Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Andreas Paukštys (eesistuja), Kristjan Siigur ja Kaupo Kruusvee
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Haldusasja number
29.11.2022, Tallinn
Haldusasi
X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.04.2022 käskkirja tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning tasu teenistusest puudutud aja eest väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X. X. esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
3-22-998
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“). 15.03.2022 vestlusest valvebüroo juhi ja kaebaja vahel jääb veendumus, et kaebaja peab võimalikuks Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas üles näidata mõistmist. 4.3 Politseiametniku kutsesobivusnõuete kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas. Iga politseiametnik on andnud teenistusse asudes vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Politseiametniku vande andmine on usaldussuhte tekkimise fundamentaalseks aluseks ning ühtlasi teenistusse asumise kohustuslikuks eelduseks. Vaenuliku riigi tegevust toetades rikub politseiametnik ka enda poolt antud ametivannet. 4.4 Kaebaja ei ole võimeline ette nägema oma seisukohtade välja ütlemise tagajärgi, tal puudub analüüsi- ja sünteesivõime päevakajaliste sündmuste osas ning ta ei oska eristada olulist ebaolulisest. Kui ametnik käitub vastuoluliselt ja tema väljaütlemised jätavad võimaluse temast kaheti aru saada ka peale korduvat küsimist, siis puudub tööandjal veendumus, et tegemist on ausa ja lojaalse ametnikuga, kes suudab pingeolukorras tulemuslikult teha meeskonnatööd.
politseiametniku isikuomadusele seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette Eesti Vabariigile mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav ja/või konkreetse dokumenti alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ning teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla meelevaldne. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja lojaalsuses ei saa olla piisavalt veendunud. 5.4 Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud. Vahetu juhiga 15.03.2022 toimunud vestlusel pidas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale mõistetavaks öeldes, et „Kui vene inimesti pahatahtlikult diskrimineeritakse, siis on mõistetav, kui RUS [Venemaa] oma inimesi kaitseb“ (vt kaebaja 02.05.2022 menetlusdokumendi lisa 2 – vestluse kokkuvõte, dtl 12). Samuti nähtub vestluse kokkuvõttest, et kaebaja vähemalt möönab Luganski ja Donetski omariikluse võimalikkust („Appi kutsusid Luganks ja Donetsk, kes soovivad oma riiklust kaitsta“; „Luganskis ja Donetskis ei oleks 2014.a tohtinud asja nii kaugele lastagi, et neil tekiks soov oma riigid kehtestada“; „Luganski ja Donetski osas ei oska öelda, mida RUS [Venemaa] peaks tegema, kas jätkama tunnustamist või mitte“) (vt samas). Eesti Vabariik ja rahvusvaheline kogukond peab neid piirkondi kestvalt Ukraina osaks. Kaebaja seisukohad lähtuvad seega Venemaa Föderatsiooni ametlikust seisukohast, et Luganskis ja Donetskis on omariiklus korrektselt välja kuulutatud, mis vastandub aga üheselt Eesti Vabariigi ametlikule seisukohale. TLT Lilleküla osakonna töötajatega 28.02.2022 toimunud vestlusel õigustas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale (vt vastustaja 22.06.2022 menetlusdokumendi lisad 5 ja 6 - PPA sisekontrollibüroo 22.03.2022 ettekanded, dtl 57-60). Samal vestlusel ei tunnistanud kaebaja Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal (vt samas). Kuna kaebaja pole eeltoodud väljaütlemisi eitanud, siis puudub kohtul alus vastustaja esitatud teabes kahelda. Kolm aastat varem on kaebaja postitanud Facebook ́is oma konto seinale pildi Nõukogude Liidu sümboolikaga punalipust tekstiga „Moй дед вoeвaл за диктатура пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“) (vt vastustaja 25.06.2022 menetlusdokumendi lisa - Facebook ́is kaebaja konto seinale 15.03.2018 postitatud pilt, dtl 63), millega demonstreeris oma poolehoidu Venemaal 1917. aastal relvastatud riigipöördega võimu haaranud totalitaristlikule režiimile, mis aasta hiljem tungis kallale ka Eesti Vabariigile ja vallandas siin paljude inimeste elu nõudnud punase terrori. 5.5 Kohus leiab, et euroopaliku arengutee valinud Ukrainale sõjalise kallaletungi avalik õigustamine (TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestlus) ja Eesti Vabariigi 1940. aastal okupeerimise avalik mittetunnistamine (TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestlus) ning varasem poolehoiuavaldus mh ka Eesti Vabariiki sõjalisel teel hävitada püüdnud totalitaristlikule režiimile (Facebook ́is kaebaja konto seinale postitatud pilt) on asjaolud, mis kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses Eesti Vabariigile. Nimelt tähendab lojaalsus mh ka usaldatavust (vt EKSS 2009; https://www.eki.ee/dict/ekss/ index.cgi?Q=lojaalne). Isik, kelle väärtuspilt ei sobitu Eesti väärtusruumi, pole piisavalt usaldusväärne selleks, et täita ametiülesandeid Eesti siseriiklikku julgeolekut tagavas institutsioonis. Sellise isiku puhul puudub riigil kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti
põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja väljendas oma seisukohti teenistusvälisel ajal, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel seetõttu määravat tähtsust. Samuti nagu ka mitte kaebaja hinnang, et tema poliitilised eelistused pole kutsetegevusele kunagi mõju avaldanud. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab võimalikuks toetada Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ning on samas kahtluse alla Eesti Vabariigi okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ei õigusta politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus Eesti Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti Vabariigile. 5.6 Kaevatav otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis kohtu hinnangul sellest selgelt kaalukam. 5.7 Puutuvalt kaebaja hinnangusse, et temaga vahetu juhi poolt 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei vastanud arenguvestluse eesmärgile, märgib kohus, et käesoleva vaidluse seisukohalt pole oluline, kas tegemist oli arenguvestlusega või mitte. Kui politseiametniku juht saab teavet, mis viitab ametniku võimalikule ebalojaalsusele, on juhi kohustus seda teavet kontrollida, ametnikuga vestelda ning saadud teabe pinnalt seisukoht kujundada. 5.8 Seega on kaebaja politseiteenistusest vabastamine toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus kaevatava käskkirja tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja talle teenistusest puudutud aja eest tasu välja mõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.