Päide Liiv OÜ kaebus Rakvere Vallavolikogu 15.09.2021. a otsuse nr 34 õigusvastasuse tuvastamiseks ning valla kohustamiseks otsustama uuesti keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – Päide Liiv OÜ, esindaja vandeadvokaat Grete Tark Vastustaja – Rakvere vald Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2357 menetlus.
2.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Päide Liiv OÜ arveldusarvele nr EE847700771004329993 AS-s LHV Pank.
3.Mõista Rakvere vallalt Päide Liiv OÜ kasuks välja 1824 eurot ja 20 senti haldusasja nr 3-21-2357 menetluses kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.Päide Liiv OÜ esitas 07.06.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks Rakvere vallas Päide külas Kiigemäe katastriüksusel (66101:001:0194) asuvas Veltsi II liivakarjääris. Keskkonnaamet edastas taotluse 17.08.2021 Rakvere vallale arvamuse andmiseks.
2.Rakvere Vallavolikogu tegi 15.09.2021 otsuse nr 34 (edaspidi ka otsus nr 34), mille punktiga 1 otsustas mitte nõustuda kaevandamisloa väljastamisega Kiigemäe katastriüksusel, sest ala asub rohevõrgustikus, mille säilimise ja toimimise tagamiseks tuleb järgida samas punktis nimetatud kasutustingimusi (sh tuleb punkti 1.5 kohaselt tagada metsloomadele
3-21-2357 liikumistrajektoor). Otsuse punkti 2 kohaselt tuleb alal arvestada puhke- ja virgestusmaa kasutusstrateegiaga.
3.Päide Liiv OÜ esitas 15.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tunnistada Rakvere Vallavolikogu 15.09.2021. a otsuse nr 34 õigusvastaseks ja kohustada Rakvere Vallavolikogu vaatama uuesti läbi Keskkonnaameti taotlust Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse andmiseks. Kaebust on põhjendatud kokkuvõtlikult järgmiselt. Uue Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ja uue Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt ei ole taotletav ala rohevõrgustikus. Taotletaval alal metsloomade liikumine on väheusutav, kuna seda ümbritsevad tootmised, kaevandused ja ühest küljest suur maantee. Kiigemäe kinnistu otstarve ei ole puhke- või virgestusmaa või muu avalikult kasutatav maa, samuti on eraomandis olevale kinnistule kasutusstrateegia ettenägemine lubamatu. Rakvere Vallavolikogu otsus nr 34 on väga pealiskaudne ja üldsõnaline ning tugineb arusaamatutele ja asjakohatutele põhjendustele.
4.Tartu Halduskohus võttis 16.12.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse Keskkonnaameti ning andis vastustajale ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Keskkonnaamet palus 12.01.2022. a arvamuses kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldada.
5.1.Vastustaja poolt on põhjendamatu tugineda taotletava ala ja rohevõrgustiku kattumisele olukorras, kus ta ise näeb uue üldplaneeringu koostamisel ette võimaluse muuta selles osas kehtivat üldplaneeringut. Ka puhke- ja virgestusmaana on ala tähistatud üksnes kehtivas Rakvere valla üldplaneeringus, mitte aga koostamisel olevas üldplaneeringus. Väide, et taotletav ala asub piirkonnas, mis on üheks peamiseks metsloomade liikumise teeks, on üldsõnaline ning põhjendamata.
6.Rakvere Vallavolikogu tegi 19.01.2022 otsuse nr 27 (edaspidi ka otsus nr 27), millega muutis Rakvere Vallavolikogu otsuse nr 34 punkti 1 ja sõnastas selle järgnevalt: „Nõustuda Päide Liiv OÜ poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega Kiigemäe katastriüksusel kaevandamiseks lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 2 sätestatust“. Sama otsusega tunnistas vallavolikogu otsuse nr 34 punkti 2 kehtetuks.
7.Rakvere vald esitas kaebusele 26.01.2022 vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
7.1.Vastustaja leidis, et kaebaja viidatud uut üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud, mistõttu tuli vallal lähtuda kehtivast üldplaneeringust. Samuti viitas vastustaja MTÜ Kullaaru Jahtkond kirjale, mille kohaselt on kõnealune piirkond olnud üks suuremaid loomade liikumise teid. Veel märkis vastustaja, et teemat on käsitletud Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a istungil ning poolte esindajate vahel toimus 11.01.2022 kohtumine. Kohtumise tulemusel muutis Rakvere Vallavolikogu otsust nr 34 osaliselt ja tunnistas otsuse nr 34 punkti 2 kehtetuks.
