Catalyst OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/054193-14 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Catalyst OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 05.12.2022 ja 07.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.01.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 20.11.2020 korralduse nr 12.2-3/054193-1 alusel Catalyst OÜ käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigust perioodil jaanuar – oktoober 2020. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 16.06.2022 kontrolliaktis nr 12.2-3/054193-131, mis on maksuotsuse lahutamatu osa.
2.MTA kohustas Catalyst OÜ-d 14.07.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/054193-14 tasuma maksusummat 26 165,82 eurot (edaspidi: MO). Catalyst OÜ on kontrollitaval maksustamisperioodil teinud ülekandeid ja väljamakseid summas 104 663,26 eurot, mille kohta puuduvad Catalyst OÜ-l
raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. Catalyst OÜ-l on kohustus kajastada need väljamaksed ja ülekanded oma tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide (edaspidi: TSD) lisal 6 ning arvestada ja tasuda sellelt summalt tulumaks 26 165,82 eurot. Catalyst OÜ ei ole kontrolliperioodil saanud 109 000 eurot laenu osanikult X. X.. Seetõttu puudub Catalyst OÜ-l alus kajastada oma arvelduskontolt tehtud väljamaksed oma raamatupidamises osaniku laenu tagasimaksetena.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 15.08.2022 Catalyst OÜ kaebus MTA 14.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/054193-14 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Maksumenetluses on esitatud 21.02.2020 laenuleping nr L200221 ja 16.03.2020 laenuleping nr L200315, mis on algdokumendiks raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 tähenduses. MO-s ei ole põhjendatud, millistele RPS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele laenulepingud ei vasta. Omaniku laen võib olla ka suuline.
5.Maksumenetluses esitatud raamatupidamise pearaamatu väljatrükist nähtub, et omaniku laen kajastati kontol 2110 „lühiajalised laenud ja võlakirjad“. Tulumaksuga on maksustatud neid kulusid ja väljamakseid, mis on tehtud laenuna antud raha arvelt ja tasaarvestatud osaniku laenuga (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-60-11, p 32). MO-ga pole maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja oleks tehtud kulude ja väljamaksetega kasumi välja viinud. Kulutuste tegemist ei ole kaebaja eitanud. Kaebaja on laenulepingute ja raamatupidamise dokumentidega tõendanud, et ta sai osanikult laenu, mida kasutas kulude ja väljamaksete katmiseks.
6.Maksumenetluses esitatud Catalyst OÜ TBB pank arvelduskonto nr väljavõttest nähtub, et seisuga 01.01.2020 oli pangakonto jääk 1,39 eurot. Pangakontole on perioodil 01.01.2020-31.10.2020 laekunud kokku 105 032,47 eurot, millest 79 000 eurot on PrivateOne OÜ-lt laekunud X. X.u laenu tagastus ja 16 025 eurot on laekunud teiselt Catalyst OÜ arvelduskontolt. Kaebaja on esitatud tõendid selle kohta, et osanik on andnud laenu 30 000 eurot, mis maksti sularahas osaühingu kassasse. Kui maksuhaldur tahab väita, et osanik pole osaühingule laenu summas 109 000 eurot andnud, siis ta oleks pidanud kohaldama maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-t 4 (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-15-1303, p 9).
7.MO ei vasta MKS §-s 95, § 46 lg-s 2 ja § 46 lg 3 p-s 2 ning § 83 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, põhjendamiskohustust ning ei ole tõendanud, et X. X. ei olnud võimeline laenu andma.
8.Maksuhaldur pole kaebaja esitatud tõendeid arvestanud ning pole põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta, rikkudes sellega MKS § 95 lg 2 teist lauset. Osaühingu poolt osaniku kulude kandmine pole seadusega keelatud. Osanikul oli antud laenu tõttu nõue osaühingu vastu. Osaühing, tasudes osaniku huvidest tehtud kulude eest, tasaarvestas tehtud kulu osaniku nõudega kulu maksumuse ulatuses. Selline tasaarvestus on lubatud ja kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega, raamatupidamise arvestamise reeglitega ning äriühingutes rakendava praktikaga. Kaebaja tasus osaniku huvides tehtud kulude eest. Maksustamist välistav põhimõte tuleneb ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg 6 esimesest lausest.
9.Kontrollaktist nähtuvalt pole maksuhaldur väitnud, et esitatud raamatupidamise kontol „lühiajalise laenud ja võlakirjad“ oleks X. X.u laenu tagasimaksed vormistatud ebaõigesti või ebapiisavalt. Kaebaja on kogu maksumenetluse väitel kinnitanud, et tehtud kulud ja väljamaksed olid tehtud osaniku huvides. Maksumenetluses esitatud raamatupidamise dokumentidest nähtub, et kulud on hüvitatud osaniku laenu arvelt. Ostuarvete mitteesitamine ei saa tekitada maksukohustust, sest maksustamise asjaolud langesid ära kulude hüvitamisega. Kui laen lugeda antuks, siis maksustamine pole võimalik. Pole määravat tähendust asjaolul, et osaühing ei esitanud kõiki ostuarveid.
10.Maksuhaldur võttis seletuse X. X. kui kolmandalt isikult. Seletusi andis volitatud esindaja. Seletusest järeldub, et X. X. sai anda laenu dividendidena ja töötasuna saadud rahast ning säästudest. CTR Group OÜ makstud dividend on nõuetekohaselt deklareeritud ja sellelt on tulumaks makstud. Tõenditest nähtub, et dividendidest saadud summa 180 000 eurot ületab PrivateOne OÜ-le ja Catalyst OÜ-le antud laenu summat.
