Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-358
Haldusasi
Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063 ja 50000526069 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad FE, KV ja MP Vastustaja – Keskkonnaamet Kaasatud haldusorgan (varem kolmas isik) – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja v.adv Indrek Lillo
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kõrvaldada haldusasja nr 3-22-358 menetlusest kolmanda isikuna Riigimetsa Majandamise Keskus.
Kaasata Riigimetsa Majandamise Keskus haldusasja nr 3-22-358 menetlusse haldusorganina arvamuse andmiseks.
Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22358 resolutsiooni punkt 4. Teha Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas uus otsus, millega jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris 17.12.2021–23.12.2021 metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063 ja 50000526069, millega andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) load lage- ja harvendusraieteks Pärnu linnas Taali metskond 5 (katastritunnus 56801:005:0277) ja Taali metskond 135 (katastritunnus 56801:005:0143) kinnistutel.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.01.2022 kaebuse, milles vaidlustas kokku ca 300 metsateatist ja metsakaitseekspertiisi akti (haldusasi nr 3-22-124). Tallinna Halduskohus kaasas 19.01.2022 määrusega kolmanda isikuna haldusasja menetlusse mh Riigimetsa Majandamise Keskuse. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega iseseisvaks menetlemiseks haldusasjas nr 3-22-358 nõuded, mis puudutasid raieid Paikuse valla rohevõrgustiku alal metsise elupaikade lähedal (kokku 60 metsateatist). Halduskohus määras ühtlasi, et RMK jääb kolmanda isikuna kaasatuks mh haldusasja nr 3-22-358 menetlusse. Pärast kaebuse osalist tagastamist Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrusega ja menetluse osalist lõpetamist Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrusega jäid haldusasja nr 3-22-358 menetlusse nõuded tühistada metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063 ja 50000526069.
3.Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2022 otsusega Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku RMK kasuks välja menetluskulud 600 eurot (resolutsiooni p 4). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2723,33 eurot (käibemaksuta). Kohus peab sarnaselt haldusasjadele nr 3-22-124 ja nr 3-22-364 põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ja menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes pöördus kohtusse laiemalt Eesti keskkonna kaitseks. Kuna menetluskulude väljamõistmine ei tohi olla karistuslik ega piirata ülemäära keskkonnaorganisatsiooni kohtusse pöördumist, on põhjendatud mõista HKMS § 108 lg-te 8 ja 11 alusel kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja osaliselt. 2(4)
3-22-358
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 30.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 30.11.2022 otsuse resolutsiooni p 4 ja uue otsusega jätta RMK menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata ning kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. RMK-d tuleb käsitada analoogselt haldusorganiga ning seega ei olnud RMK menetluskulude kaebajalt väljamõistmine kohtupraktikast tulenevalt põhjendatud, sest vaidlus oli seotud RMK igapäevase põhitegevusega. RMK ülesandeid arvestades ei saa teda võrdsustada äriühingutega. RMK kasuks menetluskulude väljamõistmine võiks ka takistada keskkonnaorganisatsioonidel halduskohtusse pöördumist.
5.Riigimetsa Majandamise Keskus palub 01.02.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RMK ei ole haldusorgan ja põhjendatud ei ole teda haldusorganiga võrdsustada. Kaebaja vaidlustas Keskkonnaameti, mitte RMK tegevust. Seega ei saa RMK-le kohaldada ka haldusorgani menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid. Vaidlus väljus ka RMK igapäevase põhitegevuse raamidest ja kaebaja algatas lühikese aja (ca kolme kuu) jooksul 30 haldusasja, milles RMK ei ole ilmselgelt võimeline iseseisvalt osalema. Halduskohtu poolt välja mõistetud 600 eurot ei ole ülemäärane ega takista kaebajal oma kaebeõiguse teostamist. Väljamõistetavaid menetluskulusid on HKMS § 109 lg 6 alusel väga olulisel määral vähendatud, kuid RMK ei ole pidanud õigusrahu huvides vajalikuks seda vaidlustada. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist õigusnormi on halduskohus valesti kohaldanud.
Keskkonnaamet apellatsioonkaebuse suhtes seisukoha ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus märgib, et RMK on Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 ja 18.02.2022 määrustega haldusasjas nr 3-22-124 kaasatud ka praeguse haldusasja nr 3-22-358 menetlusse HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna ekslikult.
8.RMK on riigimetsa majandamiseks loodud Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki (vt metsaseaduse (MS) § 43 lg 2, § 47 lg 1, § 48 lg 1; Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ §-d 1 ja 2). Kuna RMK ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei ole õige käsitada teda kohtumenetluses kolmanda isikuna. RMK on haldusmenetluse seaduse § 8 ja HKMS § 15 lg 2 tähenduses haldusorgan, kes osaleb halduskohtumenetluses riigi nimel (vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.1; 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402, p 14).
9.Raielubade peale esitatud kaebuse lahendamisel ei ole tegemist omandivaidlusega, mille puhul on HKMS § 44 lg-ga 4 antud kaebeõigus ka riigile, seetõttu ei ole alust RMK-d kolmanda isikuna kaasata mh riigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana. Riik kui metsaomanik ei saa pöörduda kaebusega halduskohtusse eesmärgiga vaidlustada Keskkonnaameti tegevust metsateatiste registreerimisel, sest selleks on nähtud ette teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1; vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.2; 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402, p-d 21–22). Praegune vaidlus puudutas küll RMK ülesandeid (MS § 48 lg 1 ja lg 2 p 1), kuid selliseks puhuks on nähtud ette haldusorgani kaasamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse andmiseks, mitte kolmanda isikuna. Kaasatud haldusorganina saab RMK esitada kaebusele mh vastuväited, et metsateatised olid vajalikud tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks (vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.3).
3(4)
3-22-358
10.Kuna RMK on praeguse haldusasja menetlusse HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna kaasatud põhjendamatult, siis tuleb RMK kolmanda isikuna menetlusest HKMS § 21 lg 5 alusel kõrvaldada. Kuivõrd vaidlus puudutab RMK ülesandeid, tuleb ta kaasata haldusasja menetlusse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse andmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-22-368, p 10; 31.05.2023 otsus nr 3-21-1203, p 10.5).
11.Põhjusel, et RMK tulnuks algusest peale kaasata menetlusse haldusorganina arvamuse andmiseks, mitte kolmanda isikuna, siis ei saanud halduskohus HKMS § 108 lg 8 alusel mõista kaebajalt välja ka RMK menetluskulusid. HKMS § 24 lg 2 järgi ei ole kaasatud haldusorganil neid menetlusosalise õigusi, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 järgi saavad menetluskulude hüvitamist taotleda üksnes pooled ja kolmas isik.
12.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 otsuse resolutsiooni p-i 4 ja teeb RMK menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas asjas uue otsuse, jättes RMK menetluskulud esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Poole kohta sätestatut kohaldatakse mh apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes. HKMS § 109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
14.Päästame Eesti Metsad MTÜ tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Ehkki kaebaja on taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, ei ole see põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluses on omavahel vaielnud üksnes kaebaja ja RMK ning ringkonnakohus ei tee lahendit vastustaja kahjuks. Kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotus, on asi sisuliselt lahendatud halduskohtus ja apellatsiooniastme menetluskulude jaotust ei saa mõjutada halduskohtule esitatud kaebuse, vaid ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamise osakaal (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-1515, p-d 21–22).
15.Kuivõrd HKMS § 108 lg 1 teise lause kohaselt saab apellatsioonimenetluses poole kohta sätestatut kohaldada ainult sellise kolmanda isiku suhtes, kes on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, ning RMK ei ole praeguses asjas halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud (erinevalt haldusasjast nr 3-22-368), siis ei saa tema suhtes kohaldada poole kohta sätestatut. Seega jäävad Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 23).
16.Keskkonnaamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ja seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. RMK kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad HKMS § 24 lg 2 ja § 108 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.