lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2654/7

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2654/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1587
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2654

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toiminguteks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hellen Schmidt Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada taotlus ja anda Maksu- ja Tolliametile luba X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu aresti seadmiseks summas 43 173,40 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmi1(4)

ne maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel kontrollib maksuhaldur juuni-august 2022 käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete ja nende esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli (12.10.2022 kontrollakt nr 12.2-3/059592-1, taotluse lisa 1) ja töötasu väljamaksete deklareerimise õigsust (22.11.2022 e-kiri, taotluse lisa 9). X OÜ-le on 14.12.2022 väljastatud ka kontrollakt nr 12.2-3/059592-8 (taotluse lisa 18), mistõttu on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust nii käibemaksu, tagastusnõude kui ka tööjõumaksude osas ajavahemikul juuni-august 2022.
7.Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le käibemaksukohustuse summas 33 763,06 eurot määramine, tagastusnõude vähendamine summas 505,03 eurot ja tööjõumaksude tasumise kohustuse määramine summas 8905,31 eurot. Tõenäolise maksusumma (kokku 43 173,40 eurot) kujunemine nii on taotlusest jälgitav (taotluse p 2.1-2.3, MTA 20.12.2022 vastus kohtunõudele). Taotluse asjaolude pinnalt ei saa seega väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
8.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb põhjendustes, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, peaasjalikult sellele, et 2(4)

äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid maksukohustuse tasumiseks ning ka äriühingu varasem käitumine viitab maksupettuse toimepanemisele. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et äriühingul võivad puududa rahalised vahendid tulevikus tekkiva maksukohustuse tasumiseks. Kohtule esitatud pangakonto (taotluse lisa 2) väljavõttest nähtub, et 31.08.2022 oli konto lõppsaldo 1358,25 eurot ja algsaldo 01.06.2022 seisuga pea 130 000 eurot. Pangakontolt on seejuures välja võetud ka sularaha, kuid äriühingu kassas (taotluse lisa 11) olev raha on 01.06.2022-31.07.2022 suurenenud vaid ca 4000 euro võrra. Seega on põhjendatud järeldada, et äriühingu kulud on kontrollperioodil olnud suuremas kui sissetulekud, mistõttu on põhjendatud ka kahtlus, et äriühingul ei pruugi olla eeldatava maksukohustuse tasumiseks rahalisi vahendeid. Taotluse kohaselt puudub äriühingul ka muu vara peale viie sõiduki (taotluse p 4), kuid ennekõike sõidukite vanust arvestades ei ole tõenäoline, et maksukohustus oleks võimalik näiteks sõidukite võõrandamisest saadud tulust tasuda. Siiski ei saa pelgalt võimalik rahaliste vahendite puudumine olla tegutseva äriühingu puhul põhjenduseks, miks eeldada tulevase maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumist. Põhjendatud on ka maksuhalduri kahtlus, et äriühing on KMD-del ja TSD-del esitanud teadlikult valeandmeid. X OÜ on nii KMD-d kui ka TSD-d esitanud, kuid näidanud deklaratsioonidel käivet ja makstud töötasusid tegelikest väiksematena (taotluse lisad 14, 16 ja 17). Maksuhalduri kokkuvõtvast 22.11.2022 e-kirjast (taotluse lisa 9), klientidele esitatud müügiarvetelt (taotluse lisa 8) ja pangakonto väljavõttelt nähtub, et X OÜ-le on tasutud arvete eest, millel on arvestatud käibemaksu, kuid mida äriühing ei ole deklareerinud. Pangakonto väljavõttelt ja pearaamatu kassast nähtub samuti, et töötajatele, kellele ei ole esitatud deklaratsiooni kohaselt töötasu makstud, on seda tegelikkuses tehtud või on tegelikud maksed olnud deklareeritust suuremad. Olukorras, kus äriühing küll täidab deklareerimiskohustust, kuid seda osaliselt ja valeandmeid esitades, on põhjendatud kahtlustada, et äriühing soovib oma maksukohustusi näidata tegelikust väiksemana. Asjaolu, et tulevikus ei pruugi äriühing olla huvitatud koostööst ja maksude kohasest tasumisest, ilmestab kohtu hinnangul ka, et äriühing on maksuhalduri korralduse dokumentide esitamiseks täitnud vaid osaliselt, on puuduolevate dokumentide esitamisega viivitanud (vt e-kirja vahetus, taotluse lisa 9) ega ole maksuhalduri kinnitusel deklaratsioone taotluse esitamise seisuga parandanud olenemata sellest, et on ise selleks soovi avaldanud. Seejuures on maksuhaldur äriühingule 22.11.2022 saadetud e-kirjas selgelt välja toonud, millised konkreetsed parandused tuleb KMD-del teha ning millise ajavahemiku osas tuleb parandada ka TSDd. Täiendavalt nähtub kohtule eelkirjeldatud käitumismuster X OÜ puhul ka varasemast. Kuigi 06.07.2022 maksuotsus nr 12.2-3/058196-10 on halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-22-1672), nähtub kohtule ka 27.02.2022 kontrollaktist nr 12.2-3/058342-7 (dtl 287-293) ja 18.08.2022 maksuotsusest nr 12.2-3/058342-8 (dtl 280-284) käibe deklareerimise ja käibemaksu tasumise ning maksuhalduriga koostöö tegemise osas sarnane käitumismuster. Ka haldusasjas nr 3-22-1672 on esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel osutunud kahel korral määravaks see, et kaebaja ei ole esitanud oma majandusliku seisundi kohta andmeid. X OÜ on sarnaselt käesolevas taotluses kirjeldatuga ka märtsis 2022 jätnud füüsilisele isikule esitatud arve alusel käibe deklareerimata ega ole olenemata vastavale lubadusele maksuhalduriga koostööd teinud (vt 27.07.2022 kontrollakti p 1.1). Eelnimetatud kontrollakt ja maksuotsus on väljastatud käesoleva taotluse kontrollperioodi ajal, mistõttu ei saa kirjeldatud käitumismuster olla ka põhjustatud ka eksitusest või maksukohustuslase teadmatusest. Kohtule teadaolevalt ei ole X OÜ 18.08.2022 maksuotsust vaidlustanud. Olukord, kus äriühing näitab deklaratsioonidel käivet ja makstud töötasusid tegelikust väiksemana ning hiljem viivitab dokumentide esitamisega ja maksudeklaratsioonide parandamisega, kuigi on selleks ise soovi avaldanud, viitab kohtu hinnangul sellele, et äriühing ei ole huvitatud maksude korrektsest ja õigeaegsest tasumisest. Seetõttu on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud. 3(4)

9.Maksuhaldur soovib seada aresti X OÜ ettemaksukontole. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-31-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. X OÜ-l ei ole kinnisvara, puuduvad laevad, väärtpaberid ja väärtpaberikontod. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on X OÜ tegutsev äriühing ja taotluses nimetatud sõidukid võivad äriühingu tegevusala (äriregistri kohaselt vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus) arvestades olla äritegevuse jätkamiseks vajalikud. Samuti tuleb nõustuda maksuhalduriga, et liiklusregistri andmed on informatiivsed ja sõidukid likviidne vara, mistõttu ei pruugi nende arvelt maksukohustuse sundtäitmine tegelikkuses võimalik olla. Äriühingu ettemaksukontole aresti seadmine on aga äriühingu tegutsemist arvestades proportsionaalne meede. Ettemaksukonto arestimine mõjutab äriühingu majandustegevust vähesel määral, kuivõrd igapäevases majandustegevuses kasutatav vara (sõidukid, pangakonto) on jätkuvalt vabalt kasutatav. Olukorras, kus äriühing on sisendkäibemaksu tagastusnõude rahuldamisega arvestanud, võib ettemaksukonto arestimine mõnevõrra äriühingu tegevust mõjutada, kuid mõju ei ole ebaproportsionaalne arvestades, et selliselt on tagatud nii äriühingu majandustegevuse igapäevane jätkumine kui ka tulevikus määratav maksukohustus.
10.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 43 173,40 eurot, arvestades tagatise liigist sõltuvalt ka sundtäitmise kuludega. Samuti lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui X OÜ kannab tagatissumma 43 173,40 eurot deposiiti.
11.Kohus rahuldab taotluse täielikult, kuna leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud X OÜ ettemaksukonto arestimine summas 43 173,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja