lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-368/24

Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-368/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
6605
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-368

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000526365, 50000526423, 50000526425, 50000526443 Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lillo Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus osaliselt ning tühistada metsateatiste nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 registreeringud. Nõudes tühistada metsateatise nr 50000526365 registreering jääb kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada kaebaja taotlus ning mõista Keskkonnaametilt tema kasuks välja riigilõiv summas 20 eurot.
3.Jätta rahuldamata Keskkonnaameti taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks.
4.Rahuldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 250 eurot.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.12.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) taotlusel Pärnu maakonna Pärnu linna riigimetsa katastriüksustel 75601:006:0117 ja 71102:001:0382 järgmised metsateatised: Otsuse põhjenduse kokkuvõte

Raie

Reg. kuupäev

50000526365 71102:001:0382

LR1

Hoiatus! Tööala kattub põhjaosas vähesel alal III kategooria kaitsealuse liigi karukoldiga. Soovitav on jätta säilikpuud gruppidena; raieid teha külmunud 27.12.2021 26.12.2022 pinnasega; vältida elupaika kokkuveoteede rajamist, raiejäätmete kuhjamist või seal põletamist; võimalusel jätta mets looduslikule arengule.

50000526423 75601:006:0117

HR2

28.12.2021 27.12.2022 Puudub

50000526425 75601:006:0117

HR

28.12.2021 27.12.2022 Puudub

50000526443 75601:006:0117

HR

28.12.2021 27.12.2022 Puudub

Metsateatis

Katastritunnus

Kehtiv

2.Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi ka PEM või kaebaja) esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine (haldusasi nr 3-22-124). Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks otsuse punktis 1 loetletud metsateatised ning peataks nende kehtivuse esialgse õiguskaitse korras.
3.Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks. Samuti rahuldas kohus kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse.

lageraie harvendusraie

2 (16)

4.Kaebaja korrastas 14.02.2022 esitatud menetlusdokumentidega 17.01.2022 esitatud kaebuse nõuded ning grupeeris esitatud kaebused liitkaebustena. Halduskohtu 18.02.2022 määrusega otsustas kohus korrastada esitatud liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000517909, 50000514597, 50000514855, 50000514949, 50000503871, 50000526423, 50000526425, 50000526443, 50000506271, 50000506269, 50000497695 ja 50000526365. Haldusasja numbriks jäi 3-22-368.
5.Tallinna Halduskohus võttis 24.03.2022 määrusega kaebuse esitatud nõuetes menetlusse.
6.Keskkonnaamet ja RMK vastasid kaebusele 09.05.2022 ning taotlesid, et kohus hindaks menetlusse võetud metsateatiste (v.a metsateatised nr 50000526365, 50000526423, 50000526425 ja 50000526443) osas kaebuse tähtaegsust ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates.
7.Tallinna Halduskohus leidis 19.10.2022 määruses, et kaebus on metsateatiste nr 50000517909, 50000514597, 50000514855, 50000514949, 50000503871, 50000506271, 50000506269 ja 50000497695 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes ning lõpetas nende osas haldusasja menetluse. Määrus jõustus 04.11.2022. Seega on halduskohtu menetluses kaebus nõuetes tühistada metsateatised nr 50000526365, 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 (edaspidi ühiselt vaidlustatud metsateatised).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8.Kaebaja seisukoht
8.1.Metsateatistel nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 puuduvad põhjendused ja vaidlustamisviide ning nendega lubas vastustaja harvendusraiet kokku 11,25 hektaril. Metsateatisega nr 50000526365 lubas Keskkonnaamet lageraiet. Vaidlustatud metsateatised asuvad metsise, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik ja kes kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisa I kaitsealuste liikide hulka, elupaiga lähedal. Vaatamata sellele ei ole arvestatud linnudirektiivi artiklist 4 tulenevate nõuetega. Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja ei ole metsise elupaika ja selle ümbrusesse metsateatiste registreerimisel arvesse võtnud mitte ainsatki neist asjaoludest.
8.2.Metsateatistes puuduvad põhjendused, mis raie on lubatud ning kuidas jõuti järeldusele, et õiguspärane on metsise elupaikadesse ja nende ümbrusesse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Metsised kasutavad küllaltki suurt maa-ala ning nende keskmine hajumiskaugus, st vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel, on 10 km. Hajumiskaugust arvestades peaks vastustaja hindama mõjusid kumulatiivselt ja võtma arvesse üsnagi suure ala, kuid seda ei ole tehtud. Harvendusraie on metsistele potentsiaalne ohutegur, kuna selle eesmärk on metsa väärtuse tõstmine ja see suurendab metsise pesa rüüsteretki. Ka Riigikohus selgitas asjas 3-20-605, et harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) isendikaitse sätetega. Seega tuleks harvendusraieid metsise elupaikades vältida või siis teha kindlaks, et ulatuslike raiete teostamisega elupaikades ja nende piirkonnas ei kaasne negatiivset mõju metsise elupaikadele. Lageraielangid põhjustavad metsa fragmenteerumist maastikus, lõhuvad mänge ja sunnivad linde otsima uut mänguala või elupaika, kuna

3 (16)

röövloomade arvukuse tõus tekitab survet ka metsise pesadele ja tibudele. Ka Eestis tehtud ulatuslik uuring kinnitas, et vähemalt tibude perioodil väldivad metsised metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Tegemist on märkimisväärselt pika perioodiga, mil elupaik on harvendusraie tulemusel metsistele sisuliselt sobimatu.

