Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-370
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsakaitseekspertiisi aktide nr 10000007277 ja 10000007278 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindaja Marilin Palts Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad vandeadvokaadid Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Luua Metsanduskool, esindaja Haana Zuba-Reinsalu Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-370.
2.Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-370 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulude kaebajalt välja mõistmata jätmist puudutavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav. Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-370
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Luua Metsanduskooli taotlusel Pärnu maakonnas Saarde vallas Väljakülas katastriüksusel 71101:002:0009 riigimetsas metsakaitseekspertiisi (raieloa) aktid nr 10000007277 ja 10000007278.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.12.2021 Keskkonnaametile vaide, milles taotleti muu hulgas tunnistada kehtetuks metsakaitseekspertiisi aktid nr 10000007277 ja 10000007278. Keskkonnaamet tagastas 29.12.2021 teatega nr 1-7/21/121-2 vaide põhjendusega, et kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
3.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 265 metsaregistris registreeritud metsateatise (raieloa), 4 metsakaitseekspertiisi akti ja Keskkonnaameti 29.12.2021 otsuse nr 1-7/21/121-2 tühistamist ning 23 raieloa õigusvastasuse tuvastamist (haldusasi nr 3-22-124). Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tühistaks metsakaitseekspertiisi aktide nr 10000007277 ja 10000007278 registreeringud ning peataks esialgse õiguskaitse korras nende kehtivuse.
4.Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 peatati vaidlustatud metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi aktide kehtivus kuni 18.02.2022. Kohus kaasas kolmandate isikutena menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Luua Metsanduskooli.
5.Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega 17.01.2022 esitatud kaebusest iseseivaks kaebuseks kaebaja nõuded tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000479385, 50000489447, 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695, 50000489533, metsakaitseekspertiisi aktid nr 10000007277 ja 10000007278 ja osaliselt Keskkonnaameti 29.12.2021 teade nr 1-7/21/121-2 ning tuvastada metsateatiste nr 50000488965 ja 50000488963 õigusvastasus (haldusasi nr 3-22-370). Halduskohus jätkas metsakaitseekspertiisi aktide nr 10000007277 ja 10000007278 osas esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus parandas 24.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 vea 18.02.2022 määruses ja lisas metsateatiste loetellu, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja haldusasjas nr 3-22-370 taotleb, metsateatise nr 50000468295. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsakaitseekspertiisi aktid nr 10000007277 ja 10000007278 ning metsateatised nr 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695, 50000489447, 50000489533 ja 50000479385. Määrus jõustus 13.04.2022.
7.Keskkonnaamet ja kolmas isik RMK vastasid kaebusele 09.05.2022 ja esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ning ühe metsateatise osas selle kehtivuse kaotamise tõttu.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 31.10.2022 määrusega kaebetähtaja rikkumise tõttu osaliselt haldusasja nr 3-22-370 menetluse, s.o nõuete osas tühistada metsateatiste nr 50000479385, 50000489447, 50000517993, 50000510855, 50000510745, 50000503695 ja 50000489533 registreeringud (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus kõrvaldas RMK kolmanda isikuna haldusasja menetlusest ja andis talle võimaluse menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kolmanda isiku kõrvaldamise põhjuseks oli, et pärast menetluse osalist lõpetamist ei jäänud menetlusse nõudeid selliste haldusaktide (metsateatiste või metsakaitseekspertiisi aktide) suhtes, mille taotleja oli RMK. 2(6)
3-22-370
9.RMK 14.11.2022 taotluses paluti kaebajalt välja mõista menetluskulud 1486,67 eurot (käibemaksuta).
