Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsakaitseekspertiisi aktid nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Luua Metsanduskool, volitatud esindaja Haana Zuba-Reinsalu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde www.planeerimine.ee lehelt alates 30.08.2012 kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ning tuvastada metsakaitseekspertiisi aktide nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx formaalne õigusvastasus osas, milles pole esitatud õiguslikku alust ja vaidlustamisviidet.
3.Tühistamisnõuetes jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Keskkonnaametilt kaebaja kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 20 eurot.
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
6.Avaldatavas kohtuotsuses asendada metsakaitseekspertiisi aktide ja katastriüksuse numbrid tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.01.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Luua Metsanduskooli taotlusel Pärnu maakonnas Saarde vallas Vs katastriüksusel xxxxxxxxxx riigimetsas järgmised metsakaitseekspertiisi aktid (edaspidi ka
MKE):
MKE
Raie
xxxxxxxxxxx xx
LR1
xxxxxxxxxxx xx
SR2
Reg. kuupäev
Kehtiv kuni
Otsuse põhjendus
Tingimused ja soovitused: Kahjustusala asub projekteeritavas V metsise püsielupaiga piiranguvööndis (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx). Kahjustatud ala raiuda lageraie korras 30 meetri laiuse langina metsise 14.12.2021 13.12.2022 pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.07 –
14.04.ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega. Tingimused ja soovitused: Kahjustusala asub projekteeritavas V metsise püsielupaiga piiranguvööndis (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx). Kahjustatud ala raiuda sanitaarraie korras metsise pesitsusperioodi 14.12.2021 13.12.2022 välisel ajavahemikul 01.07 – 14.04. ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega.
2.Keskkonnaametis registreeriti 21.12.2021 Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi PEM) vaie, milles taotleti muuhulgas tunnistada kehtetuks MKE-d nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Keskkonnaamet tagastas 29.12.2021 teatega nr 1-7/21/121-2 (edaspidi 29.12.2021 teade) vaide mh MKE-de nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx osas põhjendusega, et kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
3.PEM (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine (haldusasi nr 3-22-124). Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks MKE-de nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx registreeringud ning peataks nende kehtivuse esialgse õiguskaitse korras.
4.Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks. Samuti rahuldas kohus kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud
lageraie sanitaarraie
2 (14)
265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisi akti kehtivuse. Muuhulgas kaasas kohus kolmandate isikutena menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Luua Metsanduskooli.
5.Kaebaja korrastas 14.02.2022 esitatud menetlusdokumentidega 17.01.2022 esitatud kaebuse nõuded ning grupeeris kaebused liitkaebustena. Halduskohus otsustas 18.02.2022 määrusega korrastada liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000479385, 50000489447, 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695, 50000489533, metsakaitseekspertiisi aktid nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ja osaliselt Keskkonnaameti 29.12.2021 teade nr 1-7/21/121-2 ning tuvastada metsateatiste nr 50000488965 ja 50000488963 õigusvastasus. Haldusasja numbriks jäi nr 3-22-370. Halduskohus jätkas MKE-de nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx osas esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus parandas 24.03.2022 määruse resolutsiooni punktiga 1 vea 18.02.2022 määruses ja lisas metsateatiste loetellu, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja haldusasjas nr 3-22-370 taotleb, metsateatise nr 50000468295. Kohus tagastas metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise ja 29.12.2021 osalise tühistamise nõuded ning võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud MKE-d nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ning metsateatised nr 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695, 50000489447, 50000489533 ja 50000479385. Määrus jõustus 13.04.2022.
7.Keskkonnaamet ja kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus vastasid kaebusele 09.05.2022 ning esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ning ühe metsateatise osas selle kehtivuse kaotamise tõttu. Luua Metsanduskool kaebusele ei vastanud.
8.Tallinna Halduskohus leidis 31.10.2022 määrusega, et kaebus on metsateatiste nr 50000479385, 50000489447, 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695 ja 50000489533 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes ning lõpetas nende osas haldusasja menetluse. Kohus otsustas asja menetlusest kõrvaldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse. Määrus jõustus 16.11.2022.
9.Pärast Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 ja 31.10.2022 määruseid on halduskohtu menetluses kaebus nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud MKE-d nr xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja seisukoht
10.1.Metsaseaduse (edaspidi MS) § 2 sätestab metsaseaduse eesmärgina metsa säästva majandamise kohustuse. MKE-de registreeringud on samuti raieload nagu metsateatisedki. Vaidlustatud MKE-dega on lubatud lage- ja sanitaarraiet metsise, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik, elupaigas. Samuti kuulub metsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisa I kaitsealuste liikide hulka. Linnudirektiivi artiklist 4 tulenevate nõuetega arvestatud ei ole. Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja ei ole metsise elupaika ja teiste liitkaebuste esemesse puutuvalt metsise elupaiga ümbrusse metsateatiste registreerimisel neid asjaolusid arvesse võtnud.
