X. X. kaebus Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X. X., esindaja v.adv Aleksei Ratnikov; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Jätta kaebus rahuldamata
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.11.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. esitas oma esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi vahendusel Tallinna Halduskohtule 12.10.2021 kaebuse Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 tühistamise nõudes. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda tühistamisnõuet, siis palub kaebaja tuvastada Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr. 5-2/21/471 tühisuse.
2.Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 06.12.2021.
3.Tallinna Halduskohtu 29.09.2022 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
4.Kaebaja esitas oma täiendavad selgitused koos menetluskulude hüvitamise taotlusega 17.10.2022 ning Tallinna Vangla vastas sellele 01.11.2022.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja selgitab, et ta on alates 31.05.2015 tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks. Lisaks sellele on X. X.ile allesjäänud töövõime 20% ulatuses antud ranged ettekirjutused võimalikult kergema töö tegemiseks, milles muuhulgas on märgitud, et temal on vastunäidustatud füüsiline töökoormus (vähemalt ühele käele ning seejuures tuleb üritada mitte koormata teist kätt). Lisaks sellele peab töötegemise koormus olema tema jaoks talutav, s.t. koormuse hindamisel lähtutakse mitte sooritatavate liigutuse keerukusest või rakendatavast jõust selle sooritamiseks, vaid isiku enda tajumisest ja taluvusest. Kuna vastustaja poolt määratud koristustöö oli sellist liiki, mis oli kaebajale arsti poolt vastunäidustatud, keeldus kaebaja antud tööde tegemisest. Tallinna Vangla poolt ei ole selgitatud kuidas on võimalik mopiga pesta põrandaid ühe käega.
6.Tallinna Vangla on korduvalt viidanud VangS § 37 lõikele 2, mille p 3 ütleb sõnaselgelt, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Tallinna Vangla töötajad ei ole välja selgitanud, kui keeruline on kambrit koristada ühe käega. Liiati, kambri pind ja vangla pind on drastiliselt erinevad. Seega ei saa väita, et kui kaebaja tuleb iseseisvalt toime oma kambri puhastamisega, kus tal abilist ei ole, siis järelikult saab ta hakkama ka Tallinna Vangla poolt määratud töödega. Seega ei saa väita, et X. X. on süüliselt rikkunud seadust ning põhjuseta keeldunud vanglaametniku korraldusi täitmast.
7.Vastustaja on asunud seisukohale, et kui X. X. saab käia spordisaalis jalgpalli mängimas, siis järelikult saab ta ka teha koristustöid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et jalgpalli mängimiseks ja jooksmiseks ei kasutata käsi, mistõttu on vastustaja jõudnud valele järeldusele.
8.Ülekohtune on vastustaja seisukoht, et X. X. ei ole talle varasemalt määratud kehtivast karistusest teinud vajalikke järeldusi jätkates vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumist. Kaebaja selgitab, et on nõus täitma lihtsamaid tööülesandeid, mida tal on võimalik teha tulenevalt oma terviseseisundist, see on peamiselt ühe käega ning mis ei ole füüsiliselt kurnavad. Tööle rakendamisel palub X. X. arvestada, et ta saab tööd teha sisuliselt vaid ühe käega. Kaebaja määramisel majandustöödele ei ole aga Tallinna Vangla kaalunud ega arvesse võtnud X. X.i terviseseisundit.
