Riigi Kinnisvara AS-i kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1399 osaliseks ja 31.12.2021 vaideotsuse nr 11.2-8/1780 tervikuna tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Riigi Kinnisvara AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Aru Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Hanketeade“, „Põhikiri“, „Toetuse otsus“ ja „Äriregistri kaart“.
Rahuldada Riigi Kinnisvara AS-i kaebus.
3.Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.28/1399 osas, milles tehti riigihankega „Keila päästekomando hoone fassaadi renoveerimine“ (viitenumber 220489) seonduvalt finantskorrektsioon, ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.12.2021 vaideotsus nr 11.2-8/1780.
4.Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Riigi Kinnisvara AS-i kasuks välja riigilõiv 20 eurot ja esindajakulu 1377,5 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja) tunnistas 01.07.2019 otsusega nr 11.6-8/02531 nõuetele vastavaks ja rahuldas Riigi Kinnisvara AS-i (kaebaja) esitatud toetuse taotlused meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ vahenditest rahastamiseks vastavalt otsuse lisale. Otsuse lisas esimesel real on märgitud projekt nr Kliima.2.01.19-0057 „Päästeameti Keila hoone renoveerimine“, projekti elluviimise periood 01.10.2019–30.11.2020, maksimaalne toetuse summa 672 420 eurot.
2.Kaebaja viis Päästeameti Keila hoone rekonstrueerimisega seoses läbi lihthanke viitenumbriga 220040 „Keila päästekomando rekonstrueerimise projekteerimistööd“ ja avatud hankemenetlusega riigihanke viitenumbriga 220489 „Keila päästekomando hoone fassaadi renoveerimine“. Hankes nr 220489 sõlmiti leping 29.04.2020 OÜ-ga SKM Ärigrupp summas 146 475 eurot.
3.Vastustaja luges 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuses nr 11.2-8/13992 vaidlusaluse projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks 6166,93 eurot, millest toetus moodustab 6166,93 eurot, vähendas maksetaotlustes hankega nr 220040 seotud abikõlblikke kulusid 2% võrra ja hankega nr 220489 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra ning muutis toetuse maksimaalseks summaks 666 253,07 eurot. Hankega nr 220489 seotud põhjendused:
3.1.Kaebaja andis lepingu kehtivuse ajal töövõtjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Esialgne lepinguperiood oli 29.04.-01.09.2020 (4 kuud), täiendavalt anti lepingu täitmiseks 1 kuu. Kuna lepingu täitmise tähtaja pikendamine ei ole tingitud ettenägematutest asjaoludest, ei vasta muudatus riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 4 tingimustele. Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke tulemus, kui hankes huvitatud isikutele oleks teada olnud, et lepingu täitmise tähtaeg on 126 päeva asemel 155 päeva. Lepingumuudatus on oluline ka seetõttu, et tingib lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise lepingu täitja kasuks, kuivõrd talle võimaldati soodsamad tingimused kui hankelepingu sõlmimisel. Hankelepingu täitmise tähtaja muudatuse lubatavust tuleb hinnata RHS § 123 alusel sõltumata sellest, et muutmise vajaduse tingis lepingu täitja poolne kohustuste rikkumine. RHS § 123 lg-s 1 toodud hankelepingu lubatavad muudatused ei ole võlaõigusseaduses (VÕS) kehtestatud õiguskaitsevahendite alternatiiviks ning lepingu täitja poolne kohustuse rikkumine ei õigusta RHS § 123 mõttes lubamatuid hankelepingu muudatusi. Kui lepingu täitja rikkus lepingulist kohustust, oli kaebajal õigus kasutada VÕS-ist tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid hankelepingu muutmise osas tuli lähtuda ainult RHS § 123 lg-s 1 toodud alustest. Kuna kaebaja ei rakendanud hankelepingu p-s 4 ettenähtud leppetrahvi hankelepingu täitmise tähtaja ületamise eest ja pikendas tähtaega, on tegemist kaebaja ja lepingu täitja vahelise kokkuleppega hankelepingu muutmiseks. Seega ei ole kaebaja järginud RHS § 123 lg 1 p 7 nõudeid.