7.2.Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku lõpetada kohtuvaidlus. Tegemist on perspektiivitu kaebusega, sest enam ei sõltu asja lahendus vastustajast, vaid asja peab otsustama Keskkonnaamet, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punktis 2 sätestatust. Koostatavast eelhinnangust nähtub, kas ja milline on taotletava tegevuse mõju. Kui loa andja on seisukohal, et mõju puudub, siis ei ole vallal alust taotluse kooskõlastamata jätmiseks.
8.Kohus palus 27.01.2022. a määruses kaebajal esitada enda seisukoht haldusasja menetluse lõpetaimise osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning andis pooltele võimaluse esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
3-21-2357
9.Päide Liiv OÜ esitas 04.02.2022 kohtule taotlused, milles palus lõpetada haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja mõista vastustajalt välja menetluskulud kogusummas 1870,55 eurot (õigusabikulud koos käibemaksuga).
9.1.Haldusasja menetluse lõpetamine on võimalik, kuna vastustaja on oma otsusega nr 27 muutnud otsust nr 34 viisil, et sellega on kooskõlastus loa taotlusele antud. Kaebaja taotleb HKMS § 108 lg 6 alusel, et kõik menetluskulud jääksid vastustaja kanda. Vastustaja on vastuses kaebusele sõnaselgelt kinnitanud, et on muutnud otsust nr 34 kaebuse esitamise ning sellega seoses 11.01.2022 kaebaja ja valla esindajate vahel toimunud kohtumise tõttu. Samuti esitas kaebaja 18.01.2022 volikogu liikmetele kaebusega seotud ettepaneku tunnistada otsus nr 34 kehtetuks ja otsustada kooskõlastuse andmine. Seega on kaebuses nõutud haldusakti andmine selgelt tingitud kaebuse esitamisest, mida tunnistab ka vastustaja.
9.2.Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 15 eurot, õigusabikulust summas 1790,60 eurot, lepingulise esindaja sõiduaja tasust summas 53,25 eurot (käibemaksuta) ja kütusekulust 11,70 eurot (käibemaksuta). Kaebajale on kuni 31.10.2021 osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot tunnis käibemaksuta ning alates 01.11.2021 140 eurot tunnis käibemaksuta. Otsuse nr 34 vaidlustamine on eeldanud mahukate materjalide läbitöötamist ja nende osas seisukoha võtmist (nt nii 2010. a kui ka koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneering koos sellega seotud dokumentidega), samuti kohtupraktika analüüsi. Kaebaja lepinguline esindaja osales vastustaja kutsel 11.01.2022 vastustaja juures (Sõmeru vallahoone) toimunud kohtumisel, kus valla esindajatega arutati nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-21-1743 kokkuleppe sõlmimist.
10.Rakvere vald esitas kohtule 14.02.2022 taotluse menetluse lõpetamiseks ning seisukoha kaebaja menetluskulude taotlusele, milles palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10.1.Vastustaja ei nõustu, et ta on kooskõlastust andes möönnud kaebuse põhjendatust. Otsuse nr 34 punkti 1.1 kohaselt ei nõustunud Rakvere Vallavolikogu kaevandamisloa väljastamisega, kuna enne rohelise võrgustiku toimimist ohustava tegevuse kavandamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude eelhindamine. Seega tulnuks Keskkonnaametil anda pärast otsuse nr 34 saamist tegevusele nõuetekohane eelhinnang vastavalt KeHJS § 6 lg 2 punktile 2, mille järgselt oleks olnud kõikidele osapooltele teada, kas tegevus omab olulist keskkonnamõju või mitte. Kui eelhinnanguga oleks tõestatud, et mõju puudub ja tegevus rohevõrgustiku toimimist ei mõjuta, siis oleks olnud tagatud otsuse nr 34 punkti 1, punktide 1.2–1.4 (rohevõrgustiku kasutustingimused) ja punktis 1.5 toodud loomade liikumiskoridori toimine ning vastustaja oleks andnud omapoolse kooskõlastuse. Vastustaja andis seega otsusega nr 34 oma arvamuse, millega anti Keskkonnaametile teada, milline vajalik tegevus peab arvamuse andmisele järgnema (eelhinnang). Keskkonnaamet ei andnud eelhinnangut ning lähtus automaatselt maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p-st 11. Vastustaja oli sunnitud otsust nr 34 muutma selliselt, et otsustaja saaks aru, mis on tema edasine ülesanne, mida vastustaja tema eest teha ei saa. Seega oli sisuliselt tegemist redaktsiooni täpsustamisega.