8.3.Tegemist ei ole ainsate raietega antud piirkonnas. Vastustaja on registreerinud raieid antud piirkonnas varemgi ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et ulatuslikud mitut liiki raied, sh lage-, harvendus- ja sanitaarraied võivad muuta metsise elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks. Kui aastate jooksul tehakse pidevalt raieid kokku väga suurel alal ning metsised sellist ala pikka aega väldivad, siis jääb metsisele sobiv ala oluliselt väiksemaks, millel on omakorda negatiivsed tagajärjed metsise populatsioonile. Seda kinnitab metsise arvukuse üldine ja järjepidev vähenemine Eestis.
8.4.Põhjendamata on ka ulatuslike raiete lubamine rohevõrgustiku aladel. Metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 on väljastatud Surju valla rohevõrgustiku alale ning metsateatis nr 50000526365 Saarde valla rohevõrgustiku alale. Rohevõrgustike ekspert bioloog ja maastikuökoloog L. Klein analüüsib oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Kaebaja hinnangul viitab see järelikult sellele, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Puuduvad kaalutlused, kuidas tagatakse metsateatiste registreerimisega rohevõrgustiku toimimine.
8.5.Üldplaneeringus seatud piirangud raietele on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 lg 2 järgi kõigile kohustuslikud. Rohevõrgustiku aladel mh raiete kavandamisel tuli lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest, sh rohevõrgustiku terviklikkusest ning rohevõrgustikust kui ökoloogilise infrastruktuuri tähtsast osast, samuti vältida looduslike alade killustumist. Keskkonnaamet pidi enne metsateatiste kinnitamist veenduma, et raie tegemine on kooskõlas üldplaneeringuga. Keskkonnaamet ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu piiranguid ega kaalunud mh raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja võrgustiku funktsioneerimisele, sh kumulatiivset mõju koos igat liiki lubatud raietega ning muude metsist ja rohevõrgustikku ohustavate tegevustega nagu näiteks maavara kaevandamine või maaparandussüsteemide rekonstrueerimine (metsa kuivendamine).
8.6.Metsateatised on igal juhul õigusvastased, kuna tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni ehk selgelt arusaadavat ja piiritletud seaduslikku alust ning tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi, veel vähem saab ta neid teha keskkonnavaldkonnas, mis eeldab hinnangute andmist, väärtuste kaalumist ja erinevate õiguste tasakaalustamist. Teiste sõnadega tähendab vastustaja n-ö legitimeeriv „kinnitus“ tehisintellekti poolt väljastatud metsateatise õiguspärasuse kohta seda, et see „kinnitus“ kinnitab metsateatiste õigusvastasust. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg-test 7 ja 8 tulenevalt on metsateatise registreerimine kaalutlusotsus, mille tegemisel on Keskkonnaametil kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, st Keskkonnaamet pidi kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

4 (16)

9.Vastustaja seisukoht
9.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.2.Metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 asuvad metsise elupaikades, kuid need ei asu must-toonekure elupaikades, kaitsealadel (sh Natura aladel) ega püsielupaikades. Kaebaja väited metsist puudutavalt on üldised ning ei ole kuidagi seotud sellega, kas ja kuidas konkreetsetel vaidlusalustel aladel raie teostamine mingeid nõudeid rikub või ülemäärast negatiivset mõju omab. Kuivõrd metsateatised ei asu Natura aladel, ei saa antud juhul kohalduda Natura linnualade suhtes kohalduvad piirangud ja nõuded. On küll õige, et linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal (artikkel 4 lg 1). Viidatud lg 1 kohaselt aga klassifitseerivad liikmesriigid erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus linnudirektiivi kohaldatakse. Vaidlusalust metsise elupaika ei ole klassifitseeritud metsise kaitseks kaitsealana, kuna see ala ei ole liigi kaitse seisukohast sobivaim. Tavalistele elupaikadele, mida ei ole määratud erikaitsealadena, ei kehti samasugune kaitsekord.
9.3.Vastustaja lähtub raiete lubamisel peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kehtestatud juhisest, mille eesmärgiks on tööprotsesside ühtlustamine ja metsade kaitse korraldamisel ühtsete põhimõtete järgimine. Antud juhendi pinnalt seatakse ka metsateatistele vajalikke looduskaitselisi piiranguid. Viidatud juhendi tabeli järgi moodustatakse keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on omavahel ühendatud terviklikuks alaks. Seega piiriteltakse elupaigad terviklike aladena, mis sisaldavad ka puhvertsooni. Aladel, mis jäävad elupaikadest ja kaitsealadest väljapoole, täiendavate piirangute kehtestamine metsateatistes vajalik ei ole. Eestis viimasel aastakümnel läbiviidud elupaigakasutuse uuringute (telemeetria, metsisetalgute vaatlused) järgi kasutavad metsised kuni 3 km raadiusega tsooni ümber mängukeskme. Praegu kehtivatest kaitsekorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt on metsise elupaikade mängupaigad nii püsielupaikades kui kaitsealadel kavandatud reeglina sihtkaitsevöönditesse või projekteeritavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus majandustegevus, sh raied on keelatud. Vähem esinduslikke elupaikasid kaitse alla ei võeta ja seal rakendatakse isendikaitset ehk tagatakse häirimatu pesitsemine raietele ajaliste piirangute seadmisega kooskõlas LKS § 55 lõigetega 6 ja 61. Kindlasti ei ole kogu metsisele sobivaks modelleeritud pindala osas vajalik rakendada õiguslikke kaitsemeetmeid, vaid osaliselt on võimalik kaitsta metsiseid ka majandusmetsades, milleks RMK juhatus on kinnitanud strateegia „RMK metsise kaitsestrateegia aastani 2030“, kusjuures lähtekohaks on samuti põhimõte, et metsise asurkonda saab tõhusalt kaitsta vaid maastiku tasemel (3 km raadius ümber mängukeskme).
9.4.Metsateatis 50000526365 kattub karukolla taime kasvukohaga, kuid kaebaja ei too välja ühtegi õigusakti, millega metsateatise andmine oleks olnud vastuolus. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Selle kohustuse täitmise tagamiseks on metsateatise nr 50000526365 registreerimisel lisatud mitmed soovitused, sh jätta säilikpuud gruppidena; raieid teha külmunud pinnasega; vältida elupaika kokkuveoteede rajamist, raiejäätmete kuhjamist või seal põletamist; võimalusel jätta mets looduslikule arengule. Sellest nähtub, et vastustaja on arvestanud karukolla kui III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi kaitse nõuetega ning metsateatis nr 50000526365 on seega õiguspärane.