3.2.Olukord, kus kaebaja on tulnud hea usu põhimõttest tulenevalt töövõtjale vastu ja pikendanud hankelepingu tähtaega, viitab kahepoolsele kokkuleppele hankelepingu tähtaja muutmiseks. Vaidlust ei oleks, kui kaebaja oleks rakendanud leppetrahvi, sest sel juhul oleks selge, et tegemist on töövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, mida kaebaja ei aktsepteerinud. Kuigi hankelepingust tulenevad pooltevahelised suhted alluvad VÕS-ile, siis hankelepingu muutmise küsimustes kehtib eriseadusena RHS. Seega kuigi hankelepingu alusel on õiguskaitsevahendite rakendamine hankija võimalus, mitte kohustus, siis ei luba RHS VÕS-ist tuleneva täiendava tähtaja andmise võimaluse varjus sõlmida lubamatuid hankelepingu
Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Toetuse otsus“. Kättesaadav https://dokumendiregister.rahandusministeerium.ee/?id=95057232.
Kaebuse lisa 1.
2(7)
3-22-250
muudatusi. Vastasel juhul ei ole tagatud pakkujate ja hankes osalemisest huvitatud isikute võrdne kohtlemine, mis on olulisemaid hanke korraldamise üldpõhimõtteid.
4.Kaebaja esitas 24.11.2021 vaide3, vaidlustades hankega nr 220489 seoses tehtud finantskorrektsiooni.
5.Vastustaja jättis 31.12.2021 vaideotsusega nr 11.2-8/17804 vaide rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Andes 28.08.2020 nõusoleku hankelepingu pikendamiseks, on kaebaja rikkunud RHS § 123 lg 1 p 7, kuna tegemist oli RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohase olulise muudatusega. Kaebaja rikkus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet, sest hankelepingu tingimuste oluline muutmine ei ole kooskõlas hanke läbipaistvuse põhimõttega ja asetab hankest potentsiaalselt huvitatud isikud pakkumuse esitamisel ebavõrdsesse olukorda. Hankelepingute muutmine on keelatud, v.a olukorrad, mis on ammendavalt loetletud RHS §-s 123. RHS § 123 lg-s 1 sätestatud alused hankelepingu muutmiseks ei olnud täidetud.
5.2.Kaebaja ja töövõtja muutsid kahepoolse kokkuleppe alusel hankelepingu tähtaega. Vaidlust ei oleks, kui kaebaja oleks rakendanud töövõtjale leppetrahvi, sest siis olnuks selge, et tegemist on töövõtjapoolse kohustuse rikkumisega, mida kaebaja ei aktsepteerinud. Pooltevahelised suhted alluvad küll VÕS-i sätetele, kuid hankelepingu muutmise küsimustes kehtib eriseadusena RHS, mis ei luba VÕS-ist tuleneva täiendava tähtaja andmise võimaluse varjus sõlmida lubamatuid hankelepingu muudatusi. Vastasel juhul ei oleks tagatud pakkujate ja hankes osalemisest huvitatud isikute võrdne kohtlemine.
5.3.Hankija peab kinni pidama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Seega tuleb hankijal hankelepingu mittenõuetekohasel täitmisel kõigepealt lähtuda lepingus sätestatust, sh kohaldada leppetrahvi, kui lepingus on see sätestatud, ning seejärel VÕS-i vastavatest sätetest.
