Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
31.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-250
Haldusasi
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1399 osaliseks ja 31.12.2021 vaideotsuse nr 11.2-8/1780 tervikuna tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat Allar Aru Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Riigi Tugiteenuste Keskuse 11.01.2023 vastusele lisatud tõendid.
2.Lugeda Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus esitatuks apellatsioonitähtaega rikkudes ning jätta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Tagastada Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 otsuse peale haldusasjas nr 3-22-250 läbivaatamatult.
Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) taotluse riigi eelarvestrateegia 2019–2022 meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames toetuse saamiseks, et viia ellu projekt Päästeameti Keila hoone renoveerimiseks. RTK rahuldas taotluse 01.07.2019 otsusega. Projekti elluviimiseks korraldas RKAS riigihanked Keila päästekomando hoone rekonstrueerimise projekteerimistööde tellimiseks (viitenumber 220040) ja fassaadi renoveerimiseks (viitenumber 220489).
2.RTK luges 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-8/13992 projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks toetuse 6166,93 eurot (p 1), vähendas hankega nr 220040 seotud
3-22-250 abikõlblikke kulusid 2% võrra ja hankega nr 220489 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra, mille tulemusel vähenes projekti eelarve (p-d 2 ja 3), ning muutis toetuse maksimaalset summat (p 4).
3.RKAS esitas 12.11.2021 otsuse peale vaide osas, mis puudutas riigihankes nr 220489 tehtud finantskorrektsiooni (5698,33 eurot). RTK jättis vaide 31.12.2021 vaideotsusega nr 11.2-8/1780 rahuldamata.
4.RKAS esitas Tallinna Halduskohtule 31.01.2022 kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetega tühistada RTK 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-8/1399 riigihanget nr 220489 puudutavas osas ning 31.12.2021 vaideotsus nr 11.2-8/1780 tervikuna.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.11.2022 otsusega kaebuse ja tühistas RTK 12.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/1399 osas, milles tehti finantskorrektsioon seonduvalt riigihankega „Keila päästekomando hoone fassaadi renoveerimine“ (viitenumber 220489), ja RTK 31.12.2021 vaideotsuse nr 11.2-8/1780 (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1377,50 eurot (resolutsiooni p 4).
6.RTK esitas Tallinna Ringkonnakohtule 27.12.2022 apellatsioonkaebuse koos taotlusega ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (hiljem täiendatud). Vastustaja esindaja oli haige ajavahemikul 05.–11.12.2022, samal ajal oli haige ka esindaja laps, kes haigestus uuesti 14.12.2022. Esindaja ei vormistanud haiguslehte, sest viibis lapsega hoolduselehel. Lapse haigestumise tõttu ei olnud apellatsioonkaebuse tähtaegne esitamine võimalik. RTK sisemise töökorralduse järgi tegeleb jurist talle määratud kohtuasjaga algusest lõpuni ning iga meetme ja sellega seotud kohtuasja eest vastutab kindel jurist. Apellatsioonkaebus esitati kõigest ühepäevase hilinemisega.
7.RKAS palus jätta taotlus rahuldamata. Taotluses toodud takistused ei ole mõjuvad HKMS § 150 lg 1 mõistes. Apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema juba alates 23.11.2022. RTK sisemine töökorraldus ei õigusta tähtaja ületamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.RTK esitas 11.01.2023 vastuses kohtunõudele väljavõtted esindaja lapse raviloost. Tõendid tuleb võtta haldusasja toimikusse (HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Vastustaja soovib nendega tõendada, et tal oli apellatsioonitähtaja ületamiseks mõjuv põhjus. Tõenditel on järelikult tähtsus apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ja nende esitamine on lubatav.
9.Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Tähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse sisuline läbivaatamine on võimalik eeldusel, et ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonitähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2). Kui tähtaega ei ennistata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle määrusega esitajale läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2).
10.Apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus jääb 04.01.2023 kohtunõudes väljendatud seisukohale, et apellatsioonkaebus tuli esitada 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 181 lg 1 esimese lause). Kuna Tallinna Halduskohus tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 23.11.2022, oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 23.12.2022. Apellatsioonkaebus esitati 27.12.2022. Seega on apellatsioonitähtaega ületatud.
11.HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise 2(4)
3-22-250 avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Tähtaja ennistamist õigustavad eelkõige objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Näitlik loetelu sellistest asjaoludest on toodud HKMS §-s 150, mh on selleks menetlusosalise või tema lähedase ootamatu haigestumine või ootamatu raske haigus, mille tõttu ta ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Seejuures saab kohus tähtaja ennistamist otsustades lähtuda üksnes taotluses välja toodud asjaoludest. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks peaks olema esinenud kaebetähtaja kestel.
12.Vastustaja on põhjendanud tähtaja ületamist esindaja ja tema lapse haigestumise ning asendaja määramise võimatusega. Esindaja sõnul ei vormistatud temale haiguslehte, sest ta viibis lapsega hoolduslehel. Töö on asutusesiseselt aga korraldatud selliselt, et jurist, kellele haldusasi määratakse, tegeleb sellega algusest lõpuni ning asendajaid ei määrata.
13.Vastustaja esitatud tõendid ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 26.01.2016 määruses nr 5 sätestatud nõuetele (HKMS § 150 lg 2). Kohus võib lugeda piisavaks ka mõne muu tõendi, kui puudub kahtlus selle usaldusväärsuses ning selle põhjal on võimalik teha järeldusi isiku tervisliku seisundi kohta (vt HKMS § 150 lg 3, Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus nr 3-20-281, p 9). Esindaja ise ei ole enda haigust tõendanud, mistõttu ei ole võimalik teha järeldust, et tema enda tervislik seisund takistas apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Vastustaja 11.01.2023 vastuse p-st 2.2 võib järeldada, et esindaja oli ise tegelikult alates 12.12.2022 terve. Seega tuleb tähtaja ennistamise taotlust lahendades hinnata, kas lähedase haigestumine on mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 mõistes. Seejuures on vastustaja esitanud oma esindaja lapse raviloo väljavõtte, kuid ei ole tõendanud väidet, et esindajale oli lapse haiguse ajaks väljastatud hooldusleht, s.o ta oli sel ajal ajutiselt töövõimetu lapse hooldamise tõttu (vt ravikindlustuse seaduse § 52 lg-d 1 ja 3).
14.Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud raviloo väljavõtetest ja esindaja muudest selgitustest asjaolusid, mis annaks alust arvata, et lähedase tervisemured takistasid apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Esindaja ei ole väitnud, et lähedase haigus takistas töö tegemist pideva järelevalve, raviprotseduuride vms tõttu. Lapse vanust arvestades ei saa vajadust pideva abi järele ka eeldada või pidada iseenesestmõistetavaks. Ringkonnakohus möönab, et lapse haigestumine võib esindaja töövõimet pärssida, kuid mõjuv põhjus HKMS § 150 lg 1 mõistes eeldab püsivat ja kestvat takistust. Selliseid põhistusi ei ole vastustaja esitanud. Lähedase haigestumine ei olnud praegusel juhul ka niivõrd ootamatu, et riigiasutusel poleks olnud võimalik asutusesiseselt töö ümber korraldada ja senisele esindajale asendaja määrata, et tagada apellatsioonkaebuse tähtaegne esitamine. Esindaja lähedane haigestus 14.12.2022. RTK kodulehe andmetel töötab õigusüksuses mitmeid juriste. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et teised juristid olid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist puhkusel, haiged vms. Riigiasutusel tuleb korraldada töö selliselt, et esindaja äraoleku korral määratakse vältimatud tööülesanded lahendamiseks asendajale.
15.Eelneva põhjal ei olnud vastustajal mõjuvaid põhjuseid apellatsioonitähtaja ületamiseks ning tema taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Mõjuva põhjuse puudumise tõttu ei tule kaaluda erinevaid õigusi ja huvisid.
16.Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
3(4)
3-22-250 (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.