11.Maksuhalduri uurimisversioon on ekslik, sest tegelikult pole Catalyst OÜ kui laenusaaja seisukohast tähendust asjaolul, kuidas laenuandjal sularaha tekkis. Vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele, rikkudes mh ka uurimispõhimõtet ja kolmanda isiku õigusi tõendite kogumisel. Vaatamata asjaolule, et 12.02.2021 korralduse täitmine oli peatunud, andis vastustaja 15.12.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-12, millega kohustas Swedbank AS-i esitama X. X.u arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2018– 29.02.2020 kohta.
12.Vastustaja järeldused on põhjendamatud, sest maksuhaldur on tuginenud järelduste tegemisel lubamatule tõendile. Catalyst OÜ pole kunagi väitnud, et X. X.u raha, mida ta andis laenuks PrivateOne OÜ-le ja Catayst OÜ-le, pärines CTR Group OÜ-st saadud dividendidest. Seda on väitnud X. X. kui kolmas isik. Asjaolu, et Swedbank OÜ pangakontolt, kuhu laekusid CTR Group OÜ makstud dividend, pole laenusumma ulatuses raha välja võetud, ei tähenda, et laenuraha päritolu pole dividend. Swedbank AS pangakontolt nähtub, et on X. X. on teinud 12.03.2019 ülekande oma teisele arvelduskontole summas 124 414,72 eurot selgitusega „DIVIDENDID 2016 + 2017“. Ehkki maksuaudiitorile ei saanud jääda märkamatuks 124 414,72 euro suuruse ülekande tegemine teisele X. X.u pangakontole ja selle ülekantud raha seos saadud dividendiga, pole maksuaudiitor maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist jätkanud.
13.Lisaks ei ole vastustaja 30 000 eurose laenu mitteandmist tõendanud. MTA 12.02.2021 korralduse ja 15.12.2021 korralduse andmise eesmärk oli veenduda X. X.u võimes anda PrivateOne OÜ-le laenu sularahas. Laenuandmisest Catalyst OÜ-le summas 30 000 eurot korraldustes juttu ei ole. Kolmas isik selgitas 07.01.2021, et 30 000 eurot pärines tema isiklikest vahenditest, dividendist ja säästudest. Maksuhaldur pole kogunud tõendeid, et X. X.ul polnud võimalik anda 30 000 eurost laenu Catalyst OÜ-le.
14.MTA ei ole Catalyst OÜ katalüsaatorite müügitehinguga tuvastanud Catalyst OÜ maksukohustust muutvaid asjaolusid. Maksuhaldur ei vaidlusta katalüsaatorite (tegelikult jäätmed) müüki, samas sai müük toimuda ainult kauba olemasolul. Kaebaja pidi kauba soetama. Samuti pole tõendatud kaebaja pahausksust. Pangakontolt ei nähtu, et Catalyst OÜ oleks tasunud katalüsaatorite ostu eest, kuna maksti sularahas. Kaebaja sai sularaha laenuna osanikult (X. X.).
15.ANTS andmed kinnitavad kaebaja väidet, et kaebaja toimetas kauba kohale Mercedes-Benz väikebussiga, millel oli transiitnumber (AF2666). Google Mapsist tehtud ekraanitõmmistest ei selgu, millise kuupäeva ja aja kohta MTA mõõtis teekonda. Hiljem tehtud päringuga saab teavet ainult päringu tegemise päeva kohta, mitte aga varasema kuupäeva kohta. MTA ei ole tehingute kohta peale ANTS andmete muid objektiivseid tõendeid kogunud.
16.Maksuhaldur ei saa kaebaja esitatud tõendeid jätta arvestamata üksnes dokumentidele vastuväiteid esitades. Maksuhaldur peab enda (vastu)väiteid tõendama. Catalyst OÜ-l puudus palgaline raamatupidaja, mistõttu kajastati majandustehingud raamatupidamises erinevalt, sh ka pärast majandustehingu toimumist. Tehingus ei saa kahtlust olla, sest raha müügitehingu eest on laekunud 18.03.2020. Samuti on esitatud tehingu ostu-, veo- ja müügidokumendid, mis kinnitavad tehingu toimumise aega. Tõenäoline on, et ostutehing toimub enne müügitehingut ja laen antakse ostutehingu eel või ostutehinguga samal ajal.
17.Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et CMR saatedokumendist ei ole võimalik aru saada, kust kaup pärines ja kuhu kaup viidi. Samas kinnitab maksuhaldur müügitehingu toimumist. CMR saateleht kajastab kauba vedu, kuid ei tõenda kauba päritolu. CMR kohaselt on kaubasaatja Catalyst
OÜ ja kaubasaaja on Katalizatory.PRO Sp.z.o.o.Sp.k. Lahtris 3 on märgitud kauba mahalaadimise koht, mitte peale laadimise koht. Lahter 4 „Peale laadimise kohta ja aeg“ on jäetud osaliselt täitmata, kuna kaebaja ei saa näidata peale laadimist Lätist ega Leedust. See vajalik on selleks, et mitte vastuollu minna Euroopa Liidus kehtiva jäätmete veo reeglite ja ANNEX VII nõuetega. Samuti ei saa kaebaja rakendada kaupade soetamisel ja müügil kolmnurktehingut, sest ta ostab kauba füüsilistelt isikutelt, mitte aga käibemaksukohustuslastelt. Seepärast näitab kaebaja jäätmete müüki Eestist ühendusesisese võõrandamisena. Nendel põhjustel peavad dokumendid kajastama kaupade liikumist Eestist Poola. Kauba saaja on kauba saamist kinnitanud ja selle üle vaidlus puudub.