5.4.Õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus ei tohi pooled tegelikult sõlmida lepingumuudatust. Kui õiguskaitsemeetme rakendamisel nähtub poolte tahe leppida kokku mõjutusmeetme valikus või ulatuses või muus lepingu täitmist puudutavas asjaolus, siis loetakse sellist õiguskaitsevahendi rakendamist lepingumuudatuseks ja hinnatakse selle õiguspärasust vastavalt RHS §-le 123.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks osas, mis puudutab riigihanget nr 220489, ja 31.12.2021 vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Töövõtjale 28.08.2020 saadetud kirja puhul on tegemist VÕS § 114 kohase täiendava tähtaja andmisega. Vastustaja pidas põhjendamatult täiendava tähtaja andmist RHS § 123 tähenduses lepingu muutmiseks. Hankelepingu täitmise käigus esines lepingu sõlmimise ajal ettenägematuid asjaolusid (parapeti muudatus, aknaavade olukord). Samuti oli lepingu tähtaja rikkumise põhjuseks akende ja väravate tarne hilinemine, mille kaebaja luges töövõtja riisikoks, st lepingu mittenõuetekohast täitmist mitteõigustavaks asjaoluks. Kaebaja andis töövõtjale hea usu põhimõttest (RHS § 8 lg 2, VÕS § 6 lg-d 1 ja 2) lähtuvalt lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 30.09.2020 (algne tähtaeg oli 01.09.2020).
6.2.Kaebajal oli õigus, mitte kohustus rakendada õiguskaitsevahendeid. Sellisena oli see kirjas ka hankelepingu p 2 ap-s 15. Kuna hankelepingu täitmisel ilmnesid ka mõningad ettenägematud
Kaebuse lisa 2. Kaebuse lisa 3.
3(7)
3-22-250
asjaolud, pidas kaebaja vajalikuks anda täiendavaks tähtajaks 30 päeva. Sellest lühem tähtaeg ei oleks arvatavasti täitnud oma eesmärki. Lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist on pidanud põhjendatuks ka Rahandusministeerium riigihangete juhendmaterjalis. Riigikohus leidis 11.11.2021 otsuses asjas nr 3-18-1946 (p 28), et olukorras, kus mõistlikult mitte ettenähtavad uued asjaolud võivad haldusülesannet täitvale eraisikust lepingupoolele anda aluse taotleda lepingu lõpetamist või muutmist, tuleb neid lahendusi õiglaselt kaaluda ja selliste asjaolude esinemisel ei pruugi olla õiguspärane realiseerida pakkuja suhtes leppetrahviga sarnaseid tagatisi. Seega kui töövõtja rikkus osaliselt lepingulist kohustust, ei saa hankelepingu täitmise tähtaja muudatuse lubatavust hinnata RHS § 123 alusel ja kaebajal ei olnud lepingulist ega seaduslikku kohustust leppetrahvi kohaldada.
6.3.Alternatiivselt oli hankelepingu muudatus lubatav RHS § 123 lg 1 p 1, 4 või 7 alusel. RHS § 123 lg 1 p-des 1-6 toodud tingimustele vastavate koosseisude puhul muudatuse olulisust eraldi kaaluma ega hindama ei pea. Samuti loetakse aktsepteeritavaks ka igasugune muu (täpsustamata) muudatus, mis ei ole oluline5. Parapeti muudatuse ja aknaavade olukorraga seotud asjaolud ei ole lepingu sõlmimisel ettenähtavad ja sellest tulenev tähtaja pikenemine ei olnud oluline, sest hankelepingu üldist olemust ei muudetud ja muudatuse väärtus ei ületanud olemuselt kindlasti 50% hankelepingu algsest maksumusest. Samuti ei rikkunud minimaalne tähtaja muudatus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Hankelepingu muudatus oli lubatav ka RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. Hankelepingu täitmise tähtaja 30-päevane pikenemine ei muutnud hankelepingu üldist olemust.