3 (14)
10.2.Metsised kasutavad küllaltki suurt maa-ala ning nende keskmine hajumiskaugus, st vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel, on 10 km. Hajumiskaugust arvestades peaks vastustaja hindama mõjusid kumulatiivselt ja võtma arvesse üsnagi suure ala.
10.3.Metsa väärtust tõstev harvendusraie on metsistele potentsiaalne ohutegur, kuna see suurendab metsise pesarüüsteriski. Ka Riigikohus selgitas asjas nr 3-20-605, et harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) isendikaitse sätetega. Seega tuleks harvendusraieid metsise elupaikades vältida või siis teha kindlaks, et raiete teostamisega elupaikades ja nende piirkonnas ei kaasne negatiivset mõju metsise elupaikadele. Lageraielangid põhjustavad metsa fragmenteerumist maastikus, lõhuvad mänge ja sunnivad linde otsima uut mänguala või elupaika, kuna röövloomade arvukuse tõus tekitab survet ka metsise pesadele ja tibudele. Lageraie on metsisele üks suurimaid ohutegureid. Ka Eestis tehtud ulatuslik uuring kinnitas, et vähemalt tibude perioodil väldivad metsised metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Tegemist on märkimisväärselt pika perioodiga, mil elupaik on harvendusraie tulemusel metsistele sisuliselt sobimatu. Täiendavalt tuleb välja tuua, et tegemist on ühe aasta jooksul tehtavate raietega antud piirkonnas ja lisaks on vastustaja registreerinud raieid antud piirkonnas varemgi ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et ulatuslikud raied muudavad elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks. Kui aastate jooksul tehakse pidevalt raieid kokku väga suurel alal ning metsised sellist ala pikka aega väldivad, siis jääb metsisele sobiv ala oluliselt väiksemaks, millel on omakorda negatiivsed tagajärjed metsise populatsioonile. Seda kinnitab metsise arvukuse üldine ja järjepidev vähenemine Eestis.
10.4.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna välja jäeti selgitamata olulise tähtsusega asjaolu, milleks on konkreetsete raiete mõju metsistele. Metsise elupaiga hävimine ulatuslike raiete tõttu kujutaks endast pöördumatut muutust keskkonnas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. Häviva elupaiga ümbrusest rikutakse võimalikud sobivad elupaigad samuti ära, arvestades, kuidas vastustaja on samasse piirkonda metsateatisi registreerinud.
10.5.Vastustaja pole esitanud kaalutlusi, mis õigustaksid lubatud raieid. Puudub arutluskäik, mis loogiliselt viiks järelduseni, et õiguspärane on metsise elupaikadesse ja nende ümbrusse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Kõrvaltingimused või soovitused ei kujuta endast kaalutlusi. Riigikohus on aga leidnud, et haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on olnud ratsionaalne (lahendi nr 3-3-1-42-02 punkt 11).
10.6.MKE-d on antud Saarde valla rohevõrgustiku alale. Saarde valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) seletuskirja kohaselt tuleb säilitada alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialal ei tohi langeda alla 90%. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). Tuleb tagada alade läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Rohevõrgustike ekspert, bioloog ja maastikuökoloog L. Klein analüüsis oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Kaebaja hinnangul viitab see järelikult sellele, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.
4 (14)
10.7.Vastustajal on põhjendamiskohustus, kuid põhjendusi, miks rohevõrgustiku aladel ulatuslikke raieid lubatakse, ei nähtu. Puuduvad kaalutlused, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine, ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga. Metsaregistrist nähtuvalt on vaidlustatud piirkonda antud hulganisti raielube ning täiendavad raied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida vastustaja on mh rohevõrgustiku aladel ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, punkt 21, ja 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, punkt 14). Tallinna linna üldplaneeringut puudutavas kohtuvaidluses leiti, et lageraie oli üldplaneeringuga vastuolus. Metsa uuenemine pärast lageraiet võtab aega aastakümneid. Riigimetsa majandaja ning eriti kutseharidust andev Luua Metsanduskool, peaks rohevõrgustiku alal suutma metsa säästlikult majandada ja arvestama ohustatud liikidega, et näidata õppuritele positiivset eeskuju. Rohevõrgustiku ja metsise kaitsmise huvi on kaalukam kui riigi huvi metsa raiuda. Luua Metsanduskoolil ei tohikski olla huvi väheneva arvukusega liikide elupaikades ja vastuolus üldplaneeringuga raietöid teha. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge.
