lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-998/32

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-998/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3678
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-998

Haldusasi

S.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.04.2022 käskkirja nr 1.9-2.5/146p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S.L , esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja U.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.L-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.06.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-998 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-998 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei ja Piirivalveameti (PPA) 07.04.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.5/146p vabastati Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valvepolitseinik vanemkomissar S.L politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu. Käskkirja õigusliku alusena on märgitud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 koosmõjus politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 39 lg-ga 1. Käskkirja põhjenduste kohaselt viis Põhja prefektuuri valvebüroo juht ajendatuna alates märtsi keskpaigast talle laekunud tähelepanekutest S.L-i seisukohtadest seoses Ukrainas toimuva sõjaga 15.03.2022 läbi vestluse, mille pinnalt kogumis saab järeldada, et S.L peab võimalikuks Venemaa Föderatsiooni tegevuse suhtes Ukrainas üles näidata mõistmist. S.L kahjustab (eelkõige Ukraina sõjast tingitud põgenikekriisi olukorras), esitledes Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas õigustava huvirühma seisukohti, negatiivselt PPA mainet ja avaliku teenistuse usalduseväärsust ning selline käitumine võib kaasa tuua konflikti kolleegidega ja pingeolukorra, mis mõjutab head koostööd meeskonnas. Politseiametniku kutsesobivusnõuete kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, kusjuures Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valvegrupi valvepolitseiniku ametikoht, millel S.L töötab, eeldab jäägitut ausust ja lojaalsust Eesti Vabariigile. PPA põhjendatud huvidele ei vasta agressorriigi tegevuste kaitsmine. Rahvusvahelist õigust rikkuva ja sõjakuritegusid toime paneva riigi ja selle esindajate ebaseadusliku ja kuritegeliku tegevuse avalik aktsepteerimine, heakskiitmine või toetamine ilmestab seda, et politseiametnikul puudub võime teha vahet õigel ja valel, heal ja kurjal, ent see omadus on politseiniku üks olulisemaid isiksuse- ja kutsesobivuse eeldusi ning selle puudumine välistab töötamise politseiametnikuna. S.L ei ole võimeline ette nägema oma seisukohtade väljaütlemise tagajärgi, tal puudub päevakajaliste sündmuste analüüsi- ja sünteesivõime ning ta ei oska eristada olulist ebaolulisest. Kui ametnik käitub vastuoluliselt ja tema väljaütlemised jätavad võimaluse kaheti aru saada ka peale korduvat küsimist, puudub tööandjal veendumus, et tegemist on ausa ja lojaalse ametnikuga, kes suudab pingeolukorras tulemuslikult teha meeskonnatööd.
2.S.L esitas 02.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.04.2022 käskkirja nr 1.92.5/146p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, sest 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei vasta ATS-s sätestatud arenguvestluse eesmärgile, kuna kaebajaga ei arutatud ametniku tulemusi ega ametialast arengut, vaid vestlus keskendus kaebajale Ukrainas toimuvat puudutavate küsimuste esitamisele. Isegi kui kaebaja väljendas oma seisukohti seoses Ukrainas toimuvaga, tegi ta seda mitte politseiametniku kohustuste täitmise ajal, vaid oma vabal ajal. Põhiseadusega tagatud sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtuseid. Kaebaja ei ole midagi sellist teinud ega öelnud, mis viitaks tema ebalojaalsusele. Käskkirjas osutatud tähelepanekud kaebaja väidetavate väljaütlemiste kohta pärinevad anonüümsetest allikatest. 2(9)

3-22-998 Kaebaja ligi 27-aastase karjääri jooksul ei ole kordagi varem tekkinud kahtlusi tema lojaalsuses. Vastustaja tegi läbi viidud vestlusest ekslikud järeldused. Vastustaja pole piisavalt põhjendanud, milles seisneb kaebaja ebalojaalsus. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei väljendanud vestlusel “üheselt ja selgelt” seisukohta Ukrainas toimuva kohta, ei tähenda seda, et ta ei ole lojaalne Eesti Vabariigile. Vastustaja ei saanud kaebajast piisavalt aru. Vestluse kokkuvõttest ei saa teha järeldust, justkui kaebaja peaks mõistetavaks Luganski ja Donetski piirkondades toimuvat. Kaebaja ei tahtnud tekitada muljet, et ta õigustab Venemaa tegevusi. Vastates küsimusele, kas ta peab Ukrainas toimuvat õigeks, ütles ta sõnaselgelt, et see ei ole õige ja sõda tuleks kohe lõpetada. Samuti rõhutas ta, et Venemaa peaks oma väed Ukrainast välja viima. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustajale tundub, et kaebaja ei ole näidanud valmisolekut Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise korraldamiseks. Vestluse läbiviimise ajal oli kaebaja juba kontaktis Ukraina sõjapõgenikega teisel tööl, mis on fikseeritud ka vastusena 10. küsimusele. Kaebaja palub end teenistusse ennistada ja taotleb sunnitult teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmist, kuna ta kasvatab viieaastast last.