10.2.Vastustaja ei sea kahtluse alla kaebaja esindaja poolt osutatud töö mahtu, kuid leiab, et enne kohtusse pöördumist oleks kaebajal olnud võimalik otsust nr 34 vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui kaebaja oleks esitanud vaide ja kasutanud õigeid õiguskaitsevahendeid, ei oleks tal tekkinud nimetatud kulusid. Pooled kohtusid 11.01.2022 ning jõudsid kohtumise käigus mõlemaid pooli rahuldava lahendini. Seega oli kaebaja esitatud kaebus perspektiivitu ja selle alus on ära langenud.
11.Päide Liiv OÜ esitas 21.04.2022 kohtule täiendava arvamuse ning taotluse mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kogusummas 2287,75 eurot (õigusabikulud koos käibemaksuga).
3-21-2357
11.1.Vastustaja otsuse nr 34 ja otsuse nr 27 puhul on selgelt eristatav see, et otsusega nr 34 jäeti kaebaja taotlusele nõusolek andmata, aga otsusega nr 27 otsustati otsust nr 34 muuta, nõusolek anda ja tunnistada otsuse nr 34 punkt 2 kehtetuks. See, et vastustaja lisas otsuse nr 27 punkti 1 viite KeHJS § 6 lg 2 punktile 2, ei muuda seejuures midagi. Tegemist on loamenetlusele kehtiva normiga, mida loataotluse menetleja peab niikuinii järgima ning vastustaja poolt otsustajale tema vajalikust tegevusest teada andmine ei ole vajalik. Otsuse nr 34 punktiga 1 keeldus vastustaja kooskõlastust andmast ja seetõttu ei saanud Keskkonnaamet menetlusega jätkata ega teostada KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 kohast eelhinnangut või keskkonnamõjude hindamist. Kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumine on Keskkonnaametile siduv kaevandamisloa andmata jätmise alus (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Vastustaja on otsust muutnud ja tunnistanud selle osaliselt kehtetuks kaebaja poolt kaebuse esitamise, Keskkonnaameti poolt kaebaja kaebuse toetamise ning vastustaja ja kaebaja vahel 2022. a jaanuaris toimunud läbirääkimiste tõttu.
11.2.Kohatu on kaebajale ette heita vaide esitamise asemel kohtule kaebuse esitamist. Isik saab vaide või kaebuse esitamise vahel valida. Vaide esitamise korral oleks kaebaja kandnud sarnaseid kulusid, v.a riigilõiv.
11.3.Kaebaja on teinud seoses vastustaja 14.02.2022. a menetlusdokumendi analüüsi, kliendiga suhtluse ja vastustaja menetlusdokumendile vastamisega täiendavaid menetluskulusid 417,20 eurot (koos käibemaksuga).
12.Päide Liiv OÜ esitas 21.11.2022 kohtule täiendava taotluse, milles palus korduvalt menetluse lõpetada, kuivõrd vastustaja on pärast kaebuse esitamist ja pooltevahelisi läbirääkimisi vaidlusalust korraldust muutnud ja kaebaja loataotluse kooskõlastanud. Käesolevaks ajaks on vastava ala osas valminud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise analüüs (15.08.2022) ning alale on väljastatud kaevandamisluba (24.10.2022).
KOHTU SEISUKOHT
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
13.1.Vastustaja muutis praeguse asja menetluse kestel tehtud 19.01.2022. a otsusega nr 27 Rakvere Vallavolikogu otsuse nr 34 punkti 1 ning tegi uue, kaebajale positiivse otsuse, nõustudes kaebaja esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega Kiigemäe katastriüksusel kaevandamiseks. Samuti tunnistas vastustaja otsusega nr 27 kehtetuks otsuse nr 34 punkti 2, mis puudutas puhke- ja virgestusmaa kasutusstrateegiast tulenevaid nõudeid. Kohus nõustub menetlusosalistega, et sellega on kaebaja oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ega soovinud jätkata otsuse nr 34 õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemist (HKMS § 152 lg 2).
13.2.Seega on täidetud HKMS § 152 lg 1 punktis 4 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks ning asja menetlus tuleb nimetatud alusel lõpetada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Kohus peab võimalikuks tagastada riigilõiv samale arveldusarvele, millelt see tasuti.
15.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel omab seega
3-21-2357 tähendust, kas kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi ning kas see toimus kaebuse esitamise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2022. a määrus asjas nr 3-14-52261, p 10). HKMS § 108 lõiget 6 tuleb tõlgendada laiendavalt, lähtudes selle eesmärgist, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013. a määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021. a määrus nr 3-21-755, p 11 ja seal viidatud praktika). Kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui halduskohtule kaebuse esitamine ei olnud otsustavaks teguriks, mis mõjutas vastustajat kohtumenetluse ajal haldusakti kehtetuks tunnistama ning selleks esines ka muid põhjuseid (Riigikohtu 10.01.2019. a määrus nr 3-18-982, p 10). Kui HKMS § 108 lg 6 ei ole menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-le 4, mille kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.