18.CMR ja müügiarvel kauba kogu erinevused on tingitud sellest, et CMR’il kajastatakse kauba brutokaal, aga arvel netokaal. Katalizatory.PRO Sp.z.o.o.Sp.k tehtud analüüsi kohaselt sisaldus jäätmetes plaatinum (Pt) ja roodium (Rh). Pt tolleaegne kilogrammi hind oli 25 600 eurot. Kilogramm Rh maksis 345 000 eurot. Ostja poolt tehtud analüüsi järgi oli Rh sisaldus 0,0098 kg ja Pt sisaldus 0,3980 kg. Selleks, et saada kahju 27 461 eurot, piisab, kui analüsaator näitab Rh sisaldust 0,0795 kg võrra suuremana. Samuti tuleb arvesse võtta, et ostja jahvatab katalüsaatorid enne analüüsimist hästi peeneks pulbriks. Kaebaja analüüsis otsmisel katalüsaatorite keraamika tükke, mille tõttu ei saa petta saamise võimalust välistada. Kõige parem viis pettust välistada on maksta müüjale hiljem, s.o pärast ostja poolt analüüsi tegemist. Seekord kaebaja maksis ostjale kauba eest enne, mistõttu kandis kahju. Tegemist on tavapärase äririskiga.
19.Maksuotsuse punktid 2.1.2.10-2.1.2.13. puudutavad PrivateOne OÜ majandustegevust ja tehinguid, mis ei saa mõjutada kaebaja laenusuhteid osanikuga. Kaebajal puudus võimalus tutvuda PrivateOne OÜ kohta kogutud tõenditega. Seega on maksuhaldur rikkunud kaebaja ärakuulamise õigust (MKS § 13).
20.Maksuhaldur ei saa anda hinnangut teise äriühingu majandustegevusele ja tehingutele kaebaja maksukontrollis. Kaebajale ei saa panna kohustust tõendada ja ümber lükata teise isiku tehinguid, mis pole seotud kaebajaga. Maksuhaldurile on esitatud X. X.u ja PrivateOne OÜ vahelise laenuleping nr L200210. Samuti esitati maksuhaldurile X. X.u 16.03.2020 avaldus, milles ta palub PrivateOne OÜ-l tagastada tema poolt antud laen kaebaja arvelduskontole. Maksuhaldurile on esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtub PrivateOne OÜ-lt laekumine summas 79 000 eurot. Esitati ka Q. Q.u 12.01.2021 allkirjastatud kinnitus, mille ta kinnitab, et PrivateOne OÜ poolt laenu saamist ja laenuraha kasutamist PrivateOne OÜ ettevõtluses.
21.Maksuhaldur võttis Q. Q. seletused, milles ta selgitas laenu saamisega seonduvaid asjaolusid ning vastas küsimusele, kust pärines raha, et maksta täies ulatuses saadud laen tagasi Catalyst OÜ arvelduskontole. Maksuhaldur ei esitanud katalüsaatorite ostmise, müügi ja vedamise kohta ühtegi küsimust. Seepärast on tõendamata maksuhalduri väide, et katalüsaatorite ostu-müügitehingut ja sellele järgnevat hilisemat raha üle andmist ukrainlasele ei toimunud. Samuti ei saa laenu mitteandmist põhjendada sellega, et see oleks olnud X. X.u jaoks kahjumlik. Eraisikul on pangaautomaadist sularaha väljavõtmine tavaliselt tasuta.
22.Alusetu ja põhjendamatu on maksuhalduri väide laenu fiktiivsusest, kuna X. X. võttis PrivateOne OÜ-lt laekunud raha Catalyst OÜ arvelduskontolt samuti sularahas välja ja maksis iga väljavõetud 1000 euro pealt 4,10 eurot teenustasu. PrivateOne OÜ poolt Catalyst OÜ pangakontole toimus laenu tagastamine, mitte aga andmine. Maksuhalduri väited puudutavad juba tagastatud laenu kasutamist. Maksuhaldur ei ole tõendanud X. X.u teadmist sellest, millised kulusid ta peab kandma PrivateOne OÜ-le poolt laenu tagastamisel Catalyst OÜ pangakontole ja sellele järgneval laenu tagasimaksmisel endale. X. X. sai PrivateOne OÜ-st laenu tagasi samas summas, mille ta oli laenuks andnud.
23.Maksuhalduri väide, et PrivateOne OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, on tõendamata. Asjaolud, millele maksuhaldur kontrollaktis tugineb, ei olnud kaebajale maksumenetluses kättesaadavaks tehtud. Pole tähendust asjaolul, kas PrivateOne OÜ on tegutsev äriühing või mitte.
Ka pärast seda, kui Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-362 tühistas 12.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-11, ei ole maksuhaldur teinud X. X.ule uut korraldust sularaha väljavõtmise kohta andmete esitamiseks perioodil 01.01.2018–29.02.2020.
