Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

BTCA CORPORATION OÜ (BTCA) esitas 2021. a-l 1 Rahapesu Andmebüroole (RAB) taotluse, milles palus virtuaalvääringu teenuste tegevusloa väljastamist.

RAB saatis 18.10.2021 BTCA-le teate, milles esitas küsimused korrektse ärialase maine hindamiseks ning palus vastata nendele küsimustele hiljemalt 21.10.2021. BTCA vastas küsimustele majandustegevuse registri (MTR) keskkonna kaudu 21.10.2021.

RAB edastas 30.11.2021 BTCA ainuosanikule ja tegelikule kasusaajale F. P. ́le kutse RABi kontorisse ilmumiseks. Vestlus F. P.ga toimus 17.12.2021.

RAB viis 31.01.2022 läbi intervjuu BTCA juhatuse liikme / BTCA määratud kontaktisiku A. H.. Seda kolmandast isikust Branded Real Estate Holding OÜ tegevusloa taotluse menetlusega seonduvalt. Sama toiming teostati A. H. ka 07.12.2021 seoses Patricia Universe OÜ tegevusloa taotluse menetlusega.

RAB edastas 21.02.2022 BTCA-le puuduste kõrvaldamise teate, milles leidis, et A. H. ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) kehtestatud nõuetele. Samuti leidis RAB, et BTCA protseduurireeglid ei ole kooskõlas kontaktisiku suuliste selgitustega ega vasta ka teenuse kirjeldusele ning need ei saa olla identsed teiste ettevõtetega. Nimetatud puudused palus RAB kõrvaldada hiljemalt 07.03.2022.

BTCA esitas 07.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastama kaebajale vaikimisi tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning tegema tegevusloa kohta sissekanne MTR-i.

Kohus võttis 25.03.2022 määrusega BTCA kaebuse menetlusse.

Kaebaja on märkinud kaebuses taotluse esitamise kuupäevaks 26.07.2021, ent oma 10.11.2022 seisukohtades viitab kuupäevale 21.07.2022. RAB-i hinnangul on taotlus majandustegevuse registris koostatud 21.07.2021, kuid esitatud RAB-ile läbivaatamiseks alles 22.09.2021 (vt kohtuotsuse p 19).

2(13)

3-22-564

RAB esitas kaebusele vastuse 25.04.2022, paludes jätta kaebus rahuldamata.

Kohus määras 31.10.2022 määrusega asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(13)