10.8.Vastustaja ei võtnud raielubade andmisel arvesse kehtiva üldplaneeringu piiranguid ega kaalunud mh raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja võrgustiku funktsioneerimisele, sh kumulatiivset mõju koos igat liiki lubatud raietega ning muude metsist ja rohevõrgustikku ohustavate tegevustega nagu näiteks maavara kaevandamine või maaparandussüsteemide rekonstrueerimine (metsa kuivendamine). MKE-de tervikversioonidest ei nähtu samuti mingit mõjude kaalumist, hindamist ega selgitustki, miks metsise elupaigas ja selle lähedal üldse puidu väärtuse tõstmiseks lage- või sanitaarraie vajalik on. Jääb ebaselgeks ja vastuoluliseks, miks tohib looduslikult hõrenenud puistud sanitaarraiega veel hõredamaks raiuda või lageraiega puistust sisuliselt kõik puud peale seemne- ja säilikpuude eemaldada. Sanitaarraiega tohib välja raiuda 70% puistu täiusest, järelikult ei saa sanitaarraie mõju pidada vaikimisi ebaoluliseks. Looduslikult harvenenud metsa edasine harvendamine on kahjulik. Kokkuvõttes kaalutlusõiguse teostamata jätmine (mõju rohevõrgustiku toimimisele ja metsisele) kujutab endast olulist materiaalset rikkumist, mistõttu tuleb vaidlustatud raieload tühistada.
11.Vastustaja seisukoht
11.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja pole teinud kaalumisvigu, kõigi oluliste asjaoludega on arvestatud. Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud.
11.2.Vastustaja ei pidanud arvestama linnudirektiivi nõuetega, kuna direktiiv ei ole otsekohalduv. Igasugune vastuolu linnudirektiiviga ka puudub. MKE-de alad ei asu metsise elupaikades, kaitsealadel (sh Natura aladel) ega püsielupaikades, samuti vääriselupaigas. Kaebaja väited metsist puudutavalt on üldised ning neist ei nähtu, kas ja kuidas vaidlusaluste raiete teostamine nõudeid rikub või ülemäärast negatiivset mõju omab. LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Seda on vastustaja järginud ja kaalunud. Väljaspool elupaiku LKS-ist tulenevaid rangemaid nõudeid järgima ei pea. MKE-d asuvad projekteeritaval V metsise püsielupaiga alal, millega on MKE-des arvestatud.
11.3.Vastustaja lähtub raiete lubamisel peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kehtestatud juhisest, mille eesmärgiks on tööprotsesside ühtlustamine ja metsade kaitse korraldamisel ühtsete põhimõtete järgimine. Antud juhendi pinnalt seatakse ka vajalikke looduskaitselisi piiranguid. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kantud metsise elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade
5 (14)
pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Metsise elupaikade kaitse on tagatud kõige väärtuslikumate alade kaitse alla võtmisega ja sobiva kaitsekorra määramisega. Eestis viimasel aastakümnel läbiviidud elupaigakasutuse uuringute järgi kasutavad metsised kuni 3 km raadiusega tsooni ümber mängukeskme. Praegu kehtivatest kaitsekorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt on metsise elupaikade mängupaigad nii püsielupaikades kui kaitsealadel kavandatud reeglina sihtkaitsevöönditesse või projekteeritavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus majandustegevus, sh raied on keelatud. Kehtiva kaitsekorra järgi jäävad enamasti metsise aastaringsed elupaigad ja ka pesakondadele sobivad piirkonnad piiranguvöönditesse, kus on lubatud lähtudes kaitse-eeskirjast teataval määral raiete teostamine. Vähem esinduslikke elupaikasid kaitse alla ei võeta ja seal rakendatakse isendikaitset ehk tagatakse häirimatu pesitsemine raietele ajaliste piirangute seadmisega kooskõlas LKS § 55 lõigetega 6 ja 61. Kindlasti ei ole kogu metsisele sobivaks modelleeritud pindala osas vajalik rakendada õiguslikke kaitsemeetmeid, vaid osaliselt on võimalik kaitsta metsiseid ka majandusmetsades. Eestis tegeletakse metsise kaitsega pidevalt ja sisuliselt. Üksikutes kaitse all mitteolevates elupaikades raiete täielik keelamine ja rangete piirangute seadmine ei aita tegelikult laiemalt kaasa tõhusale metsiste kaitsele.
11.4.Kaebaja leiab, et igasugune rohevõrgustiku metsade kasutamine kahjustab rohevõrgustiku toimimist ning esineb vastuolu rohevõrgustiku üldiste põhimõtetega ja planeeringutega. Vastustaja sellega ei nõustu, rohevõrgustikust ja planeeringutest tulenevaid piiranguid on arvesse võetud. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Suurem osa Pärnu maakonnast asub rohevõrgustiku tuumala sees, kuid ainuüksi rohevõrgustiku olemasolu teatud alal ei sea konkreetseid kitsendusi vastava ala kasutamisele. Samuti ei ole need alad kaitsealad. Rohevõrgustiku tuumalal pole raied keelatud. Kaebaja esitatud L. Kleini arvamus ei tõenda raiete negatiivset mõju ning tegemist on ühe eksperdi subjektiivse seisukohaga, mille lähtekohaks on võetud vaid looduskaitselised huvid ning asutud seisukohale, et need peavad igas olukorras prevaleerima muu tegevuse ees. Ka ekspert ise möönab, et tema nägemus ei kattu üldise lähenemisega ega ka looduskaitseliste regulatsioonidega.