24.Maksuhaldur suhtus kaebaja jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamisse pealiskaudselt. Pärast Swedbank AS-lt teabe saamist ei ole maksuhaldur teinud ühtegi muud toimingut. Maksuhaldur pöördus Swedbank AS-i X. X.u pangakonto väljavõtte saamiseks, kuid X. X.ule sama teabe esitamiseks antud korralduse täitmine oli MKS § 146 lg 2 alusel peatunud. Samuti on Swedbank ASle tehtud teabepäring ebaproportsionaalne, sest pangale teabe nõudmiseks saab maksuhaldur maksumenetluses olulised asjaolud välja selgitada ka nii, et nõutav teave on piiritletud selliselt, et X. X.u arvelduskonto väljavõte perioodi 01.01.2018–29.02.2020 osas kajastab üksnes teavet sissetulekute ning sularahatehingute kohta. Seega on maksuhaldur nimetatud tõendi saanud õigusvastaselt. Maksuhaldur ei oleks tohtinud maksuotsuse andmisel tugineda Swedbank AS-lt saadud X. X.ut arvelduskonto väljavõttele perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta.
25.Kaebaja ei pea maksumenetluses tõendama seda, et X. X.ul oli raha, mida ta sai Catalyst OÜ-le ja PrivateOne OÜ-le anda. Ka maksuotsuse vaidlustamise korral lasub raha puudumise kohta tõendamiskoormus maksuhalduril.
26.X. X.u raha omamist näitavad järgmised tõendid: 1) Coop Pank AS maksekorraldus nr 7 tõendab, et X. X. tegi enda pangakontolt ülekande Catalyst OÜ arvelduskontole summas 100 000 eurot selgitusega „raha laenamine“; 2) Catalyst OÜ PaySera arvelduskonto väljatrükk, mis tõendab, et X. X.u pangakontolt tehtud ülekanne summas 110 000 eurot laekus Catalyst OÜ arvelduskontole. 30.07.2019 maksis PaySera välja Catalyst OÜ-le sularaha summas 120 000 eurot; 3) Catalyst OÜ raamatupidamise pearaamatu väljatrükk 16.07.2019, mis tõendab, et X. X.u poolt PaySera kontole tasutud 110 000 eurot kajastati kontol nr 2110 „Lühiajalised laenud ja võlakirjad“; 4) Catalyst OÜ raamatupidamise pearaamatu väljatrükk 30.07.2019, mis tõendab, et pangast laekust kassasse 110 000 eurot ning nimetatud summas tagastati laen X. X.ule. Seega oli X. X.ul sularaha, et anda laenu enda äriühingule summas 30 000 eurot ja PrivateOne OÜ-le summas 79 000 eurot.
27.Kaebaja on kogu maksumenetluse ajal väitnud, et ta sai osanikult laenu 30 000 eurot ning 79 000 eurot laekus Catalyst OÜ arvelduskontole PrivateOne OÜ-lt X. X.u laenu tagastusena. Seejärel sõlmiti 16.03.2020 laenuleping osaniku ja Catalyst OÜ vahel summas 79 000 eurot. Catalyst OÜ ülesanne polnud maksumenetluses tõendada, et X. X. omas raha PrivateOne OÜ-le laenu andmiseks ja Catalyst OÜ-le laenu andmiseks. Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhalduri kohustus tõendada laenulepingute näilikkust või rahatust, vastasel juhul tuleb eeldada maksukohustuslase esitatud andmete õigsust (MKS § 82).
28.Tõendamata on vastustaja väide, et laenuandjal puudus laenamiseks raha. Maksuhaldur ei uurinud rahade liikumist arvelduskontol ega küsinud X. X. täiendavaid andmeid sularaha väljavõtmise või laenuks andmise kohta. Sellises olukorras ei saa kaebajale heita ette kaasaaitamiskohustuse rikkumist, sest kaebaja on laenu saaja, mitte laenu andja. X. X. polnud Catalyst OÜ maksumenetluses menetlusosaline, sh kontrollitav.
29.Maksuhaldur pole tuvastanud, et laenulepingu poolte tahe oli suunatud teistsuguste tehingute varjamiseks. Kui poolte tahe oleks olnud suunatud teistsuguste tehingute varjamisele, tuleb MKS § 83 lg 4 alusel maksustamiseks tuvastada ka maksueelis (Riigikohtu 09.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-67-09, p 18; Riigikohtu 28.08.2020 otsus asjas nr 3-17-2250/28, p 15.2).
30.Esitatud tõendite vastu võtmata jätmine MKS § 102 lg 1 p 2 alusel oleks põhjendamatu, sest täidetud ei ole MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused. Maksuhaldur sai maksumenetluses uurimispõhimõtet teostades ise otsustada, millised tõendeid selle asjaolu veendumiseks koguda. Võimalikud tõendiallikad ei olnud maksuhaldurile ettenägematud ja kaebaja pole neid maksuhalduri eest varjanud. Maksuhaldur pole ka kaebajalt X. X.ul sularaha olemasolu kohta tõendite esitamist
nõudnud. Samuti pole X. X. nõutud teavet selle kohta, kuidas dividendina saadud raha sularahas välja võeti. Kaebaja pole ka tahtlusest või hooletusest jätnud maksumenetluses esitamata teabe arvelduskonto olemasolust PAYSERA LT UAB-s. Maksumenetluses hõlmas perioodi 01.01.2020– 31.10.2020, mil PAYSERA LT UAB oli suletud. Vastustaja seisukoht tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks on põhjendamatu.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
31.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
32.MTA 20.11.2020 korraldusega nr 12.2-3/054193-11 kohustati kaebajat esitama kõikide arvelduskontode väljatrükid. Kaebaja vastuses 20.11.2020 MTA korraldusele märgitakse, et kontrolliperioodil sai Catalyst OÜ osanikult laenu 109 000 eurot. Catalyst OÜ pangakonto kaudu on tasutud osaniku X. X.uga seotud kulutuste eest. Kuigi kaebaja edastas koos vastusega enda pangakonto väljatrüki, siis kaebaja vastusest ei nähtu, et kaebajal on arvelduskonto PAYSERA LT UAB-s.
