinnangul talle täiendavalt tekitatud varalist kahju kohtumenetluses tasutud riigilõivude näol 412 euro ulatuses. Rahandusministeeriumile esitatud taotlusest ja kohtule esitatud kaebusest pole võimalik üheselt järeldada, millisel alusel kaebaja kahju nõue põhineb, s.t, kas kaebajale tekitati väidetavat kahju 3(5)
3-22-20 MTA tegevusega, millega jäeti kogu tulumaksu kaebajale tagastamata, või õigustloova üldakti ehk TuMS § 12 lg-ga 1, mille alusel MTA pidas tulumaksu kinni. Sealhulgas pole kaebusest võimalik üheselt aru saada, et kui väidetavat kahju põhjustas MTA, kas kahju nõutakse õiguspärase või õigusvastase tegevuse alusel. Nimetatud puudus ei takista hindamast seda, kas halduskohtu määrus on õiguspärane. Vajadusel saab halduskohus kaebaja tegeliku tahte välja selgitada ja kaebaja esitatud asjaolude alusel nõude õiguslikult kvalifitseerida.
14.Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas halduskohus ekslikult kaebuses esitatud 3484,95 euro suuruse hüvitamisnõude menetlus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kohtud ei ole haldusasjades nr 3-16-336 ja 3-18-1076 lahendanud kaebaja kahju hüvitamise nõuet. Viidatud haldusasjades lahendasid kohtud tühistamis- ja kohustamisnõudeid. Seega pole HKMS § 43 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 152 lg 1 p 1 kohaldamise kõik eeldused täidetud ning sellel alusel ei olnud õige lõpetada 3484,95 euro suuruse kahjunõude menetlust.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud õige tagastada kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna avaliku võimu kandja on kaebajale väljamõistetud hüvitiselt tulumaksu kinni pidanud, ei ole õige asuda seisukohale, et avaliku võimu kandja tegevusega pole kaebaja õigustesse üldse koormavalt sekkutud HKMS § 44 lg 1 mõttes. Kas avaliku võimu kandja tegevus võis põhjustada kaebajale mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, ei puuduta see kaebeõigust, vaid kaebuse rahuldamist.
16.Sõltumata sellest, kas halduskohus on pädev lahendama kaebaja nõuet hüvitada kohtumenetluses tasutud riigilõiv 412 eurot, on kohtul õigus kaebuse viimati nimetatud nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Samal kaalutlusel on kohtul õigus tagastada ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Varaliselt hinnatava hüve riive on vähese intensiivsusega eelkõige juhul, kui selle väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause, vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2020 otsus nr 3-19-2255, p 14).
16.1.Kuna kaebaja nõuab kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist 412 euro ulatuses, on selle nõude osas varaliselt hinnatava hüve riive intensiivsus väike HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 133 lg 1 mõttes. Kaebuses toodud asjaoludel ei ole sellise nõude rahuldamine ka tõenäoline. Riigikohus rahuldas asjas nr 3-16-336 kaebuse umbes 55% ulatuses, mistõttu mõistis ta MTAlt kaebaja kasuks välja riigilõivu 248 eurot. Kaebaja kanda jäi 202 eurot. Haldusasjas nr 3-181076 jättis halduskohus kaebuse rahuldamata, mistõttu jäi tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel ning seetõttu jäi kaebaja apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tema enda kanda. Kaebuses toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kohtud oleksid õigusvastaselt riigilõivu küsimuse lahendanud. Kaebaja hinnangul on TuMS § 12 lg 1 põhiseadusega vastuolus ja seetõttu ei tohtinud sellel alusel nõuda temale välja makstud hüvitiselt tulumaks. Riigikohus on eelduslikult hinnanud asjas nr 3-16-336, kas TuMS § 12 vastab põhiseadusele (PS § 15 lg 2 ja § 152; HKMS § 158 lg 4). Selles küsimuses on võtnud täiendavalt seisukoha ka Tallinna Ringkonnakohus 13.11.2019 määruses asjas nr 3-18-1076, milles leidis, et TuMS § 12 võimalik ebaselgus ei too kaasa selle vastuolu põhiseadusega, kuna sätet on võimalik tõlgendada põhiseadusega kooskõlas olevalt, nagu toimis Riigikohus. Seega kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tõenäoline, et kaebaja nõue hüvitada varaline kahju 412 eurot kuuluks rahuldamisele.
16.2.Kaebaja hinnangul tekitati talle mittevaralist kahju sellega, et riik võttis põhiseadusvastase TuMS § 12 lg 1 alusel ära vara 3484,95 eurot ja rikkus sellega omandiõigust. Kuna menetlus polnud aus, pidi kaebaja oma vara kättesaamiseks kannatama hingelisi üleelamisi. Mittevaraline kahju tuleb kaebaja hinnangul hüvitada 5000 euro ulatuses. Kaebaja 4(5)
3-22-20 hinnangul on seega esmajoones rikutud tema varalisi õigusi. Eelduslikult ei järeldu üksnes varalise õiguse rikkumisest, et kahjustatud oleks RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud kaebajaga lahutamatult seotud õigust. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et väidetava varalise õiguse rikkumine oleks toonud kaasa ka mõne muu kaebajaga lahutamatult seotud olulise õiguse intensiivse riive (nt vabadus, kodu ja eraelu, inimväärikus vms). Isegi kui jaatada mõne kaaluka kaebajaga lahutamatult seotud õiguse riivet, ei võimalda kaebuses kirjeldatud asjaolud järeldada, et kaebaja oleks väidetud varalise õiguse rikkumise tulemusena pidanud kannatama füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi sellise intensiivsusega, mis õigustaks enama kui 1000 euro väljamõistmist. Kaebuses toodud asjaoludel on 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõue ilmselgelt oluliselt liialdatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Ühtlasi pole kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude osas tõenäoline. Vastustaja on tegutsenud kaebajalt tulumaksu kinnipidamisel TuMS § 12 lg 1 alusel ning mille õiguspärasust on kohtud kahes haldusasjas kontrollinud. Samuti on kohtud hinnanud TuMS § 12 lg 1 põhiseaduspärasust (selle kohta vt käesolev määrus, p 16.1).
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu määruse osas, millega lõpetati menetlus hüvitada varaline kahju 3484,95 eurot. Selles osas tuleb asi saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.