X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 29. septembril 2021 ja 15. novembril 2021 tolmusesse kambrisse paigutamisega
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ X.X. Vastustaja ‒ Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X. kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. (kaebaja) esitas 29. septembril 2021 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti numbriga 6-16/233-1. Taotluse kohaselt on kaebajal tolmuallergia ning vangla pani ta istuma kambrisse, kus on tolmune, kuigi kaebaja teatas, et see kamber ei sobi talle. Kaebaja oli sunnitud ise kambrit koristama, sest koristajat ei kutsutud ning kambris viibides hakkas tal paha (silmad valutasid, ei saanud hingata). Viru Vangla jättis 23. novembri 2021. a otsusega nr 6-16/233-4 kaebaja 29. septembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsusest nähtuvalt puudutas kaebaja kirjeldatud juhtum
2.Kaebaja esitas 15. novembril 2021 Viru Vanglale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti numbriga 6-16/280-1.
3-21-2820 Viru Vangla andis 20. detsembri 2021. a kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja kahju hüvitamise taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o kahju hüvitamise taotluse eestikeelse tõlke esitamiseks. Viru Vangla tagastas 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 6-16/280-3 kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/280-1, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinenud puudust ega esitanud kahjunõude eestikeelset tõlget.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 6. detsembril 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt asetas Viru Vangla kaebaja elu ohtu ja tekitas tervisele kahju. Kaebaja osutab, et tal on tolmuallergia tõttu vabastus koristamisega seotud majandustöödest. Vangla töötajad on sellest teadlikud, kuid siiski anti korraldus viia ta üle teise kambrisse S-410. Kamber oli väga tolmune, mistõttu teatas kaebaja koheselt valvurile, et kamber on ettevalmistamata ning tervise tõttu talle vastunäidustatud. Kaebaja palus koristajat, aga sellest keelduti. Kambris olles hakkas kaebajal peagi halb, ta silmad ja käed sügelesid, nina läks kinni, tekkis paanikahoog ning lämbumistunne. Medõde ei saanud aidata muu kui tableti andmisega. Kuna koristajat kambrit koristama ei kutsutud, siis pidi kaebaja seda ise tegema. Kaebaja tundis probleemiga üksi jäädes masendust ning abitust, vangla tegevusel oli piinav iseloom. Vangla soovimatust probleemi osas aidata tajus kaebaja tahtliku tervisekahju tekitamisena. Kaebaja taotleb vanglalt 10 000 euro suurust hüvitist ning viitab 29. septembri 2021. a kahjunõudele nr 6-16/233-1. Kaebuse teises punktis märgib kaebaja, et ta paigutati 15. novembril 2021 kartserikambrisse, mis oli väga tolmune, kuna kartseris eelnevalt olnud kinnipeetav ei hoidnud kambris puhtust. Kaebajal hakkas kartseris halb, mistõttu tuli meedik, kes peale tableti ei saanud midagi muud pakkuda. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist piinamise, mõnitamise, psühholoogilise surve, tahtliku tervise kahjustamise ning kaebaja probleemile mittereageerimise eest. Kaebaja viitab
15.novembri 2021. a kahjunõudele nr 6-16/280-1. Ühes kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
4.Viru Vangla esitas 16. septembril 2022 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
5.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 21. septembril 2022 kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi 29. september 2021 kuni 1. detsember 2021 kohta.
6.Kohus palus 25. oktoobri 2022. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada kohtule kaebaja keeleoskuse tõendamiseks kaebaja vanglale esitatud eestikeelsed kirjalikud pöördumised, millele vangla on kahjunõude tagastamisel viidanud ja võimalikud muud tõendid. Täiendavalt palus kohus vanglal teatada, kas kaebaja taotles enda esitatud võõrkeelse kahjunõude nr 6-16/280-1 tõlkimisse saatmist või keeldus tõlketeenuse eest tasumast. Viru Vangla edastas 31. oktoobril 2022 kohtunõudes soovitud dokumendid ning teatas, et kaebaja ei taotlenud enda võõrkeelse kahjunõude nr 6-16/280-1 tõlkimisse saatmist, väites, et tal puudub teenuse eest tasumise võimalus.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-21-2820
8.Kaebaja on esitanud kohtule kaks hüvitamisnõuet (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4), osutades seejuures ka kahele kohtueelsele kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/233-1 ja 6-16/280-1. Kaebusest ning kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahjunõuetest nähtub, et kaebaja heidab vanglale ette asjaolu, et ta paigutati 29. septembril 2021 tolmusesse kambrisse S-410, kus ta pidi vastumeelselt asuma kambrit koristama (kahjunõue nr 6-16/233-1), ning asjaolu, et
15.novembril 2021 paigutati ta tolmusesse kartserisse, kus ta pidi samuti vastumeelselt koristama (võõrkeelne kahjunõue nr 6-16/280-1). Kohus mõistab, et kaebaja peab lisaks tolmustesse kambritesse paigutamisele õigusvastaseks ka seda, et ta pidi ise kambreid koristama. Kaebaja osutab kaebuses, et vangla tegevus kahjustas tema tervist ning põhjustas masendust, mida kaebaja tunnetas piinamisena. Kohus järeldab, et kaebaja on seega soovinud kahju hüvitamist tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest. I
9.Kohus käsitleb esmalt kahjunõuet, mis seondub 29. septembril 2021 tolmusesse kambrisse paigutamisega.