6.4.Vastustaja ei ole otsuses ega vaideotsuses esile toonud asjaolusid, mis võiksid viidata väidetavale teistsugusele pakkujate ringile seoses hankelepingu tähtaja vähese pikenemisega. Vastustaja väide, et hankes esitati suhteliselt suur hulk pakkumisi, millest järeldub, et esialgselt hankelepingu täitmiseks ettenähtud tähtaeg oli selline, mis oleks võimaldanud hankelepingu tähtaegselt täita, on vastuolus paljasõnalise lõppjäreldusega, et tähtaja muudatus ei vasta RHS § 123 lg 1 p-le 7.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et juhul, kui hankija on riigihanke alusdokumentides kehtestanud teatud tingimuse ja seda tingimust tähtaegselt ei vaidlustatud, siis on see kehtiv ja siduv kõigile asjast puudutatud isikutele, sh hankijale endale. Seega tuleb hankijal hankelepingu mittenõuetekohasel täitmisel kõigepealt lähtuda hankelepingus sätestatust, sh kohaldada leppetrahvi, kui leping seda ette näeb, ja seejärel VÕS-i vastavatest sätetest. Kuigi õiguskaitsevahendi rakendamine ei pea vastama RHS § 123 lepingumuudatuste alustele, ei tohi pooled õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus tegelikult lepingumuudatust sõlmida. Juhul, kui õiguskaitsemeetme rakendamisel nähtub poolte tahe leppida kokku mõjutusmeetme valikus või ulatuses või muus lepingu täitmist puudutavas asjaolus, siis loetakse sellist õiguskaitsevahendi rakendamist lepingumuudatuseks ja hinnatakse selle õiguspärasust vastavalt RHS §-le 123.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidlusaluses otsuses on tuginetud õigusliku alusena riigihalduse ministri 05.03.2019 määruse nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 10) §-le 19 ja § 23 lg 1 p-le 3. Määruse nr 10 § 23 lg 1 p 3 järgi võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui toetuse saaja ei täida taotluse
M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019. § 123, p 11., lk 822.
4(7)
3-22-250
rahuldamise otsuses või õigusaktides, sealhulgas §-s 19 sätestatut, või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel – kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta. Määruse nr 10 § 19 järgi on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele.
9.Toetuse määramise otsus ega määrus nr 10 ei kohustanud kaebajat lähtuma RHS-ist ega viima läbi RHS-i nõuetele vastavat hanget. Määruse nr 10 § 19 p 2 kohustas vaid viima hanked läbi riigihangete registris. Samas tuli kaebajale riigihanke läbiviimise kohustus ja RHS-i järgimise kohustus RHS § 5 lg-st 1, sest kaebaja näol on tegemist avaliku sektori hankijaga RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses. Kaebaja ainuaktsionäriks on riik ning kaebaja eesmärgiks on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes6.
10.Vastustaja heidab kaebajale ette hankelepingu lubamatut muutmist. Riigihanke viitenumbriga 220489 hanketeate7 p II.2.7 järgi oli lepingu kestuseks 130 päeva. Töövõtjaga sõlmitud lepingu8 p 3.6 järgi pidi lõplik kasutusvalmidus olema saavutatud 130 päeva jooksul lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest (s.o 01.09.2020). Ka riigihangete registris avaldatud teabe9 järgi oli lepingu täitmise tähtajaks 01.09.2020. Leping lõpetati registris avaldatud teabe kohaselt alles 21.10.2020, s.o 50 päeva hiljem. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt koostati ja allkirjastati täitmisakt 20.10.2020. Kaebaja 28.08.2020 kirjast10 töövõtjale nähtub, et tööde valmimise viibimise põhjusteks olid parapeti muudatus, aknaavade olukord ning akende ja väravate tarne hilinemine. Kaebaja pikendas tööde valmimise tähtaega kuni 30.09.2020. Tööde valmimise tähtaja pikendamist kuni 20.10.2020 menetlusosaliste esitatud dokumendid ei kajasta ja kaebaja ei selgita. Seega tuleb lugeda lepingu täitmise tähtaeg vaikimisi pikendatuks.
11.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul ei kohaldu RHS § 123, vaid VÕS-i regulatsioon. RHS § 8 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule VÕS-is ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Seega kohaldub VÕS-i regulatsioon vaid osas, milles RHS ei näe ette teistsugust regulatsiooni. Hankelepingu muutmist reguleerib RHS § 123, seega tuleb viidatud sätte alusel hinnata, kas praegusel juhul toimus hankelepingu muutmine õiguspäraselt. RHS näeb ette eriregulatsiooni VÕS-is sätestatud lepinguõigusliku regulatsiooniga võrreldes, sest riigihankes kasutatakse avalikke vahendeid, mille kasutamine peab olema läbipaistev, kontrollitav ega tohi moonutada konkurentsi (vt RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid). Seega ei ole hankijal samasugust lepinguvabadust nagu VÕS ette näeb.