3-22-564 Lisaks, mitte üksi vastustaja menetlustoimingutest (puuduste kõrvaldamise teated – 18.10.2021, 21.02.2022) ei ole kätkenud endas tegelikult ühtegi puudust. 4) Vastustaja 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teade ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebaja juhatuse liige A. H. on varasemalt, s.o 07.12.2021 läbinud kolmanda isiku loamenetluse raames samasisulise vastustaja poolt läbiviidud vastavuskontrolli. Seega on vastustaja kahe samasisulise menetlustoimingu tulemusel jõudnud vastupidisele järeldusele. Sellises olukorras tulnuks vastustajal teostada kaebaja tegevusloa taotluse menetluse raames täiendav menetlustoiming, mitte võtta menetlusliku otsuse aluseks kaebajat negatiivselt mõjutav toiming. Vastustaja seda ei teinud, rikkudes sellega oluliselt uurimispõhimõtet. See viitab ühtlasi sellele, et 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teatis oli otsitud, sellel puudus tegelik selge alus ja selline toiming on olnud õigusvastane. Etteheited on abstraktsed, puudub selgitus, millel vastavad väited põhinevad. Seadused, mis kehtestab teenuse osutajatele nõudeid, olid kõigile identsed, seega ei saanud mastaapselt erineda ka ühegi tegevusloa taotleja protseduurireeglid. 5) Asjakohaseks ei saa pidada vastustaja selgitust, mille kohaselt kaebaja oli esialgu vastustaja poolt esitatud etteheidetega (puudustega) nõus ja lubas need kõrvaldada, hiljem aga esitas hoopis kaebuse halduskohtule. Asjaolu, et kaebaja möönis 15.03.2022 kehtima hakkavaid RahaPTS-i muudatusest tulenevaid nõudeid ja andis teada kavatsusest viia ennast vastavusse tulevikus kehtima hakkavate nõuetega, ei saanud tähendada seda, et kaebajale saab esitada etteheite seoses ennetava mittevastavusega. Veel enam, kaebaja tegevusluba oli 07.03.2022 seisuga menetletud üle 200 päeva. Kaebaja oli olnud terve tema tegevusloa menetluse aja vastavuses RahaPTS-st tulenevate nõuetega ja kaebajal oli tekkinud MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev nõue vastustaja vastu. Kui kaebaja oleks asunud otsast peale enda tegevusluba taotlema (uuesti uute ja veel mittejõustunud nõuetega kooskõlla viima), ei oleks kaebaja suhtes rakendunud RahaPTS § 1183 lg-st 1 tulenevat õigust. Viimane kätkeb endas uute nõuetega vastavusse viimise nn üleminekuperioodi juba väljastatud ja kehtivatele tegevuslubadega ettevõtetele, mis tähendab, et vastustajat oleks oodanud ees uuesti täiemahuline tegevusloa menetlus. Viimane oleks toonud kaasa oluliselt halvema turupositsiooni võrreldes teiste teenuse osutajatega (kuivõrd teistel oli tegevusluba), see oleks kätkenud endas kaebaja ebavõrdset kohtlemist ja kaebajale tegevusloa väljastamise lõplik aeg oleks olnud ennustamatu. 6) Asjaolu, kas ükskõik milline kontaktisik saab hakkama alles loodava teenuse struktuuri raames loodava IT-süsteemi kasutamisega ja kas ta teeb seda õigesti, saab kontrollida alles siis, kui vastavad süsteemid on loodud ja need on rakendatud praktikasse. A. H. on läbinud kõikvõimalikud rahapesu tõkestamisega seonduvad koolitused ja õppeprogrammid, mida on üldse Eesti Vabariigis selleks kompetentsete asutuste (sh Tartu Ülikooli) poolt korraldatud. Veel enam, tegu on isikuga, kes on pikaajaliselt töötanud mh nii avalik-õiguslike asutuste valdkonna juhina kui ka Välisministeeriumi ametnikuna. Viimase puhul omades sealjuures riigisaladuse luba salastatuse astmes „täiesti salajane“. Vastavate asjaolude arvestamata jätmine tähendab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 4, 6 ja 56 rikkumist. 7) Vastustaja on 21.02.2022 e-kirjas tuvastanud enda hinnangul nõuetele mittevastavuse(d), andnud korralduse mittevastavuse kõrvaldamiseks ja teatanud kavatsusest teha tuvastatud asjaolule tuginedes keelduv otsus. Eelnev viitab, et vaidlustatav 21.02.2021 e-kiri kätkeb endas eelhaldusaktile omaseid tunnuseid. Sellest tulenevalt kohaldusid ka sellele e-kirjale HMS §-dest 55 ja 56 tulenevad nõuded.

4(13)

3-22-564 8) Kaebaja hinnangul saab seejuures tänaseks lugeda üldtuntud teadmiseks asjaolu, et vastustaja eesmärk alates 2021. a juulikuust oli kehtivate tegevuslubade vähendamine teenuste turul. Üheks selle meetmeks oli menetlusse esitatud taotluste lahendamise vältimine. 9) Vastustaja põhjendab MSÜS § 20 lg 4 kohaldamata jätmist läbi olulise avaliku huvi olemasolu ja kolmandate isikute kaitse vajadusega. Esimese puhul viitab vastustaja riiklikule 2020. a riskihinnangule. Kaebaja hinnangul ei tulene riiklikust riskihinnangust alust, mis võimaldaks järeldada olulise avaliku huvi esinemist seoses kaebaja taotlustega tegevuslubade saamiseks. Oluline avalik huvi, kui kaebaja põhiõiguste piirangu eeldus, ei saa jääda abstraktseks. Riskihinnangust ei nähtu ühtegi tegelikule riskile viitavat asjaolu, mida ei oleks võimalik optimeerida järelevalve teostamisega. Kolmandate isikute õiguste kaitse maandamise õiguspärane mehhanism on samuti hõlmatud teostatava järelevalvega. Abstraktsed ja alusetud on ka vastustaja näited iseloomustamaks kaebajat kui suurt ohuallikat. Asjakohatu on ka vastustaja väide sellest, et erinevates riikides on virtuaalvääringu teenuste osutajate suhtes kehtivad regulatsioonid karmistumas. Vastustaja on kohustatud 07.03.2022 seisuga juhinduma Eesti Vabariigis kehtivast õigusest, mitte 25.04.2022 seisuga ilmnevatest rahvusvahelistest trendidest. 10) MSÜS § 20 lg 4 sätestab sõnaselgelt, et kui majandushaldusasutus ei vii loamenetlusi läbi selleks ettenähtud menetlustähtaja jooksul, loetakse tegevusload vaikimisi antuks. Ilmselgelt ebaõige ja otsitud on vastustaja seisukoht, nagu MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev üldreegel ei kohaldunud RahaPTS-st tulenevale virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade menetlemisele. Ilmne on ka see, vastustaja seisukohtade tuumregulatsiooniks olev 2006. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) ei ole asjakohane. Direktiivid ei ole otsekohalduvad, kui ei esine selleks ettenähtud erandeid. Teenuste direktiiv ei kätke endas erandeid 2017. a RahaPTS muudatuste ja samade RahaPTS normide 2020. a modifikatsioonide suhtes. Direktiivist tulenevate kohustustega on arvestatud 2020. a õigusmuudatuses. Õigusmuudatusest nähtuvalt ei ole seadusandja andnud vastustajale õigust hälbida RahaPTS §st 71 tulenevatest menetlustähtaegadest. Ühtlasi ei ole seadusandja näinud ette õigust hälbida MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustustest. Kui vastustajal on tegevusloa väljastamise järgselt tekkinud kahtlus tegevusloa omajate vastavuses seaduses sätestatud nõuetele, siis on vastustajal võimalus/kohustus teostada järelevalvet teenuse pakkujate suhtes. 11) RahaPTS-i 15.03.2022 jõustunud muudatuse tulemusel on täiendatud RahaPTS §-i 71 lausega: „Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.“ Kui vastav põhimõte oli kehtiva õiguse järgi niikuinii juba eos tegevuslubade taotluste menetluste suhtes kohaldatav, ei oleks selles osas olnud vajalik täiendava tarbetu õigusmuudatuse läbiviimine. 13. Vastustaja vastuväited: 1) Kaebust ei ole võimalik kohustamisnõudes MSÜS § 20 lg 4 esimese lause alusel rahuldada. Kaebaja väide, et taotlus on esitatud 21.07.2021, on ebaõige, sest 21.07.2021 kaebaja sisestas andmed MTR-i, kuid esitas need menetlemiseks alles 22.09.2021. 2) Vastustaja tegi 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teate, milles selgitas, et teise ettevõtte tegevusloa menetluse raames A. H. 31.01.2022 läbiviidud vestluse käigus on RAB jõudnud seisukohale, et taotleja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kontrollieseme asjaoludele, sest kontaktisikul A. H.ul puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Vastustaja tegi ka lühikokkuvõtte valdkondadest, kus isik vastas valesti või vastused olid ebapiisavad. Nimetatud teates on piisavalt põhjendatult välja toodud, milles seisneb puudus 5(13)