5 (16)

9.5.Ei saa nõustuda, et metsateatised on vastuolus endise Surju valla (alates 21.10.2017 ühines Surju vald Saarde vallaga) ning Saade valla üldplaneeringutega. Ainuüksi rohevõrgustiku olemasolu ei sea konkreetseid kitsendusi ala kasutamisele. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Vastustaja on planeeringutes seatud piiranguid arvesse võtnud, kuid need ei mõjuta antud juhul raiete lubatavust. Kaebaja on küll asunud seisukohale, et raie on rohevõrgustiku üldiste põhimõtetega vastuolus ning justkui esitanud selle kinnitamiseks ka L. Kleini arvamuse, kuid see arvamus ei tõenda raiete negatiivset mõju. Tegu on ühe asjatundja subjektiivse seisukohaga, mis ei oma tähtsust selle hindamisel, kas ja kuidas raie teostamine vaidlusalustel kinnistutel takistab rohevõrgustiku toimimist. Ka ei ole L. Kleini seisukohtade näol tegemist tasakaalustatud lahendusega, kuna ekspert on lähtunud kitsalt vaid looduskaitselistest huvidest ja asunud seisukohale, et need peavad igas olukorras prevaleerima muu tegevuse ees. Kindlasti ei ole õige kaebaja järeldus, et rohevõrgustike metsade kasutamine viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist. Nii Saarde valla kui ka Surju valla üldplaneeringud ei keela rohealadel metsaraiete teostamist.
9.6.Metsateatiste registreerimine automatiseeritud menetluses on õiguspärane ning nende väljastamisel ei kasutata tehisintellekti, mis teostaks kaalutlusotsuseid ametniku asemel. Tegu on andmetöötluse poolautomaatse vormiga, kus ametnikud määravad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse raie vastavust õigusaktide ja planeeringute nõuetele ning need alluvad Keskkonnameti vahetule kontrollile. Keeldu, et raiete õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ei võiks vähemalt osaliselt olla infotehnoloogiliselt automatiseeritud, kehtestatud ei ole. Automatiseeritud menetlust on pidanud õiguspäraseks ka õiguskantsler.
9.7.Metsateatiste registreerimise menetlust kirjeldab dokument „BR07 Kontrollid metsateatiste esitamisel“ (edaspidi kontrollijuhend), kus tuuakse välja kontrolltoimingud, mis teostatakse metsateatiste esitamisel metsaportaali kaudu. Üheks kontrolltoimingu võimalikuks tagajärjeks on aga ka teatise suunamine tavamenetlusse ametnikule. Näiteks suunatakse teatis tavamenetlusse juhul, kui metsaeraldisega seotud tööala kattub Eesti Looduse Infosüsteemi3 objektiga (edaspidi EELIS, sh on hõlmatud sisuliselt kõik kihid – hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, kaitsealad, kohalikud objektid, kaitsealused taimed, seened, samblikud, loomad). Sel juhul toimub lõplik hindamine metsateatise registreerimise lubatavuse osas ametniku poolt ning on tagatud, et ametnik teostab kaalutluse ja teeb otsuse.
9.8.Keskkonnaamet ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on käesoleva asjaga sarnastest asjades sedastanud, et vastustajal puudub õigusaktidega vastuolu puudumisel kaalutlusruum metsateatise registreerimata jätmiseks ja metsateatis tuleb registreerida. Sellest tulenevalt on Keskkonnaameti kaalutlusõigus ja sellega seonduvalt ka põhjendamiskohustus metsateatistega kavandatavate raiete registreerimisel erinev. Metsateatise registreerimine on soodustava haldusakti andmine, mille põhjendamiskohustus ja -ulatus on erinev haldusakti andmisest keeldumisest (HMS § 56 lg 4). Riigikohus on haldusasjas 3-20-580 ka välja toonud, et elektroonilise haldusakti puhul tuleb arvestada dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Kuna metsateatis registreeritakse, kui see vastab õigusaktide nõuetele, siis ei ole vajalik sellele kanda infot, et milliste õigusaktide nõuetele see vastab. Küll aga kantakse metsateatisele vajaduspõhiselt põhjendused ja tingimused, mis on konkreetse metsateatise andmisel olulised. Need hõlmavad nii veekaitsega seotud teemasid, lindude pesitsusajaga seotud

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

6 (16)

teemasid kui ka looduskaitselistest piirangutest tulenevaid tingimusi. Ehk juhtudel, kus metsateatise registreerimise põhjendus oleks midagi muud kui „metsateatis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja seega on põhjendatud selle registreerimine“, kantakse põhjendused ka metsaregistrisse. Vastustaja on seisukohal, et metsateatiste puhul ei rikuta kuidagi põhjendamiskohustust.

