AS Xxxx hagi Eesti Vabariik Veeteede Amet täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 031/2016/3369, 031/2016/3370, 031/2016/3371 ja 031/2016/3372
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx); Hageja esindaja Indrek Nuut (e-post [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik Veeteede Ameti kaudu (registrikood nr 70002414; asukoht Valge 4, Tallinn; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda AS Xxxx hagi Eesti Vabariigi (Veeteede Ameti kaudu) vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 031/2016/3369, 031/2016/3370, 031/2016/3371 ja 031/2016/3372 menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.AS Xxxx esitas 30.12.2016.a Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariik Veeteede Amet täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 031/2016/3369, 031/2016/3370, 031/2016/3371 ja 031/2016/3372. Hagis sisaldus ka hagi tagamise taotlus. Tsiviilasi on asja lahendava kohtunikuni jõudnud 02.01.2017.a kell 14:36.
2.Kohus jättis 03.01.2017.a määrusega hagi käiguta ning palus hagejal kõrvaldada hagis esinevad puudused.
2-17-4
3.Hageja esitas 04.01.2017.a puuduste kõrvaldamise avalduse. Hageja täpsustas nõuet, keeldudes sealjuures täiendavalt riigilõivu tasumast. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
5.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11-15 p-ides 9-12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
6.Hagist nähtub, et Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet on alustanud hageja suhtes 4 täitemenetlust veeteetasu sissenõudmiseks. Käesoleval juhul on täitmisel makseteatis avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (veeteetasu), mille suhtes hagejal pole olnud võimalik varasemalt kohtumenetluses vastuväiteid esitada. Hageja on osutanud laevale tehnilise haldamise teenust, kuid ei ole kasutanud laeva oma nimel, ega ole olnud kantud ühtegi registrisse laeva valdajana. MoS § § 501 lg 3 on kasutatud mõistet reeder. Arvestades arusaamatust mõiste „reeder“ ümber ning kehtestatud regulatsiooni vastuolu üldiste õiguspõhimõtetega tuleks järeldada, et veeteetasu nõue siiski ei saa olla otse ilma eelneva kohtuliku kontrollita otse sundtäidetav laevaagendi ja laeva omanikuks mitteoleva reederi suhtes. Käesoleval hetkel ei ole hageja kui laeva tehnilise poole haldamisteenuse osutaja saanud enda kätte mingeid vahendeid veeteetasu tasumiseks. Tema valimine täitemenetluses võlgnikuks on täiesti arusaamatu.
7.Hageja palub: hagi tagamise korras peatada tagatist nõudmata täitemenetlus Katrin Velleti täiteasjades 031/2016/3369; 031/2016/3370; 031/2016/3371; 031/2016/3372 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas; tunnistada põhiseadusevastaseks meresõiduohutuse seaduse § 501 lg 3; § 506 lg 1 ning § 507 niivõrd, kui need võimaldavad täitemenetluse alustamist laeva agendi ja laeva omanikuks mitteoleva reederi (reederi kui teenuse osutaja) vastu ilma eelneva kohtuliku kontrollita nii veeteetasu kui viivise osas; jätta eelnevas punktis väljatoodud sätted kohaldamata, kui põhiseadusevastased ning tunnistada täitemenetlus nende sätete alusel hageja suhtes lubamatuks; jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik käesoleval juhul täitemenetluse vaidlustamisel esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited
2-17-4 täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja märgib, et hagejal pole olnud võimalik varasemalt täitedokumentidele kohtumenetluses vastuväiteid esitada. Kohus osundab, et nimetatud väide on ebaõige ning eksitav. Täitedokumentideks on käesolevas hagis makseteatised avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (veeteetasu), mille osas oli hagejal õigus esitada vaie kostjale ning lisaks ka kaebus halduskohtule. Hageja ei ole nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud, mistõttu ei ole võimalik täitemenetluses täitedokumendile (ja sellest tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele) vastuväiteid enam esitada.