3-22-564 ning miks A. H. ei sobi kontaktisikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks. Lisaks, kuna 21.02.2022 puuduste teatega ei ole määratud kindlaks, kas tegevusluba antakse välja või mitte, siis selles ei ole kohustust välja tuua ka üksikasjalikku analüüsi, st analüüsida iga ebaõiget vastust, mida kontaktisiku kandidaat vestlusel andis. Tegevusloa taotlejale anti teada, et tema poolt valitud kontaktisik ja rahvusvahelise sanktsiooni eest vastutav isik ei vasta nõuetele ning äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat. Juhul, kui taotluse esitanud äriühing puudusi ei kõrvalda ja ei määra uut kandidaati, tuleb ka haldusasutuselt lõplik haldusakt, milles tuuakse välja ammendavalt, miks tegevusluba välja ei anta. 3) Seejuures kaebaja alguses aktsepteeris RAB-i seisukohta ning teavitas e-kirjaga, et: „olen otsustanud leida meie ettevõttele uue KYC-AML kontaktisiku, kes vastab finantsregulatsiooni kvalifikatsioonile. Olen otsustanud vaadata läbi edasised ärisuhted COMPLIUM OÜ-ga. Esitame uue töökorra, sisekontrolli eeskirjad ja protseduurireeglid vastavalt rahapesu andmebüroo kehtestatud finants määrustele. Me teame uutest seadusest tulenevatest nõuetest, mis kehtestatakse krüptolitsentside saamiseks. oleme valmis neid täitma ja tegema koostööd rahapesu andmebürooga, et tagada korrektsed toimingud ja ennetada kuritegevusega seotud tegevusi.“ Vaatamata esialgsele seisukohale kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning esitas selle asemel hoopis kaebuse halduskohtusse kohustamisnõudes. 4) Rahandusministeerium avalikustas 2021. a mais Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise siseriikliku riskihinnangu, milles on virtuaalvääringu teenuse pakkujate valdkonnast lähtuvat riski hinnatud kõrgeks. Tegemist on enim haavatava sektoriga Eestis, mida kurjategijad kasutavad rahaliste vahendite varjamiseks ja muundamiseks, elik rahapesuks. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad üha enam virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks. Virtuaalvääringute sektoris, nagu ka pangandussektoris, esinevad tõsised ohud sellele, et kliendi varasid võetakse üle. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuslubade üle on erinevates riikides regulatsioonid karmistunud ning tegevuslubade väljastamise kontrolli tõhustamine on teemaks ka teistes riikides. 5) Asjas ei kohaldu MSÜS § 20 lg 4 esimene lause, mis kohustab loa väljastama vaikimisi. MSÜS § 20 lg 4 teine lause sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Pärast tegevusloa saamist on ettevõtjal koheselt õigus asuda teenust pakkuma. Olukord, kus tegevusluba loetaks ettevõttele, kes ei vasta kontrollieseme asjaoludele, antuks vaikimisi, on vastuolus RahaPTS §-ga 72 ja RahaPTS-i eesmärkidega. Tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele vastavus ei ole vormiline kontroll, vaid sisuline menetlus. Tegevusloa andmine annab avalikkusele kindlust, et nimetatud turuosalise kaudu on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid maksimaalsel viisil juhitud. See annab ühtlasi kindluse ka tulevikuks teenuse tarbijatele, et teenust pakkuv ettevõte vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ja järgib teenuse pakkumisel seaduses sätestatud nõudeid. Kui lugeda tegevusluba antuks vaikimisi ettevõttele, kelle osas RAB on tuvastanud, et ettevõte ei vasta kontrollieseme asjaoludele, siis see tähendaks teadlikult lubada teenuse pakkumist ettevõttel, kes ei tohiks seda RahaPTS kohaselt teha. RAB on tuvastanud, et kaebaja poolt määratud kontaktisik ei vasta RahaPTS § 17 sätestatud nõuetele ja ei ole võimeline täitma seadusega kehtestatud ülesandeid. Kaebajat on sellest ka teavitatud ning talle on antud võimalus viia end vastavusse kontrollieseme asjaoludega. 6) Haldusasjas nr 3-21-2139 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus 07.03.2022 määrusega vastustaja määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määruse, millega halduskohus rakendas esialgset õiguskaitset ja kohustas RAB-i andma välja tegevusload 6(13)

3-22-564 vaikimisi. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud määruse p-s 15 märkinud, et vaidluse põhiküsimus on see, kas olukorras, kus RAB ei jõudnud kaebajate 30.04.2021 taotlusi virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade saamiseks lahendada enne RahaPTS §-s 72 sätestatud pikendatud tähtaja (120 päeva) lõppu, tuleb taotletud tegevusload lugeda MSÜS § 20 lg 4 kohaselt kaebajatele vaikimisi antuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastust sellele küsimusele pidada ilmselgeks. Muu hulgas vajab ringkonnakohtu hinnangul RAB-i 25.02.2022 apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise käigus hindamist, kas tegevusloa vaikimisi antuks lugemise regulatsioon on MSÜS § 2 lg 4 p-st 1 tulenevalt üldse laiendatav virtuaalvääringu teenuse pakkumisele kui RahaPTS § 70 lg 1 p 4 järgi loakohustuslikule tegevusalale või peaks RahaPTS sisaldama selleks konkreetset viidet MSÜS § 20 lg-le 4. Kui kõnealune säte on siiski kohaldatav, tuleb täiendavalt analüüsida, kas MSÜS § 20 lg 4 teise lause rakendamine on võimalik ka olukorras, kus eriseadus seda otseselt ette ei näe. Seega on ka Tallinna Ringkonnakohus seadnud kahtluse alla MSÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaldatavuse virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade menetlusele. Ka 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS-i § 71 lg 1 neljanda lause kohaselt kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi. 7) MSÜS § 20 lg 4 esimene lause rakendub juhtudel, kus majandushaldusasutus on olnud tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tegevusetu. Kõnealune säte toodi MSÜS-i teenuste direktiivi ülevõtmisel (art 13 lg 4). MSÜS § 20 lg 4 esimesest lausest tulenevast üldreeglist on lubatud kehtestada teistsugune kord, kui see on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjustega, sh kolmandate isikute seadusliku huviga. MSÜS-ist ega ka teenuste direktiivist ei tulene kohustust anda ettevõtjale tegevusluba vaikimisi olukordades, kus tegevusloa menetluses on tekkinud vajadus täiendavalt tegevusloa andmise aluseks olevate nõuete täitmist täiendava tähtaja jooksul kontrollida. Sellest tulenevalt on ammugi välistatud lugeda tegevusluba vaikimisi antuks olukorras, kui RAB on tuvastanud, et ettevõte ei vasta seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Nagu ka eelpool väljatoodust nähtub, on vaikimisi tegevusloa andmise mõtteks olnud see, et koormavate formaalsuste tõttu ei jääks tegevusluba õigeaegselt väljastamata. Virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa vaikimisi väljastamine ei ole lubatud olulise avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse muutmise taotluse lahendamine

7(13)

3-22-564 mittevastavaks. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja pöördus kohtusse vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel ning on seetõttu kandnud olulises ulatuses menetluskulusid.

3-22-564 mistõttu ei ole kohtul muutunud õigusliku olukorra tõttu võimalik kaebaja kohustamisnõuet rahuldada. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti ning kohus hindab haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Riigikohtu praktika kohaselt jääb kohustamiskaebus aga rahuldamata, kui kohtumenetluse kestel muutunud õiguse või faktiliste asjaolude tõttu oleks nõutava toimingu tegemine võimatu või õiguslikult lubamatu (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.03.2013 otsus nr 3-3-1-64-12, p 36). Praegusel juhul leidis kaebaja oma 07.03.2022 kohustamiskaebuses, et RAB on õigusvastaselt viivitanud kaebajale tegevusloa andmisega ning seetõttu tuleb MSÜS § 20 lg 4 alusel lugeda tegevusluba vaikimisi antuks ning RAB-il tuleb tegevusloa kohta teha sissekanne MTR-i. Alates 15.03.2022 jõustus aga RahaPTS § 71 lg 1 uues sõnastuses ning selle sätte viimase lause järgi ei loeta tegevusluba vaikimisi antuks, kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul. See tähendab, et isegi juhul, kui vastustaja tegutses õigusvastaselt (oli õigusvastases viivituses kaebuse esitamise hetkel), siis kehtiv õigus ei võimaldaks kaebajale vaikimisi tegevusluba väljastada ning kaebaja kohustamiskaebus jääks eelduslikult rahuldamata.

9(13)

3-22-564

vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1

10(13)

3-22-564 enda sõnul (eelnõu seletuskirja kohaselt) MSÜS § 20 lg 4, sh vaikimisi tegevusloa andmise regulatsioon mh virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa menetlusele. Eeltoodud seisukohta ei muuda kohtu hinnangul ka vastustaja viide teenuste direktiivile.