11.5.Vastuolu Saarde valla ÜP-ga puudub. Saarde valla ÜP-st nähtub selgelt, et kehtestaja eesmärgiks ei olnud rohealadel metsaraiete keelamine. Üldplaneeringu kohaselt on ligi 70% Saarde valla territooriumist metsadega kaetud ning et mets peab mh pakkuma majanduslikke hüvesid puidu ja muude metsatoodete näol (punkt 2.8). Nii tugialal kui rohekoridori alal paiknevate maaüksuste sihtotstarvet võib muuta maatulundusmaaks (punkt 2.9.4). ÜP-st nähtub, et rohevõrgustiku toimimist on hinnatud ning kehtestatud vajalikud tingimused selle säilimise tagamiseks. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks näeb üldplaneering ette ka maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavad tingimused. Näiteks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90% ning rohekoridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, samuti nähakse ette täiendavad tingimused (punkt 2.9.4) rohealadel ehitamiseks, sh on seatud tingimusi seoses maardlatega. Samal ajal ei seata üldplaneeringuga aga rohevõrgustiku aladele ühtegi täiendavat tingimust seoses metsaraietega, millest järeldub, et ÜP võimaldab metsaraiete teostamist ka juhul, kui mets asub rohevõrgustiku tugialal või rohekoridori alal. Kaebaja ei toonud välja ühtegi ÜP tingimust, mis piiraks raiete teostamist rohevõrgustiku aladel.
11.6.Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Soodustava haldusakti andmisel on põhjendamise ulatus erinev võrreldes haldusakti andmisest keeldumisega.
12.Kolmas isik Luua Metsanduskool kaebusele vastust ei esitanud.
6 (14)
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastustaja 08.12.2022 vastusega arvestamine
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 51 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
14.Kohus määras 31.10.2022 määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, andes ühtlasi menetlusosalistele tähtpäevad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks (14.11.2022) ja teiste menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks (21.11.2022). Vastustaja aga esitas 08.12.2022 täiendava vastuse, milles käsitles MKE-de paiknemist projekteeritavas metsise püsielupaiga piiranguvööndis. Vastustaja ei selgitanud vastuse hilinenult esitamist, kuid kohus leiab, et sellega arvestamine ei põhjusta menetluse viibimist. Asjaolu, et MKE-d asuvad projekteeritavas püsielupaiga piiranguvööndis, on menetluse algusest saadik olnud MKE-dest nähtav ja menetlusosalised on saanud sellega arvestada. Otsuse põhjendused
15.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et: vaidlustatud MKE-d3 asuvad Saarde valla rohevõrgustiku alal; MKE-d ei asu kaitsealadel ega ka linnu- või loodusaladel, mis on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.
16.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS kohaselt on sanitaarraie hooldusraie liik, mis on mõeldud metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (MS § 28 lg 7 punkt 3). Lageraie on aga uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga.
17.Kaebaja heidab vastustajale ette uurimis- ning põhjendamiskohustuse rikkumist, samuti kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Nimelt pole vastustaja kaebaja arvates hinnanud ega arvestanud raiete mõju metsisele ja Saarde valla rohevõrgustikule, kuna selliseid põhjendusi ja kaalutlusi ei nähtu. Kaebaja sõnul raied ohustavad metsist ja on vastuolus Saarde valla ÜP-ga. Kohus kaebajaga ei nõustu.
18.Kohus märgib esmalt, et kaebaja on käesoleva asjaga seotud ning haldusasjast nr 3-22-124 eraldatud haldusasjades vaidlustanud hulgaliselt metsateatisi. Riigikohus leidis 28.10.2020 määruses asjas nr 3-20-580 (punkt 9) MS § 41 lg 1 punkti 1 alusel esitatava metsateatise puhul, et nii Keskkonnaameti otsus keelduda metsateatise registreerimisest kui ka otsus raie registreerida on haldusaktid. Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS § 57). Metsateatise olemust, selle esitamist ja kontrollimist Keskkonnaameti poolt käsitles Tallinna Halduskohus nii 30.11.2022 otsustes haldusasjades nr 3-22-358 ja 3-22-368 kui ka 06.12.2022 otsuses haldusasjas nr 3-22-206, selgitades kokkuvõetult, et õigusaktidega vastuolude puudumisel tuleb metsateatis registreerida (vt ka MS § 41 lg-d 7–81). Lisaks leidis halduskohus, et metsateatise registreerimisel kui soodustava haldusakti andmisel ei pea põhjenduses näitama haldusakti andmise faktilist alust (HMS § 56 lg 4), ja arvestades kohtupraktikat, kus on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, punkt 20), saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
19.Metsateatiste registreerimist reguleeriv normistik MKE-de registreerimisele aga otseselt ei kohaldu, vaid asjakohased on järgmised sätted. MS § 37 lg 3 punktist 4 tuleneb, et raieõiguse olemasolu tõendab mh raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris. MS § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise kord on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi MME, vt MS § 40 lg 11). Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet (MME § 22 lg 3). Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsateatise metsakahjustusest tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks (MME § 22 lg 6). Lisaks reguleeritakse metsakaitseekspertiisi tellimise aluseid ja põhjuseid ka nt MS § 29 lg-s 12 ja MME § 22 lg-s 5. Metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab: 1) ekspertiisi tegemise põhjuseid; 2) metsa seisukorra hinnangut; 3) eksperdi hinnangut; 4) metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu (MME § 22 lg 11). Metsakaitseekspertiiside arvestust peetakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MME § 22 lg 12).