10.Kaebaja vaidles 17.11.2022 RMK menetluskulu väljamõistmise taotlusele vastu. RMK menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud ning nende väljamõistmine kaebajalt ei ole õiglane ega mõistlik. RMK-d tuleks pidada haldusorganiks, kuna tegemist on riigi tulundusasutusega ning vaidlustatud haldusaktid on seotud tema igapäevase põhitegevusega. Üldjuhul peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi. Seega ei ole nende õigusabikulud põhjendatud. Sama põhimõte kohaldub RMK-le. Riigimetsa majandamine on RMK-le metsaseaduse (MS) § 48 lõikega 1 antud põhiülesanne. MS § 48 lg 2 sätestab eraldi RMK tegevusalad, milleks on mh riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine (p 1), kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük (p 2), riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine (p 4) ning loodusväärtuste kaitse (p 5). RMK peab oma tegevust planeerides ja ellu viies, sh metsatööde asukohti planeerides ning metsateatisi esitades, arvestama riigile tulu teenimise vajadusega, ent tagama ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise ja loodusväärtuste kaitse. Sellises olukorras ei saa RMK-d võrdsustada äriühingutega. RMK-l on olemas õigusosakond. Lisaks kohalduvad ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) põhimõtted, mille kohaselt ei tohi kohtumenetlus olla ebamõistlikult kallis.
11.Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrusega rahuldati RMK taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõisteti kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni p 1). Muus osas jäeti RMK menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2). Menetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud kaebaja kanda, kuid kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 108 lg-d 4 ja 8, § 109). RMK-d ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ja tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et tal on õigusosakond. Haldusasi ei ole keerukaks, kuid on mahukas. Kolmanda isiku õigusabikulud on põhjendatud. Siiski on sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ja võiks tulevikus takistada keskkonnaasjades kohtusse pöördumist. Keskkonnaasjades ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis (Århusi konventsiooni art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Metsandussektoris aktiivselt tegutseval RMK-l tuleb arvestada võimalike kaebuste ja kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse eesmärk ei ole enda subjektiivsete õiguste kaitse, vaid Eesti keskkonna kaitse. Kohtusse pöördumisel peab ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Ehkki kohus lõpetas kõigi seitsme RMK-d puudutava metsateatise osas menetluse, ei saa sellest järeldada, et kolmanda isiku menetluskulud tuleks kõik kanda kaebajal. Metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Samas on kaebaja seisukohad olnud erinevates kaebustes läbivalt samad, seega ei saa korduv seisukohtade esitamine olla sedavõrd ajamahukas, nagu RMK seda väidab.
MÄÄRUSKAEBUS
12.RMK palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada RMK taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vähemalt 50% ulatuses ning mõista kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud vähemalt 743,34 eurot.
3(6)
3-22-370 Halduskohus ei põhjendanud, miks ta ei pea haldusasja keerukaks. Århusi konventsiooni art 9 lg 4 kohaselt peavad väljamõistetavad menetluskulud olema ausad ja õiglased. Erisätteid keskkonnaasjades menetluskulude väljamõistmise kohta kehtestatud ei ole ja lähtuda tuleb HKMS § 109 lg-st 6. Halduskohus on ka teistes metsateatistega seotud vaidlustes lähtunud Århusi konventsioonist ning mõistnud kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud 600–700 eurot. Miks halduskohus pidas praeguses asjas põhjendatuks menetluskulusid üksnes 100 euro ulatuses, kohtumäärusest ei selgu. Kaebaja seisukohad ei olnud läbivalt samad. Kohus eraldas kaebuse nõuded, sest siinses asjas vaidluse all olevad metsateatised puudutavad raieid Saarde valla rohevõrgustiku alale jäävates metsise elupaikades, haldusasjas nr 3-22-389 aga Surju valla rohealal asuvad must-toonekure elupaiga lähedusse jäävaid raieid. Seega olid kaebaja argumendid ja vaidlustatud metsateatistega seonduvad asjaolud piisavalt erinevad, et põhjendada kaebuse nõuete eraldamist 12 haldusasjaks. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et kaebaja seisukohad olid läbivalt samad, tuli RMK-l kõik need suuremahulised asjad läbi vaadata. Halduskohus tegi mitmeid määruseid metsateatiste osalise tagastamise ja menetlusse võtmise kohta. Kaebaja argumendid ei olnud koondatud ühte kaebusesse. Ainuüksi haldusasjas nr 3-22-370 esitas kaebaja kokku 3 kaebust. Põhjendamatu on eeldada, et RMK oleks saanud esitada igas haldusasjas ühe samasisulise seisukoha. Algselt vaidlustas kaebaja kõik metsateatised (haldusasjad nr 3-22-124 ja nr 3-22-206). Halduskohus tegi 27.01.2022 asjas nr 3-22-206 määrusega kaebajale ettepaneku nõuete süstematiseerimiseks. Seega põhjustas olukorra, kus RMK pidi esitama kohtu hinnangul samu seisukohti mitu korda, halduskohtu tegevus. Kui halduskohus leidis, et nii kaebaja kui RMK seisukohad on läbivalt olnud samad, puudunuks põhjus jagada kaebust mitmeks haldusasjaks. RMK taotletud menetluskulud summas 1486 eurot ei saa olla keskkonnaorganisatsiooni jaoks koormavad, sest nt haldusasjas nr 3-22-647 on kaebaja taotlenud lepingulise esindaja kasutamisega seoses tekkinud menetluskulude väljamõistmist ca 23 000 euro ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel RMK määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 ei sätesta menetluskulude jaotusele erisusi juhuks, kui menetlus lõpetatakse kaebetähtaja rikkumise tõttu ja seda ei ennistata. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 ls 1). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
15.Ringkonnakohtus käib vaidlus halduskohtu määruse õiguspärasuse üle üksnes selles osas, milles halduskohus jättis RMK menetluskulud tema enda kanda. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus HKMS § 197 lg 1 ja § 203 lg 2 alusel halduskohtu määrust muus osas, sh osas, millega halduskohus mõistis kaebajalt RMK kasuks menetluskulud välja. 4(6)
3-22-370
16.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et RMK-d ei ole põhjendatud käsitada praeguses asjas menetluskulude jagamisel sarnaselt haldusorganile.
17.Riigimetsa majandamist ja selle finantseerimist korraldab riigivara valitseja, kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK (MS § 43 lg 2), mis on riigitulundusasutus, kelle põhiülesandeks on riigimetsa majandamine (MS § 43 lg 2 ja § 47 lg 1). Põhiülesande täitmiseks tegeleb RMK riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse andmise; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müügi; metsasaaduste töötlemise ja töötlemissaaduste müügi; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamise ja loodusväärtuste kaitsega (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-s 9. Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise ning täidab metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi (MS § 43 lg-d 5 ja 7). RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele (MS § 48 lg 3).
18.Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha (18.04.2023 määrus nr 3-22-124, p 16) juurde, et RMK täidab talle metsaseadusega, teiste õigusaktide ja põhimäärusega pandud avalikke funktsioone, mille vastu on üldine huvi. RMK tegevus toetab ja abistab riigil saavutada konkreetses valdkonnas seatud eesmärke ja realiseerida majanduslikke huve. RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ja põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Seejuures ei ole tähtsust, missuguse menetlusosalise staatus on vaidluses RMK-l. Samamoodi kui Keskkonnaamet, esindab ka RMK riigi huve. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud HKMS § 104 lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), osutab, et menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitada riigi haldusorganiga.
19.Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32; 24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine ja raielubade taotlemine, mille tegemisel tuleb tal majanduslike huvide kõrval arvestada ka loodusväärtustega (MS § 48 lg 2 p-d 1 ja 5). Asjas võisid tõusetuda küll spetsiifilised mitut õigusvaldkonda puudutavad küsimused, kuid need ei väljunud RMK põhiülesannete raamidest. Seega seondub vaidlus RMK põhitegevusega. RMK õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt ei olnud põhjendatud ja määruskaebusega vaidlustatud osas tuleb RMK õigusabikulud HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.
20.Põhitegevusest väljuvaks ei muuda vaidlust selle sisu ega mahukus. RMK peab ülesannete täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud metsateatistest ja nende realiseerimisest. Kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada ka pahatahtlikuks. Kaebaja vaidlustas korraga mitmeid raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura aladele. Sarnastes raielubade õiguspärasust puudatavates vaidlustes puudub välja kujunenud kohtupraktika. Mitmed sarnased kaebaja algatatud kohtuvaidlused on pooleli (nt 5(6)
3-22-370 haldusasjad nr 3-21-2778, nr 3-22-368 ja nr 3-22-358). Keskkonnaorganisatsioonide algatatud kaebustes, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid, on praegu menetlus käimas ka Riigikohtus (nt haldusasjad nr 3-21-979 ja nr 3-21-1187).
21.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus RMK määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi RMK menetluskulude välja mõistmata jätmist puudutavas osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.