15.1.Kohus nõustub kaebajaga, et kaebusega soovitud õiguste kaitse vajaduse äralangemine oli praegusel juhul tingitud kaebusega kohtusse pöördumisest. Asja materjalide pinnalt on kohtule usutav, et kui kaebaja ei oleks pärast valla 15.09.2021. a otsuse saamist pöördunud kaebusega halduskohtusse, ei oleks kutsutud kaebaja esindajat ka 11.01.2022. a kohtumisele, mille tulemusena otsustas vallavolikogu 15.09.2021. a otsust osaliselt muuta ja tunnistada see osaliselt kehtetuks. Kohus võttis kaebuse praeguses asjas menetlusse 16.12.2021. a määrusega ning andis vastustajale kaebusele vastamiseks tähtaja 40 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Viidatud kohtumine vastustaja ja kaebaja esindajate vahel toimus selle tähtaja kestel ning nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohtade pinnalt on kohtule selge, et üheks kohtumise eesmärgiks oli saavutada praeguses asjas pooltevaheline kokkulepe. Kohtul puuduvad piisavad alused arvata, et kaebaja ja vastustaja vahel oleks ka kohtule kaebuse esitamata jätmise korral toimunud arutelu ja sellele järgnenud kirjalik suhtlus, mis selgelt mõjutas vastustajat enda varasemat otsust muutma.
15.2.Kaebaja menetluskulude tema enda kanda jätmiseks ei anna põhjust vastustaja väited sellest, et otsuse nr 27 näol oli tegemist pelgalt otsuse nr 34 redaktsiooni täpsustamisega. Hoolimata sellest, kas vastustaja hinnangul oli Keskkonnaamet jätnud KeHJS § 6 lg 2 p 2 kohaselt nõutava eelhinnangu Veltsi II liivakarjääris kaevandamisega olulise keskkonnamõju kaasnemise kohta andmata või mitte, pidas vastustaja kohtumenetluse ajal ja pärast pooltevahelist kohtumist vajalikuks asendada enda varasem MaaPS § 49 lg 6 alusel Keskkonnaametile antud arvamus uuega. Rakvere Vallavolikogu 19.01.2022. a otsuses nr 27 ega sellega muudetud otsuses nr 34 ei sisaldu enam kaevandamisloa andmisega mittenõustumist MaaPS § 55 lg 2 p 11 tähenduses. Seega tõi kaebuse esitamisest mõjutatud vastustaja käitumine kaasa kaebuse eesmärgi saavutamise.
15.3.Menetluskulude jaotuse üle otsustamisel on asjakohatu vastustaja viide sellele, et kaebaja oleks saanud kulude tekkimist vältida, kui oleks esitanud kaebuse esitamise asemel vastustajale vaide. Kaebajaga tuleb nõustuda, et tal oli õigus valida, kas pöörduda vaidega vastustaja poole või algatada menetlus kohtus.
15.4.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta praeguse kohtuasja menetluskulud, v.a kaebuselt tasutud riigilõiv, HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda.
16.Kaebaja palub mõista vastustajalt välja tema poolt kohtumenetluses osalemisega seotud õigusabikulud kokku 2207,80 eurot (käibemaksuga). Taotletud suurusega esindajakulu
3-21-2357 kandmise kohustus on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuetele vastavalt tõendatud.
16.1.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Lisaks tuleb hinnata esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.05.2021. a määruse nr 2-20-114596 p 11 ja seal viidatud praktika; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1; 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16).
16.2.Kohtule esitatud õigusabikulude arvetest nähtuvalt on kaebajale osutatud esindajateenust (välja arvatud esindamisega seotud autosõidule kulunud aeg) kokku 13 tundi ja 35 minutit (sh 6 tundi ja 11 minutit tunnitasuga 130 eurot ilma käibemaksuta ning 7 tundi ja 24 minutit tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et need õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt.
16.3.Põhjendatuks saab pidada 2021. a oktoobris kaebuse koostamisega seotud tegevustele kulunud aega 6 tundi ja 11 minutit (arve nr 2110031, dtl 264–265) ning 2021. a detsembris kohtuga ja kliendiga suhtlusele ja kohtumäärusega tutvumisele kulunud aega 7 minutit (arve nr 2112049, dtl 266–267). Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 2022. a jaanuaris kliendiga suhtlusele ja Keskkonnaameti 12.01.2022. a arvamusega tutvumisele kulunud aeg 16 minutit, valla esindajatega praeguse haldusasja ja haldusasjaga nr 3-21-1743 seoses toimunud kohtumisele kulunud ajast pool ehk 46 minutit ning 2022. a veebruaris vastustaja 26.01.2022. a vastusele seisukoha esitamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 2 tundi ja 41 minutit (arve nr 2202002, dtl 268–269).
16.4.Täielikult põhjendatuks ei saa kohtu hinnangul pidada Rakvere Vallavolikogule 18.01.2022 ettepaneku koostamisele (1 tund ja 5 minutit, arve nr 2202002, dtl 268–269), 2022. a veebruaris toimunud suhtlusele Keskkonnaametiga (arve nr 2202015, dtl 283–284) ning vastustaja 14.02.2022. a seisukohale kohtule arvamuse koostamisele kulunud ajakulu (arved nr 2202015 ja nr 2204001, dtl 283–284, 285–286). Rakvere Vallavolikogule 18.01.2022. a ettepaneku koostamise osas ei ole arvel märgitud, et arvesse oleks võetud selle koostamist nii seoses praeguse haldusasjaga kui ka haldusasjaga nr 3-21-1743. Kohtule esitatud 18.01.2022. a e-kirjast nähtuvalt puudutab kiri suuremas osas (sh sellele lisatud dokumendid) vaidlust haldusasjas nr 3-21-1743. 2022. a veebruaris toimunud suhtlus Keskkonnaametiga sai kohtu hinnangul eeldatavasti toimuda siiski haldusmenetluse ehk kaevandamisloa väljastamise menetluse raames (sealjuures ei ole arvel kajastatud ja Keskkonnaametile saadetud e-kirja kohtule ka esitatud), hoolimata sellest, et Keskkonnaamet oli kaasatud kohtuasja menetlusse kolmanda isikuna. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 01.06.2011. a otsus nr 3-3-1-20-11, p 18). Vastustaja 14.02.2022. a seisukohtadele 2022. a aprillis arvamuse esitamisega seonduva menetluskulu väljamõistmisel tuleb aga arvestada seda, et kohus ei olnud kaebajalt eraldi seisukohta küsinud.
16.5.Lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on kohtu arvates põhjendatud.
16.6.Kohtule menetluskulude nimekirja esitamise ajal kehtis halduskohtumenetluses kohtupraktikast tulenev põhimõte, et menetluskulu tuli välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga, seda põhjusel, et halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata - sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus (Riigikohtu 15.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-58-07,
3-21-2357 p 15). Riigikohtu halduskolleegium muutis seda menetluskulude väljamõistmise praktikat enda 11.05.2022. a otsuses nr 3-20-663 ning leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõiget 10 aluseks võttes, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (otsuse p 23). Praegusel juhul ei ole kaebaja kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Hoolimata eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud koos käibemaksuga, kuivõrd kohtule menetluskulude nimekirja esitamise ajal ei tulenenud kohtupraktikast nõuet kohtule sellist kinnitust esitada ning menetluskulude jaotamisel enne Riigikohtu 11.05.2022. a lahendi tegemist tulnuks ka kohtul lähtuda varasemast kohtupraktikast.
16.7.Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes tuleb kohtu hinnangul kaebaja esindajakulu hüvitamiseks vastustajalt välja mõista õigusabiteenuse kulud 1800 eurot koos käibemaksuga (s.o esindaja ca 11 töötunnile vastav kulu).
17.Lisaks esindajakulule palub kaebaja vastustajalt välja mõista 11.01.2022 Sõmeru vallahoones toimunud kohtumisel osalemisega seotud kaebaja lepingulise esindaja sõiduaja tasu 53,25 eurot (käibemaksuta) (sõit Tallinna ja Rakvere vahel, ajakulu ühele otsale 1 tund ja 11 minutit) ning kütusekulu 11 eurot ja 70 senti (käibemaksuta) (pool kütusekulust sõiduks Tallinna ja Rakvere vahel, s.o 7,5 liitrit).
17.1.Kohus leiab, et nimetatud kütusekulu tuleb pidada põhjendatuks, kuid sõiduaja tasu tuleb vähendada 12 euro ja 50 sendini (vt Riigikohtu 29.09.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1463261, p 12; justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 3).
18.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebaja kasuks tema menetluskulude katteks vastustajalt välja 1824,20 eurot.
19.Rakvere valla võimalikud menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.