20.Eelneva põhjal kohus nõustub kaebajaga, et MKE registreering on raieluba, sest annab metsa raiumise õiguse 12 kuuks arvates MKE registreerimisest metsaregistris. Eelnevat kinnitab ka metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) seletuskiri4, mille kohaselt oli 01.09.2017 jõustunud MS § 37 lg 3 punkti 4 muudatuse eesmärk lubada raiet ka Keskkonnaameti koostatud metsakaitseekspertiisi aktiga, mille andmed kantakse samuti metsaregistrisse (seletuskirja lk 9 algus). Seega analoogselt eespool viidatud Riigikohtu määruses nr 3-20-580 toodule on selline Keskkonnaameti otsus (registreerida MKE) haldusaktiks, mis on
antud elektroonilises vormis ja mille puhul tuleb järgida HMS § 56 ja 57. Vaidlusalused MKE-de registreeringud on soodustavad haldusaktid Luua Metsanduskoolile, kuna ilmselt tema esitatud teabe, taotluse või metsateatise alusel anti ekspertiisi tulemusel õigus (ja ka soovitus) raied teostada. Seega kohaldub HMS § 56 lg 4, mille kohaselt ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama. Nagu nähtub kaebusest ja selle lisadest, siis on vaidlustatud MKE-del olemas kaks versiooni – avalikult kättesaadavad n-ö kärbitud MKE-d ja teabenõude vastusena saadud MKE-de tervikversioonid, millest nähtuvad täiendavad andmed ja põhjendused (vt käesoleva otsuse joonealust märkust 3). Kohus saab teabenõude vastusena esitatud MKE-de tervikversioonide põhjendusi arvestada haldusakti põhjendustena, sest põhjendused olid olemas MKE-de registreerimise ajal ja Keskkonnaamet ning Luua Metsanduskool lähtusid nendest. Seega vaatleb kohus MKE-de kärbitud ja tervikversioone ühtsete haldusaktidena.
21.Vaidlustatud MKE-d on formaalselt õigusvastased põhjusel, et neis puudub vaidlustamisviide ja õiguslik alus ning samuti ei ole arusaadav, miks ja mille alusel ekspertiis tehti (metsateatise, taotluse või muu teabe alusel). „Üldiste metsakaitse abinõude“ ja „Märkuste“ lahtris viidatud MME ja MS sätted, mis käsitlevad toore koorimata okaspuidu metsast väljavedamise tähtpäevi ja metsaomaniku kohustust rakendada metsa uuendamise võtteid pärast raiet, ei näita, millest lähtus Keskkonnaamet MKE-de registreerimisel. Muid norme MKE-des esitatud pole. Eelnev ei tähenda aga, et MKE-de registreeringud tuleks tühistada, vaid edasi tuleb hinnata MKE-de põhjendusi ja sisulist õiguspärasust (vt ka HMS § 58).
22.MKE-s nr xxxxxxxxxxxxx soovitatakse lageraie teostamist 0,35 hektaril, sest alal (eraldis xx, kvartal xxx) on ulatuslik kuuse-kooreüraski kahjustus. Kuused on kas juba kuivanud või tugevalt hõrenenud võradega ja kuivamas. Lisaks on vana põdrakahjustus ja tormiheide. MKE-s sisalduvast tabelist nähtuvalt on kahjustatud alal täius 13% ning kahjustuse ulatus 85%. Lisaks, kahjustusala asub projekteeritavas V metsise püsielupaiga piiranguvööndis. Kahjustatud ala raiuda lageraie korras 30 meetri laiuse langina metsise pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.07–14.04. ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega.
23.MKE-s nr xxxxxxxxxxxxx soovitatakse sanitaarraie teostamist 0,1 hektaril, sest alal (eraldis xx, kvartal xxx) on ulatuslik kuuse-kooreüraski kahjustus. Kuused on kas juba kuivanud või tugevalt hõrenenud võradega ja kuivamas. Lisaks on vana põdrakahjustus ja tormiheide. MKE-s sisalduvast tabelist nähtuvalt on kahjustatud alal täius 14% ning kahjustuse ulatus 80%. Lisaks, kahjustusala asub projekteeritavas V metsise püsielupaiga piiranguvööndis. Kahjustatud ala raiuda sanitaarraie korras metsise pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.0 –14.04. ja pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega.
