Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-998
Haldusasi
S.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.04.2022 käskkirja nr 1.9-2.5/146p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.L , esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja U.S
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.L-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
05.06.2023 kohtuistungil
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-998 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-998 Kaebaja ligi 27-aastase karjääri jooksul ei ole kordagi varem tekkinud kahtlusi tema lojaalsuses. Vastustaja tegi läbi viidud vestlusest ekslikud järeldused. Vastustaja pole piisavalt põhjendanud, milles seisneb kaebaja ebalojaalsus. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei väljendanud vestlusel “üheselt ja selgelt” seisukohta Ukrainas toimuva kohta, ei tähenda seda, et ta ei ole lojaalne Eesti Vabariigile. Vastustaja ei saanud kaebajast piisavalt aru. Vestluse kokkuvõttest ei saa teha järeldust, justkui kaebaja peaks mõistetavaks Luganski ja Donetski piirkondades toimuvat. Kaebaja ei tahtnud tekitada muljet, et ta õigustab Venemaa tegevusi. Vastates küsimusele, kas ta peab Ukrainas toimuvat õigeks, ütles ta sõnaselgelt, et see ei ole õige ja sõda tuleks kohe lõpetada. Samuti rõhutas ta, et Venemaa peaks oma väed Ukrainast välja viima. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustajale tundub, et kaebaja ei ole näidanud valmisolekut Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise korraldamiseks. Vestluse läbiviimise ajal oli kaebaja juba kontaktis Ukraina sõjapõgenikega teisel tööl, mis on fikseeritud ka vastusena 10. küsimusele. Kaebaja palub end teenistusse ennistada ja taotleb sunnitult teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmist, kuna ta kasvatab viieaastast last.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vaidlustatud käskkirjast on, arvestades ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitusi, võimalik aru saada selliselt, et kaebaja on politseiteenistusest vabastatud kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja põhjusel, et vastustajal puudub kindlus, et kaebaja on lojaalne Eesti Vabariigile ning aus ja isikuomadustest tulenevalt võimeline täitma politseile pandud ülesandeid. 3(9)
3-22-998 Mitte kõik vastustaja etteheited kaebaja isikuomaduste kohta pole veenvad. Pelgalt selle pinnalt, et kaebaja ei ole avaldanud PPA ametnikega vesteldes selget seisukohta enda suhtumisest Venemaa tegevusse Ukrainas, ei saa langetada otsust kaebaja aususe või ebaaususe kohta. Ebaselge on ka see, millel rajaneb vastustaja teine põhimõtteline järeldus, et kaebajal puudub võime teha vahet õigel ja valel ning heal ja kurjal. Vastustaja väide, et kaebaja on negatiivselt mõjutanud PPA mainet, pole kutsesobivusnõuete kontekstis asjakohane. Vastustaja väide, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni tegevust toetades rikkunud enda poolt antud ametivannet, seostub kaebaja lojaalsuskohustusega Eesti Vabariigi ees. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-test 1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ (määrus nr 141) § 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile. Selles sättes on lojaalsuskohustus seejuures asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadustele seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette Eesti Vabariigile mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav või konkreetse dokumendi alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ja teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla meelevaldne. Asjas on tuvastatud, et vahetu juhiga 15.03.2022 toimunud vestlusel pidas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale mõistetavaks, öeldes, et: „Kui vene inimesti pahatahtlikult diskrimineeritakse, siis on mõistetav, kui RUS [Venemaa] oma inimesi kaitseb“ (vt vestluse kokkuvõte, dtl 12). Samuti nähtub vestluse kokkuvõttest, et kaebaja vähemalt möönab Luganski ja Donetski omariikluse võimalikkust: „Appi kutsusid Lugansk ja Donetsk, kes soovivad oma riiklust kaitsta“; „Luganskis ja Donetskis ei oleks 2014. a-l tohtinud asja nii kaugele lastagi, et neil tekiks soov oma riigid kehtestada“; „Luganski ja Donetski osas ei oska öelda, mida RUS [Venemaa] peaks tegema, kas jätkama tunnustamist või mitte“ (vt samas). Eesti Vabariik ja rahvusvaheline kogukond peab neid piirkondi kestvalt Ukraina osaks. Kaebaja seisukohad lähtuvad seega Venemaa Föderatsiooni ametlikust seisukohast, et Luganskis ja Donetskis on omariiklus korrektselt välja kuulutatud, mis vastandub üheselt Eesti Vabariigi ametlikule seisukohale. TLT Lilleküla osakonna töötajatega 28.02.2022 toimunud vestlusel õigustas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale (vt PPA sisekontrollibüroo 22.03.2022 ettekanded, dtl 57‒60). Samal vestlusel ei tunnistanud kaebaja Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. a-l (vt samas). Kuna kaebaja pole eeltoodud väljaütlemisi eitanud, puudub alus vastustaja esitatud teabes kahelda. Kolm aastat varem on kaebaja postitanud Facebookis oma seinale pildi Nõukogude Liidu sümboolikaga punalipust tekstiga: „Moй дед вoeвaл за диктатура пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“, Facebookis kaebaja seinale 15.03.2018 postitatud pilt, dtl 63), millega demonstreeris oma poolehoidu Venemaal 1917. a-l relvastatud riigipöördega võimu haaranud totalitaristlikule režiimile, mis aasta hiljem tungis kallale ka Eesti Vabariigile ja vallandas siin paljude inimeste elu nõudnud punase terrori. 4(9)
3-22-998 Euroopaliku arengutee valinud Ukrainale sõjalise kallaletungi avalik õigustamine ja Eesti Vabariigi 1940. aastal okupeerimise avalik mittetunnistamine (TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestlus) ning varasem poolehoiuavaldus mh ka Eesti Vabariiki sõjalisel teel hävitada püüdnud totalitaristlikule režiimile (Facebookis kaebaja seinale postitatud pilt) on asjaolud, mis kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses Eesti Vabariigile. Nimelt tähendab lojaalsus mh ka usaldatavust (vt EKSS 2009). Isik, kelle väärtuspilt ei sobitu Eesti väärtusruumi, pole piisavalt usaldusväärne selleks, et täita ametiülesandeid Eesti siseriiklikku julgeolekut tagavas institutsioonis. Sellise isiku puhul puudub kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja väljendas oma seisukohti teenistusvälisel ajal, ei oma vaidluse lahendamisel seetõttu määravat tähtsust, nagu ka kaebaja hinnang, et tema poliitilised eelistused pole kutsetegevusele kunagi mõju avaldanud. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab võimalikuks toetada Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ning seab samas kahtluse alla Eesti Vabariigi okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ei õigusta politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus Eesti Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti Vabariigile. Vaidlustatud otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis kohtu hinnangul sellest selgelt kaalukam. Puutuvalt kaebaja hinnangusse, et temaga vahetu juhi poolt 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei vastanud arenguvestluse eesmärgile, märgib kohus, et praeguse vaidluse seisukohalt pole oluline, kas tegemist oli arenguvestlusega või mitte. Kui juht saab teavet, mis viitab ametniku võimalikule ebalojaalsusele, on juhi kohustus seda teavet kontrollida, ametnikuga vestelda ja saadud teabe pinnalt seisukoht kujundada. Kaebaja politseiteenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-998 rakendusvaldkonnast. Üldjuhul saab igaüks ka intuitiivsel tasandil aru, mis on lojaalsus. Olla lojaalne riigile, tähendab riigivõimu austamist, seaduskuulekat käitumist. Teiseks küsimuseks on lojaalsuse väljendamine. Hinnates kaebaja lojaalsuskohustuse väidetavat rikkumist, tuleb hinnata nii tema tegevust kui ka väljaütlemisi. Kaebaja on politseiteenistuses olnud üle 26 aasta, mis kahtlusteta tõendab tema lojaalsust tööandjale ja Eesti Vabariigile. Kaebajat on teenistuse eest autasustatud aumärkidega 10., 15. ja 20. teenistusaastal ning talle on teenete eest antud tunnustuskirju. Samuti on kaebaja aastate jooksul välja teeninud ülemkomissari auastme. Seega pole kaebaja oma tegudega näidanud välja ebalojaalsust. Kuni 2022. a märtsini pole keegi esitanud pretensioone ka seoses kaebaja väljaütlemistega. Ka kaebaja vahetu ülemus ei ole sõnaselgelt väljendanud seisukohta, nagu kaebaja oleks oma väljaütlemistes teada andnud, et ta toetab Venemaad, selle valitsust või presidenti või Venemaa agressiooni Ukrainas. Seega ei ole selge, millel põhineb kohtu veendumus kaebaja ebalojaalsuses. Kohus on valesti hinnanud kaebaja poolt 25.02.2022 Facebookis jagatud postitust. Jagatud pildil on näha kaks vastandlikku väidet – üks neist on „Путин ПРОБОЛТАЛСЯ нечаянно?“ („Kas Putin PAJATAS kogemata?“) ja teine, mis on üleval klõpsusööt (ingl k clickbite) kollasel taustal – „В словах Путина НИКОГДА нет ляпов“ („Putini sõnades pole MITTE KUNAGI vigu“). Kuna klõpsusöödu taga on tavaliselt eksitav ja vale informatsioon, mille eesmärk on tähelepanu tõmbamine, siis seda tulebki tõlgendada teistpidi – kritiseeritaval viisil. Postitusest, mille sisu ja mõtte kohta pole kaebajalt küsitud ja mille tekkemehhanism kaebaja Facebookis pole kohtule teada, pole võimalik teha ühetähenduslikku järeldust. Kohus ei ole tuvastanud postituse jagamise taga olevat kavatsust. Kohtuotsuse p-s 5.4 käsitletud PPA sisekontrolli 22.03.2022 ettekanded ei ole tõendina aktsepteeritavad, kuna nende koostamise aluseks olid kohtu poolt kontrollimata jäetud kuuldused. Ettekannetega on võimalik tõestada vestluse toimumist, kuid mitte vestluse sisu. Ka TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestluse toimumise kohta ei ole kohtule esitatud usaldusväärset informatsiooni. Kohtuotsuse p-s 5.5 heidetakse kaebajale ette tema väärtuspildi mittesobivust Eesti väärtusruumi, kuid ei ole selgitanud Eesti väärtusruumi ja kaebaja väärtuspildi ning nende mittesobivuse põhjuseid. Kaebaja 15.03.2018 Facebooki postituse juures on märkus, et selle jagamine ei anna alust teha järeldust kaebaja enda meelestatuse suhtes. Kaebaja tööandjat ei ole kuni viimase ajani see postitus häirinud ning alles pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu omistati sellele vastustaja poolt ühepoolne tähendus. Kohus on kaebaja selgitused seoses viidatud postitusega jätnud arvestamata. Isegi kui oletada, et kaebaja on lojaalsuskohustust rikkunud, ei ole sellele järgnenud teenistusest vabastamine proportsionaalne. Seadus näeb ette ka vähem riivavaid meetmeid. Teenistusest vabastamine on kaebaja õigusi kõige enam riivav meede ja selle kasuks otsustamisel peab isiku süü olema keskmisest suurem (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 26.09.1995 otsus asjas Vogt v. Saksamaa). Kohus ei ole seda tuvastanud.
3-22-998 mitmeid avaldusi Ukraina toetuseks. Isik, kes Eesti Vabariigi ametlikke seisukohti Venemaa Föderatsiooni tegevuse suhtes Ukrainas ei toeta, samuti eitab Eesti Vabariigi okupeerimist Venemaa poolt 1940. a-l, ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, sh selle põhiseaduslikule korrale ja teda ei saa usaldada täitma politseiametnikuna siseriikliku julgeoleku tagamise ülesannet. Kaebaja on oma väljaütlemistes, mida ilmestavad venemeelsed sotsiaalmeedia postitused, olnud selgelt ebalojaalne Eesti Vabariigile. Kaebaja välja toodud positiivsed asjaolud tema teenistuse kohta ei muuda olematuks tema toetust Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukrainas ja Nõukogude Liidu poolt Eesti okupeerimise eitamist, mis tulid ilmsiks pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina suhtes 24.02.2022. Kuna sellest päevast alates muutus julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt, tuli PPA-l suhtuda kaebaja väljaütlemistesse äärmiselt tõsiselt ja ta teenistusest vabastada vaatamata pikale teenistusele politseiametnikuna. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja ebalojaalsuse kohta puuduvad tõendid. Kaebaja väljaütlemised TLT-s on tõendatud. 15.03.2022 vestluses valvebüroo juhiga andis kaebaja tõenäoliselt juba teadlikult silutud ütlusi, kuna oli eelnevalt (11.03.2022) vestelnud PPA sisekontrollibüroo ametnikuga ja ilmselt teadlik, et tema väljaütlemistega võivad kaasneda tema politseiteenistust puudutavad tagajärjed. Kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud ebaproportsionaalne. Kaebaja vabastati teenistusest kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja sellisel juhul ei näe PPVS ega ATS politseiametniku suhtes ette muude meetmete rakendamist kui teenistusest vabastamine (PPVS §-d 38 ja 39, ATS § 15 p 5 ja § 95 lg 1). Kaebaja viidatud EIK 26.09.1995 otsuse asjas Vogt v. Saksamaa asjaolud on praeguse vaidluse asjaoludest erinevad.
3-22-998 vabastamise proportsionaalsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-702, p 9). Kui vastustaja põhjendused määratlemata õigusmõiste sisustamisel ja kohaldamisel on puudulikud, saab kohus haldusorgani asemel anda õigusliku hinnangu, kas kaebajat tuleb tema tegude või käitumise tõttu käsitada ebalojaalsena Eesti Vabariigile.
8(9)
3-22-998 seosest avaliku korra ja julgeolekuga (vt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 2 ja art 11 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.