33.X. X. oli kontrolliperioodil kaebaja juhatuse liige ja osanik. Kaebajale edastati 16.06.2022 kontrollakt nr 12.2.-3/054193- 13. Kontrollakti punkti 1.2. alapunktis c) asus MTA seisukohale, et kaebaja väide, et X. X. andis laenu sularahas, mis pärineb CTR Group OÜ-st saadud dividenditest, ei leidnud kinnitust. Järelikult tuli kaebajal tõendada, et X. X. oli võimeline Catalyst OÜ-le ja PrivateOne OÜ-le laenu andma. Kaebaja ei väida 10.07.2022 eriarvamuses, et X. X. tegi väidetavalt 16.07.2019 kaebajale ülekande ning kaebaja tagastas 2019. aastal sularahas X. X.ule laenu.
34.Kaebaja ei selgita, mis takistas tal esitada kontrollimenetluses (hiljemalt koos eriarvamusega) koos kaebusega esitatud tõendeid. Kaebaja ei järginud kontrollimenetluses MKS § 56 lg sätestatud kaasaaitamiskohustust. Käsitletud dokumendid said olla ainult kaebaja valduses.
35.Vaidlustatud maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja on kontrollitaval maksustamisperioodil teinud ülekandeid ja väljamakseid summas 104 663,26 eurot, mille kohta kaebajal puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. Kaebajal on kohustus kajastada need väljamaksed ja ülekanded oma tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisal 6 ning arvestada ja tasuda sellelt summalt tulumaks 26 165,82 eurot. Kaebaja ei ole kontrolliperioodil saanud 109 000 eurot laenu osanikult X. X.. Seetõttu puudub kaebajal alus kajastada oma arvelduskontolt tehtud väljamaksed oma raamatupidamises osaniku laenu tagasimaksetena.
36.Kaebajal puuduvad arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate kulutuste kohta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. Kuna kaebaja väide osanikult laenu saamise kohta ei vasta tõele, siis ei saa tehtud kulutusi ja sularaha väljamakseid käsitada osaniku laenu tagasimaksetena. Seega X. X. ei ole andnud kaebajale laenu ning seetõttu ei ole esitatud laenulepingud nõuetele vastavad algdokumendid, mille alusel tehtud väljamakseid ja ülekandeid saaks lugeda kaebaja ettevõtlusega seotuks. Kuna kaebaja muid algdokumente arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate ülekannete ja väljamaksete kohta ei esitanud, puuduvad kaebajal tehtud kulutuste kohta nõuetele vastavad algdokumendid. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja arvelduskonto väljavõttelt kajastuvad väljamaksed maksustada tulumaksuga määras 20/80. Maksuotsuses on õiguspäraselt tuginetud TuMS § 51 lg 2 p 3 ja TuMS § 54 lg 2 ja 4.
37.X. X. vaidlustas MTA 12.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-1121. MTA lähtus Tallinna Ringkonnakohtu juhtnööridest ja kontrollis X. X.u sularaha väljavõtmisi. Kaebaja ei saa ise hinnata, kas rikuti X. X.u subjektiivseid õigusi või mitte. Kaebusest ei nähtu, kas hinnang X. X.u subjektiivsete õiguste rikkumiste kohta tuleneb kaebaja juhatuse liikme X. X.u hinnangust. Kaebaja väited X. X.u pangakontode osas on vastuolulised. Catalyst OÜ 10.07.2022 eriarvamuse punktis 11 lk 4 kaebaja kinnitab, et pangakonto omanik X. X. on Catalyst OÜ juhatuse liige ning maksutoimiku väljastamisel polnud maksuhalduril vajadust pangakonto andmete katmiseks ja kaitsta MKS § 26 lg
1 alusel andmeid. Eeltoodud seisukoht on vastuolus kaebaja volitatud esindaja Meelis Krautmanni seisukohtadega, mida volitatud esindaja on avaldanud haldusasjas nr 3-21-362 X. X.u esindajana. Kaebaja juhatuse liige asus seisukohale, et nõutaval teabel ei ole Catalyst OÜ maksumenetlusega seost.
38.Kuna X. X. vaidlustas MTA 12.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054193-11, siis väljastati 15.12.2021 korraldus nr 12.2-3/054193-12 Swedbank AS-le X. X.u arvelduskonto väljavõtte saamiseks. X. X.u poolt MTA korralduse vaidlustamine ei välistanud MTA õigust pöörduda Swedbank AS poole X. X.u arvelduskonto väljavõtte saamiseks.
39.Kaebaja ei ole maksumenetluses väitnud, et tal on pangakonto PAYSERA LT UAB-s. Seetõttu ei saa väita, et tema pangakontodelt ei ole eelnevalt sularaha välja võetud või tasutud katalüsaatorite ostu eest.
40.Vastustaja jääb maksuotsuse punktis 2.1.2.7. toodud seisukoha juurde, et kaebajal ei olnud aega, et kaup Leedus üle kontrollida. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohta, et kaebaja poolt esitatud Ukraina kodaniku siseriikliku passi koopia ei kinnita ukrainlase Y. Y. Leedus viibimist, sest see ei ole reisidokument.