12.Kohus märgib esmalt, et lähtub asja lahendamisel kuni 31.05.2022 kehtinud RHS-i redaktsioonist, sest see kehtis hankelepingu täitmise ajal.
13.RHS § 123 lg 1 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: 1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10% asjade või teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 4) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest; 7) muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokumendid „Äriregistri kaart“ ja „Põhikiri“. Vt kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Hanketeade“.
14.Praegusel juhul pikendas kaebaja hankelepingu täitmise tähtaega kokku 50 päeva võrra, s.o pea 2 kuu võrra. Asjaoludest ei nähtu, et muudetud oleks lepingu hinda või tellitud täiendavaid töid, mis lepingu hinda muutnuks. Seega ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks hinnata lepingu muudatuse väärtust. Töövõtja ei ole saanud lepingu muutmisest rahalist kasu, mis võiks konkurente kahjustada. Samuti puudub põhjendatud alus arvata, et kui lepingu täitmise pikem periood olnuks juba hankemenetluse ajal teada, võinuks hankel osalejate arv olla suurem või hanke tulemus osutunuks teistsuguseks.
15.Kohus ei leia, et tegemist oleks olnud hankelepingu üldise olemuse muutmisega. Lepingu muutmisega ei muudetud hankelepingu eset, st töövõtja pidi endiselt teostama samu ehitustöid, mida temalt riigihanke käigus hangiti. See, et need tööd tuli varem kindlaks määratud 4 kuu asemel teostada 6 kuu jooksul, ei mõjuta hankelepingu eset ega olemust.
16.Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on selgitanud 10.02.2021 vastustajale lepingu tähtaja pikendamist mh järgmiselt: „/.../ vanade akende eemaldamisel selgus palede ehitusprojektist erinev (so eeldatud) olukord - kiviseina ava mõõdud olid suuremad, külgedel olid osaliselt tühjad ehk suuremad augud, juba soojustatud paledel tuli teha tööd ümber ka külmasilda tekitavate nurgikute pärast. Lisaks takistas parapeti ehitust (ja seetõttu ka katusetöid ja fassaaditöid) asjaolu, et kiirabi poolse fassaadi poolekivi tellisseina lahendus vajas tööde käigus projekteerija poolset täpsustamist.“. Samuti viidati akende ja väravate tarne hilinemisele. Kohtu hinnangul saab nimetatud põhjusi pidada sellisteks, mis ei saanud olla hoolsale hankijale ettenähtavad. Kaebaja ei saanud ette näha, et ehitise tegelik olukord ei vasta ehitusprojektis toodule ja et ehitustööde tegemiseks vajalike toodete kohalejõudmise aeg pikeneb mitme kuu võrra. Seega õigustavad hankelepingu muutmist nii RHS § 123 lg 1 p 1 kui ka p 4.
17.Kohtu hinnangul ei olnud lepingu muudatus oluline (RHS § 123 lg 1 p 7). Lepingu pikendamine pea 2 kuu võrra võib tunduda lepingu täitmise esialgse perioodiga (veidi üle 4 kuu) võrreldes pigem märkimisväärne (erinevus 38%), kuid viivituse kaasa toonud tööde iseloomu ja tarne viibimist arvestades pigem ebaoluline. Selle eest, et tellitud toodete tarne võib kuu või paar hilineda, ei ole kaitstud ükski ehitusettevõtja. Samuti oleks ka teised pakkujad olnud hankelepingu täitmisel silmitsi ehitusprojekti viidatud puudustega. Seetõttu ei ole põhjust viivituse põhjusi ette heita töövõtjale. Viivitust ei saa pidada töövõtjale ka kuidagi kasulikuks või talle konkurentsieelist andvaks, sest see tõi tema jaoks kaasa tööde eest tasu saamise viibimise. Oluline muudatus tähendab seda, et lepingut ei ole lubatav muuta ja konkurentsi tagamiseks tuleks korraldada uus riigihange, kus kõigil nõuetele vastavatel pakkujatel oleks võimalik osaleda. Praegusel juhul oleks uue riigihanke korraldamine avalike ressursside põhjendamatu raiskamine. Ajakulu uue menetluse läbiviimiseks olnuks selgelt põhjendamatu ja ületanuks perioodi, mille võrra lepingut pikendati. Uue pakkujaga lepingu sõlmimine ei oleks pruukinud tagada, et tarnitud tooted oleksid jõudnud kohale oodatust kiiremini, eriti olukorras, kus tooted oleks tellitud sama tarnija käest.
18.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et lepingu pikendamine oli võimalik vaid juhul, kui kaebaja oleks nõudnud töövõtjalt leppetrahvi. RHS ei kohusta hankijat lepingu rikkumise korral leppetrahvi nõudma ja tegemist ei ole lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusega. Leppetrahvi nõuet lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusena ei ole ette näinud ka hankelepingus. Leppetrahvi nõudmine oli kaebaja õigus, mitte kohustus. Seega on vastustaja etteheide leppetrahvi nõudmata jätmise osas asjakohatu.
19.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja poolt hankelepingu muutmine oli RHS § 123 lg 1 p-de 1, 4 ja 7 alusel lubatav. Kaebaja ei ole RHS-is sätestatut rikkunud, seetõttu puudus alus tema suhtes finantskorrektsiooni kohaldada. Vastustaja 12.11.2021 otsus on hanget
6(7)
3-22-250
nr 220489 puudutavas osas õigusvastane ja tuleb vastavas osas tühistada. Kuna vastustaja ei kõrvaldanud otsuse puudusi ka vaidemenetluses, siis tuleb vaideotsus samadel põhjustel tühistada. Kaebus kuulub terves ulatuses rahuldamisele.
20.Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
20.1.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
20.2.Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 1727,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Tark OÜ 31.01.2022 arve nr 2237012 summas 1238,58 eurot, 28.02.2022 arve nr 2237015 summas 36,05 eurot, 31.03.2022 arve nr 2237026 summas 108,15 eurot, 30.04.2022 arve nr 2237040 summas 36,05 eurot ja 23.09.2022 arve nr 2237068 summas 360,5 eurot. Summad on toodud ilma käibemaksuta. Kohus jätab menetluskulude hulka arvamata 23.09.2022 arve. Sellelt nähtub, nagu oleks 24.08.2022 toimunud kohtuvaidluse materjalide täiendav analüüs, lisaseisukohtade ja tõendite küsimuste analüüs. Kaebaja ei ole pärast kaebuse esitamist esitanud kohtule ühtegi avaldust. Seega ei saa seda kulu siduda praeguse kohtumenetlusega. Samuti nähtub arvelt, et 23.09.2022 on koostatud menetluskulude taotlus. Menetluskulude taotluse koostamise ei saa pidada esindajakuluks HKMS § 103 p 1 tähenduses ja selle eest ei saa arvestada tasu advokaadi tunnihinna alusel. Kohus ei pea selle kulu väljamõistmist menetluskuluna põhjendatuks (HKMS § 109 lg 6). Seega saab menetluskulu hulka arvata summa 1377,5 eurot. Kohtu hinnangul võib nimetatud kulu pidada asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
20.3.Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist koos viivisega. HKMS ei võimalda menetluskuludelt viivist välja mõista. Seda võimaldab TsMS § 177 lg 4, mis halduskohtumenetlusele ei laiene (HKMS § 1 lg 3). Menetluskulude osas viivise väljamõistmise võimatust on kinnitanud ka Riigikohus 15.02.2021 otsuses asjas nr 3-18-2294 (p 27).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.