10.Kolmanda isiku seisukoht
10.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.2.Ehkki vaidlustatud metsateatised omavad puutumust metsise elupaikadega, siis tuleb eristada elupaiku ja püsielupaiku. Viimased on kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.01.2022 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi määrus nr 1)4 ning selle kohaselt kehtib püsielupaigas kaitsekord määruse nr 1 erisustega. Väljaspool püsielupaika asuvates elupaikades kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt kaitsekorra asemel isendi kaitse. Isendi kaitse on sätestatud LKS § 55 lg-tes 6 (loomaliigid) ja 61 (linnud). LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (punkt 1) ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (punkt 2). Nimetatud sätete alla ei kuulu elupaiga kaitse. Tegemist on häirimist puudutavate sätetega, mille kohaldamine elupaiga kaitsmiseks võimalik ei ole. Vaidlustatud metsateatistega kavandatud raied metsise püsielupaikadega puutumust ei oma ning nad omavad üksnes vähesel määral puutumust metsise leiukohtade ja elupaikadega. Seega kohalduvad raietele üksnes LKS § 48 lg-st 4 ning § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevad isendikaitse sätted ning raiete teostamisel kolmas isik nende sätetega ka arvestab.
10.3.Etteheited, et vaidlustatud metsateatised on vastuolus Saarde ja endise Surju valla üldplaneeringutega (edaspidi ka ÜP), ei ole õiged.
10.4.Metsateatise nr 50000526365 alusel on kavandatud lageraie teostamine kokku 0,46 hektaril ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas niivõrd väikesel alal lageraie teostamine kahjustab rohevõrgustiku terviklikkust või põhjustab selle killustumist. Saarde valla ÜP kohase rohevõrgustiku ala puhul on tegemist suure metsamassiiviga, millest viidatud metsateatise alusel kavandatud raie hõlmab väga väikese osa. Metsaregistrist nähutvalt piirneb metsateatisega 50000526365 hõlmatud eraldis kvartali LD290 eraldistega nr 45 ja 46, kvartali LD297 eraldistega nr 5 ja 6, kvartali LD298 eraldisega nr 1 ja kvartali LD291 eraldisega nr 17. Nimetatud eraldistest on metsateatised registreeritud üksnes kvartali LD297 eraldisele nr 6 ja kvartali LD298 eraldisele nr 1 ning sedagi üksnes aegjärkse raie teostamiseks. Seega ei kaasne metsateatise nr 50000526365 alusel raie teostamisega Saarde valla ÜP kohase rohevõrgustiku kahjustamine ega selle killustumine.
10.5.Samuti ei ole Surju valla üldplaneeringuga vastuolus metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ohustab harvendusraiete teostamine Surju valla ÜP kohase rohevõrgustiku ala eesmärke. Kolmas isik on seisukohal, et harvendusraie, mille käigus raiutakse mõned üksikud puud, teostamine ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist ega ohusta kogu ala terviklikkust. Muuhulgas on Surju valla ÜP kohaselt metsade puhul tegemist Surju valla olulisima taastuva loodusvaraga, mille mõistlik ja säästlik kasutamine on valla jaoks oluline.

Erinevalt RMK märgitust on määrus nr 1 tegelikult vastu võetud 13.01.2005

7 (16)

10.6.Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas metsateatiste realiseerimine kahjustab olemasoleva rohevõrgustiku säilimist ja toimimist. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei peeta harvendusraieid selliseks keskkonnaohtlikuks tegevuseks, millega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju eelkõige Natura 2000 alale. See põhimõte on kohaldatav ka rohevõrgustiku aladele. Kuivõrd harvendusraie ei oma olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale, ei saa harvendusraie omada olulist negatiivset või ebasoodsat mõju ka rohevõrgustiku alale. Seda enam, et rohevõrgustiku alad on üldjuhul tunduvalt suuremad kui Natura 2000 alad. Ka lageraiete osas on kaebaja väited üldised ning sidumata konkreetsete raietega. Lageraie järgselt ei jää raiesmik tühjaks, vaid MS § 29 lg 1 punktide 1 ja 3 kohaselt säilitatakse nii seemnepuid kui ka säilikpuid. Lisaks istutab kolmas isik praktikas lageraie järgselt raiesmikule uued puud, soodustades seeläbi uue metsa kasvu. Seega tagab ka lageraie teostamine rohevõrgustiku säilimist ja selle toimimist.
10.7.Kaebaja esitatud L. Kleini arvamus on käsitatav erialaspetsialisti arvamusena, mis ei saa olla aluseks metsateatiste õiguspärasuse hindamisel. Samuti on kaebaja tõlgendus Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrusest nr 3-21-1187 väär, kuna selles asjas oli küsimus esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Asjakohatu on ka viide Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsusele nr 3-20-245, kuna vaidluste asjaolud on väga erinevad.
10.8.Kolmandale isikule ei ole teada, kas vaidlusalused metsateatised registreeriti automaatselt või mitte. Nagu vastustaja on haldusasjas nr 3-22-124 selgitanud, lähevad metsateatised teatud juhtudel ametniku menetlusse. Isegi kui metsateatised registreeriti automaatselt, siis ei ole kaebaja etteheited tehisintellekti kasutamise kohta põhjendatud. Kuna vaidlusalused metsateatised ei ole vastuolus loodus- ja linnudirektiiviga, samuti Surju ega Saarde valla üldplaneeringutega ning nendega ei ole raieid kavandatud kaitsealuse liigi (sh metsise) elupaika, siis puuduvad asjaolud, mis eeldanuks vastustaja poolt eraldi diskretsiooni teostamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS kohaselt on harvendusraie hooldusraie liik, mille eesmärgiks on metsa väärtuse tõstmine, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimine ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamine (MS § 28 lg 7 punkt 2). Lageraie on aga uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga.
12.Metsateatis on haldusakt, mille väljastamist reguleerib MS § 41 ning selle lg 6 alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi määrus nr 28). Nii MS kui ka määrus nr 28 kehtestavad, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase

8 (16)

metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on olemas vajalik teave, lahendab metsateatise taotluse metsaregister 15 tööpäeva jooksul tuginedes registriandmetele. Sama kehtestab lakoonilises vormis ka MS § 41 lg 81, mille kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Seega ei nähtu metsateatise registreerimist reguleerivatest õigusnormidest, et Keskkonnaamet peaks metsateatiste menetlemisel igakordselt kohaldama ametniku tasandil kaalutlusõigust ja et õigusaktide nõuetele vastavuse hindamiseks ei võiks kasutada automatiseeritud menetlust, mille seadistamisel on Keskkonnaamet võtnud arvesse kehtivast õigusest tulenevad õigused ja piirangud.

13.Kaebaja heidab vastustajale ette nii metsateatiste automaatset registreerimist - seejuures leiab kaebaja, et ainuüksi automaatse menetluse kasutamine muudab vaidlustatud metsateatised õigusvastaseks - kui ka sel põhjusel uurimiskohustuse rikkumist ning kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Samuti leiab kaebaja, et metsateatised on põhjendamata. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt.
14.Esmalt märgib kohus, et vastustaja ei ole selgitanud, kas vaidlusalused metsateatised registreeriti automaatses menetluses või suunati need tavamenetlusse, misjärel tegi otsuse ametnik. Vastavat infot ei ole ka vaidlustatud metsateatistel eraldi välja toodud. Võttes aluseks menetlusosaliste seisukohad, siis lähtuvad need pigem eeldusest, et metsateatised registreeriti automaatses menetluses. Ehkki kohus oleks võinud paluda vastustajal nimetatud asjaolu täpsustada, siis ei pidanud kohus seda vajalikuks, kuna metsateatiste registreerimise viis ei oma praegusel juhul nende õiguspärasuse hindamisel sisulist tähendust. Nimelt oleks metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 õigusvastased nii siis, kui need registreeriti automaatses menetluses, kui ka siis, kui need suunati tavamenetlusse ja need kinnitas ametnik. Sama võiks väita ka metsateatise nr 50000526365 osas, ehkki sellisel juhul tuleks järeldus sõnastada viisil, et metsateatis nr 50000526365 oleks õiguspärane nii siis, kui see väljastati automaatses menetluses, kui ka siis, kui see suunati tavamenetlusse ja selle kinnitas ametnik. Metsateatiste nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 õiguspärasus
15.Kohus nõustub kaebajaga, et metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 500005264435 on õigusvastased ning nende osas tuleb kaebus rahuldada.
15.1.Esmalt märgib kohus, et eelviidatud metsateatised on juba formaalselt õigusvastased, kuna nendes puudub vaidlustamise viide ning nende andmise õiguslik alus (vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 9).
15.2.Lisaks on metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 õigusvastased ka sisulistel põhjustel. Kuigi nii vastustaja kui ka kolmas isik väitsid vastuseks kaebusele, et eelviidatud kolme metsateatisega kavandatud raied metsise püsielupaikadega puutumust ei oma, siis nähtub vastustaja 25.10.2022 esitatud vastusest kohtunõudele, et vaidlustatud metsateatistest asuvad Jaamaküla metsise püsielupaigas

dtl 441–446

9 (16)

metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 500005264436. Märkeid, et metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 asuvad metsiste püsielupaiga piiranguvööndis, metsateatistel ei ole. Samuti ei ole märkeid ka selle kohta, et metsateatised võiksid asuda püsielupaiga asemel metsise elupaigas, ehkki sellise väite esitas vastustaja kaebusele vastates. Seega ei nähtu kohtule, et eelviidatud kolme metsateatise väljastamisel oleks arvestatud asjaoluga, et metsateatised asuvad püsielupaigas, kus kehtivad nii LKS-s kui ka määruses nr 1 sätestatud piirangud.

15.3.Kuna metsateatised nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 esitati algselt kaebusega 3-22-124, siis vaadates algse kaebuse lisasid, nähtub, et nt püsielupaika jäävate metsateatiste puhul on see teave eraldi välja toodud7. Samuti on väljaspool püsielupaika metsise elupaika jäävate metsateatiste korral vastav teave metsateatisele märgitud ning kehtestatud on ka tingimused raie teostamiseks8. Selliseid asjaolusid eelnimetatud kolmel metsateatisel ei ole.
15.4.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei ole vastustaja kaebusele vastates märkinud, kas eelnimetatud kolm metsateatist, mis lubavad raieid Jaamaküla metsise püsielupaiga piiranguvööndis, anti automaatses menetluses või vaatas need läbi ametnik. Metsateatistel endal vastav info puudub ning see puudub ka kolmandal isikul. Samuti ei ole vastustaja kaebusele vastates välja toonud, et tegemist oleks olnud tavamenetlusse suunatud metsateatistega, ehkki nende esitamise ja registreerimise ajast tingitult võiks arvata, et metsateatised vaatas siiski läbi ametnik. Nimelt nähtub vastustaja esitatud metsaregistri kontrollijuhendist 9 , kuidas metsaregistrisse edastatavate metsateatiste automaatne menetlus toimib. Kontrollijuhendist nähtub, et Keskkonnaameti etteantud parameetrite alusel töötleb arvuti läbi registrid ja andmed, mille vastustaja ametnikud peaksid muidu kontrollima n-ö käsitsi. Seega toimub automaatses menetluses metsateatise vastuvõtmisel esmalt selle nõuetekohasuse kontroll, mille tulemusel on võimalik teatis kas tagasi lükata või edastada lihtsustatud menetlusse. Lihtsustatud menetluses on võimalik teatis suunata tavamenetlusse ametnikule või lihtsustatud menetluses automaatse otsuse tegemisse. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning tekib vajadus, et metsateatise vastavust õigusaktide nõuetele hindaks ametnik. Andmed, mida õigusaktidest lähtuvalt kontrollida, on ette andnud vastustaja ning kohtul puudub alus arvata, et vajadusel neid andmeid ei täpsustata. Seega allub metsateatiste väljastamise otsustusprotsess ka automaatse menetluse korral vastustaja kontrollile ning tegemist ei ole tehisintellekti poolt tehtavate otsustega. Tehisintellekti on selgitatud näiteks kui modelleeritud ajuprotsessidest tulenevat arvuti suutlikkust jäljendada inimese vaimset tegevust. 10 Tehisintellekti all mõeldakse üldjuhul masina inimlaadseid võimeid, nagu mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Selliseid võimeid metsaregistril ei ole.
15.5.Hoolimata sellest, kas metsateatiste nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 väljastamine toimus automatiseeritud menetluses või ametniku poolt, siis võttes aluseks väljastatud metsateatised ja vastustaja kaebuse vastuses esitatud seisukohad, puudus vastustajal metsateatiste registreerimise ajal teave või ta ei