41.Kaebaja volitatud esindaja Meelis Krautmann esindas PrivateOne OÜ endist juhatuse liiget Q. Q.ut kaebaja maksumenetluses ja talle on edastatud käesoleva asja maksumenetluse toimik. Kaebaja ei ole enda 10.07.2022 eriarvamuses väitnud, et tal puudus võimalus tutvuda PrivateOne OÜ kohta kogutud tõenditega. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide ärakuulamise õiguse rikkumise kohta. Maksuotsuse punktides 2.1.2.–2.1.2.13. on põhistatud, et PrivateOne OÜ katalüsaatorite müügitehinguid ei ole toimunud ja PrivateOne OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maksuotsus on põhjendatud piisaval määral, mistõttu lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja on rikkunud maksumenetluses olulisel määral kaasaaitamiskohustust. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber maksuotsuses tehtud järeldusi.
43.Maksukontrolli tulemusena leiti, et kaebaja on kontrollitaval maksustamisperioodil teinud ülekandeid ja väljamakseid summas 104 663,26 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid ning et kaebajal on kohustus kajastada need väljamaksed ja ülekanded oma tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisal 6 ning arvestada ja tasuda sellelt summalt tulumaks 26 165,82 eurot. MTA väidab, et Catalyst OÜ esitatud dokumentaalsed tõendid ning X. X.u esindaja kaudu antud ütlused (07.01.2021 kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll) ning PrivateOne OÜ endise juhatuse liikme ütlused (19.01.2021 kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll) osanikult saadud laenu kohta (21.02.2020 sularahas makstud laen summas 30 000 eurot ja 16.03.2020 PrivateOne OÜ poolt Catalyst OÜ pangakontole tagastatud X. X.u laen summa 79 000 eurot) ei ole tõesed.
44.Vastustaja taotleb jätta asja lahendamisel kaebaja poolt 15.08.2021 kaebusega esitatud tõendid MKS § 102 lg 1 p 2 alusel arvestamata. Kaebaja esitas koos kaebusega Coop Pank AS maksekorralduse nr 7, Catalyst OÜ PaySera arvelduskonto LT534500010005519622 väljatrüki, Catalyst OÜ raamatupidamise pearaamatu väljatrüki 16.07.2019 kuupäeva kohta ja Catalyst OÜ
raamatupidamise pearaamatu väljatrüki 30.07.2019 kuupäeva kohta. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud dokumendid esitas kaebaja alles kaebusega, maksumenetluses ta neid esitanud ei olnud.
45.MKS § 56 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 57 lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
46.MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Haldusasjas nr 3-3-1-47-07 leidis Riigikohus viitega MKS § 102 lg 1 punktile 2, et piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul tuleb käsitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Peale maksuotsuse tegemist saab kaebaja esitada tõendeid vaid juhul, kui ta põhjendab, miks tal ei olnud objektiivselt seda võimalik maksumenetluses teha.
47.MTA 20.11.2020 korraldusega nr 12.2-3/054193-11 kohustati kaebajat esitama kõikide arvelduskontode väljatrükid. Kaebaja vastas 20.11.2020 MTA korraldusele, et kontrolliperioodil sai Catalyst OÜ osanikult X. X. laenu 109 000 eurot ning et Catalyst OÜ pangakontolt on tasutud osaniku X. X.uga seotud kulutuste eest. Kuigi kaebaja edastas koos vastusega enda AS TBB pank pangakonto väljatrüki (vastustaja lisa 2), siis kaebaja isegi ei maini oma vastuses, et tal on ka arvelduskonto PAYSERA LT UAB-s ning et sellel kontol sisalduks maksumenetluse seisukohast olulist teavet.
48.Kaebajale edastati 16.06.2022 kontrollakt nr 12.2.-3/054193-13. Kontrollakti punkti 1.2. alapunktis c) asus MTA seisukohale, et kaebaja väide, et X. X. andis laenu sularahas, mis pärineb CTR Group OÜst saadud dividenditest, ei leidnud kinnitust. Kontrollakti järelduste pinnalt pidi kaebaja igal juhul mõistma, et tal on vaja maksuhaldurile tõendada, et X. X. selles summas laenu siiski andis.
49.Kaebaja esitas KA-le 10.07.2022 eriarvamuse. Kaebaja ei väida 10.07.2022 eriarvamuses, et X. X. tegi 16.07.2019 kaebajale ülekande ning kaebaja tagastas 2019. a sularahas X. X.ule laenu. Kaebaja oletab eriarvamuses, et X. X. võis võtta sularaha välja teiselt arvelduskontolt.
50.Kaebaja oleks pidanud hiljemalt eriarvamuses osundama, milliselt arvelduskonto väljavõttelt X. X. sularaha välja võttis ning esitama seda kinnitavad tõendid, kuid ei teinud seda. Kaebaja asub kaebuse punktis 58 seisukohale, et ta ei pea maksumenetluses tõendama seda, et X. X.ul oli raha, mida ta sai Catalyst OÜ-le ja PrivateOne OÜ-le anda ning et ka maksuotsuse vaidlustamise korral lasub raha puudumise kohta tõendamiskoormus maksuhalduril. Antud juhul oli aga X. X. kontrolliperioodil kaebaja (ainus) juhatuse liige. Seega oli kaebajal ligipääs kogu X. X.ut puudutavale teabele. Kaebaja ei saa väita, et tal ei olnud võimalik tõendada X. X.uga seotud asjaolusid või MTA ei väljastanud talle X. X.u pangakonto tervikväljavõtet. Kaebajal endal (kuna kaebaja tegutses oma seadusliku esindaja kaudu) oli parim ligipääs sellele teabele.