10.Vastavas osas saab kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Kaebaja on
29.septembril 2021 esitanud vanglale osaliselt eestikeelse ja osaliselt venekeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/233-1. Kuna kaebaja vangla poolt antud tähtaja jooksul kahjunõude puudust ei kõrvaldanud, st kahjunõude venekeelset osa eesti keeles ei esitanud, lähtus vangla üksnes eestikeelsest osast ja jättis kaebaja kahjunõude 23. novembri 2021. a otsusega nr 6-16/233-4 rahuldamata. Kaebaja kahjunõude eestikeelsest osast ei nähtu otsesõnu, millise õigushüve kahjustamise eest ta kahju hüvitamist nõuab. Vangla on 23. novembri 2021. a otsuses analüüsinud kahjunõuet tervise kahjustamise, väärikuse alandamise, eraelu puutumatuse rikkumise ning au ja hea nime teotamise aspektidest. Seega tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuses märgitud osas, s.o tervise kahjustamine ja väärikuse alandamise osas, läbituks lugeda. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ei tähenda aga tingimata, et kaebust tuleb sisuliselt menetleda, st see lahendada kohtuotsusega.
11.HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebaja hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastamisele osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tolmusesse kambrisse S-410 paigutamisega 29. septembril 2021.
12.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
13.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
14.Kaebaja väitel tekitati talle Viru Vangla poolt tervisekahju ja masendust sellega, et vangla paigutas ta tolmusesse kambrisse S-410, kus ta pidi ise koristama hakkama. Iseenesest on tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise näol tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega.
3-21-2820 Samas võib ka kaaluka õiguse rikkumine olla iseloomult väheintensiivne. Viru Vangla
23.novembri 2021. a otsusest nr 6-16/233-4 nähtuvalt kinnitasid kaebaja paigutamisega tegelenud valvurid, et kamber ei olnud ebamõistlikult tolmune. See, et ruumides esineb teataval määral tolmu, on paratamatu. Kohus ei välista, et kambris olnud tolm võis siiski kaebajale kui allergikule tekitada ebamugavustunnet, kuid kohtu hinnangul ei saa ebamugavustunnet seostada kohe tervise kahjustamisega või väärikuse alandamisega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saanud vastustaja tegevus kaebaja tolmusesse kambrisse paigutamisel tema õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist. Ka kaebaja tervisekaardi väljavõte ei kinnita, et kaebaja tervis oleks 29. septembril 2021 kambrisse S-410 paigutamise ning selle tingimuste tõttu kahjustada saanud. Tervisekaardi kandest (haigusjuht nr A20916) nähtuvalt on kaebaja 29. septembril 2021 keeldunud uude kambrisse minemast, kuna seal on tolmune ja kaebajal on tolmuallergia, kuid sellest kandest ei nähtu, et kaebaja tervis oleks seetõttu halvenenud. Asjaolu, et kaebaja võttis ennetava abinõuna allergiarohtu, ei muuda kohtu hinnangut, et vangla ei ole praegusel juhul kaebaja tervist ohtu seadnud määral, mida saaks pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kohus osutab täiendavalt, et kaebaja ei ole pöördunud meditsiiniosakonna poole paanikahoo või lämbumistunde tõttu. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja elu ja tervis ohus kambrisse S-410 paigutamisel. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja mõneti tolmusesse kambrisse paigutamine võinuks talle tekitada intensiivseid kannatusi, mis võiksid olla tõlgendatavad väärikuse alandamisena. Ka asjaolu, et kaebaja pidi ise tolmust kambrit koristama, ei saanud põhjustada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Allergikuna tolmuse kambri koristamine võib olla ebameeldiv, kuid asjaolusid arvestades ei saanud see tegevus kaebaja tervist kahjustada ega tema väärikust alandada. Vangla on 23. novembri 2021. a otsuses selgitanud, et kaebajal oli võimalik koristamisel kasutada kaitsemaski, et end tolmu eest kaitsta. Samuti oli kaebajal võimalik teha märgkoristust, mis viib tolmu lendumise võimaluse miinimumini. Seega sai kaebaja oma ettevaatliku tegutsemisega tolmust tingitud ebameeldivaid tagajärgi ära hoida.
