Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 15. november 2022, Tartu 3-21-1392
Haldusasi
Siim Grossbergi kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 170 eurot seoses lõhutud jalanõudega.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Siim Grosseberg Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2021. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. detsember 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas Viru Vanglale taotluse 170 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kahju põhjustati sellega, et kaebaja parandusse antud kingad sai ta tagasi olukorras, kus üks king oli puruks rebitud ning tald ei olnud liimitud. Kaebaja ei saa kingi enam normaalselt kanda.
2.Viru Vangla jättis 6. mai 2021. a otsusega nr 6-16/159-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, selgitades, et kingad olid kasutamisest kulunud ja kahjustada saanud ning kingadel võis esineda mitmeid puuduseid. Isegi kui paranduses võisid kingadele tekkida väiksemad kahjustused, olid need kõrvaldatavad ning need ei vähendanud kingade kasutusväärtust sellisel määral, et õigustatud oleks rahalise hüvitise määramine.
Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse jalanõude lõhkumisega tekitatud varalise kahju 170 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt andis kaebaja kingad vanglale parandamiseks, kuid sai tagasi parandamata kingad, mis olid veelgi rohkem katki. Kui enne parandusse viimist oli kinga tald veidi liimist lahti, siis pärast parandustööde tegemist oli üks king pealtpoolt kahjustud ning tald ei olnud liimitud. Katki oli üks aas, kust pidanuks nöör läbi minema. Kaebaja sidus nööriga kahjustada saanud koha
kinni, kuid see ei muuda fakti, et nende sihipärane kasutamine on raskendatud, kuna katkine koht asub kinga pealmisel osal.
4.Vastuses kaebusele Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja osutas, et kaebaja jalanõud olid kandmise tõttu kulunud ja nende väärtus oli seega oluliselt vähenenud. Inspektor-kontaktisiku selgituse järgi oli kinga üks tald veidi liimist lahti, samuti oli katkine õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald lahtine olnud), on paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui õmblusnööri katkemine avaldus jalanõude parandamisel, on tegu paratamatu tagajärjega. Arvestades kingade üldist kulumist ning asjaolu, et kaebaja jätkas pärast kingade kättesaamist nende kandmist, ei saanud vangla tegevus nende tarbimisväärtust oluliselt mõjutada.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus 27. detsembri 2021. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 40 eurot ja menetluskulud 3,53 eurot.
6.Halduskohus sedastas, et pärast jalatsite parandamist jätkas kaebaja kingade kasutamist, sidudes kingal rebenenud koha nööriga kinni. Samuti kajastusid vaidlusalused Bugatti kingad ka pärast parandamist kaebaja isiklike asjade nimekirjas ehk kaebaja ei esitanud vanglale teavet kingade kasutuskõlbmatuks muutumise kohta ega taotlenud sel põhjusel kingade isiklike asjade hulgast maha arvamist. Seega jalatsite kasutamist väidetavalt tekkinud lisakahjustused iseenesest ei takistanud. Kingade kahjustusena ei ole käsitatav parandustöödel liimimistööde tegemata jätmine, sest selles osas kaebaja kingade seisukord varasema olukorraga ei muutunud. Eelnev ei tähenda siiski seda, et jalatsite väärtus säilis parandustööde eelses väärtuses. Lisakahjustuste tekkimise korral eelduslikult kingade väärtus vähenes. Vastustaja pidanuks kingi parandustöödeks vastu võttes kingade puudustega tutvuma ja need dokumenteerima. Seda pole vastustaja teinud. Samuti ei ole dokumenteeritud esemete kätteandmisega seonduvat. Kuivõrd vangla jättis parandustööde teostamise korrektselt dokumenteerimata, siis ei ole praegusel juhul välistatud, et kinga peal oleva õmblusnööri katkemine võis avalduda jalanõude parandamise tulemusena. Vangla möönab ka ise, et kingad võisid saada parandamise käigus lisakahjustusi. Kaudselt viitab kahjustuste tekkimisele vangla tegevuse tulemusena ka vanglaametniku selgitus, et kaebaja pöördus pretensioonidega vanglaametniku poole vahetult pärast kingade kättesaamist. Vangla ei ole tõendanud, et jalatsite kulumisaste oli sedavõrd tugev, et need olid muutunud väärtusetuks. Üksnes asjaolust, et kinga tald vajas liimimist, ei saa samuti järeldada, et kingade kulumisaste oli sedavõrd tugev, et nende väärtus oli olematu ning et lisakahjustuste tekitamine ei saaks asja väärtust vähendada. Kokkuvõttes on vangla tekitanud kingade kahjustamisega kaebajale varalist kahju ja on kahju tekitamises süüdi. Bugatti kaubamärki kandvate kingade hinnad internetipoodides www.nsking.ee, www.weekendshoes.ee ja www.abcking.ee jäävad üldjuhul vahemikku 70 kuni 120 eurot. Selle kaubamärgi mokassiinide hinnad jäävad vahemikku 70 kuni 80 eurot. Kaebajale hüvitise määramisel tuleb arvestada jalanõude rahalist väärtust nende kahjustamise hetkel, samuti, et kingad jäid kaebaja kasutusse. Kaebaja jalanõude rahaline väärtus on seega oluliselt väiksem uute samasuguste jalanõude soetamismaksumusest. Lisakahjustuste kõrvaldamine oleks eelduslikult võimalik ka täiendava parandamise tulemusena, kuid vara väärtus oleks sellest hoolimata eelduslikult varasemaga võrreldes mõnevõrra väiksem. Arvestades kingadele tekkinud lisakahjustuste ulatust, on kingade kahjustamise tõttu kaebajale tekkinud kahju (väärtuse vähenemine) hüvitamiseks piisav vastustajalt välja mõista hüvitis 40 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Bugatti kingad brändtoode, mille puhul saab eeldada ka kvaliteeti. Liimist lahti läinud tald viitab üheselt sellele, et jalatsit on palju kantud ning võimalik, et toote (kasulik) eluiga ületatud. Kahjunõude menetlemisel tuvastati, et kinga üks tald oli veidi liimist lahti, samuti oli katkine õmblusnöör. Arvestades, et kaebaja kingad olid kulunud (muidu ei oleks ka tald lahtine olnud), on paratamatu, et kulunud pidi olema king tervikuna, sh ka õmblusnöör. Isegi kui see katkemine avaldus jalanõude vangla käes olles, on tegu paratamatu tagajärjega. Kahju ei olnud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tähenduses välditav ning see välistab vangla vastutuse. Välistatud pole seegi, et tegemist võis olla ka praaktootega, mille eest vangla samuti ei vastuta.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Apellatsioonkaebuses väidab vastustaja, et kingade kulumise tõttu oli kingade parandamise käigus kahjustuste tekkimine paratamatu ja seetõttu polnud kahju välditav RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastustaja on mõistnud ekslikult RVastS § 7 lg 1 teise lauseosa tähendust. Norm ei sätesta, et kui kahju ei saanud ära hoida, siis kahju hüvitamise kohustust ei teki. Sättest tuleneb isikule kohustus kasutada oma õiguste kaitseks esmalt neid võimalusi, mis on ette nähtud RVastS §-des 3, 4 ja 6, s.o taotleda õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist või soodsa haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kui nende meetmetega ei õnnestu kahju tekkimist ära hoida, siis on õigustatud kahju hüvitamise nõudmine. Ja vastupidi, kui nende meetmete kaudu oleks saanud kahju tekkimist vältida, siis tuleb seda kahju hüvitamise õigussuhtes arvesse võtta. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Nimelt ei saanud kaebaja kingi parandamiseks ära andes ette näha, et need saavad kahjustada ega taotleda selle ärahoidmiseks vastustajalt kindlal viisil käitumist RVastS §-des 3, 4 või 6 alusel. Seetõttu puudusid kaebajal võimalused esmaste õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused RVastS § 7 lg 1 järgi on täidetud. Tegelikult ei väida ka vangla, et kaebaja oleks esmased õiguskaitsevahendid kasutamata jätnud ja seetõttu ei oleks kaebaja nõue õigustatud.
11.Vastustaja väite, et kahju tekkimine parandamise käigus ei olnud välditav, sisuks võib olla hoopis see, et vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost tuleb eitada, sest kahju oleks saabunud ka vastustaja tegevuseta. Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidluse all, et kingad parandamise tõttu lisakahjustusi said. Seega on kaebaja täitnud omapoolse tõendamiskoormuse. Kui vastustaja soovib väita põhjusliku seose puudumist järelejõudva kausaalsuse tõttu (mingi aja jooksul oleks kahjustus tekkinud sõltumata parandustööst), siis tulnuks vastustajal seda asjaolu tõendada. Vastustaja apellatsioonkaebuse väidetest ei saa seda asjaolu aga tõendatuks lugeda. Kahjustuse esinemine ainult ühel kingal ja kingade jätkuv kasutamine kaebaja poolt viitavad pigem sellele, et kingade kasutusväärtus ei olnud ammendunud ega nende seisukord sedavõrd halb, et konkreetse kahjustuse
tekkimist tavapärase kasutuse tõttu saab pidada vältimatuks. Halduskohus osutas siinkohal põhjendatult sellele, et kingade seisukorra fikseerimine nende parandamiseks vastuvõtmisel kui ka tagasiandmisel oli eeldatavalt vastustaja ülesanne. Kaebajal olnuks keerukas kingade seisukorda dokumenteerida ja saada seejuures ka vangla ametniku kinnitus andmete õigsuse kohta. Kuna asjaolu tõendamise koormus on vastustajal, siis kannab ta ka seda riski, et tõendite puudumisel tema vastuväide jääb arvestamata ega muuda asja lahendamist. Praegusel juhul nii ongi.
12.Vastustaja väidet võib mõista ka selliselt, et kuigi vastustaja oma tegevusega kahju tekitas, ei olnud ta kahju tekkimises süüdi, s.t ei tegutsenud hooletult. See väide ei ole vaidluses aga asjakohane. Riigivastutuse seaduses on süü kahju hüvitamise kohustuse eeldusena sätestatud üksnes mittevaralise kahju osas (vrd RVastS § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 1). Varalise kahju tekitamise korral ei ole tähtsust, kas kahju tekitati süüliselt. Ringkonnakohus jagab siinjuures üldisemat arusaama, et kingsepp, valdkonna spetsialistina, eeldatavalt tunneb kingade ehitust ja suudab ka kasutatud kingi parandada neile uusi kahjustusi tekitamata. Seega osutab juba kahjustuste tekitamise fakt sellele, et kingsepp ei olnud tööd tehes piisavalt hoolas.
13.Veel väidab vastustaja, et tegemist võis olla praaktootega. Ka see väide ei muuda hinnangut kahju hüvitamise eelduste kohta. Väide on hüpoteetiline ja vastustaja ei ole üritanud seda isegi põhistada, tõendamisest rääkimata. Väide on vastuolus ka vastustaja põhisseisukohaga, et kingad olid kasutamisest sedavõrd kulunud, et nende kasutusväärtus oli ammendunud. Pikaaegne kasutamine viitab sellele, et toode oli nõuetekohane ja sellele ei olnud praaktootele omaseid puudusi. Puudused oleks pikaajalisel kasutamisel eeldatavalt ilmnenud. Kuna see nii ei olnud, siis võib arvata, et praaktootele omast disaini- või tootmisviga kingadel ei esinenud.
14.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud hüvitise suurust, seepärast ringkonnakohus seda küsimust täiendavalt ei analüüsi.
15.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid kaebaja kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.