51.Õigus on vastustajal ka selles, et kuivõrd X. X. on varasemalt puutunud kokku maksumenetlustega, pidi ta seepärast eriti hästi mõistma, milliseid dokumente ta maksuhaldurile esitama peab. Lisaks nähtub asja materjalidest, et maksumenetluses esindas kaebajat kogenud maksujuristMeelis Krautmann. Tallinna Ringkonnakohus on juba 30.11.2010 otsuses asjas nr 3-10714 sedastanud, et laenutehingu toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad laenuandjal raha olemasolu ja nende päritolu. Seega pidi kaebaja mõistma maksumenetluses, et ta peab tõendama seda, et X. X. on vaidlusalused laenud andnud ja selleks oleks pidanud esitama tõendid konkreetse tehingute jada kohta.
52.X. X.u Swedbank AS pangakonto väljavõtte väljanõudmisega seoses märgib kohus järgmist. X. X.ul oli võimalus täita maksuhalduri 12.02.2021 korraldus nr 12.2-3/054193-11 ning esitada oma arvelduskonto väljavõte, kuid ta ei teinud seda ning vaidlustas selle halduskohtus (haldusasi nr 3-21362) põhjendusega, et nõutaval teabel ei ole Catalyst OÜ maksumenetlusega seost. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud nimetatud asjas 25.05.2022 tehtud otsuse p-s 17, et maksuhalduril on võimalik kontrollida X. X.u poolt sularahas laenu andmist nii, et arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta nõutakse üksnes osas, mis puudutab X. X.u sissetulekuid (sh sularaha sissemakseid), et kontrollida tal rahaliste vahendite olemasolu (kaebaja esindaja Meelis Krautmanni väitel sai X. X. rahalisi vahendeid nii dividendide kui ka töötasu väljamaksetest (07.01.2021 seletuste protokoll, p 2 (MTA vastus kaebusele, lisa 5)), ning sularaha arvelduskontolt väljavõtmisi, et kontrollida, millisel hetkel X. X. laenu andmiseks sularaha välja võttis. Ringkonnakohus leidis, et eelkirjeldatud asjaolude tõttu oli vaidlusalune korraldus X. X. nõutava teabe osas ebaproportsionaalne võrreldes teabe seosega käimasoleva maksumenetlusega. MTA kinnitusel järgisid nad seepeale ringkonnakohtu juhiseid ja analüüsisid vaid teavet, mida ringkonnakohus oluliseks pidas.
53.MTA oli väljastanud 15.12.2021 Swedbank AS-ile korralduse nr 12.2-3/054193-1235 kohustusega esitada X. X.u arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi 01.01.2018–29.02.2020 kohta (kogu väljavõtte). Swedbank AS täitis korralduse 27.12.2021 (vastustaja lisa 74). MTA korraldusest ja Swedbank AS vastusest sellele nähtub, et maksuhaldurile esitati kogu väljavõte, ent maksutoimikus on kaetud kinni osa, mis väljub Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2022 otsuse juhistest (vastustaja lisa 34). Selliselt filtreeritud konto väljavõttelt nähtub, et X. X. ei ole CTR Group OÜst saadud dividende sularahas välja võtnud (ta on sel perioodil oma arvelduskontolt võtnud sularaha välja vaid 12 000 eurot). Selle alusel leidis maksuhaldur, et ei vasta tõele, et X. X.ul pärines raha laenu andmiseks CRT Group OÜst saadud dividendidest.
54.CTR Group OÜ arvelduskonto nr EE61220022106514473530 väljavõttelt nähtub, et CTR Group OÜ kandis 2018. aastal X. X.u arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kokku 180 000 eurot selgitusega dividendid 2017. a eest. Ringkonnakohtu suuniste järgi filtreeritud X. X.u Swedbank AS konto väljavõttelt ei nähtu aga, mis X. X. rahaga edasi tegi. Nagu antud asjas näha, olid ringkonnakohtu seatud piirangud liiga kitsad, kuna uurima oleks pidanud ka ülekandeid kontolt. Samas oleks kaebaja pidanud sellest ise aru saama ja maksuhaldurile vastava teabe esitama.
55.Kaebaja heidab MTA-le ette antud juhul uurimispõhimõtte rikkumist (X. X.u pangaülekannete pealiskaudset uurimist), samas kui kaebaja seaduslik esindaja X. X. väitis haldusasjas nr 3-21-362 (kus ta oli füüsilisest isikust kaebaja) esitatud kaebuses, et kogu konto väljavõttel ei ole käesoleva maksuasjaga pistmist. Antud juhul väidab kaebaja aga, et tähtsust omab nimelt X. X.u ülekanne Coop Pank AS-le, mis nähtus Swedbank AS kontoväljavõttelt. Peale selle soovib kaebaja ühest küljest tõendada kohtumenetluses, et X. X. on kandnud oma Swedbanki kontolt raha oma Coop Panki kontole, samas soovib ta, et kohus ei arvestaks tõendina MTA 15.12.2021 korraldusele nr 12.23/054193-12 vastusena laekunud Swedbank AS konto väljavõtet, millel see ülekanne kajastub. Sellised taotlused ja seisukohad on vasturääkivad ja võivad olla kantud soovist venitada maksumenetluse kulgu.
56.Kaebaja väited, et MTA 15.12.2021 korraldusele nr 12.2-3/054193-12 vastusena laekunud Swedbank AS konto väljavõtet ei saa arvestada, kuna sellise järelepärimise tegemine rikkus X. X.u õigusi, ei ole antud haldusasjas asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna käesolevas asjas ei ole kaebajaks X. X., mistõttu kohus ei analüüsi tema õiguste võimalikku rikkumist. Kohus märgib vaid, et MTA 15.12.2021 korraldus nr 12.2-3/054193-12 oli kehtiv haldusakt ja kuulus panga poolt täitmisele.
57.Kaebusega esitatud (p 44) tõendite vastuvõtmine kohtu poolt ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks sisutühjaks MKS-is ja muudes maksuseadustes maksukohustuslasele pandud
deklareerimise kohustuse ja maksuarvestuse pidamise nõuded ning annaks võimaluse nõude uue maksumenetluse läbiviimist, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub ja maksu enam määrata ei saagi. Seetõttu on oluline, et ka kohtupraktika kohaselt, kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust ja kohus selle tuvastab, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.
58.Kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis õigustaksid peale maksuotsuse tegemist täiendavate tõendite esitamist, on kontrolliakti punkti 1.2 alapunktides c) – f) märgitu õiguspärane.
59.21.02.2020 kuupäeva kandva laenulepingu nr L20022110 kohaselt laenas X. X. kaebajale sularahas 30 000 eurot. Maksumenetluses tõendeid X. X.ul sellise koguse sularaha olemasolu ning üleandmise kohta esitatud ei ole. Kaebaja päevaraamatus kajastub küll kassakontol 21.02.2020 sissemakse summas 30 000 eurot selgitusega „Laen X. X.“, kuid ainuüksi leping ja päevaraamatu kanne kohtu hinnangul laenu andmist ei tõenda, seda enam, et nii väidetav andja kui saaja oli füüsiliselt sama isik X. X..
60.01.12.2021 esitas kaebaja maksuhaldurile X. X.u ja PrivateOne OÜ vahelise laenulepingu, mille kohaselt andis X. X. 10.02.2020 PrivateOne OÜ-le sularahas 79 000 eurot laenu. Lisaks esitas kaebaja X. X.u 16.03.2020 avalduse, mille alusel palus ta PrivateOne OÜ-l tagastada tema poolt antud laen teie arvelduskontole, mitte talle kui füüsilisele isikule. PrivateOne OÜ juhatuse liige oli kuni 23.11.2020 Q. Q., kes on X. X.u poeg. Kaebaja arvelduskontole PrivateOne OÜ-lt 16.03.2020 laekunud 79 000 euro kohta esitas kaebaja 16.03.2020 kaebaja ja X. X.u vahelise laenulepingu, mille kohaselt andis X. X. kaebajale laenu 79 000 eurot. Kaebaja päevaraamatus kajastub 16.03.2020 kontol „lühiajalised laenud ja võlakirjad“ kanne summas 79 000 eurot selgitusega „Laen kliendilt X. X.“. Maksumenetluses esitatud tõendite järgi oli tuvastatav vaid PrivateOne OÜ 79 000 euro suurune ülekanne kaebaja TBB Pangas asuvale arvelduskontole 16.03.2020. Maksumenetluses ei leidnud aga kinnitust, mis summa see oli ning puudub põhjus automaatselt eeldada, et see on nimelt laen X. X..
61.Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega, et X. X. ei ole kaebajale laenu andnud ning vaidlusalused väljamaksed ja sularaha väljavõtmised kaebaja kontolt ei ole nimetatud laenude tagasimaksed. Laenu tagastamise viis väikeste maksetena ja ilma neid laenu tagastamisena dokumenteerimata on lisaks majandustegevuses väga ebaharilik. Maksumenetluse materjalide järgi saab ka üheselt järeldada, et PrivateOne OÜ-l puudus majandustegevus (mh ei olnud esitatud maksudeklaratsioone, sh ühendusesisese käibe kohta (VD deklaratsioonid) ja seetõttu ka laenu vajadus, kohus nõustub selles osas kontrolliaktis ja maksuotsuses märgituga. Artjom ja X. X.u kirjeldused katalüsaatorite ostutehingutest ei ole omistatavad PrivateOne OÜ-le, vaid need olid tõenäoliselt kaebaja enda ostutehingud (kelle nimel mõlemad isikud samuti tegutsesid).
62.X. X. on CTR Group tegevjuhina karistusseadustiku § 3891 lg 2 järgi süüdi mõistetud maksupettuse toimepanemises perioodil mai 2014 kuni jaanuar 2015. Vastustaja soovis CTR Group OÜ kontrollakti, maksuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2022 ja seal viidatud Harju Maakohtu otsusega tõenda, et X. X.u käitumismuster seoses Catalyst OÜ ja PrivateOne OÜ-ga seonduvalt sisuliselt ei erinenud sellest mida tuvastati CTR Group OÜ-ga seonduvalt. Kohus märgib, et nimetatud tõendid lisavad kaudselt kaalu maksuhalduri järeldustele antud maksuasjas, ent oluline on, et maksuhaldur on viinud läbi iseseisva maksumenetluse ning ei ole määranud kaebajale maksu pelgalt eelarvamuslikult, vaid konkreetsetele tõenditele tuginedes.
63.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
64.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.