15.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka hüvitamisnõude tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
16.Riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Eeltoodust tulenevalt on oluline muu hulgas välja selgitada, kas Viru Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kui juba see eeldus ei ole täidetud, ei ole alust hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.
17.Kohtu hinnangul ei oma kaebus kohtule esitatud dokumentide põhjal eduväljavaateid. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tema paigutamist talle meelepärasesse kambrisse. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikele 2 on kinnipeetavad kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 11.5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Kambri puhtuse eest hoolitsemine ja kambri koristamine on seega kaebaja kohustus. Õigusaktidest ei tulene Viru Vangla kohustust paigutada kaebaja talle mittesobiva kambri korral teise, meelepärasesse kambrisse ega kohustust korraldada kinnipeetava korraldusel ebasobivates tingimustes kambri koristamist, seega ei saa vanglale õigusvastast tegevust ette
3-21-2820 heita. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmine äärmiselt ebatõenäoline.
18.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel kaebuse hüvitamisnõude osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tolmusesse kambrisse S-410 paigutamisega 29. septembril 2022. II
19.Järgmisena käsitleb kohus kaebaja kahjunõuet, mis seondub 15. novembril 2021 tolmusesse kartserikambrisse paigutamisega.
20.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus tuleneb vangistusseaduse VangS § 11 lõikest 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
21.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus hüvitamisnõude osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses 15. novembril 2021 tolmusesse kartserikambrisse paigutamisega, HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
22.Kaebaja on kaebuses viidanud tema poolt vanglale esitatud kahjunõudele nr 6-16/280-1 ning loodab, et kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebuse kohtusse saabumise ajaks läbitud. Viru Vangla andis 20. detsembri 2021. a kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja võõrkeelse kahjunõude nr 6-16/280-1 eestikeelse tõlke esitamiseks. Viru Vangla tagastas 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 6-16/280-3 kaebaja kahjunõude nr 6-16/280-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõude puudust ega esitanud vanglale selle eestikeelset tõlget.
23.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõue tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
3-21-2820
24.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
25.Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
26.Viru Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/280-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, et oma õigusi eesti keeles kaitsta, kuna ta on varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi. Sellest tingituna ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelse kahjunõude vangla kulul tõlkesse edastamist ning andis 20. detsembri 2021. a kirjaga kaebajale tähtaja võõrkeelse kahjunõude eestikeelse tõlke esitamiseks.
27.Kohus, tutvunud vangla 16. septembril 2022 ja 31. oktoobril 2022 edastatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/280-1 tõlkimisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluse eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti keeles väljendama. Kahju hüvitamise taotluse esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt kaebajale teadaoleva olukorra kirjelduse esitamisest. Taotluse koostamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid või esitada keerulist õiguslikku analüüsi ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Kohtule edastatud kaebaja eestikeelsetest kahju hüvitamise taotlustest, vaietest ja teistest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid kahju hüvitamise taotlusi. Ka Tartu Ringkonnakohus on hinnanud kaebaja keeleoskust ning leidnud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav eestikeelsete kahjunõuete esitamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2022. a määrus asjas nr 3-22-200).
28.Seega, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluse eesti keeles esitamiseks ning kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest
3-21-2820 tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla põhjendatult nõudnud 20. detsembri 2021. a kirjaga kaebajalt võõrkeelse kahjunõude nr 6-16/280-1 eestikeelse tõlke esitamist. Kuivõrd kaebaja ei esitanud kahjunõude nr 6-16/280-1 eestikeelset tõlget ehk ei kõrvaldanud kahjunõudes esinenud puudust, siis on Viru Vangla õiguspäraselt oma 13. jaanuari 2022. a otsusega nr 6-16/280-3 kaebaja kahjunõude nr 6-16/280-1 tagastanud HMS § 79 lõike 1 punkti 2 alusel.
29.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses 15. novembril 2021 tolmusesse kartserikambrisse paigutamisega. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. III
Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
31.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
32.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.