24.Kohus leiab, et eelnevaga on MKE-de registreerimine sisuliselt piisavalt põhjendatud, MKE-st nähtuvad MME § 22 lg-s 11 nõutud osised (eelkõige metsa seisukorra hinnang ja eksperdi hinnang koos soovitusega). Tuleb möönda, et ekspertiisi tegemise põhjus/alus jääb ebaselgeks, st ei nähtu ajendit ekspertiisi tegemiseks, kuid kohtu arvates piisab eeldusest, et ilmselt taotleja Luua Metsanduskool andis Keskkonnaametile teavet metsa kahjustustest (vt nt MS § 41 lg 1 punkt 2, § 29 lg 12, MME § 22 lg 6). Kohtu hinnangul saab seda osa MKE-st, kus hinnatakse ja kirjeldatakse kahjustuste ulatust, käsitleda kaalutlustena sellest, et vajalik on teostada lageraie ja sanitaarraie. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MKE-dest jääb ebaselgeks, miks raied vajalikud on, vaid MKE-dest on arusaadav, et raiete vajadus tuleneb puude ulatuslikust kahjustusest. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi hinnangus, et vaidlusalustel aladel esinesid puudel kahjustused sellises ulatuses, mis nõuavad lage- ja sanitaarraiet. Sanitaarraiet käsitlevast
9 (14)
MS § 31 lg-st 3 nähtub, et seda raiet tehakse mh nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude metsast eemaldamiseks. Arvestades ka viidet ulatuslikule kuuse-kooreüraski kahjustusele, siis on ilmne, et mõlemad raied on vajalikud kuuse-kooreüraski leviku takistamiseks (nt kõrvalolevale metsise püsielupaiga alale) ja metsa sanitaarse seisundi parandamiseks. Kuuse-kooreürask paljuneb kiiresti ja nõrgestatud puud on tema levikuks soodne keskkond5, vaidlusalused MKE-de alad ongi ulatuslikult kaetud nõrgestatud ja surnud puudega. Kohus möönab, et viide kooreüraski leviku takistamise vajadusele oleks võinud MKE-des sisalduda, kuid selle puudumine ei muuda MKE-de registreerimist õigusvastaseks.
25.Tuleb ka nentida, et vastustaja oleks võinud kohtumenetluses MKE-de registreerimist põhjalikumalt selgitada. Luua Metsanduskool ei vastanud kaebusele üldse. Kuigi RMK on nüüdseks menetlusest kolmanda isikuna kõrvaldatud, mistõttu kohus käesoleva otsuse „menetlusosaliste seisukohtades“ RMK vastust ei kajasta, siis oli tema 09.05.2022 vastus kaebusele MKE-desse puutuvalt vastustaja omast sisukam (vt punkt 2.16). Samas ei nähtu sealt õiguslikku alust ega muid asjakohaseid õigusnorme seonduvalt MKE-de registreerimise ja soovitatud raietega. Kuna aga kaebaja ei väida vastuolu MS-i ja/või selle rakendusaktide normidega, vaid tugineb metsise ja rohevõrgustiku kaitse vajadusele, siis kohus sellel pikemalt ei peatu, sest puuduvad väited, mida hinnata.
26.Kaebaja arvates ohustavad MKE-de registreeringud metsist, mõjudega metsisele pole arvestatud ega ohtu kaalutud võrdluses riigi huviga metsa raiuda. Kohus eelnevaga ei nõustu. Kohus märgib ka, et jätab tähelepanuta need väited, mis puudutavad kaitsealasid või linnu- ja loodusalasid, kuna vaidlustatud MKE-d sellistele aladele väljastatud ei ole.
27.Kaebaja väidab, et MKE-d on registreeritud metsise elupaika. Vastustaja leidis 09.05.2022 vastuses kaebusele (punkt 47), et kaebaja väitis, et MKE-d piirnevad metsise elupaigaga. Vastustaja 08.12.2022 menetlusdokumendis selgitatakse täiendavalt, et MKE-d asuvad projekteeritava V metsise püsielupaiga alal. Hetkel on V metsise püsielupaik aga kaitse all sellistes piirides, nagu vastustaja poolt esitatud materjalilt nähtub (vt 09.05.2022 kaebuse vastuse lisa 3, skeem 2). Sellele on aga kavandatud lisada väike riba püsielupaiga lõuna-kagu servas. Eelnevale on MKE-des ka viidatud ning asjaoluga selgelt arvestatud.
28.Eeltoodust tulenevalt on esmalt oluline eristada metsise elupaika ja püsielupaika. Vaidlust ei ole, et metsis on II kaitsekategooria liik. LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Seega mitte kõik elupaigad pole püsielupaigad LKS tähenduses ning elupaigale ja püsielupaigale kohalduvad erinevad normid.6 Vastustaja tõi kohtumenetluses välja, et metsise EELIS-esse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Seega on metsise elupaiku kaitse all rohkem kui LKS § 48 lg 2 ette näeb, mistõttu on ka põhjendatud,
Kes on kuuse-kooreürask? Kättesaadav https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/urask-riigimetsas/kuusekooreurask (09.12.2022)
Vt LKS § 10 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 13.01.2005 määrust nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“.