9.Täiendavas 17.10.2022 seisukohas märgib kaebaja, et vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millega oleks tõendatud, et dr Solomatina on teinud põhjalikke uuringuid kaebaja tervise kohta. Kuna vanglas selliseid terviseuuringu teostamist võimaldavaid seadmeid ei ole, on tegemist vastustaja oletuslikku laadi selgitustega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja ei ole kunagi keeldunud töö tegemisest, vaid soovis, et ta saaks teha tööd, mis vastab tema tervislikule seisundile. Kaebaja ei saa teha tööd, mis on seotud vasaku käe füüsilise koormusega. Kaebaja leiab, et vanemvalvuri korraldus ei olnud seaduslik, sest selle tegemisel ei arvestatud kaebaja töövõimetuse protsendiga 80% ja ka sellega, et kaebajal on probleeme vasaku käega. Vastustaja korraldus ei olnud ka proportsionaalne ja seda põhjusel, et ei ole arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga, mistõttu on tehtud kaalutlusvigu kuna ei hinnatud kaebaja tervisest tulenevaid piiranguid. Vastustaja seisukoht, et terviseprobleemidele asus kaebaja viitama alles distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal, on ainetu. Kaebaja kohta sai vastustaja dokumendid kohe kui kaebaja jõudis vanglasse karistust kandma. Kaebaja on viidanud terviseprobleemidele ka hiljem. Mis puudutab jalgpalli mängimist, siis kaebaja osa oli mängus passiivne. Kaebaja mängis jalgpalli tulenevalt sellest, kuidas tema tervis seda võimaldas, kusjuures põhimõtteliselt seisis kaebaja kaitses ja aktiivsest jalgpalli mängimisest osa ei võtnud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
11.Kinnipeetava töökohustus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1. Vangla arst, kes on teadlik kaebaja terviseseisundist ja vanglas teostatavatest majandustöödest, ei ole näinud kaebaja majandustöödele määramises, sh koristustöödel rakendamises takistust - 16.06.2020 on Tallinna Vangla arst dr Solomatina hinnanud kaebaja töövõimet ja leidnud, et ta võib töötada vangla majandustöödel. 04.11.2020 on dr Solomatina andnud kaebajale loa töötada ka kokkupuutes toiduga ja joogiveega. Tervisetõendi kohaselt võis kaebaja töötada ka toidu ja joogivee käitlemisruume puhastava töötajana. 03.02.2021 on dr Solomatina täpsustanud, et kaebaja võib töötada, kui töö ei ole seotud vasaku käe füüsilise koormusega.
12.Tallinna Vangla teise üksuse vanemvalvur Mihkel Niine andis 24.06.2021 kaebajale korralduse minna tööle, millele kaebaja ei allunud. Juhtum on fikseeritud 24.06.2021 ettekandega nr 1-216017. VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud talle antud korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta. Vanemavalvuri antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei keeldunud kaebaja 24.06.2020 korraldust täitmast tervislikel põhjustel, vaid väitis, et talle ei ole tööle määramise käskkirja tutvustatud. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et kaebaja oli käskkirjaga tutvunud ja töökohustusest teadlik, kuid keeldus haldusaktiga tutvumise kohta allkirja andmast. Terviseprobleemidele asus kinnipeetav menetluse käigus viitama hiljem, kuid ka siis ei selgunud, et konkreetsel kuupäeval olnuks kinnipeetava tervise osas selliseid kaebusi, mis tema tööle asumise välistanuksid, vaid ta tugines taas oma üldisele terviseseisundile. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud ja keeldus tööle minemast, pani ta toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda vastavalt VangS § 63 lõikele 1 distsiplinaarkorras karistada. Arvestades, et tegemist ei ole esmakordse sellesisulise rikkumisega, ei saa käesoleval juhul rääkida liiga rangest karistusest.
13.Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei olnud kaebaja poolt korralduse täitmata jätmine õigustatud ka TTOS § 14 lg 5 punkti 4 alusel. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul kaebajal vastunäidustusi tööks koristajana ei nähtu. Majandustööd on kergemat laadi tööd, mis ei nõua vastavat kvalifikatsiooni. Nagu vastustaja juba korduvalt on selgitanud, siis osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei eelda üldjuhul suuremat füüsilist pingutust kui elukambri koristamine, mille kohustus tuleneb kinnipeetavale VangS § 67 punktist 4 ja Tallinna Vangla kodukorra punktist 1.13.3.
14.Kaebaja osas käimas olevas (olnud) haldusasjas nr 3-21-1467 vaatas menetleja 21.07.2021 spordisaali kaamera salvestist, millest nähtuvalt suudab kaebaja aktiivselt jalgpalli mängida, joosta, kummardada, esemeid haarata ja kõiki jäsemeid liigutada ja koordinatsiooni säilitamisega tal probleeme ei olnud. Vastustaja pidas vajalikuks tutvuda S3 eluosakonna I ja II korruse 26.06.2021 turvakaamerasalvestistega, millelt kajastub kaebaja liikumine eluosakonnas – nimetatud salvestistelt järelduvalt ei esinenud kaebajal absoluutset välistust vasaku ülajäseme kasutamiseks. Seega kui kaebaja tervislik seisund võimaldab tal spordisaalis sportida ja jalgpalli mängida, samuti igapäevaelus kätt kasutada, siis saab ta edukalt ka osakonda koristada, sest suuremat füüsilist pingutust see ilmselgelt ei nõua.