9.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-15 p-ides 17-18.1 märkinud, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Eriseadus ei anna maakohtule haldusakti tühistamise pädevust ja volitusi, samuti ei tee seda RVastS § 22 lg 3. Praeguses asjas on kohtud tuginenud Riigikohtu 10. märtsi 2003. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-17-03, mille punktis 12 on märgitud järgmist: "Kohtuvõim ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus. Selle tõttu on kehtiva haldusakti resolutiivosa, vaatamata võimalikule õigusvastasusele, üldjuhul siduv ka haldusaktiga seotud tsiviilvaidlust lahendavale kohtule. See põhimõte on nüüdseks väljendatud haldusmenetluse seaduse § 60 lg-s 2. Üldkohus on tsiviilkohtumenetluses siiski pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas ta on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks." HMS § 61 lg 1 esimene lause sätestab reegli, mille kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Lisaks kehtib haldusakt kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2). Seega võib eelnevast teha järelduse, et maakohus saab kontrollida, kas haldusakt, millega haldusorgan tunnistas kehtetuks raha maksmise aluseks olnud haldusakti, on: isikule teatavaks tehtud või kättetoimetatud; haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud või halduskohtu poolt tühistatud; kehtivusaja kaotanud (kui on tähtajaline haldusakt); realiseeritud või sellest tulenev kohustus täidetud. Eespool nimetatud asjaolude tuvastamisel ei tunnista maakohus haldusakti kehtetuks. Kehtiva õiguse kohaselt on haldusakti kehtetuks tunnistamise õigus halduskohtul (HKMS § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 1, RVastS § 3 lg 4).
10.TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Eeltoodud Riigikohtu lahend toetab maakohtu seisukohta, mille kohaselt kohus ei hinda tsiviilasja kohtumenetluses haldusaktist tuleneva avalik-õigusliku kohustuse õiguspärasust, seda hindab halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 221 lg 11 annab võlgnikule õiguskaitse eelkõige olukorras, kus sissenõudjaga on sõlmitud eraõiguslik kokkulepe, mis sisaldab võlgniku nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Selliste eraõiguslike täitedokumentide kohtulikuks kontrollimiseks ongi võlgnikule antud võimalus tugineda nende kehtetusele ja nõude puudumisele (nt nõutavat rahasummat pole algusest peale võlgniku käsutusse antud, näilik tehing, tehingu vastuolu seadusega, heade kommete vastane tehing, pettuse või eksimuse tõttu tehtud tehing, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, lisaks kõik TsÜS-ist tulenevad tehingu tühistamise alused). Käesoleval juhul tuleneb võlgniku kohustus ja selle suurus otseselt seadusest ning võlgnikul oli võimalus seda kohtus vaidlustada. Seega on hagiavaldus osas, milles tuginetakse täitemenetluste lubamatusele alusel, et hageja ei saa olla veeteetasu subjektiks (sh sätete põhiseadusevastasus), selgelt ning vaieldamatult perspektiivitu.
2-17-4
11.Viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-178-15 p-is 23 on tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu märkinud, et peab isiku õiguste tõhusa kaitse vajaduse ja menetlusökonoomia tagamiseks põhjendatuks saata kostja vastus hagile (tl-d 42-51) halduskohtule ettevalmistava menetluse toimingute tegemiseks, kuna sisuliselt on see käsitatav ebapädevale kohtule esitatud puudustega kaebusena (TsMS § 8 lg 2, § 711 lg-d 1 ja 3). Erikogu hinnangul tuleb praeguses asjas halduskohtule saadetav tühistamiskaebus lugeda HKMS § 46 lg 1 mõttes esitatuks tähtaegselt, sest isik on vastava tahtega kohtu poole tähtaegselt pöördunud (vt käesoleva otsuse p 21). Kuivõrd käesolevas asjas on vaidlustatud haldusaktid jõustunud, ei edasta kohus käesolevat hagi kaebusena menetlemiseks halduskohtule. Kohus selgitab, et hagejal on nimetatud asjaoludel võimalik esitada halduskohtule vastav kaebus ning sealjuures taotleda kaebetähtaja ennistamist ning esialgse õiguskaitse korras täitemenetluste peatamist.
12.Järgnevalt analüüsib kohus hagi perspektiivikust osas, mille kohasel on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et nõuded on rahuldatud. Kohus selgitas hagejale puuduste kõrvaldamise määruses, et hagejal on võimalik esitada vastuväited üksnes täitedokumentides dokumenteeritud nõuetele. Kohus lisas, et hageja poolt esile toodud asjaoludel võiks hagejal olla õigus nõuda sundtäimise lubamatuks tunnistamist alusel, et nõue on rahuldatud. Siiski olid hageja poolt esile toodud asjaolud nimetatud alusel nõude menetlemiseks ebapiisavad. Hageja esitas kohtule laeva agendi ning laeva omaniku vahel sõlmitud kompromissilepingu ning maksekorralduse, kust nähtub nimetatud lepingu alusel makse tegemine. Väidetavalt sisaldab nimetatud leping hageja suhtes sundtäidetavate nõuete katteks tasutavaid rahalisi vahendeid. Kohus märkis puuduste kõrvaldamise avalduses, et ei ole põhistatud ega tõendatud, et nimetatud lepinguga oleks kolmas isik täitnud hageja kohustused kostja ees.
13.Hageja märgib, et laeva agent Xxxx OÜ laeva „Xxxx“ arestinud tsiviilasjas 2-16-18230 arvestades oma nõude sisse ka veeteetasud (seejuures kuni aasta 2016 lõpuni). Nimetatud tsiviilasjas on sõlmitud kompromiss, mille üks osa on see, et laeva agendi käsutusse ongi reaalselt antud summad veeteetasu maksmiseks (maksekorraldus lisatud). Eelduslikult on tänase päeva seisuga agent ka maksnud ära need summad (hagejal info siiski puudub). Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et nõue on suure tõenäosusega tasutud. Hageja on toonud välja asjaolud, millest lähtudes hageja arvab, et nõue võib olla tasutud (kompromissi sõlmimine ja laevaagendile raha üle kandmine nõude tasumiseks). Hagejale ei ole kättesaadavad tõendid selle kohta, kas laevaagent on nõude tasunud, kuna tegu on kolmanda isiku rahaülekandega.
14.TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavaldusele lisada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest võiks või saaks järeldada, et hageja suhtes sundtäidetavad nõuded on rahuldatud. Hageja on kohtuni toonud üksnes ebamäärase ning paljasõnalise väite, et „nõue on hageja arvamusel suure tõenäosusega tasutud“. Tõendina esitatud kompromissi pooleks ei ole kostja ning kompromissist ei nähtu laeva omanikule kohustust veeteetasude tasumiseks. Üksnes nimetatud alusel (ja tõendeid esitamata) ei ole võimalik hagi menetleda, veel vähem hagi tagamist kohaldada. Hageja nõue on täielikult tõendamata ning paljasõnaline, mistõttu leiab kohus, et hagi on ka nimetatud alusel perspektiivitu.
2-17-4
15.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on ka riigilõivu ebapiisav tasumine (TsMS § 371 lg 1 p 10). TsMS § 139 lg 2 näeb ette, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 147 lg 1 kohustab hagejat maksma riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei tee kohus lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. RLS § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
16.Kohus märkis puuduste kõrvaldamise avalduses, et käesoleva tsiviilasja hind on 24 000 eurot ning tsiviilasjas, mille hind on kuni 25000 eurot, tuleb riigilõivu tasuda 900 eurot. Kuna hageja on esitanud ka hagi tagamise taotluse, tuleb täiendavalt tasuda lõivu 50 eurot, s.t kokku pidi hageja tasuma 950 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud 350 eurot. Kohus määras hagejale täiendava tähtaja riigilõivu 600 euro tasumiseks ning selgitas, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata.
17.Hageja nimetas puuduste kõrvaldamise avalduses hagihinnaks 3500 eurot ning lisas, et puuduste kõrvaldamise määruse punkt 13 on ebaseaduslik. Sisuliselt hageja keeldub täiendavalt riigilõivu tasumast. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda ka alusel, et hageja ei ole tasunud piisavalt riigilõivu.
18.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täitedokumentide ebaseaduslikkuse ja nõuete rahuldamise tõttu, võimalik saavutada. Samuti ei ole hageja tasunud piisavalt riigilõivu.
19.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohus märgib tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist, et käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
2-17-4
21.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).
22.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
23.Hagis sisaldus hagi tagamise taotlus. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei lahenda kohus eelnimetatud taotlust.
24.Hageja on tasunud 350 eurot riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.