10 (14)
et väljapoole kaitstavaid alasid jäävate metsiste kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 48 lg 4, § 55 lg-d 6 ja 61).
29.Nagu vastustaja selgitas ja tema esitatud skeem 2 kinnitab, siis jäävad MKE-d praegu olemasoleva V metsise püsielupaiga piiridest välja ning MKE-de alad asuvad metsise püsielupaiga piiri ääres. Tegemist on alaga, kuhu plaanitakse V metsise püsielupaika laiendada ehk MKE-d asuvad püsielupaiga projekteeritavas piiranguvööndis. Eelnevast võib järeldada, et sel alal asub metsise teadaolev elupaik, millele plaanitakse kaitset laiendada (vt LKS § 48 lg 2), kuid hetkel ja ka MKE-de registreerimisel vaidlusalusel alal püsielupaiga kaitsekord ei kehtinud ning põhjendatud ja piisav on MKE-des seatud tingimus, et raied tuleb teostada metsise pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.07–14.04. Lisaks on seatud tingimus, et pinnase kahjustamise vältimiseks tuleb teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega eelistatult lumikatte olemasolul või kuiva pinnasega (vrdl määruse nr 1 § 4 lg 9). Seega kohus nõustub vastustajaga, et projekteeritava piiranguvööndiga ja metsise kaitse vajadusega on MKE-de registreerimisel arvestatud, huvi ja vajadust metsa raiuda ning teisalt looduskaitselist huvi tasakaalustavad vastustaja seatud ajalised ja sisulised piirangud/tingimused raiele. Ehkki võib ju teoretiseerida ja küsida, kas isendikaitse sätted (raiele ajalise piirangu seadmine LKS § 55 lg-st 61 lähtuvalt) on piisavad metsise kaitse tagamiseks, siis on tegemist looduskaitselise ja poliitilise valikuga, kuhu kohus ei sekku. Samuti ei saa kaebaja väidetest, mille kohaselt vajab metsise kaitse täiendavaid meetmeid, järeldada, et MKE-de registreerimine oleks olnud õigusvastane. Metsiste kaitset õigusaktide tasandil korraldab eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Kuna vaidlusalune ala on alles kavandatavas püsielupaiga piiranguvööndis, siis ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks kohaldada kaitstava ala reegleid. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Nt ei keela määrus nr 1 ka metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis harvendusraiet, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks (§ 4). Samuti ei ole piiranguvööndis keelatud lage- ja turberaie, ent tegevusele on seatud piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et kehtivast püsielupaigast väljapoole jäävatel aladel sanitaar- ja lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks metsise kaitse seisukohalt olema keelatud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks ilmselgelt kaalutlusõigust vääralt teostanud olukorras, kus raievajadus tulenes metsakahjustustest ja teisalt pole tegemist alaga, kus metsise kaitseks kohalduksid erilised nõuded.
30.Kaebaja leiab, et MKE-d on vastuolus Saarde valla ÜP-ga rohevõrgustiku toimimise aspektist. Puuduvad põhjendused ja kaalutlused, miks rohevõrgustiku aladel ulatuslikke raieid lubatakse ja kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Kehtiva üldplaneeringu piiranguid pole arvestatud. Kohus eelnevate etteheidetega ei nõustu.
31.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus arvestada ning MKE registreerimine peab olema ÜP-ga kooskõlas (vt ka HMS § 54). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhke- ja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Küll aga tuleb tähele panna, et kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud
11 (14)
suunata ega ka piirata erinevatel alustel raieid, siis kohalduvad üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ning nende järgmisel ei ole raie planeeringuga vastuolus.
32.Kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse, mida seadusandja ega ka ÜP koostaja ei ole teinud. Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala7). Rohevõrgustik on PlanS § 6 punkti 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustike olemust on selgitatud ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu punktis 6 selgitatakse rohevõrgustiku olemust ning mööndakse, et selle struktuuri, sidusust ja osatähtsust võib pidada heaks ning et selle säilitamise meetmed tuleb kehtestada üld- ja maakonnaplaneeringutes. Lisaks märgitakse üleriigilises planeeringus, et rohevõrgustiku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas ega ka vajalik, kuna see muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. Seega pole rohevõrgustik ala, mille puhul oleks lageraiete tegemine keelatud ning rohevõrgustiku säilimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
33.Kaebaja ei ole põhistanud, et rohevõrgustik, mille osaks on ka mets, kuhu MKE-d väljastati, ei toimi, või et selle toimimine oleks ohus. Seda ei nähtu ka eksperthinnangutest, mida kaebaja tsiteerib ning millest tehtud järeldused on deklaratiivset laadi. Samuti märgib kohus, et nõustub vastustaja etteheidetega L. Kleini arvamusele8, kuna see irdub kehtivast õigusest ning seda möönab arvamuse koostaja ka ise. Asjaolu, et eksperdid või keskkonnaorganisatsioonid soovivad rohevõrgustiku alasid enam kaitsta, on küll mõistetav, aga seda ei saa teha raielubade lausalise vaidlustamise kaudu. Selleks tuleb leida muu meetod koostöös kohaliku omavalitsusega.
34.MKE-d asuvad Saarde valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal.9 Vastustaja tõi asjakohaselt esile, et ÜP seletuskirja10 kohaselt on ligi 70% Saarde valla territooriumist metsadega kaetud ning et mets peab mh pakkuma majanduslikke hüvesid puidu ja muude metsatoodete näol, samas peavad olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisevõime (punkt 2.8). Rohelist võrgustikku käsitletakse punktis 2.9.4. Roheline võrgustiku koosneb tuumaladest ehk tugialadest ja rohekoridoridest. Vastavalt maakonna teemaplaneeringus viidatud vajadusele on ÜP-ga seatud täiendavaid tingimusi rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, nt: Tugialal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. /.../; Rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise tähtsusest lähtuvalt. /.../ Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).
MS § 29 lg 9 dtl 879–884
dtl 788
dtl 790–877
12 (14)
35.Kohus nõustub vastustajaga, et ÜP-st ei tulene metsaraietele piiranguid rohevõrgustiku aladel (ei tugialadel ega rohekoridorides). Saarde valla ÜP kehtestaja eesmärgiks pole olnud rohealadel metsaraieid keelata. Ka kaebaja ei too esile konkreetseid piiranguid või tingimusi, mida oleks rikutud. Kohtule ei nähtu, et MKE-de realiseerimine tooks kaasa ohu rohevõrgustiku toimimisele, kuivõrd ka MKE-de realiseerimise järgselt jääb maakasutus samaks. MKE-de alusel teostatavad raied toetavad rohevõrgustiku säilimist, et hoida ära kuuse-kooreüraski edasist levikut. Lisaks ei ole kaebaja toonud välja ka neid asjaolusid, et lubatud raied oleksid vastuolus MS-ga ning selle ja LKS alusel kehtestatud raieid piiravate õigusaktidega. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-1187 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 otsuse punktis 14 tooduga11, mille kohaselt: „Kuigi rohelise võrgusiku eesmärk on valla looduskeskkonda säilitada, ei ole planeeringute kohaselt tegemist metsaga, mida tuleb säilitada muutumatul kujul. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustades leidnud, et lageraie võib kahjustada rohevõrgustiku toimimist ning selle järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 14). Sellest seisukohast ei tulene aga, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks rohelise võrgustiku eesmärgipärast toimimist või oleks põhimõtteliselt keelatud. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, kuid see ei muuda metsateatiste registreerimist õigusvastaseks.“.
36.Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja MKE-de menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab MKE-sid registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda MKE-de menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
37.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MKE-d ei ole vastuolus metsise kaitse sätetega ega Saarde valla ÜP-ga. Ka kaebaja pole ära näidanud, milliseid sätteid, nõudeid või tingimusi oleks konkreetselt rikutud. MKE kui haldusakti registreering peab HMS § 54 kohaselt olema õigusega kooskõlas ja seda need praeguses asjas on. Raiete vajadus on põhjendatud ja ilmseid vigu ei nähtu. Õigusaktidest ei tulene, et MKE-s peaks loetlema üles kõik õigusnormid ja ÜP punktid, millega MKE kooskõlas on, ja nentima, et MKE-de registreerimine ei ohusta metsist ega rohevõrgustiku toimimist. Kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada metsise ja tema elupaikade (sh võimalike potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Ent tegemist on kaebaja subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid.
38.Kuigi MKE-d on materiaalselt õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu, siis märkis kohus eespool, et vaidlustamisviite ning õigusliku ja osaliselt faktilise aluse viite puudumise tõttu on need formaalselt õigusvastased. Kohus tuvastab selles osas MKE-de õigusvastasuse, mistõttu on kaebus rahuldatud osaliselt. Tühistamisnõuetes jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS
Seisuga 12.12.2022 on Tallinna Halduskohtu otsus jõustumata.
13 (14)
§ 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
40.Vastustaja ja kolmas isik Luua Metsanduskool pole selles haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad nende menetluskulud nende enda kanda.
41.Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot.
42.Kuna Riigimetsa Majandamise Keskus on jõustunud määrusega haldusasjast kolmanda isikuna kõrvaldatud, siis lahendab kohus tema taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks eraldi määrusega.
43.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb MKE-de ja katastriüksuse numbrid asendada tähemärgiga, kuna metsise täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS § 53 lg 1, HKMS § 175 lg 5, vt Riigikohtu 11.12.2020 määruse nr 3-20-605 punkti 20). (allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.