15.Täiendavas 01.11.2022 seisukohas märkis vastustaja, et jääb esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt toob vastustaja välja, et kaebaja seisukoht vanemavalvuri 24.06.2021 korralduse õigusvastasuse kohta on ebaõige. Kaebaja oli määratud Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/442 ajavahemikuks 01.04. - 01.09.2021 majandustöödele abitööliseks. Kuna kaebaja tööle määramise käskkiri oli kehtiv, oli see ka täitmiseks kohustuslik. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Asjaolu, et kaebajal on 2015. aastal tuvastatud osaline töövõime ei tähenda aga seda, et kaebaja ei või ega saa üldse töötada. Arvestades, et 2017. aastal toimunud töövõimereformiga muudeti alates 01.01.2017 töövõime hindamise kriteeriume - töövõimelisust hindab vaid Eesti Töötukassa ning varasema töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet, ei tähenda kaebajal alates 31.05.2015 tuvastatud töövõime kaotus määras 80% seda, et kaebajal oli vaidlusalusel ajal töötamine välistatud. Olukorras, mil Sotsiaalkindlustusamet 2015. aastal hindas kaebaja sobivust vaid konkreetse ametikoha põhiselt ning tuvastas sellel töötamisel töövõime kaotuse määraga 80%, ei tähenda, et kaebaja üldine töövõime 2021. aastal oleks 80% ulatuses vähenenud ning kaebajal puuduks vanglas töötamiskohustus. Ka kaebaja enda igapäevane käitumine vanglas ei toeta kaebaja väiteid tema halva tervisliku seisundi kohta. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et ta ei saa luuaga territooriumit koristada või moppi kuivaks väänata. Arvestades, et Tallinna Vangla ei kasutata koristustöödeks luuda ning moppi ei väänata samuti kuivaks käte vahel, vaid selleks kohandatud ämbris, puudus kaebajal tegelikkuses selge arusaam töödest, mida ta oleks pidanud tööle asudes tegema.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga nr 5-2/21/471 karistati kaebajat vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest televiisori kasutamise keelamisega seitsmeks päevaks.
17.Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et kaebaja keeldus 24.06.2021 kella 16 paiku tööle minemisest tuues ettekäändeks, et talle ei ole tööle määramise käskkirja tutvustatud. Sellega eiras kaebaja vanglaametniku seaduslikku korraldust ning jättis töökohustuse täitmata. Kaebaja omakorda viitab seoses eelnimetatuga tervislikele probleemidele, osalisele töövõimetusele ning vastunäidustusele füüsilise koormuse suhtes, mis peaks tähendama seda, et ta ei olnud kohustatud töötama ja et ta ei keeldunud töötamisest ilma põhjuseta.
18.Käesoleva haldusasja eripära väljendub selles, et protsessuaalse tähendusega etteheiteid distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigu osas ei ole kaebaja teinud, küll aga on nimetatud, et vaidlustatud käskkiri on (piisavalt) motiveerimata, ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega, sest tervisest tulenevaid piiranguid ei hinnatud. Sisuliselt on kaebaja soovinud tugineda vangistusseaduse § 37 lõikes 2 nimetatud erandile, mis omakorda peaks viitama sellele, et ta ei olnudki kohustatud töötama ja seetõttu ei saanud olla ka tegemist vanglateenistuse ametniku korralduse süülise eiramisega.
19.Vastavalt vangistusseaduse § 37 lõikele 1 on kinnipeetav kohustatud (üldjuhul) töötama. Erandid on sama paragrahvi lõikes 2. Kaebaja on tõstatanud küsimuse seonduvalt tervisliku seisundiga, osalise töövõimetuse- ning vastunäidustustega füüsilise koormuse suhtes. Vastavalt
vangistusseaduse § 37 lg 2 punktile 3 ei pea küll töötama kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline tervislikel põhjustel, kuid nimetatud paragrahvi kolmanda lõike kohaselt peab kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks tegema arst. Vastustaja märgib, et vangla arsti poolt oli tuvastatud, et kaebaja võib üldiselt küll töötada koristajana ning teha töid, mis ei ole seostud vasaku käe füüsilise koormusega. Nähtuvalt kaebaja 17.10.2022 täiendustest, aga ka haldusasja materjalist tervikuna, ei ole selles vaidlust, kuid kaebaja arvates ei olnud vastustaja sellest lähtunud. Samas nähtub vaidlustatud haldusaktist ja vastustaja selgitustest, et vangla arst on kaebaja töövõimet hinnanud ning leidnud, et kaebaja rakendamisel majandustöödel, sh koristustöödel, ei ole takistust. Kaebaja on küll märkinud, et vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et kaebaja tervise kohta oleks tehtud põhjalikke uuringuid ja et vanglas selliseid terviseuuringu teostamist võimaldavaid seadmeid ka ei ole, kuid seda, et vangla arst ei oleks tervislikku seisundit üldse hinnanud, kaebaja ei väida. Seega ei nähtu haldusasja materjalist, et kaebaja suhtes oleks pidanud kohalduma erand vastavalt vangistusseaduse § 37 lg 2 p-le 3.
20.Selles, et kaebaja oli Tallinna Vangla üksuse juhi 31.03.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/442 majandustöödele abitööliseks määratud, antud juhul vaidlust olla ei saa. Majandustöödele abitööliseks määramise periood oli eelnimetatud käskkirja alusel 01.04.2021 kuni 01.09.2021. Väide, et see käskkiri jäi kaebajale tutvustamata, ei ole kinnitust leidnud. See nähtub ka haldusasja nr 3-21-1467 materjalist, mille raames oli seda käskkirja vaidlustatud. Nimelt oli kaebaja esitanud 31.03.2021 käskkirja peale 03.05.2021 vaide. Mis puutub 31.03.2021 käskkirja kui sellise vaidlustamisse, siis on vastav menetlus haldusasjas 3-21-1467 käesolevaks ajaks Tallinna Halduskohtu 01.03.2022 määrusega lõpetatud käskkirja toime ammendumise tõttu. Tühistamisnõudelt õigusvastasuse nõudele üleminekut ei pidanud kohus lubatavaks. Menetluse lõpetamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on 01.03.2022 määrus ühtlasi ka jõustunud.
21.Arvestades asjaolu, et 31.03.2021 käskkirja õigusvastasust ei ole tuvastatud, on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja oli käskkirjast 24.06.2021 ka teadlik. Seega oleks tulnud vanglateenistuse ametniku seaduslik korraldus täita. Tallinna Vangla on kaebuse kohta esitatud 06.12.2021 kirjalikus vastuses õigesti märkinud, et vanglateenistuse ametnike korralduste seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetavad on kohustatud neile antud korraldused täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse seaduslikkuse kohta, kusjuures korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud ainult juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse (väidetavast) seadusevastasusest ei anna õigust keelduda korralduse täitmisest, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Antud juhul oli tööle määramise käskkirja puhul tegemist õiguspärase haldusaktiga, sest vastupidist ei ole ilmnenud, ning seega ei saanud õiguspärase haldusakti pinnalt antud korraldusel mingisuguseid tühise haldusakti tunnuseid olla.
22.Lähtuvalt eeltoodust ei ole ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud 23.07.2021 käskkirja tühistamiseks alust, sest koristustöödele määramist puudutava käskkirja õigusvastasust ei ole tuvastatud, mis tähendab seda, et 24.06.2021 kaebajale antud vastavasisuline korraldus oli samuti õiguspärane ning õiguspärase korralduse täitmata jätmisel oli tegemist vangistusseaduse § 67 punkti 1 rikkumisega. Sellele on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel tuginenud. Vaidlustatud käskkirja on piisavalt motiveeritud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud, distsiplinaarkaristuse määramist on kaalutud ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Seega ei ole käskkirja tühistamiseks antud juhul alust. Kaebaja on nimetanud alternatiivse nõudena veel ka vaidlustatud
käskkirja tühisuse tuvastamist, kuid situatsioonis, kus haldusakti tühistamiseks ei olnud alust, ei saa tekkida ka küsimust selle tühisuse tuvastamisest.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid Tallinna Vangla vastustajana ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.