3.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja teenistusest vabastamine on õiguspärane. Kuigi vaidlustatavas käskkirjas on selle andmise alusena märgitud üksnes 15.03.2022 toimunud vestluse kokkuvõte, viis kaebaja teenistusest vabastamiseni vestlus koosmõjus teiste kogutud tõenditega. Alates märtsi keskpaigast laekus PPA Põhja prefektuuri valvebüroo juhile tähelepanekuid seoses kaebaja seisukohtadega Ukraina sõja kohta. 02.03.2022 laekus PPA-le anonüümseks jääda sooviva isiku teade, et kaebaja võib olla Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini kuritegeliku režiimi toetaja. Samuti märkis teataja, et oma teises töökohas Tallinna Laste Turvakeskuses (TLT) räägib kaebaja, et Ukraina kutsus Venemaad appi ja Eesti Vabariik pole kunagi olnud okupeeritud. 25.02.2022 jagas kaebaja enda Facebooki seinal videot venekeelse pealkirjaga "В словах путина никогда нет ляпов. Πутин проболтался нечаянно?“ („Putini sõnades ei ole kunagi vääratusi. Putin rääkis ennast sisse kogemata?“). 15.03.2018 on kaebaja jaganud enda Facebooki seinal pilti Nõukogude Liidu sümboolikaga punasest lipust venekeelse sõnumiga „Moй дед вoeвaл за диктатура пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“). 15.03.2022 vestlusest valvebüroo juhi ja kaebaja vahel jäi veendumus, et kaebaja peab võimalikuks Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas üles näidata mõistmist. Politseiametniku kutsesobivusnõuete kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas. Iga politseiametnik on andnud teenistusse asudes vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Politseiametniku vande andmine on usaldussuhte tekkimise fundamentaalne alus ja ühtlasi teenistusse asumise kohustuslik eeldus. Vaenuliku riigi tegevust toetades rikub politseiametnik enda ametivannet.
4.Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2022 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vaidlustatud käskkirjast on, arvestades ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitusi, võimalik aru saada selliselt, et kaebaja on politseiteenistusest vabastatud kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja põhjusel, et vastustajal puudub kindlus, et kaebaja on lojaalne Eesti Vabariigile ning aus ja isikuomadustest tulenevalt võimeline täitma politseile pandud ülesandeid. 3(9)

3-22-998 Mitte kõik vastustaja etteheited kaebaja isikuomaduste kohta pole veenvad. Pelgalt selle pinnalt, et kaebaja ei ole avaldanud PPA ametnikega vesteldes selget seisukohta enda suhtumisest Venemaa tegevusse Ukrainas, ei saa langetada otsust kaebaja aususe või ebaaususe kohta. Ebaselge on ka see, millel rajaneb vastustaja teine põhimõtteline järeldus, et kaebajal puudub võime teha vahet õigel ja valel ning heal ja kurjal. Vastustaja väide, et kaebaja on negatiivselt mõjutanud PPA mainet, pole kutsesobivusnõuete kontekstis asjakohane. Vastustaja väide, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni tegevust toetades rikkunud enda poolt antud ametivannet, seostub kaebaja lojaalsuskohustusega Eesti Vabariigi ees. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-test 1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ (määrus nr 141) § 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile. Selles sättes on lojaalsuskohustus seejuures asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadustele seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette Eesti Vabariigile mittelojaalse politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav või konkreetse dokumendi alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile. Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ja teinud nende pinnalt loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla meelevaldne. Asjas on tuvastatud, et vahetu juhiga 15.03.2022 toimunud vestlusel pidas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale mõistetavaks, öeldes, et: „Kui vene inimesti pahatahtlikult diskrimineeritakse, siis on mõistetav, kui RUS [Venemaa] oma inimesi kaitseb“ (vt vestluse kokkuvõte, dtl 12). Samuti nähtub vestluse kokkuvõttest, et kaebaja vähemalt möönab Luganski ja Donetski omariikluse võimalikkust: „Appi kutsusid Lugansk ja Donetsk, kes soovivad oma riiklust kaitsta“; „Luganskis ja Donetskis ei oleks 2014. a-l tohtinud asja nii kaugele lastagi, et neil tekiks soov oma riigid kehtestada“; „Luganski ja Donetski osas ei oska öelda, mida RUS [Venemaa] peaks tegema, kas jätkama tunnustamist või mitte“ (vt samas). Eesti Vabariik ja rahvusvaheline kogukond peab neid piirkondi kestvalt Ukraina osaks. Kaebaja seisukohad lähtuvad seega Venemaa Föderatsiooni ametlikust seisukohast, et Luganskis ja Donetskis on omariiklus korrektselt välja kuulutatud, mis vastandub üheselt Eesti Vabariigi ametlikule seisukohale. TLT Lilleküla osakonna töötajatega 28.02.2022 toimunud vestlusel õigustas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale (vt PPA sisekontrollibüroo 22.03.2022 ettekanded, dtl 57‒60). Samal vestlusel ei tunnistanud kaebaja Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. a-l (vt samas). Kuna kaebaja pole eeltoodud väljaütlemisi eitanud, puudub alus vastustaja esitatud teabes kahelda. Kolm aastat varem on kaebaja postitanud Facebookis oma seinale pildi Nõukogude Liidu sümboolikaga punalipust tekstiga: „Moй дед вoeвaл за диктатура пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“, Facebookis kaebaja seinale 15.03.2018 postitatud pilt, dtl 63), millega demonstreeris oma poolehoidu Venemaal 1917. a-l relvastatud riigipöördega võimu haaranud totalitaristlikule režiimile, mis aasta hiljem tungis kallale ka Eesti Vabariigile ja vallandas siin paljude inimeste elu nõudnud punase terrori. 4(9)

3-22-998 Euroopaliku arengutee valinud Ukrainale sõjalise kallaletungi avalik õigustamine ja Eesti Vabariigi 1940. aastal okupeerimise avalik mittetunnistamine (TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestlus) ning varasem poolehoiuavaldus mh ka Eesti Vabariiki sõjalisel teel hävitada püüdnud totalitaristlikule režiimile (Facebookis kaebaja seinale postitatud pilt) on asjaolud, mis kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses Eesti Vabariigile. Nimelt tähendab lojaalsus mh ka usaldatavust (vt EKSS 2009). Isik, kelle väärtuspilt ei sobitu Eesti väärtusruumi, pole piisavalt usaldusväärne selleks, et täita ametiülesandeid Eesti siseriiklikku julgeolekut tagavas institutsioonis. Sellise isiku puhul puudub kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda. Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed – mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja väljendas oma seisukohti teenistusvälisel ajal, ei oma vaidluse lahendamisel seetõttu määravat tähtsust, nagu ka kaebaja hinnang, et tema poliitilised eelistused pole kutsetegevusele kunagi mõju avaldanud. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab võimalikuks toetada Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes ning seab samas kahtluse alla Eesti Vabariigi okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ei õigusta politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt olukorras, kus Eesti Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti Vabariigile. Vaidlustatud otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises kontekstis kohtu hinnangul sellest selgelt kaalukam. Puutuvalt kaebaja hinnangusse, et temaga vahetu juhi poolt 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei vastanud arenguvestluse eesmärgile, märgib kohus, et praeguse vaidluse seisukohalt pole oluline, kas tegemist oli arenguvestlusega või mitte. Kui juht saab teavet, mis viitab ametniku võimalikule ebalojaalsusele, on juhi kohustus seda teavet kontrollida, ametnikuga vestelda ja saadud teabe pinnalt seisukoht kujundada. Kaebaja politseiteenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.S.L palub 29.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on andnud vale hinnangu politseiniku lojaalsuskohustusele. Kehtiv seadusandlus ei sisalda lojaalsuskohustuse definitsiooni ja selle mõiste õiguslik sisustamine ei pruugi olla iga kord üks ja sama. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politseija Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 15) § 2 lg 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas. Kaebaja aususes ega seadusekuulekuses ei ole kahtlust. Kahtlus on lojaalsuses. Lojaalsuskohustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine sõltub 5(9)

3-22-998 rakendusvaldkonnast. Üldjuhul saab igaüks ka intuitiivsel tasandil aru, mis on lojaalsus. Olla lojaalne riigile, tähendab riigivõimu austamist, seaduskuulekat käitumist. Teiseks küsimuseks on lojaalsuse väljendamine. Hinnates kaebaja lojaalsuskohustuse väidetavat rikkumist, tuleb hinnata nii tema tegevust kui ka väljaütlemisi. Kaebaja on politseiteenistuses olnud üle 26 aasta, mis kahtlusteta tõendab tema lojaalsust tööandjale ja Eesti Vabariigile. Kaebajat on teenistuse eest autasustatud aumärkidega 10., 15. ja 20. teenistusaastal ning talle on teenete eest antud tunnustuskirju. Samuti on kaebaja aastate jooksul välja teeninud ülemkomissari auastme. Seega pole kaebaja oma tegudega näidanud välja ebalojaalsust. Kuni 2022. a märtsini pole keegi esitanud pretensioone ka seoses kaebaja väljaütlemistega. Ka kaebaja vahetu ülemus ei ole sõnaselgelt väljendanud seisukohta, nagu kaebaja oleks oma väljaütlemistes teada andnud, et ta toetab Venemaad, selle valitsust või presidenti või Venemaa agressiooni Ukrainas. Seega ei ole selge, millel põhineb kohtu veendumus kaebaja ebalojaalsuses. Kohus on valesti hinnanud kaebaja poolt 25.02.2022 Facebookis jagatud postitust. Jagatud pildil on näha kaks vastandlikku väidet – üks neist on „Путин ПРОБОЛТАЛСЯ нечаянно?“ („Kas Putin PAJATAS kogemata?“) ja teine, mis on üleval klõpsusööt (ingl k clickbite) kollasel taustal – „В словах Путина НИКОГДА нет ляпов“ („Putini sõnades pole MITTE KUNAGI vigu“). Kuna klõpsusöödu taga on tavaliselt eksitav ja vale informatsioon, mille eesmärk on tähelepanu tõmbamine, siis seda tulebki tõlgendada teistpidi – kritiseeritaval viisil. Postitusest, mille sisu ja mõtte kohta pole kaebajalt küsitud ja mille tekkemehhanism kaebaja Facebookis pole kohtule teada, pole võimalik teha ühetähenduslikku järeldust. Kohus ei ole tuvastanud postituse jagamise taga olevat kavatsust. Kohtuotsuse p-s 5.4 käsitletud PPA sisekontrolli 22.03.2022 ettekanded ei ole tõendina aktsepteeritavad, kuna nende koostamise aluseks olid kohtu poolt kontrollimata jäetud kuuldused. Ettekannetega on võimalik tõestada vestluse toimumist, kuid mitte vestluse sisu. Ka TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestluse toimumise kohta ei ole kohtule esitatud usaldusväärset informatsiooni. Kohtuotsuse p-s 5.5 heidetakse kaebajale ette tema väärtuspildi mittesobivust Eesti väärtusruumi, kuid ei ole selgitanud Eesti väärtusruumi ja kaebaja väärtuspildi ning nende mittesobivuse põhjuseid. Kaebaja 15.03.2018 Facebooki postituse juures on märkus, et selle jagamine ei anna alust teha järeldust kaebaja enda meelestatuse suhtes. Kaebaja tööandjat ei ole kuni viimase ajani see postitus häirinud ning alles pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu omistati sellele vastustaja poolt ühepoolne tähendus. Kohus on kaebaja selgitused seoses viidatud postitusega jätnud arvestamata. Isegi kui oletada, et kaebaja on lojaalsuskohustust rikkunud, ei ole sellele järgnenud teenistusest vabastamine proportsionaalne. Seadus näeb ette ka vähem riivavaid meetmeid. Teenistusest vabastamine on kaebaja õigusi kõige enam riivav meede ja selle kasuks otsustamisel peab isiku süü olema keskmisest suurem (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 26.09.1995 otsus asjas Vogt v. Saksamaa). Kohus ei ole seda tuvastanud.

6.PPA palub 30.01.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles seisneb lojaalsuskohustuse vale sisustamine halduskohtu poolt. Kaebaja väljaütlemiste ja vaadete kontekstis omab tähtsust, et Riigikogu on juba alates 2014. a-st seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega Ukrainas võtnud vastu 6(9)

3-22-998 mitmeid avaldusi Ukraina toetuseks. Isik, kes Eesti Vabariigi ametlikke seisukohti Venemaa Föderatsiooni tegevuse suhtes Ukrainas ei toeta, samuti eitab Eesti Vabariigi okupeerimist Venemaa poolt 1940. a-l, ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, sh selle põhiseaduslikule korrale ja teda ei saa usaldada täitma politseiametnikuna siseriikliku julgeoleku tagamise ülesannet. Kaebaja on oma väljaütlemistes, mida ilmestavad venemeelsed sotsiaalmeedia postitused, olnud selgelt ebalojaalne Eesti Vabariigile. Kaebaja välja toodud positiivsed asjaolud tema teenistuse kohta ei muuda olematuks tema toetust Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukrainas ja Nõukogude Liidu poolt Eesti okupeerimise eitamist, mis tulid ilmsiks pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina suhtes 24.02.2022. Kuna sellest päevast alates muutus julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt, tuli PPA-l suhtuda kaebaja väljaütlemistesse äärmiselt tõsiselt ja ta teenistusest vabastada vaatamata pikale teenistusele politseiametnikuna. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja ebalojaalsuse kohta puuduvad tõendid. Kaebaja väljaütlemised TLT-s on tõendatud. 15.03.2022 vestluses valvebüroo juhiga andis kaebaja tõenäoliselt juba teadlikult silutud ütlusi, kuna oli eelnevalt (11.03.2022) vestelnud PPA sisekontrollibüroo ametnikuga ja ilmselt teadlik, et tema väljaütlemistega võivad kaasneda tema politseiteenistust puudutavad tagajärjed. Kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud ebaproportsionaalne. Kaebaja vabastati teenistusest kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja sellisel juhul ei näe PPVS ega ATS politseiametniku suhtes ette muude meetmete rakendamist kui teenistusest vabastamine (PPVS §-d 38 ja 39, ATS § 15 p 5 ja § 95 lg 1). Kaebaja viidatud EIK 26.09.1995 otsuse asjas Vogt v. Saksamaa asjaolud on praeguse vaidluse asjaoludest erinevad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.
8.ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-test 1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei võeta teenistusse isikut seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vastavalt PPVS § 38 lg-le 1 võib politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele. PPVS § 39 sätestab, et politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selliseks määruseks on määrus nr 15 (halduskohus on otsuses ekslikult tuginenud määrusele nr 141, mis on kehtetu alates 01.01.2010), mille § 2 lg 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik mh olema lojaalne Eesti Vabariigile. Kui ilmneb asjaolu, mis välistaks isiku teenistusse võtmise, tuleb isik ATS § 95 lg 1 kohaselt teenistusest vabastada ja sätte kohaldajal puudub sellisel juhul kaalutlusõigus.
9.Määruse nr 15 § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud „lojaalne Eesti Vabariigile“ on määratlemata õigusmõiste. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel on PPA-l otsustusruum, mille kohtulik kontroll ei ole piiratud (vrd nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 28; 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 26). Määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleb vastustajal võtta arvesse ka tagajärje mõju isiku õigustele ja huvidele ning hinnata teenistusest 7(9)

3-22-998 vabastamise proportsionaalsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-702, p 9). Kui vastustaja põhjendused määratlemata õigusmõiste sisustamisel ja kohaldamisel on puudulikud, saab kohus haldusorgani asemel anda õigusliku hinnangu, kas kaebajat tuleb tema tegude või käitumise tõttu käsitada ebalojaalsena Eesti Vabariigile.

10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA määratlemata õigusmõiste sisustamisel eksinud, arvestades asjas kogutud tõendeid. 25.02.2022, s.o 1 päev pärast Ukraina sõja algust, jagas kaebaja oma Facebooki seinal videot (kuvatõmmis sellest dtl 51). Sisekontrolli ametniku 11.03.2022 vestluse kokkuvõtte (dtl 54) ja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt oli kaebaja arvates video näol tegemist lihtsalt ühe huvitava ennustuse või arvamusega. Kaebaja jagas kohtuistungil videost Youtube’i linki, mille ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde. Sellest videost ei nähtu, et tegemist oleks mingi ennustusega, vaid tegemist on ca 10 minutit pika videoga, kus üks ajakirjanik kirjeldab valdava osa ajast Venemaa Föderatsiooni ametlikule käsitlusele tuginedes Donbassis toimuvat, täpsemalt seda, kuidas venelasi seal taga kiusati ja kuidas Venemaal oli vaja neid aidata/päästa ning kuidas Ukraina on ise seal tekkinud probleemides süüdi. Selles kontekstis jääb apellatsioonkaebuses esitatud arutlus clickbite’st arusaamatuks, kaebaja ei ole väitnud, et ta postitas video eesmärgiga näidata Youtube’s levitatavat valeinformatsiooni. Video on emotsionaalselt laetud ja tegemist pole objektiivse käsitlusega. PPA ei ole eksinud, kui on videot hinnanud Venemaa propagandaks. Kuna kaebaja avaldas selle oma Facebooki seinal, võib järeldada, et kaebaja toetas seal esitatud seisukohti (nt ei ole kaebaja selles kajastatud seisukohti hukka mõistnud ega neid kriitiliselt kajastanud). Selle järeldusega on kooskõlas ka teised asjas esitatud tõendid, täpsemalt TLT töötajatega läbi viidud vestlused (dtl 57 ja 59). Nendest vestlustest nähtub, et kaks TLT töötajat on andnud kaebajaga 28.02.2022 toimunu intsidendile sama hinnangu ja kirjeldanud seda sarnaselt: kaebaja õigustas Venemaa käitumist Donbassis (s.o Ukraina ründamist), et venelased Donbassis „vabastada“, ja eitas Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. a-l. Kuna üleskirjutused töötajate ütluste kohta on omavahel kooskõlas ja vastuoludeta, ei ole usutav, et kaebajast saadi valesti aru. Ettekanded TLT töötajatega läbi viidud vestluste kohta pole lubamatud tõendid, sest kaebaja ei vaidle vastu, et selline vestlus toimus ja viidatud asjaolud olid arutlusel. Kaebaja väide on, et temast saadi valesti aru, kuid juba märgitud põhjustel ei pea kohus seda usutavaks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks peaks töötajate ütlusi hindama ebausaldusväärseteks mingil muul põhjusel.
11.Ehkki Yga 15.03.2022 toimunud vestlusest (dtl 12 ja 53) ei saa üheselt järeldada, et kaebaja toetab Venemaa Föderatsiooni ametlikku poliitikat ja jagab selle väärtusi igasuguse kriitikata, tuleb arvesse võtta, et see vestlus toimus pärast vestlust sisekontrollibüroo ametnikuga, mis tähendab, et kaebajal oli võimalus oma vastuseid ette valmistada ja läbi mõelda. Kaebaja vastused Yle olid ettevaatlikud ja ebamäärased (pole põhjalikult hinnanud, ei tea, ei oska öelda, ei oska hinnata, ei mäleta). Sarnaseid vastuseid andis kaebaja ka ringkonnakohtu istungil. Kaebaja 15.03.2018 Facebooki postitusel (dtl 63) pole asjas määravat tähendust, sest juba ülalviidatud tõendite alusel nende koosmõjus saab järeldada, et kaebaja ei ole lojaalne Eesti Vabariigile. Venemaa Föderatsioon on Ukraina sõja valguses Eesti Vabariigi suhtes vaenulik riik ning vaenuliku riigi ametliku poliitika kriitikavaba levitamine ja õigustamine vastandub Eesti Vabariigi huvidele ning põhiväärtustele. See ei vasta Eesti riigile lojaalselt politseiametnikult oodatavale käitumisele. Sellisele järeldusele jõudmisel ei oma kaebaja varasem veatu teenistus ega selle pikkus kaalutlusõiguse puudumise tõttu tähendust. Kaalutlusõiguse puudumise tõttu ei saanud PPA kaaluda kaebaja suhtes ka vähem riivava meetme kohaldamist. Kaebaja viide EIK lahendile Vogt v. Saksamaa ei ole asjakohane, sest vaidluse asjaolud ei ole sarnased ‒ õpetaja ja politseiametniku lojaalsuskohustus ei ole võrreldavad tulenevalt nende ametiülesannetest ning ametiülesannete

8(9)

3-22-998 seosest avaliku korra ja julgeolekuga (vt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 2 ja art 11 lg 2).

12.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
13.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja