Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2589 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on varjanud oma maksustatavaid tulusid pikema aja jooksul, sest tal puudub ametlik sissetulek alates 2015. a. Töötamise registri andmetel on Xl üks kehtiv tööleping alates 01.01.2021 X OÜ-s. Nimetatud äriühing talle väljamakseid ei deklareeri. Eelnevast võib eeldada, et tal ei ole võimalik oma sissetulekute arvelt mõistliku aja jooksul täielikult täita maksuotsusega määratavat kohustust ning tekib vajadus maksuotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata, milline võib olla X sissetulek edaspidi. 31.12.2020 seisuga oli X arvelduskonto lõppsaldo Swedbankis 191,78 eurot, SEB Pangas 0,31 eurot ja Luminor Bankis -1,61 eurot. Kui ka vahepeal on puudutatud isiku arvelduskontodel raha kavandatava maksuotsusega määratavast maksukohustusest rohkem, tuleb arvestada, et arvelduskontodel asuv raha on likviidne ning kontode seis võib kiirelt muutuda. X on ainuosanik äriühingutes X OÜ, X OÜ, OÜ X, OÜ X, X OÜ ja OÜ X, mille osadele on seatud arest täiteasjas nr 034/2021/2454. Puudutatud isiku varasem maksekäitumine pole olnud laitmatu (vt taotluses viidatud hüvitispettus Eesti Haigekassalt haigushüvitise saamiseks). Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 6.4 MTA taotleb käsutuse keelumärke seadmist X suhtes tema ja Y’i ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxxx). MTA peab kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks 196 750 eurot, millest Xle kuuluva osa väärtus oleks ca 98 375,20 eurot. Kinnistu on alates 2007. a koormatud hüpoteegiga summas 4 160 000 krooni (265 872,46 eurot) ja alates 2008. a koormatud hüpoteegiga summas 104 000 krooni (6646,81 eurot) Swedbank AS-i kasuks. 24.11.2022 on kinnistusraamatusse 17.11.2022 kohtumääruse alusel sisse kantud keelumärge Xle kuuluva ühisomandi osa kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks, mille seadmist ei ole taotlenud MTA. Kohus peab maksuhalduri taotletud meedet põhjendatuks. Muud registervara MTA andmetel Xle ei kuulu. Hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei takista Xl kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.
Kohus märgib täiendavalt, et kui Xle kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda tagatise asendamist (MKS § 125 lg 1). 6.5 Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud isiku suhtes lõpetatakse, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks asendustagatise väärtuseks 22 875,91 eurot (s.o maksuhalduri nõue 17 619,91 eurot + täitmiskulud 5256 eurot). Kui X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 17 619,91 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.