dtl 2174–2178 17.01.2022 esitatud algse kaebuse nr 3-22-124 lisa 172

17.01.2022 esitatud kaebuse nr 3-22-124 lisa 76

Kaebuse vastuse lisa 15, dtl 2110–2148

„Eesti keele seletav sõnaraamat“, 2009, veebis: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tehisintellekt&F=M

Vt püsielupaiga infot ja sh piiranguvööndi infot.

10 (16)

teadvustanud, et metsateatistega nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 kavandatud raie toimuks määruses nr 1 kehtestatud metsise püsielupaiga piiranguvööndis.

15.6.Kuna kohtule ei nähtu, et metsateatiste nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 väljastamisel oleks arvestatud nende paiknemist püsielupaiga piiranguvööndis ning see asjaolu selgus alles kohtumenetluses 25.10.2022, siis ei ole kohus ka veendunud, et nende metsateatiste registreerimisel oleks selle asjaoluga üldse arvestatud. Tähelepanuväärne on ka tõik, et ka kolmas isik väitis kohtumenetluses, et viidatud kolm metsateatist ei asu püsielupaigas. Seega ei olnud ka kolmandal isikul teavet, et metsateatised on väljastatud püsielupaiga piiranguvööndisse ning nende eraldiste majandamisel tuleb lähtuda LKS-is ja määruses nr 1 kehtestatud piirangutest. Kusjuures Jaamaküla metsise püsielupaik on olnud kaitse all kohe, esialgse määruse nr 1 jõustumisega, ehk 2005. aasta algusest, mistõttu ei saa vastustaja viga olla selgitatav või vabandatav ka sellega, et püsielupaik oleks kaitse alla võetud alles nt pärast metsateatiste andmist. Ka EELIS-es on olemas informatsioon Jaamaküla metsise püsielupaiga kohta, ning püsielupaiga piiranguvööndit nimetatakse piiratud looduskasutusega kaitsealaks.11 Seega on põhjendamatu vastustaja seisukoht 25.10.2022 vastuses kohtunõudele, et raied ei kahjusta kuidagi metsise elupaikasid. Kui metsise püsielupaigaga pole raielubade andmisel arvestatud ega piiranguid ja tingimusi esile toodud, siis ei saa kahjulikku mõju kuidagi välistada.
16.Kuna praegusel juhul ei ole võimalik kontrollida, et metsateatiste nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 andmisel oleks arvestatud nende paiknemisega määruse nr 1 püsielupaiga piiranguvööndis, siis on metsateatised õigusvastased ning need tuleb tühistada. Metsateatise nr 50000526365 õiguspärasus
17.Mis puudutab aga metsateatise nr 5000526365 11 registreerimist, siis see on toimunud õiguspäraselt ning selle metsateatise tühistamiseks ei ole alust.
18.Metsateatis nr 50000526365 ei ole põhjendamata. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Sama põhimõte, et soodustavat haldusakti põhjendama ei pea, tuleneb ka HMS § 56 lg-st 1. Ehkki kaebaja viitab metsateatiste põhjendamiskohustuse rikkumisel Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 punktile 9, kus märgitakse, et elektrooniline süsteem tuleks kujundada selliselt, et täidetud oleksid haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (HMS §-d 56 ja 57), siis ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks vastupidiselt õigusaktides nõutule asuma soodustavat haldusakti põhjendama. HMS § 56 ei koosne üksnes esimesest ja teisest lõigust, vaid sätestab lõikes 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta hilisema kohtupraktika, kus on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, punkt 20), mistõttu saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
19.Vastupidiselt metsateatistele nr 50000526423, 50000526425 ja 50000526443 on metsateatis nr 50000526365 formaalselt õiguspärane. See sisaldab endas nii selle andmise faktilist alust

dtl 1156–1157

11 (16)

(taotluse andmed) kui ka õiguslikku viidet ning otsustust, et metsateatised vastavad MS § 41 lg 81 nõuetele. Samuti on esitatud selles vaidlustamise viide ning antud soovitused III kaitsekategooria taimeliigi ja tema elupaiga säilimiseks. Seega on haldusakti põhjendamise kohustuse minimaalsed nõuded täidetud ning õigusaktidest ei tulene, et täiendavalt peaks metsateatistest nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti järeldusele, et metsateatise väljastamine on kooskõlas kehtiva õigusega.