11(13)

3-22-564 Vastustaja esitas 21.11.2022 vastuväited kaebaja menetluskuludele. Asjakohased ei ole menetluskulude nimekirjas toodud toimingud, mis on toimunud 21.02.2022-02.03.2022, kuna tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toimingutega; 08.03.2022 on kaebaja esindaja kõrvaldanud puudused, seega on kaebus, millele on kulutatud 3 tundi ja 15 minutit olnud puudustega ning puuduste kõrvaldamine on kaebaja huvides. Samuti ei ole asjakohased järgmised toimingud: kliendile toimingust teate edastamine koos selgitustega, RAB-ilt heliprotokolli vastuvõtmine, protokolli kliendile edastamine, nõupidamised kliendiga, kliendile selgitava vastuse esitamine jne. Mõistetavad ei ole ka analüüs ja õiguslik analüüs, mis on eraldiseisvad kaebuse koostamisest, nagu ka dokumentide läbitöötamine jne. Menetluskulude nimekirjas on läbivalt nimetatud toiminguid „edastamine kliendile koos täiendavate selgitustega, nõupidamine kliendiga telefoni teel, edastamine kliendile koos täiendavate selgitustega, kliendi poolt edastatud tõendite ja selgituste läbitöötamine“. Vastustaja hinnangul pidev suhtlemine kliendiga ei ole kohtumenetluse mõttes menetluskulud, arvestades, et esmasele analüüsile, õiguslikule analüüsile, tõendite vastuvõtmisele, nõupidamistele, selgitustele, millele on niigi kulunud suur hulk aega, järgneb dokumentide koostamine, millele kulunud aeg on samuti mahukas. Tuleb ka arvesse võtta, et kaebaja esitatud dokumendid on sisult kordavad. Kaebaja menetluskulud esitatud mahus on põhjendamata ning üle paisutatud ning parimal juhul saab põhjendatud kuluks lugeda, arvestades ka asja keerukust (sarnaste kaebuste esitamine ka teistes kohtuasjades), 1/3 kogu menetluskulude mahust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigilõivu 20 eurot väljamõistmine vastustajalt on põhjendatud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2). Praeguse vaidluse sisu ja mahtu arvestades saab kohtu hinnangul vajalikuks ja põhjendatuks pidada ka kaebaja lepingulise esindaja kulusid summas 1870 eurot (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulu põhjendatuse hindamisel ei ole kohus seotud menetluskulu nimekirjas välja toodud üksikute kirjetega, vaid kohus võib hinnata kulu põhjendatust ka üldisemalt. Küll aga toob kohus välja, et menetluskulude nimekirjas toodud „kohtueelse menetlusega“ seonduvad toimingud perioodil 21.02.2022-02.03.2022 ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kohus saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud kulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-15-2595, p 22; 3-3-1-43-14, p 26; 3-3-1-60-13, p 17; 3-3-1-20-11, p 18). Ühtlasi märgib kohus, et üldiselt peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ning menetluskulude väljamõistmisel tuleb eeskätt arvestada sellega, millises ulatuses oli õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega. Õigusteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid, ent kohtuasja lahendamine sõltub eelkõige sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohtu ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule 07.03.2022 kaebuse (08.03.2022 on kaebaja kõrvaldanud kaebuses esineva puuduse) ning 10.11.2022 on kaebaja esitanud kohtule täiendavad seisukohad koos lisade ja menetluskulude nimekirjaga. Kohtu hinnangul saab nende menetlusdokumentide koostamiseks (sh kliendiga suhtlemise, analüüsi, seisukohtade koostamise, vastustaja esitatud menetlusdokumentidega tutvumise jm toimingute, mis seonduvad asjas esitatud menetlusdokumentide koostamisega) kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks 17 tunni ulatuses, seega 1870 euro ulatuses (s.o 17 h x 110 eurot). Kuivõrd kaebaja on taotlenud ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindajakulud koos käibemaksuga (vt ka Riigikohtu 11.05.2022 otsus asjas nr 3-20-663, p 23).

12(13)

3-22-564 Kokkuvõttes tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2264 eurot (s.o 20 eurot riigilõiv ja 2244 eurot esindajakulud koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.