20.Kuna formaalselt on metsateatis õiguspärane, siis tuleb kohtul sisuliselt kontrollida, kas selle väljastamisel esinesid vastuolud õigusaktidega, mistõttu oleks vastustaja pidanud teostama kaalutlusõigust ning MS § 41 lg 8 alusel keelduma metsateatiste registreerimisest. Niisiis peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatis vastas õigusaktide nõuetele ning selle registreerimine on MS alusel võimalik.
21.Metsateatis nr 50000526365 ei asu püsielupaigas ega piirne sellega. Metsateatis piirneb metsise elupaigaga (mitte püsielupaigaga) ning lisaks kattub tööala eraldise põhjaosas vähesel alal III kaitsekategooria taimeliigi karukolla (karukold) elupaigaga. Ehkki ka selle metsateatise osas ei nähtu, kas selle väljastamine toimus automatiseeritud menetluses või väljastas selle ametnik, siis nähtuvad metsateatisest soovitused raie teostamiseks. Soovitused on antud eesmärgiga kaitsta karukolla kasvukohta. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud soovitused seda, et Keskkonnaamet kaalus metsateatise väljastamisel selle mõju karukolla kasvukohale ning andis soovitused, kuidas mõju vähendada. Kaebaja ei ole välja toonud, et metsateatisel antud soovitused ei ole piisavad selleks, et karukolla elupaika säilitada. Kohus nõustub kaebajaga, et metsateatisele märgitud soovitused ei ole metsateatist realiseerivale isikule siduvad ning metsateatises kõrvaltingimuste seadmine oleks tõhusam ja vastaks enam hea halduse põhimõttele, kuna sellisel juhul nähtuks selgelt ja ammendavalt metsateatise realiseerimisega seotud olulised tingimused. Sellise kõrvaltingimuse kehtestamata jätmine ei muuda aga metsateatist õigusvastaseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 3-20-1830, punkt 20). LKS § 55 lg-st 8 tulenevat kohustust tuleb täita igal juhul ning nõude rikkumisel kanda ka seadusest tulenevat vastutust.
22.Vaidlust ei ole, et metsis on II kaitsekategooria liik ning nagu kaebaja välja toob, siis LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja, et metsise EELIS-esse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Seega on metsise elupaiku kaitse all rohkem kui LKS § 48 lg 2 ette näeb, mistõttu on ka põhjendatud, et väljapoole kaitstavaid alasid jäävate metsiste kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Ehkki võib ju teoretiseerida ja küsida, kas isendikaitse sätted on piisavad metsise kaitse tagamiseks, siis on tegemist looduskaitselise ja poliitilise valikuga, kuhu kohus ei sekku. Samuti ei saa kaebaja väidetest, mille kohaselt vajab metsise kaitse täiendavaid meetmeid, järeldada, et vaidlusaluse metsateatise registreerimine oleks olnud õigusvastane. Metsiste kaitset õigusaktide tasandil korraldab eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Samuti ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks LKS § 55 lg-te 6 ja 61 asemel kohaldada kaitstava ala reegleid. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste 12 (16)

registreerimise menetluses asuda metsise kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Nt ei keela määrus nr 1 metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis harvendusraiet, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks (§ 4). Samuti ei ole piiranguvööndis keelatud lage- ja turberaie, ent tegevusele on seatud piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et elupaigast väljapoole jäävatel aladel harvendus- ja lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks metsise kaitse seisukohalt olema keelatud.

23.Seega ei saa metsateatist nr 50000526365, millega lubati lageraie tegemine 0,46 hektari suurusel alal, pidada õigusvastaseks ka põhjusel, et see piirneb metsise elupaigaga ning et selle asjaoluga seoses ei ole metsateatisele nõudeid märgitud. Kuna viidatud metsateatis ei asu püsielupaigas ega ka mitte elupaigas, siis kohalduvad sellega lubatud raiele üksnes LKS § 48 lg-st 4 ning § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevad isendikaitse sätted ning kolmas isik või tema lepingupartner on kohustatud seda järgima.
24.Kohus märgib täiendavalt, et kolmas isik on 01.09.2020 kehtestanud metsise kaitsestrateegia aastani 203012 ning kohtul puudub alus arvata, et kolmas isik oma tegevuse kujundamisel enda kehtestatud leevendusmeetmetest ei lähtu.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et metsateatis nr 50000526365 on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga, kuna läheb selle eesmärkidega vastuollu ning koostoimes teiste väljastatud metsateatistega välistab rohevõrgustiku toimimise. Kaebaja vastavad väited on paljasõnalised ning põhistamata.
26.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus arvestada ning metsateatis peab olema ÜP-ga kooskõlas (MS § 41 lg-d 7 ja 8). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhke- ja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Seega tuleb vastustajal tagada, et rohevõrgustiku alale metsateatiste väljastamisel oleks metsateatis üldplaneeringuga kooskõlas. Kui üldplaneeringus on kehtestatud raiepiiranguid, siis neid peab Keskkonnaamet arvesse võtma metsateatise menetluses (MS § 41 lg-d 7 ja 8). Kui planeeringus ei ole metsa majandamisega seotud piiranguid ette nähtud, siis ei ole raie planeeringuga vastuolus.
27.Saarde valla üldplaneering 13 kehtib aastast 2007, mis Saarde valla kodulehel oleva info kohaselt vaadati üle 2014. aastal. Seega tuli vastustajal metsateatise registreerimisel arvestada 2007. aasta üldplaneeringuga. Võttes WFS-teenuste kaardi, samuti metsaregistri ja kaebaja esitatud Saarde valla üldplaneeringu kaardi, siis nähtub kohtule, et metsateatis asub alal T8, ehk tugialal. Üldplaneeringu punkt 2.9.4 reguleerib rohelist võrgustikku ning selle kohaselt

dtl 2192–2198 dtl 1252–1341

13 (16)

jaguneb roheline võrgustik tuumaladeks ehk tugialadeks ning rohekoridorideks ning nende toimimise tagamiseks seab teemaplaneering tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused. Tugiala T8 tähtsust on hinnatud üldplaneeringus suurena ning otsustatud, et üldplaneeringuga jäävad kehtima teemaplaneeringuga rohelisele võrgustikule sätestatud nõuded ja üldised kasutustingimused.

28.Kaebaja ei väida ning ka kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatis asuks alal, kus metsade majandamine oleks üldplaneeringu kohaselt välistatud. Samuti ei nähtu kohtule, et metsateatise realiseerimine soovitud viisil tooks kaasa kuidagi tugialade terviklikkuse kadumise, kuivõrd ka metsateatise realiseerimise järgselt jääb maakasutus samaks. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-211187 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 otsuse punktis 14 tooduga 14 , mille kohaselt: „Kuigi rohelise võrgusiku eesmärk on valla looduskeskkonda säilitada, ei ole planeeringute kohaselt tegemist metsaga, mida tuleb säilitada muutumatul kujul. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustades leidnud, et lageraie võib kahjustada rohevõrgustiku toimimist ning selle järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 14). Sellest seisukohast ei tulene aga, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks rohelise võrgustiku eesmärgipärast toimimist või oleks põhimõtteliselt keelatud. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, kuid see ei muuda metsateatiste registreerimist õigusvastaseks.“.
29.Võttes aluseks kaebaja esitatud väited, siis nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse, mida seadusandja ega ka ÜP koostaja ei ole teinud. Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala 15 ). Et lubatud lageraie oleks vastuolus MS §-ga 29 või keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ või mõne muu lageraie lubatavust reguleeriva õigusaktiga, kaebaja ei väida.
30.Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja metsateatiste menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda metsateatiste menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski kogu rohevõrgustiku tuumala või rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on metsateatise nr 50000526365 registreerimisel lähtunud õigusaktide nõuetest ega ole jätnud vajalikke asjaolusid uurimata ja kaalutlusi tegemata. Samuti on vaidlustatud metsateatis piisavalt põhjendatud. Ehkki kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada metsise ja tema elupaikade (sh võimalike potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund, siis on tegemist kaebaja

Seisuga 30.11.2022 on Tallinna Halduskohtu otsus jõustumata. MS § 29 lg 9

14 (16)

subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid.

32.Metsateatise nr 50000526365 osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
34.Kuna kohus rahuldab kaebuse ühe esialgse liitkaebuse (vt kohtute infosüsteemist kaebust Pärnumaa15) osas tervikuna ning ühe osas (vt kaebus Pärnumaa19) jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb vastustajal kaebajale hüvitada menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
35.Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2865,20 eurot (sh käibemaks). Kohus jääb 10.11.2022 määruses nr 3-22-364 väljendatud seisukohta juurde, mille kohaselt vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Kuna haldusasjas 3-22-364 olid samad menetlusosalised, siis ei pea kohus põhjendatuks eelviidatud määruses toodud seisukohti siinkohal üle korrata. Haldusorgan peab oma töö korraldamisel arvestama, et sisuliselt võidakse vaidlustada iga tema haldusakt ning suutma sellest tulenevalt ka oma töö korraldada. Sel põhjusel ei ole õigustatud kalduda kõrvale ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukohast, mille kohaselt ei saa vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu 24.03.2021 otsuse nr 3-18-687 punkti 24; 28.06.2017 otsuse nr 3-3-1-73-16 punkti 48 ja seal viidatud kohtupraktikat).
36.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2723,33 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt nt asjadele 3-22-124, 3-22-364 peab kohus ka käesolevas asjas põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ning tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus 3-22-364). Ka haldusasja 3-22-368 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku õigusabikulude osas oleks põhjendamatuid menetlustoiminguid ning seda ei väida ka kaebaja, siis nõustub kohus kaebajaga, et sellises ulatuses oleks õigusabi kulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Riigikohus selgitas 15.12.2014 kohtuotsuse nr 3-3-1-67-14 punktis 32.2, et keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb Århusi konventsiooni artikkel 9, mille 4. lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Århusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured (kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta

15 (16)

ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, p 44). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kanda ei võiks menetluskulusid ühelgi juhul jätta. Nagu kohus on varasemalt selgitanud, siis ei tohi menetluskuludel olla karistavat eesmärki ega ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse. Praegusel juhul on selge, et neljast metsateatisest kolm olid õigusvastased ning üks õiguspärane. Ehkki kohus lõpetas enamuse metsateatiste osas menetluse või tagastas nõuded, siis ei saa sellest järeldada, et kolmanda isiku menetluskulud tuleks suuresti jätta kaebaja kanda. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Praegusel juhul on oluline menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka asjaoluga, et vähemalt osaliselt on kolmanda isiku menetluskulude suurus tingitud kaebajast endast, kuivõrd metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Samas märgib kohus, et kuna kaebaja seisukohad on olnud erinevates kaebustes läbivalt samad, siis ei saa pidada elulisele usutavaks, et seisukohtade korduv esitamine oleks sedavõrd ajamahukas nagu kolmas isik seda väidab. Võttes aluseks, et vähemalt osaliselt oli kaebuse esitamine põhjendatud, siis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks mõista välja menetluskulud summas 250 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on sellisel juhul ka tagatud, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

JÕUSTUNUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

29.11.2023

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium